poolustele. ) Telofaasis nöördub rakumembraan sisse, koos sellega kahestub ka tsütoplasma ja tsütokineesi tulemusena moodustub 2 tütarrakku. Tsentrioolid kahestuvad jällegi ning seega on tsentrosoomi koostises 2 paari tsentrioole. Erinevalt mitoosist ei keerdu kromosoomid täielikult lahti, tuumamembraane enamasti ei teki ja tuumakesi ei moodustu. (Raku poolustele jõudnud kromatiidid keerudvad lahti, moodustuvad tuumamembraanid ja tuumakesed. Sel ajal toimub ka tsütokinees ja kokku tekib 4 tütarrakku. Kääviniidid lagundatakse ja taastub rakule omane tsütoskelett. ) Kromosoomide ristsiire – meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Tulemuseks on geenivahetus. Kromosoommutatsioon – mutatsioonilise muutlikkuse vorm, mis seisneb muutustes kromosoomide pikkuses ja struktuuris. On nähtav mitoosi v meioosi kromosoomide mikroskoopilisel uurimisel.
algab munaraku viljastumisega lõppeb sünnimomendiga. 7. Menstruatsioon- tsükliliselt korduv vereeritus suguküpse naise emakast , mille käigus väljutatakse viljastumata munarakk ja osa emaka limaskestast 8. Täismoondeline areng- läbitakse muna, vastse, nuku ja valmiku staadiumid. Esineb näiteks liblikatel, Kas väited õiged või valed? Kõik inimese somaatilised rakud on diploidse kromosoomistikuga. õige Tsütokinees on rakutuuma jagunemine. Vale. Tsütokinees on raku jagunemine. Polotsüütides ja ovotsüütides on identsed geenid Õige vastusevariant Inimese sugurakus on : a) 17 b)23 c)46 d)48 kromosoomi Munarakk on viljastumisvõimeline keskmiselt: a)8 b)12 c)36 d)48 e)72 tundi Replikatsioon toimub mitoosi: a) interfaasis b) profaasis c) metafaasis d) anafaasis c) telofaasis Munaraku viljastumine toimub: a) munasarjas b) munajuhas c)emakas d) tupes Täida lünk Inimese ontogenees algab viljastumisega ja lõpeb surmaga
BIOLOOGIA: PALJUNEMINE JA ARENG Paljunemine uute organismide tekkimise protsess, eluslooduse põhiline omadus iga üksikorganism on paljunemise tulemus Rakutsükkel raku eluring ühe jagunemise lõpust teise jagunemise lõpuni. Interfaas vaheaeg kahe jagunemise vahel (organellide arv suureneb, makroergiliste ühendite süntees, tsentrosoolide kahestumine, raku mõõtmete suurenemine, DNA kahekordistumine). Karüokinees tuumajagunemine Tsütokinees plasmajagunemine Gameet organismi sugurakk (munarakk ja seemnerakk) Sügoot viljastatud munarakk Meioos rakujagunemine, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb vähemalt 2x. Haploidne kromosoomistik/Haploidsus kromosoomistiku poolkordsus. Diploidne kromosoomistik/Diploidsus kromosoomikomplekti kahekordsus kromosoomistikus. Somaatiline rakk organismi ehitusse kuuluv keharakk. Kromosoomide ristsiire ehk krossingover homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käig...
Kordamisküsimused: ORGANISMIDE PALJUNEMINE 1. Mis on paljunemine? Paljunemine on üks olulisemaid eluavaldusi. Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. See on vajalik eelkõige liigi ja selle populatsiooni säilitamise seisukohalt. 2. Iseloomusta mittesugulist paljunemist, too näiteid. Mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast. Mittesuguline paljunemine võib toimuda kas eoseliselt või vegetatiivselt. NT. seened, taimed, algloomad jne. 3. Kuidas jaotatakse mittesugulist paljunemist? Mittesugulist paljunemist jaotatakse: vegetatiivseks ja eoseliseks paljunemiseks 4. Selgita erinevaid vegetatiivse paljunemise võimalusi ja too näiteid. Pooldumine ja pungumine, taime osadega. Poolduvad nt. bakterid ja vetikad. Punguvad nt. üherakulistel ja hulkraksetel, pärmseened, sammalloomad. Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lü...
