Organismide paljunemine ja areng (0)

Q: Mille poolest erineb mittesuguline paljunemine sugulisest paljunemisest?

Vastus leiad õppematerjalist: Organismide paljunemine ja areng

Q: Millised muutused toimuvad interfaasis?

Vastus leiad õppematerjalist: Organismide paljunemine ja areng

Q: Millised muutused toimuvad kromosoomidega mitoosis?

Vastus leiad õppematerjalist: Organismide paljunemine ja areng

Q: Kuidas toimub mees- ja naissugurakkude moodustumine?

Vastus leiad õppematerjalist: Organismide paljunemine ja areng

Q: Miks säilib meestel viljakus kõrge eani?

Vastus leiad õppematerjalist: Organismide paljunemine ja areng

Keskkool - Bioloogia - Bioloogia

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mille poolest erineb mittesuguline paljunemine sugulisest paljunemisest?
Millised muutused toimuvad interfaasis?
Millised muutused toimuvad kromosoomidega mitoosis?
Kuidas toimub mees- ja naissugurakkude moodustumine?
Miks säilib meestel viljakus kõrge eani?

Tooge näiteid suguliselt ja mittesuguliselt paljunevatest organismidest!
Suguliselt Mittesuguliselt

Õistaimed *Seened
Inimesed * Sammal- ja sõnajalgtaimed
Loomad * Bakterid

Nimetage vegetatiivse paljunemise vorme!

Otsepooldumine – bakterid.

Pungumine – pärmseened

Rakise tükikesre abil – samblikud

Risoomide, mugulate , sibulate, varre- või lehetükikeste abil
Mille poolest erineb mittesuguline paljunemine sugulisest paljunemisest?
Sugulisel paljunemisel on vaja kahte osapoolt ja see saab alguse viljastatud munarakust, aga mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism ühest vanemast.
Millised muutused toimuvad interfaasis ?

Organellide arv suureneb, toimub ATP ja teiste makroergiliste ühendite süntees.
Loomarakkudes algab tsentrioolide kahestumine
Rakk suureneb
DNA kahekordistumine

Millised muutused toimuvad kromosoomidega mitoosis?

Keerduvad kokku ja on mikroskoobis vaadeldavad
Rakujagunemisel lahknevad kromosoomide kromatiidid ja tütarrakkudesse jäävad ühekromatiidilised kromosoomid .

Kirjela mitoosi erinevates etappides toimuvaid protsesse!
PROFAAS – Kromosoomid keerduvad kokku, rakutuum suureneb ja ja tuumarakud kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas ja rakk polariseerub . Moodustuvad kääviniidid. Profaasi lõpus tuumamembraanid lagunevad
METAFAAS – Kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale. Kromosoomidest moodustub raku ekvatoriaaltasand. Kromosoomid on maksmimaalselt kokku keerdunud . Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele.
ANAFAAS – Kääviniidid lühenevad, kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest. Tsentromeerid kahestuvad. Anafaas lõpeb kromatiidide jõudmisega rakupoolustele.
TELOFAAS – Kääviniidid kaovad ja sünteesitakse tuumamembraanid. Kromosoomid keerduvad järk-järgult lahti ja tekivad tuumakesed. Mitoosi lõpus toimuvad tsütoplasma jaotumist tütarrakkude vahel nimetatakse tsütokineesiks.
Kirjelda meioosi erinevates etappides toimuvaid protsesse!
PROFAAS – Tuumamembraanid lagundatakse ja tuumakesed kaovad, kromosoomid keerduvad kokku. Tsentrioolipaarid eralduvad üksteisest ja liiguvad vastassuunas. Moodustuvad kääviniidid.
METAFAAS - Homoloogilised kromosoomid liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile, nende tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid.
ANAFAAS – Kääviniidid lühenevad ja homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele . Lõpeb kromosoomide jõudmisega poolustele.
TELOFAAS – Tuumamembraan nöördub sisse. Tsütoplasma kahestub ja moodustub 2 tütarrakku. Tsentrioolid kahestuvad.
Erinevalt mitoosist ei keerdu kromosoomid täielikult lahku, tuumamembraane ei teki ja tuumakesi ei moodustu.
Kuidas toimub mees- ja naissugurakkude moodustumine?
Meessugurakkude moodustumist nimetatakse spermatogeneesiks.
Spermid moodustuvad seemnetorukestes, nende eellasteks on spermatogoonid. Spermatogoonid hakkavad paljuminema mitoosi abil munandites suguküpsuse saabudes. Kasvavad ja läbivad meioosi, seejärel kujunevad neist viburitega spermid, igast spermatogoonist 4 spermi. Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses.
Naissugurakkude moodustumist nimetatakse ovogeneesiks.
Naise munarakud valmivad munasarjades, nende eellasteks on ovogoonid. Naisel lõpeb ovogoonide paljunemine juba looteeas. Algab meiootiline jagunemine ja tütarlapse 1. eluaasta alguseks on rakud meioosi esimese jagunemise profaasis . Seejärel areng peatud suguküpsuse saabumiseni. Puberteedieas meioos jätkub tsükliliselt, see toimub korraga ainult 1 rakus. Lõpuks saadakse 1 suur viljastumisvõimeline ja 3 väikest viljastumis- ja arenguvõimetut rakku. Munarakud valmivad vaheldumisi kummaski munasarjas 28-päevase intervalliga.
Miks säilib meestel viljakus kõrge eani?
Spermatogenees võib kulgeda pidevalt, kogu aeg valmivad uued spermid, st et mees ei ole nii vastuvõtlik välismõjutustele.
Mõisted.
Diploidne kromosoomistik – enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena .
Eoseline paljunemine – mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste abil. Esineb protistidel, seentel ja osadel taimedel.
Gameet – organismi sugurakk . Munarakud ja seemnerakud.
Generatiivne paljunemine – suguline paljunemine, mis toimub sugurakkude abil. Sugurakud võivad pärineda kas ühelt või kahelt vanemalt.
Haploidne kromosoomistik – meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugurakkudes ja eostes .
Interfaas – päristuumse raku jagunemise vahele jääv eluperiood .
Kahekromatiidiline kromosoom – DNA kahekordistumise tagajärjel on kromosoomid rakujagunemise alguseks kahekromatiidilised.
Karüokinees – rakujagunemise käigus esinev rakutuuma jagunemine.
Kromosoomide ristsiire – meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi.
Meioos – päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakus väheneb 2 korda. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustumisel.
Mitoos – päristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakus.
Ovogenees – munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni
Ovogoon – munaraku eellane, esinev emasorganismis
Ovulatsioon – küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse
Rakutsükkel – päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni
Somaatiline rakk – organismi ehitusse kuuluv rakk
Sperm – seemnerakk, mis moodustub isasorganismis
Spermatogenees – seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini
Spermatogoon – isasorganismis esinev seemneraku eellane
Sügoot – viljastunud munarakk
Tsentromeer – päristuumse raku kromosoomi kahte kromatiidi ühendav koht, kuhu rakujagunemise ajal kinnituvad kääviniidid.
Tsütokinees – tsütoplasma jagunemine rakujagunemise telofaasis.
Vegetatiivne paljunemine – mittesuguline paljunemine, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast. Bakterid, seened, osa selgrootud ja paljud taimed.
Ühekromatiidiline kromosoom – raku jagunemisel lahknevad kõigi kromosoomide kromatiidid ja moodustunud tütarrakkudesse jäävad ühekromatiidilised kromosoomid.

