Bioloogia mõisted (0)

Mitoos - Päristuumsete rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes.
Rakutsükkel – päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni.
Interfaas – päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv eluperiood.
Organellide arv suureneb, toimub ATP ja teiste makroergiliste ühendite süntees.
Interfaasis enamik rakke diferentseerub: nad omandavad vastava koe tüübile iseloomuliku kuju ja talitluse. Sellega kaotavad aga paljud rakud pöördumatult oma jagunemisvõime.
Karüokinees – rakujagunemise (mitoosi või meioosi) käigus esinev rakutuuma jagunemine
Profaas - päristuumse raku jagunemise (mitoosi või meioosi) esimene faas
Kromosoomid keerduvad sedavõrd kokku, et muutuvad mikroskoobis nähtavaks. Rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad. Moodustuvad kääviniidid poolustele liikuvate tsentrioolide vahele. Need koosnevad niitjatest valkudest ja osalevad kromosoomide täpses jaotamises moodustuvate tütarrakkude vahel. Profaasi lõpus tuumamembraanid lagunevad.
Metafaas - päristuumse raku jagunemise (mitoosi või meioosi) teine faas
Kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale. Kromosoomidest moodustub raku ekvatoriaaltasand. Kromosoomid on max kokku keerdunud ja on mikroskoobis just siis kõige paremini vaadeldavad. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Osa jääb ühendama poolustel paiknevaid tsentrioole.
Anafaas - päristuumse raku jagunemise (mitoosi või meioosi) kolmas faas
Lühenevad tsentrioolidelt lähtuvad kääviniidid ja kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest. Selleks peavad tsentromeerid kahestuma. Anafaas algab kromatiidide lahknemisega ekvatoriaaltasandil ja lõpeb nende jõudmisega rakupoolustele.
Telofaas – päristuumse raku jagunemise (mitoosi või meioosi) neljas faas
Kääviniidid kaovad ja sünteesitakse tuumamembraanid. Kromosoomid keerduvad järk-järgult lahti ja tekivad tuumakesed. Loomaraku membraan nöördub keskosast sisse, tsütoplasma jaguneb kaheks ja selle tulemusena moodustub 2 tütarrakku.
Tsütokinees – tsütoplasma jagunemine rakujagunemise (mitoosi või meioosi) telofaasis
Meioos – päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustumisel.
Kromosoome
DNA molekule
1. Profaas
46
92
2. Metafaas
46
92
3. Anafaas
92
92
4. Telofaas
2*46
2*46
Koht
Spermatogenees (munandite epiteelis)
Ovogenees (munasarjades)
Algus
Murdeeas
Looteeas
Viljastumisvõime
Suguküpsus
Suguküpsus
Lõpp
Elu lõpuni
40-50
Tsükli kestvus
80 päeva +/- 4
28 +/- 7
Tulem
4 sama staatusega rakku
1+3 eri staatusega rakku
Toimumise eeldus
Munandite algmete eristumine looteeas
Munasarjade ja –rakkude eristumine looteeas
Sugurakkude geneetiline eripära:
1)Viljastumisvõimeline on haploidne rakk
2)Muutunud on tuuma ja tsütoplasma suhe
3) Sugurakkudes on allasurutud ainevahetus
4)Sugurakud ei jagune
5)Sugurakud pole koelise kuuluvusega
6)Nad on organismile kehavõõrad teatud arenguetapis
Spermatogenees – seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini
Ovogenees – munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni
Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses.
Naisel lõpeb ovogeenide paljunemine juba looteeas.
Mistahes kahjulikud mõjurid ( alkohol ja teised narkootilised ained, kemikaalid ning radioaktiivne kiirgus) võivad kahjustada korraga kõiki munarakke, mis enam ei asendu ega uuene. Mistõttu juhtub tihti, et vanemas eas naised sünnitavad puudega lapse.
Lõpuks saadakse üks suur viljastumisvõimeline munarakk ning kolm väikest arengu- ja viljastumisvõimetut rakku.
Küpsenud munaraku vallandumist munasarjast ja liikumist munajuhasse nim ovulatsiooniks. Munajuhas on munarakk viljastumisvõimeline u 36 tundi. Kui viljastumist ei toimu, siis munarakk hukkub ja järgneb menstruatsioon .
Meioos – raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda (Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset rakku. Homoloogiliste kromosoomide ristsiirde ja üksteisest sõltumatu lahknemise tõttu on tütarrakud geneetiliselt erinevad).
Meioosi 2 korda vähenenud kromosoomistikku nim haploidseks. Munaraku viljastumisel ühinevad kahe suguraku kromosoomid ja taastub liigile omane kahekordne ehk diploidne kromosoomistik .
Inimesel on kõigis keharakkudes diploidne kromosoomistik(46) ja sugurakkudes haploidne kromosoomistik (23).
Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ning eoste moodustumisega.
Meioosile eelnev interfaas sarnaneb mitoosi omaga : toimub DNA kahekordistumine, suureneb rakuorganellide arv ja sünteesitakse makroergilisi ühendeid.
Profaasis tuumamembraanid lagundatakse ja tuumakesed kaovad. Kromosoomid keerduvad kokku ning muutuvad mikroskoobiga vaadeldavaks. Tsentrioolide paarid eralduvad teineteisest ja liiguvad vastassuunas . Nende vahele moodustuvad kääviniidid. Meioosi profaasis liibuvad homoloogilised kromosoomid paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi(e. kromosoomide ristsiire). Viimasega kaasneb geenivahetus, mis on päriliku muutlikkuse allikaks. Faas vältab kauem kui mitoosis. (Tsentrioolide paarid liiguvad jällegi raku poolustele ja nendest lähtuvad kääviniidid.)
Metafaasiks ei ole homoloogilised kromosoomid teineteisest veel täielikult eraldunud ja liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile. Nende tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid. (Kromosoomid paiknevad ekvatoriaaltasandile ja kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele.)
Anafaasis kääviniidid lühenevad ja homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele. Faas algab homoloogiliste kromosoomide eraldumisega teineteisest ekvatoriaaltasandil ja jõuab lõpule nende jõudmisega poolustele. (Kromosoomide tsentromeerid kahestuvad, tulemusena lahknevad kromatiidid teineteisest ja liiguvad koos kääviniiti lühenemisega raku poolustele. )
Telofaasis nöördub rakumembraan sisse, koos sellega kahestub ka tsütoplasma ja tsütokineesi tulemusena moodustub 2 tütarrakku. Tsentrioolid kahestuvad jällegi ning seega on tsentrosoomi koostises 2 paari tsentrioole. Erinevalt mitoosist ei keerdu kromosoomid täielikult lahti, tuumamembraane enamasti ei teki ja tuumakesi ei moodustu. (Raku poolustele jõudnud kromatiidid keerudvad lahti, moodustuvad tuumamembraanid ja tuumakesed. Sel ajal toimub ka tsütokinees ja kokku tekib 4 tütarrakku. Kääviniidid lagundatakse ja taastub rakule omane tsütoskelett. )
Kromosoomide ristsiire – meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine , mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Tulemuseks on geenivahetus.
Kromosoommutatsioon – mutatsioonilise muutlikkuse vorm, mis seisneb muutustes kromosoomide pikkuses ja struktuuris. On nähtav mitoosi v meioosi kromosoomide mikroskoopilisel uurimisel .