I Interfaas I Profaas I Metafaas I Anafaas I Telofaas 1)Toimub DNA replikatsioon(kromosoomid muutuvad kahekromatiidilisteks), tsentrioolid kahekordistuvad 2)Toimub kromosoomide ristsiire. Homoloogilised kromosoomid liibuad kokku ning kromatiidid vahetavad omavahel võrde pikkusega osi. Moodustub kääviniidistik, tuum ja tuumakesed lõhustuvad. 3)Homoloogilised kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile 4)Kromosoomid lahknevad poolustele. 5)Toimub tsütokinees tsütoplasma jagunemine II Profaas II Metafaas II Anafaas II Telofaas 1)Meioosi II jagunemine sarnaneb mitoosile. Tsentrioolid liiguvad poolustele ja moodustub kääviniidistik. 2)Kromosoomid paiknevad raku ekvatoriaaltasandile 3)Kromatiidid lahkenvad raku poolustele 4)Toimub tsütokinees. ------ Ühest diploidsest rakust moodustus neli geneetiliselt erinevat haploidset rakku. VILJASTUMINE
I Homoloogilised Metafaa Kromosoomid metafaa kromosoomid s koonduvad raku s koonduvad raku ekvatoriaaltasa ekvatoriaaltasa ndile ndile I Kromosoomid Anafaas Kromatiidid anafaas lahknevad liiguvad poolustele poolustele I Toimub Telofaas Sünteesitakse telofaaa tsütokinees uued s tuumamembraa nid, Toimub tsütokinees II DNA profaas replikatsiooni ei toimu II Kromosoomid metafaa paiknevad raku s ekvatoriaaltasa ndil II Kromosoomid anafaas lahknevad raku poolustele II Toimub telofaas tsütokinees Kasutatud allikad Moodle slides
Metafaas eraldumisfaas Kromosoomid koonduvad käävi ekvatoriaaltasandile Kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri e. Primaarsoonise külge ja teise otsaga tsentriooli külge Anafaas rändamisfaas Kääviniidid lühenevad Kromatiidid liiguvad poolustele (ATP energia arvel) Telofaas rekonstrueerimisfaas Kääv kaob Kromosoomid keerduvad lahti Tekivad tuumakesed Sünteesitakse uus tuumamembraan Toimub tsütokinees tsütoplasma jagunemine Tsütokinees Loomaraki plasmamembraan nöördub sisse Taimerakkudel kujuneb uus rakuvahesein, mis koosneb vahelamellidest ja sellele ladestuvad mõlemalt poolt rakukestad Mitoosi tähtsus Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel Tütarrakud on geneetiliselt identsed Suureneb rakkude arv, millega tagatakse organismi kasv Mitoos on vajalik ka surnud või hukkunud rakkude asendamiseks
On vaja spetsiaalseid rakke (sugurakke) Enamasti kaks vanemat Järglasel kombineerub kahe vanema pärilikkus Muutlikkus on suurem Rakutsükkel mõistet kasutatakse eukarüootse raku eluperioodi iseloomustamiseks Interfaas Vaheaeg kahe järjes-tikkuse jagunemise vahel rakus toimub intensiivne aine- ja energiavahetus Organellide arv suureneb Varutakse makroergilisi ühendeid Toimub DNA repli-katsioon Tsentrioolid kahestuvad Mitoos Toimub kahe osana: karüokinees ja tsütokinees Karüokineesis eristatakse 4 faasi: profaas, meta-aas, anafaas ja telofaas Mitoosi tulemusena saadakse 2 diploidset rakku Mitoosi teel paljunevad keharakud MITOOSI TÄHTSUS Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel. Tütarrakud on geneetiliselt identsed. Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv. Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks. Meioos Meioos on sugurakkude jagunemise viis Meioosil toimub 2 järjestikust jagunemist
geneetiliselt ühtliku järglaskonna. MITOOS Hulkraksetel organismidel järgneb nii sugulisele kui ka mittesugulisele paljunemisele rakkude jagunemine, mis tagab organismi kasvamise ja arengu. Esmalt toimub rakutuuma jagunemine e. Karüokinees. Selle käigus tagatakse kromosoomides oleva geneetilise info võrdne jaotumine tuumade vahel. Karüokineesi lõpus algab tsütoplasma jagunemine e. Tsütokinees, mille tulemusena moodustub kaks tütarraku. Päristuumsete rakkude jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes, nim. Mitoosiks. Kahe mitoosi vahele jäävat raku eluperioodi nim. Interfaasiks. Raku eluringi ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni nim. Rakutsükliks. Interfaasi lõpus toimuva DNA kahekordistumise tagajärjel on kromosoomid rakujagunemise alguseks kahekromatiidilised.
Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust.Mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast.See võib toimuda eostega või vegetatiivselt. Eostega paljunevad sammal-ja sõnajalgtaimed.Karusammal, pintselhallik,punaliudik.Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna. Vegetatiivselt paljunevad bakterid,protistid,seened,osa selgrootutest ja paljud taimeliigid.Mitoos on päristuumsete rakkude jagunemise viiis,millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes.Mitoosi anafaas-lühenevad kääviniidid ja kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest.Tsentsomeerid kahestuvad.Karüokinees-rakujagunemise käigus esinev rakutuuma jagunemine. Tsütokinees-tsütoplasma jagunemine rakujagunemise telofaasis. Meioos-raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda.Meioosi 1jag. Metafaas-homo...