.DOC Laadi alla originaalfail 4 lk · .doc · 59 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-06-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

59 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

amity01 Õppematerjali autor

väga sisukas konspekt bioloogias, Organismide paljunemine ja areng

interfaas suguline paljunemine mittesuguline paljunemine mitoos mitoosi etapid mees-ja naissugurakud gameet haploidne kromosoomistik karüokinees meioos ovogenees

Sarnased õppematerjalid

doc

Organismide paljunemine ja areng (11. klass)

Organismide paljunemine ja areng Organismide paljunemine · Paljunemine on üks elu olulisemaid eluavaldusi. · Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. · Paljunemine on oluline eelkõige liigi ja selle populatsioonide säilimise seisukohalt. · Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. · Iseviljastumine viljastumisel ühinevad sugurakud pärinevad ühelt vanemalt. · Ristviljastumine sugurakud pärinevad kahelt vanemalt, järglane ühendab mõlemalt vanemalt päris geneetilise info. · Eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu.

Bioloogia

rtf

Organismide paljunemine, mitoos, meioos, sugurakkude areng

Võrrelge omavahel mitoosi ja meioosi bioloogilist tähtsust. Mitoos kindlustab organismi kasvamise ja uuenemise (rakkude uuenemise) aga meioos kindlustab sugurakkude tekke. 30. Kuidas on haploidse ja diploidse kromosoomistiku moodustumine seotud generatiivse paljunemisega? Generatiivseks paljunemiseks peab moodustuma haploidsed sugurakud, kuna nii emalt kui ka isalt läheb 1 sugurakk, millest kokku saadakse diploidse kromosoomistikuga sügoot. 31. Kuidas on organismi kasvamine ja areng seotud mitoosiga? Mitoos tagab rakkude jagunemise. 32. Missugused põhilised erinevused on generatiivsel ja vegetatiivsel paljunemisel? Generatiivsel paljunemisel ühineb isassugurakk ja emassugurakk aga vegetatiivsel paljunemisel saab uus organism alguse ühest vanemast. Kokkuvõte Kõik isendid paljunevad kas suuliselt või mittesuguliselt. Sugulisel paljunemisel saab organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Eri liikide esindajad tavaliselt ei