toimub raku kasvamine, mitoosiks vajalike toitainete kogumine ja DNA kahekordistamine. Mitoos koonduvad kromosoomid, tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid. 3) Anafaas: kääviniidid lühenevad, (varasemas eesti keeles karüokinees) on eukarüootse raku jagunemine, mille puhul kromosoomid raku poolustele liiguvad kromatiidid. 4) Telofaas: kromatiidid keerduvad lahti, tekivad tuumakesed ja jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt. TSÜTOKINEES- Tsütokinees on raku jagunemisprotsessi etapp, mille tuumaümbris, toimub tsütogenees: tekivad 4 tütarrakku. Meioosi tähtsus: meioos kaasneb sugurakkude käigus kromosoomid, tsütoplasma, organellid ja rakumembraan jagatakse võimalikult võrdselt kahe ja eoste moodustumisega, tekivad 4 geneetiliselt erinevat tütarrakku, kromosoomide arv väheneb kaks tütarraku vahel
TELOFAAS 1. TELOFAAS 2.TELOFAAS kromatiidid keerduvad lahti moodustub 2 tütarrakku kromatiidid keerduvad lahti tekivad tuumakesed kromosoomide arv 2x vähenenud tekivad uued tuumakesed sünteesitakse uued tuumamembraanid kromosoomid koosnevad 2 kromatiidist e. 2DNA molekulist moodustuvad tuumamembraanid kääviniidid kaovad kääviniidid lagundatakse toimub TSÜTOKINEES tsütoplasma jagunemine. Loomarakusplasmamembraan sopistub sisse Taimerakuskujuneb vahesein toimub tsütokinees.1st diploidsest rakust moodustub 4geneetiliselt erinevat haploidset tütarrakku
kinnituvad tsentromeerile. ANAFAAS : kromatiidi lahknevad, liiguvad raku poolusele. TELOFAAS: keerduvad kromatiidid lahti, tuumamembraan moodustub, tuumakesed, tsütokinees ja tekib 4 tütarrakku. Kääviniidid lagundatakse ja taastub rakule omane tsütoskelett. Interfaas on mõlemal protsessil ühesugune. *faas kahe mitoosi vahel *toimbub DNA kahekordistumine *ATP süntees *suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv *tsemtrioolid kahestuvad *kromosoomid on lahtikeerdunud nukleosoomsete fibrillidena. Samuti on PROFAASi algus on samasugune.
teki. tütarrakkud ei alusta kohe uut jagunemist. 2 jagunemine · Profaasis- liiguvad tsentrioolide paarid jällegi raku poolustele ja nendest lähtuvad käeviniidid. · Metafaas-keskele koonduvad kromosoomid. · Anafaasis-kromosoomide tsentromeerid kahestuvad. kromatiidid lahknevad teine teisest ja liiguvad pooluste poole. · Telofaasis- keerduvad kromatiidid lahti ja tekkivad tuumakesed ja tumamembraanid. Sel ajal toimub ka tsütokinees ja tekib neli tütarrakku. Sugurakkude areng · Spermatogenees- on spermide küpsemine, see algab suguküpsuse saabumisel munandites. · Spermatogoonid- on spermide esmased eelased. paljunevad mitoosi teel suguküpsuse saabumisel · Ovogenees-on munarakkude küpsemine, see algab looteeas munasarjades.lõppeb ka looteeas.(saadakse ainult üks viljastumisvõimeline munarakk) · Ovolatsioon-küpsenud munaraku vallandumist munasarjast ja liikumist munajuhasse nim
- Mugul(kartul/pataat) Mitoos-Somaatiline rakkude jagunemisviis, millega tagatakse kromosoomide arvu säilimine tütarrakkudes Rakkude elutsükkel koosneb 2st osast interfaas ja mitoos. Mitoosis toimub raku jagunemine ja interfaasis toimub raku kasvamine ja ettevalmistamine järgmiseks mitoosiks. Interfaasi lõpus kromosoomide arv kahekordistub e. kromosoomid muutuvad 2-kromatiidseteks. Mitoos jaguneb kaheks rakutuuma kromosoomide jagunemine e. karüokinees ja raku TP jagunemine e. tsütokinees. Mitoosis eristatakse 4 faasi: 1)Profaas- Tuumamemb. lõhustub, kormosoomid hakkavad ennast kokku pakkima ja muutuvad mikroskoobis nähtavaks. Tsentrosoomid kahekordistuvad, kahestuvad ja liiguvad raku poolustele. Seal hakkavad mood. kääviniite. 2) Metafaas-2-kromatiidsed kromosoomid liiguvad raku ekvatoriaaltasapinnale. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. 3)Anafaas-Kääviniidid lühenevad ja poolustele tõmmatakse kromosoomide kromatiidid
Vegetatiivne paljunemine võimaldab lühikese ajaga saada arvukalt järglasi. Bakterid jagunevad otsepooldudes. Pärmseened paljunevad pungudes. Samblikud paljunevad vegetatiivselt rakise tükikeste abil. Loomariigis paljunevad vegetatiivselt käsnad, ainuõõssed jne. MITOOS - Päristuumsete rakkude jagunemine, millega tagatakse kromosoomide arvu püsimine tütarrakkudes. Mitoos koosneb karüokineesist ja tsütokineesist. Karüokinees rakutuuma jagunemine; tsütokinees tsütoplasma jagunemine; interfaas kahe mitoosi vahele jääv raku eluperiood; rakutsükkel- raku eluring ühe mitoosi algusest järgmisse. FAASID: Profaas kromosoomid keerduvad niivõrd, et muutuvad miksroskoobis nähtavaks. Kaovad tuumakesed, suureneb rakutuum. Metafaas kromosoomid liiguvad raku keskossa, jäävad ühele tasandile. Metafaasis on kromosoomid kõige paremini vaadeldavad.
1.profaas- kromosoomide ristsiire, moodustub kääviniidistik, tuum ja tuumakesed lõhustuvad, kromosoomid pakitakse kokku 1.metafaas- kromosoomid paiknevad raku ekvatoriaaltasandile (keskossa), kääviniidid kinnituvad ühe otsaga tsentriooli külge ja teise otsaga tsentromeeri külge 1.anafaas- kromosoomid lahknevad poolustele, kääviniidid lühenevad , isa ja ema kromosoomid jagunevad võrdselt mõlema vahel, homoloogilised kromosoomid eralduvad 1.telofaas- tsütokinees, kääviniidid kaovad, kromosoomid jõuavad raku poolustele 2.profaas- interfaas ja 2.profaas liituvad, DNA replikatsiooni ei toimu, tsentrioolid liiguvad poolustele, moodustub kääviniidistik 2.metafaas- kromossomid paiknevad raku ekvatoriaaltasandile, kääviniidid kinnituvad ühe otsaga tsentriooli külge ja teise otsaga tsentromeeri külge 2.anafaas- kromatiidid paiknevad raku poolustele, kääviniidid lühenevad 2
Paljunemine 1. Selgitage mõisted. ( 6 punkti ) Mitoos raku jagunemine, mis on vajalik kas organismi kasvamiseks või rakkude asendamiseks. Keharakkude jagunemiseviis. Päristuumse raku jagunemisviis,kus tütarrakud on identsed e. diploitsed. Homoloogilised kromosoomid kromosoomi paar, mida on 23 paaris (kromosoome ise on 46) Tsütokinees mitoosi või meioosi lõpul toimuv raku tsütoplasma jaotumine. Menstruaaltsükkel ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni olev ajavahemik (28 päeva) Kliiniline surm kus inimese pulss, südamelöögid ja hingamine katkevad, kuid taastuvad loetud minutite jooksul. Sperm isassuguraku seemnerakk, mis moodustub isasorganis. 2. Täida lüngad. ( 9,5 punkti ) Mittesuguline paljunemine on kõige lihtsam paljunemisviis, mis leiab aset
Kromosoomi ehitus:rakk-tuum-2 kromatiidiline kromosoom.Kumbki kromatiid koosneb 1-DNA-st,2-kromatiidiline kromosoom moodustab DNA kahekordistuva tulemusena.Rakkutsükkel on raku eluring,mis koosneb interfaasist ja raku jagunemisest (mitoos või meioosist).Interfaas-faas 2-metoosi vahel,rakk täidab oma tavalisi ülesandeid,interfaasi lõpus hakatakse tegema ettevalmistusi raku jagunemiseks.Interfaasis toimuvad protsessid:suureneb rakkude organellide arv;ATP süntees;rakumõõtmete suurenemine;DNA kahekordistumine e.eplinatsioon.;loomses rakkudes tsentrioolid kahestuvad.Mitoosraku jagunemis viis,kus tütarrakkude kromosoomide arv jab ellasrakkuga võrreldes samaks.Mitoos jaguneb:1.karüorinees- tuuma jagunemine jaguneb:profaas,metafaas,anafaas ja telofaas.2.tsütokinees- tsütoplasma jagunemine.Profaas-kromosoomid keerduvad kokku;tuumakesed kaovad;tuumamembraanid lagundatakse;moodustuvad käviniinid;tsentrioolid liiguvad poolusele..Metafaas-kromosoom...
- 13) Millised protsessid toimuvad interfaasis vahetult enne raku jagunemist? - Interfaas (protsessid) *Vaheaeg kahe järjestikkuse jagunemise vahel 14) *rakus toimub intensiivne aine- ja energiavahetus 15) *Organellide arv suureneb 16) *Varutakse makroergilisi ühendeid 17) *Toimub DNA replikatsioon 18) *Tsentrioolid kahestuvad - Kuna raku jagunemine toimub tsükliliselt, eelneb interfaasile eelmise rakutsükli mitoos ja tsütokinees. Interfaas on ka tuntud kui ettevalmistav faas, tuuma jagunemist seal ei toimu. 19) Kuidas toimub ja milleks on vajalik kromosoomide ristsiire? - Meioosi profaasis liibuvad homoloogilised kromosoomid paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Sellega kaasneb geenivahetus mis on päriliku muutlikuse allikas. 20) Millal algab/ lõpeb spermatogenees? - algab suguküpsuse saabudes ja lõpeb surmaga. 21) Millal algab/ lõpeb ovogenees?