Bioloogia

docx

Paljunemine ja paljunemise viisid

Paljunemine Paljunemine: 1) Suguline paljunemine uus organism saabb enamasti alguse viljastunud munarakust (eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu 2) Mittesuguline paljunemine uus organism pärineb alati ühest vanemast, võib toimuda kas eoseliselt või vegatatiivselt Paljunemine on kahel tasandil: 1) rakutasand a) mitoos b) meioos (sugurakkude puhul) 2) organismide tasand a) suguline b) mittesuguline Eoseline paljunemine * suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljuneb eoste e spooridega Vegetatiivne paljunemine * vegetatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootutest ja paljud taimeliigid (selgroogsed loomad mittesuguliselt ei paljune) * toimub kiiresti + * arvukas järglaskond + * kõik isendid on ühetaolised - Vegetatiivse paljunemise viisid: 1) otsepooldumine (nt bakterid) 2) pungumine (nt pärmseened)

Bioloogia

doc

Organismide paljunemine ja areng.

vanema mingist keha osast. Vegetatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootuid japaljud taimeliigid. Otsepooldumine- bakteritel esinev paljunemisviis : toimub DNA kahekordistumine. Pungumine- vegetatiivse paljunemise vorm mõnedel seentel ja selgrootutel loomadel. (pärmseen) DNA kahekordistumine. Rakis- organiks liigendumata keha. Esineb vetikatel ja samblikel. Rakise tükikeste abil paljunevad samblikud. Taimeriigis on vegetatiivne paljunemine laialtlevinud, loomariigis esinev alamates rühmades: käsnadel, ainuõõssetel jm. Selgroogsed loomad mittesugulisel teel ei paljune. Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna. Mitoos. Hulkraksetel organismidel järgneb nii sugulisele kui ka mittesugulisele paljunemisele rakkude jagunemine, mis tagab organismi kasvamise ja arengu. Uued rakud saavad alguse lähteraku jagunemisest- tütarrakud.

Bioloogia

doc

Bioloogia mõisted

Toimumise eeldus Munandite algmete eristumine Munasarjade ja –rakkude looteeas eristumine looteeas Sugurakkude geneetiline eripära: 1)Viljastumisvõimeline on haploidne rakk 2)Muutunud on tuuma ja tsütoplasma suhe 3)Sugurakkudes on allasurutud ainevahetus 4)Sugurakud ei jagune 5)Sugurakud pole koelise kuuluvusega 6)Nad on organismile kehavõõrad teatud arenguetapis Spermatogenees – seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini Ovogenees – munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses. Naisel lõpeb ovogeenide paljunemine juba looteeas. Mistahes kahjulikud mõjurid(alkohol ja teised narkootilised ained, kemikaalid ning radioaktiivne kiirgus) võivad kahjustada korraga kõiki munarakke, mis enam ei asendu ega uuene

Bioloogia

doc

Diploidne kromosoomistik

Diploidne kromosoomistik - enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena.Tähistatakse 2n (inimesel 2n=46). Eoseline paljunemine - mittesuguline paljunemine,mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel,seentel ja osal taimedel. Gameet - organismi sugurakk. Kahte tüüpi - naistel munarakud ja meestel seemnerakud ehk spermid. Generatiivne paljunemine - suguline paljunemine, mis toimub sugurakkude abil. Haploidne kromosoomistik - meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugurakkudes ja eostes. Tähistatakse n (inimesel n=23). Interfaas - päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv raku eluperiood. Interfaasis rakud suurenevad, koguvad ATP-d, tsentrioolid kahekordistuvad, moodustatakse juurde organelle, DNA kahekordistub.

Bioloogia

docx

Paljunemine ja areng

Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljunevad eoste e. Spooridega. Vegetatiivselt paljunevad bakterid,protistid,seended,osa selgrootutest ja paljud taimeliigid. Bakterid jagunevad kaheks otsepooldumise teel. Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna. MITOOS Hulkraksetel organismidel järgneb nii sugulisele kui ka mittesugulisele paljunemisele rakkude jagunemine, mis tagab organismi kasvamise ja arengu. Esmalt toimub rakutuuma jagunemine e. Karüokinees. Selle käigus tagatakse kromosoomides oleva geneetilise info võrdne jaotumine tuumade vahel. Karüokineesi lõpus algab tsütoplasma jagunemine e

Bioloogia

odt

Organismide paljunemine, mitoos, meioos, gametogenees

KT (Organismide paljunemine, mitoos, meioos, gametogenees) MÕISTED paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilimiseks mittesuguline paljunemine on paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühest vanemast. Jaguneb eoseliseks ja vegetatiivseks. suguline paljunemine on paljunemisviis, kus uus organism saab enamasti alguse viljastatud munarakust. Iseloomulik kõigile päristuumsetele organismidele. vegetatiivne paljunemine on mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb vanemorganismi mingist kehaosast. Esineb bakteritel, protistidel, seentel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel. eoseline paljunemine on mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel, seentel ja osadel taimedel. interfaas päristuumse raku kahe jagunemise (meioosi v mitoosi) vahele jääv eluperiood DNA replikatsioon DNA süntees, mille tulemusena saadakse igast DNA molekulist 2 koopiat

Bioloogia

Rohkem sarnaseid