Rakutsükkel koosneb reast sündmustest, mis viivad raku selle jagunemise ja kahekordistumiseni. Rakutuuma omavate ehk eukarüootsete rakkude rakutsüklit jaotatakse kolmeks osaks: · interfaas toimub raku kasvamine, mitoosiks vajalike toitainete kogumine ja DNA kahekordistamine · mitoos tulemuseks on raku jagunemine kaheks erinevaks rakuks, mida kutsutakse tütarrakkudeks · tsütokinees toimub raku lõplik jagunemine 2. Millistes faasides on rakutsükli kontrollpunktid, mida kontrollitakse ja kuidas? S-faasis toimub DNA replikatsioon ja histoonide süntees · G1 faasis raku taastumine, kasvamine, ettevalmistused replikatsiooniks · G1 faasi lõpul on G1- faasi kontrollpunkt, mis suunab raku S-faasi · G2 faas võimaldab kontrollida, kas DNA replikatsioon on lõpetatud. Seal
Rakkude jagunemine tagab ka organismi hukkunud rakkude asendamise ja vigastuse parandamise. Mitoos (mittesuguline/aseksuaalne paljunemine) - Eukarüootide (päristuumsete) rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud. Mitoosi ajal on DNA kokkupakitud. Mitoosis eristatakse kahte jagunemisprotsessi: ● Karüokinees - rakutuuma jagunemine/pooldumine (mitoosi käigus) ● Tsütokinees - tsütoplasma ja organellide jagunemine/pooldumine kahe uue raku vahel (mitoosi käigus) Kromosoom Tavaliselt koosneb kromosoom ühest kromatiidist (1 pulk - I) Replikatsiooni tulemusena tekib kahekromatiidiline kromosoom (2 pulka - X), mis on seotud tsenomeeriga Mitoosi käigus 2-kromatiidiline kromosoom jaguneb ühekromatiidiliseks kromosoomiks. Kromatiin - tuumas lahtipakitud ühekromatiidilised (haploidsed) kromosoomid
ekvatoriaaltasandi, on maksimaalselt kokku keerdunud, kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentriomeeridele), anafaasiks (tsentrioolidelt lähtuvad kääviniidid lühenevad, kromosoomide kromatiidid eralduvad rakupoolustele, tsentromeerid kahestuvad) ja telofaasiks (kääviniidid kaovad, sünteesitakse tuumamembraanid, kromosoomid keerduvad lahti, tekivad tuumakesed, membraan nöördub keskosast sisse)) ja seejärel tsütokinees (tsütoplasma jagunemine; tekib kaks tütarrakku). Kääviniidid koosnevad niitjatest valkudest ja osalevad kromosoomide jaotamises. Mitoosiks nimetatakse päristuumsete rakkude jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. Interfaasiks nimetatakse kahe mitoosi vahele jäävat raku eluperioodi. Rakutsükliks nimetatakse raku eluringi ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Mitoosi ja interfaasi kestus sõltub rakutüübist,
pärilikud omadused vanematega ühesugused vanematest erinevad 3. Rakutsükkel (osad, jagunemine) Rakutsükkel on raku eluring ühest rakujagunemisest teise rakujagunemise lõpuni. RAKUTSÜKKEL INTERFAAS MITOOS profaas metafaas anafaas telofaas karüokinees karüokinees karüokinees karüokinees tsütokinees 4. Rakujagunemisviisid meioos ja mitoos (faasid, seal toimuv, võrdlus) Meioos Mitoos interfaasi olemasolu puudub olemas jagunemine toimub 2 jagunemist toimub 1 jagunemine tekib 4 tütarrakku 2 tütarrakku
suureneb, tuumamembranid lõhustuvad. 2) Metafaas rändamisfaas. Käävniidid kinnituvad üheotsaga kromosoomi tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge, kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaal tasandile. 3) Anafaas Eraldumisfaas. Kromatiidid poolustele (ATP energia arvel) Kääviniidid lühenevad. 4) Telofaas rekonstrueerimisfaas. Sünteesitakse uued tuumamembraanid. Kääviniidid kaovad, tekivad tuumakesed. Toimub tsütokinees. Loomarakus plasmamembraan sopistub. 12)Kuidas muutub kromosoomide arv mitootilise jagunemise käigus? DNA kahekordistumise tulemusena muutub raku jagunemise eel kahekromatiidiliseks. 13)Milles seisneb mitoosi tähtsus. Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel. Tütarrakud on geneetiliselt identsed. Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv. Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks.
erinevate sortide paljundamine 10.Milleks on vajalik organismi rakkude jagunemine? Organismi kasvamise ja arengu tagab keharakkude jagunemine, mil vanemrakust moodustuvad tütarrakud. Lisaks on rakkude jagunemine vajalik organismi hukkunud rakkude asendumiseks ja vigastuste paranemisteks. 11.Mis moodustuvad lähteraku jagunemisel? tütarrakud 12.Millistest osadest koosneb rakutsükkel? Profaas, metafaas, anafaas, telofaas, tsütokinees, interfaasi g1 faas, interfaasi s faas, interfaasi g2 f 13.Mis toimub karüokineesis? Rakutuuma jagunemine 14.Mis toimub tsütokineesis? Tsütoplasma jagunemine 15.Mis toimub interfaasis? Organellide arvu suurenemine, ensüümide süntees, DNA replikatsioon, ATP süntees 16.Milleks on vajalik DNA replikatsioon enne mitoosi? Tagatakse kromosoomide arvu püsivus ja kahe tütarraku geneetiline identsus. 17.Millised tütarrakud moodustuvad mitoosi tulemusena? Keharakud, geneetiliselt identsed
92 Kromosoomi I faas 1.jagunemine- moodustub 2 diploidset rakku 46 Kromosoomi 46 Kromosoomi 23KS 23KS 23KS 23KS II faas 2. jagunemine- moodustub 4 haploidset rakku Interfaas DNA repilkatsioon Suureneb rakuorganellide arv Sünteesitakse ATPd Tsentrioolide kahestumine 1.jagunemine I Profaas- Ristsiire I Metafaas- Kromosoomid ekvatoriaaltasandil, mitoosikääv I Anafaas- Kromosoomid lahknevad poolustele I Telofaas- Tsütokinees, tsentrioolid kahestuvad uuesti I Profaas Homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa kokku. Seejuures vahetavad kromatiidid omavahel fragmente(võrde pikkusega otsi) Toimub kromosoomide ristsiire ehk krossinover See suurendab pärilikku muutlikus Meioosi tähtsus Emarakus moodustub neil haploidset tütarrakku, milles igaühes on kromatiid algpaarist Ristsiirde tõttu on tütarrakud geneetiliselt erinevad Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ja eoste moodustumisega Suguraku areng
Selgroogsed loomad mittesugulisel teel ei paljune. Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna. Eukarüootsete rakkude jagunemisel eristatakse teineteisele järgnevat tuuma ja tsütoplasma jagunemist. Esmalt toimub rakutuuma jagunemine ehk karüokinees. Selle käigus tagatakse kromosoomides olevat geneetilise info võrdne jaotumine tuumade vahel. Karüokineesi lõpus agab tsütoplasma jagunemine ehk tsütokinees, mille tulemusena moodustub kaks tütarraku moodustumist. Päristuumsed rakud poolduvad mitoosi teel. Interfaasi lõpus mitokondrid poolduvad, rakk paisub, algab DNA replikatsioon. Mitoos on päristuumse raku jagunemine, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus ehk kahe tütarraku geneetiline identsus. Enne mitoosi toimub DNA replikatsioon. Kontrollitakse DNA õigsust. Vaadeldakse nelja faasina: profaas, metafaas, anafaas,telofaas.
Bakterid paljunevad otsepooldumise teel. Pärmseened paljunevad pungumisega. Samblikud vegetatiivselt rakise tükikeste abil. Katteseemnetaimed risosoomid e,mugulate,sibulate,varre-või lehetükikeste abil. Vegetatiivne paljunemine võimaldab lühikese ajaga saada palju geneetiliselt ühesuguseid järglasi. Mitoosis toimub esmalt karüokinees ehk rakutuuma jagunemine, mille käigus tagatakse geneetilise info võrdne jagamine tuumade vahel. Seejärel toimub tsütokinees ehk tsütoplasma jagunemine, mille tulemusena moodustub kaks tütarrakku. Mitoos on päristuumsete rakkude jagunemise viis, kus tagatakse kromosoomide arvu püsivust tütarrakkudes. Kahe mitoosi vahele jäävat raku eluperioodi nimetatakse interfaasiks(organellide arv suureneb, toimub ATP ja teiste makroergiliste ühendite süntees, loomarakus algab tsentrioolide kahestumine). Rakutsükkel on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni
Meioos Meioos · Rakkude jagunemise viis, mille tulemusena kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda · Meioosil on 2 jagunemist: · Meioos I · Meioos II(mis on sarnane mitoosile) · Meioosi teel moodustuvad sugurakud ja eosed · I interfaas · Toimub DNA replikatsioon (kromosoomid duplitseeruvad kahekromatiidilisteks) · Tsentrioolid kahekordistuvad · I profaas · Toimub kromosoomide ristsiire · ´homoloogilised kromosoomid liibuvad kokku ning kromatiidid vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi · Moodustub kääviniidistik, tuum ja tuumakesed lõhustuvad · Isalt pärinev kromosoom Emalt pärinev kromosoom I metafaas · Homoloogilised kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile. · II profaas · Kahe jagunemisele vahele jääv lühike interfaas ja II profaas liituvad · DNA replikatsiooni ei toimu · Meioosi II jagunemine sarnaneb mitoosile · Tsentrioolid l...
Mitoosi ja meioosi võrdlus Sarnasused Erinevused Meioos Mitoos * Meioosi I interfaasis ja mitoosi interfaasis toimub * Profaas on ettevalmistav faas * I profaasis toimub ristsiire DNA replikatsioon ja tsentrioolid kahekordistuvad * I anafaasis lahknevad * Anafaasis kromatiidid liiguvad kromosoomid poolustele poolustele * Meioosi I metafaasis ja mitoosi metafaasis * II profaasis ei toimu DNA * Tekivad geneetiliselt identsed koonduvad kroosoomid tütarrakud replikatsiooni ekvatoriaaltasandile * Tekivad g...
Järglased kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi Mitoos ehk keha rakkude jagunemine (Kasvamine) Rakutsükkel Raku eluring ühest rakujagunemisest teiste takujagunemise lõpuni. Rakutsükkel: Interfaas Mitoos o Profaas Karüokinees o Metafaas Karüokinees o Anafaas Karüokinees o Telofaas Karüokinees Tsütokinees Karüokiplasma tuumasisese plasma Tsütoplasma on tuumaväline plasma Interfaas Faas kahe mitoosi vahel 1. Tsentrioolid (rakuosa) kahestuvad (tsentrosoom koosneb kahest tsentrioolist, mis omakorda koosneb miktoruublitest [3x9] ) 2. Kromosoomid on lahti keerdunud 3. DNA replikatsioon (kahekordistub) 4. Raku mõõtmed ja organellide arv suureneb 5. ATP süntees Interfaasis enamik rakke diferentseerub (eristuvad) Mitoosi faasid Profaas (ettevalmistav faas)
või punase värvuse. Leukoplastides pigmente ei ole ja tihti sisaldavad nad mitmesuguseid varuaineid Punkt 2 Sugurakkude areng Mitoos – päristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. Esmalt toimub rakutuuma jagunemine ehk karüokinees (profaas, metafaas, anafaas, telofaas). Karüokineesi lõpus algab tsütoplasma jagunemine ehk tsütokinees, mille tulemusena moodustub kaks tütarrakku. Kahe mitoosi vahele jäävat raku eluperioodi nim interfaasiks. Rakutsükkel kestab ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Interfaasis toimub oraganellide arvu suurenemine ja ATP ning teiste makroergiliste ühendite süntees. Suurenevad raku mõõtmed ja DNA kahekordistub. Kromosoomise ehituse muutused mitoosi käigus? Interfaasis on kromosoom ühekromatiidiline
otsaga aga tsentriooli külge 3. Anafaas - rändamisfaas 1. Kääviniidid lühenevad 2. Kromatiidid (DNA molekulid, ühe kromosoomi osad) liiguvad eri poolustele 4. Telofaas rekonstrueerimisfaas 1. Kääviniidid kaovad 2. Kromosoomid keerduvad lahti 3. Tekivad tuumakesed 4. Sünteesitakse uued tuumamembraanid 5. Toimub ka tsütoplasma jagunemine e tsütokinees 6. Loomaraku membraan nöördub sisse ja nii moodustub 2 uut rakku (Kõik organismi rakud ei lähe mitoosi) Interfaas on kahe mitoosi vaheline eluperiood. - DNA replikatsioon (tekib 2 DNA molekuli, mõlemad kaheahelalised s.t. interfaasi lõpuks 4 ahelat) - ATP süntees - Raku mõõtmed suurenevad ja organellide arv suureneb - Loomarakus tsentrioolid kahestuvad s.t
Paljunemine Mittesugulisel paljunemine on kiire ja arvuka järglaskonna ja saadakse samade tunnustega järglane. Õis on sugulisel paljunemise organ. Sugulise paljunemise tulemusena tekib suur varieeruvus ja see jääb evolutsioonis paremini ellu. Rakkude jagunemine Sek 25 miljonit tekib (kaob) rakku inimorganismis. Eukorioodsetel rakkudel on kaks või enam DNA molekuli. Eristatakse kahte etapp: karüokinees (tuumasise info jaotamine), tsütokinees (tsütoplasma ära jaotamine). Joonis 2.1.1 (5.6) Mitoos- eükoroodsete rakkude jagunemise vorm, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes tagatakse muutumatus . Mitoos toimub vaid keharakkudega (somaatilisteks rakkudeks). 23+23 = 46 kromosoome on inimesel. Mitoosi teel tagatakse, et hävinenud rakkude asemel tekivad uued, kus on ikka 46. Kahe mitoosi ajavahemikku nimetatakse interfaasiks. G1 staadiumi läbimisel diferentseerub vastava koe rakuks ja edasi enam ei jagune.
Kääviniidid, mis algselt olid väljaspool tuuma, hõlmavad nüüd ka selle ala, kus enne oli tuum. Metafaas: ehk rändamisfaas. Käävniidid kinnituvad ühe otsaga tsentriooli ja teise otsaga kromosoomi tsentromeetri külge. Kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile ja tekib ekvatoriaal- ehk metafaasi tasand. Anafaas: ehk eraldumisfaas. Kromatiidid liiguvad poolustele ja kääviniidid lühenevad. Rakk venib ja poolustevaheline kaugus suureneb. Telofaas: ehk rekonstrueerimisfaas. Toimub tsütokinees ehk tsütoplasma jagunemine. Kääviniidid kaovad ja tekivad tuumakesed. Kromosoomid organeeritakse tsentrioolide ümber ja tulevane tuumamembraan alustab moodustumist nende ümber. Kõige lõpuks järgneb telofaasile veel tsütukinees, mille käigus emarakk lahkneb kaheks identseks tütarrakuks. Mitoos on tähtis selleks, et suurendada rakkude arvu, mis omakorda tagab organismi kasvu. Mitoosi käigus asendadakse surnud hukkunud rakke. Meioos
Mitoos · Mitoos on päristuumsete rakkude jagunemise vorm, mis tagab kromosoomide arvu muutumatuse tütarrakkudes. Tähtsus organismidele. · Kasvu ja arengu tagamine · Haavade paranemine · Hukkunud rakkude asendamine uutega Tütarrakud lähteraku jagunemisel tekkinud uued rakud. Mitoos jaguneb: 1. Tuuma jagunemine aka karüokkinees 2. Tsütoplasma jagunemine aka tsütokinees Mitoosi faasid · Eelneb interfaas Organellide süntees ATP süntees DNA kahekordistumine, mille tulemusel muutuvad
valgusenergiat keemiliseks energiaks. Loetle taimede tähtsus vähemalt neljas valdkonnas. Ravimid, toit, hapniku tootmine, mööbli või majade valmistamine. Miks on taimede õied ja viljad eredalt värvunud. Ere värvus meelitab kohale õite tolmeldajad ja viljade levitajaid. Raku eluosa moodustavad. Tuum ja tsütoplasma. Nimeta plastiidid kloroplastid, kromoplastid, leukoplastid. Raku jagunemise viisid on interfaas, mitoos, tsütokinees. Nimeta mitoosi faasid: profaas, metafaas, anafaas, telofaas. Amitootilisel jagumisel tekkinud tütarrakud on/ei ole bioloogiliselt identsed.
- Sugurakkude e. Gameetide jagunemise viis - Tekib neli geneetiliselt erinevat tütarrakku · Mitoosi eesmärk - Organismi kasv ja areng - Sugulisel sigimisel uue organismi areng - Hukkunud rakkude uuenemine, vigastuste paranemine - Inimesel tekib u.25milj. rakku sekundis Rakutsükkel: · Interfaas - kahe mitoosi vahele jääv raku eluperiood · Mitoos - Karüokinees e. tuuma jagunemine 1.Profaas 2.Metafaas 3.Anafaas 4.Telofaas · Tsütokinees e. tsütoplasma jagunemine - Rakumembraan nöördub keskosast sisse ja tsütoplasma jaguneb kaheks - TEKIB KAKS geneetiliselt IDENTSET TÜTARRAKKU · Interfaas: - Suureneb rakuorganellide arv - ATP jt. makroergiliste ühendite süntees - Tsentrioolide kahestumine (loomarakus), tsentrioolide süntees(taimerakus) - Raku mõõtmete suurenemine - DNA kahekordistumine e. Replikatsioon - Tsentrosoom kahekordistub - Kromosoomid on kahekromatiidilised
Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna. Rakutuuma jagunemine e. Karüokinees. Tsütoplasma jagunemine e. Tsütokinees. Päristuumsete rakkude jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes, nim. Mitoosiks. Telofaasis toimub ka tsütoplasma jagunemine. Kahe mitoosi vahele jäävad raku
Emalt pärinev kromosoom Moodustub kääviniidistik, tuum ja tuumakesed lõhustuvad. I metafaas I anafaas Homoloogilised kromosoomid koonduvad raku Kromosoomid lahknevad poolustele. ekvatoriaaltasandile. I telofaas II profaas Toimub tsütokinees. Kahe jagunemisele vahele jääv lühike interfaas ja II profaas liituvad. DNA replikatsiooni ei toimu. Meioosi II jagunemine sarnaneb mitoosile.
Rakutsükkel on raku eluring ühest rakujagunemisest algusest teise rakujagunemise lõpuni, jaguneb: interfaas, mitoos. Päristuumsete rakkude jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes, nim mitoosiks. Kahe mitoosi vahele jäävat raku eluperioodi nim interfaasiks (suureneb organellide arv, toimub ATP süntees). Mitoosi jaguneb: 1. karüokinees- tuuma jagunemine 2. tsütokinees-tsütoplasma jagunemine. Mitoosi tähtsus: 1. toimub kromosoomide jagunemine tütarrakkude vahel 2. tütarrakud on geneetiliselt identsed 3. suureneb rakkude arv ja sellega tagastatakse organismi kasv 4. vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks Mitoosi faasid · Profaas- kromosoomid keeruvad sedavõrd kokku, et muutuvad mikroskoobis nähtavaks. Rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad. Tsentroolipaarid liiguvad vastassuunas- selle tulemusena rakk polariseerub. Poolustele liikuvate tsentrioolide vahele moodustav...
MITOOS Uued rakud tekivad rakkude jagunemisel ja neid kutsutakse tütarrakkudeks Tsütokinees - rakutuuma jagunemine Mitoos päristuumsete rakkude jagunemine viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes, koosneb karüokineesist ja tsütokineesist Mitoosi alguses keerduvad kromosoomid kokku, kromatiidid on ühendatud tsentromeeri abil, mis jagab iga kromatiidi kaheks ja neid nimetatakse kromosoomi õlgadeks ning need ei pruugi olla ühepikkused Interfaasis suureneb organellide arv, toimub ATP ja teiste makroergiliste ühendite süntees, millega rakk valmistub järgmiseks jagunemiseks, raku mõõtmed suurenevad, enne jagunemist toimub DNA kahekordistumine Profaasis keerduvad kromosoomid sedavõrd kokku, et muutuvad mikroskoobis nähtavaks, rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad, rakk polariseerub, tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid, mis koosnevad niitjatest valkudest Metafaasis liiguvad kromosoomid raku keskossa ja ...
2. Metafaas 3. Anafaas 4. Telofaas - tekkinud tütarrakud alustavad uut jagunemist II jagumine 1. Profaas - tütarrakkude valmistumine uueks jagunemiseks 2.Metafaas - kromosoomid on ekvatoriaaltasandil 3. Anafaas - kromatiidid lahkuvad raku poolustele 4. Telofaas - Mitoos - on eukarüootsete rakkude jagunemine, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes Interfaas- Profaas - Metafaas - anafaas - telofaas - Karüokinees - rakutuuma jagunemine Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine, tekib kaks tütarrakku Rakutsükkel - on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni
METAFAAS- eraldumisfaas Kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile Kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge ANAFAAS- rändamisfaas Kääviniidid lühenevad Kromatiidid liiguvad poolustele (ATP energia arvel) TELOFAAS- rekonstrueerimisfaas Kääviniidid kaovad Kromosoomid keeruvad lahti Tekivad tuumakesed Sünteesitakse uued tuumamembraanid Toimub tsütokinees Loomaraku plasmamembraan pöördub sisse Taimerakkudel kujuneb uus vahesein, mis koosneb vahelamellidest (sellele ladestuvad mõlemalt poolt rakukestad) Mitoosi tähtsus Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel Tütarrakud geneetiliselt identsed organismi kasvamine (suureneb rakkude arv) Haavade parandamine Surnud rakkude asendamine Embrüonaalne areng 3. Meioos
Agoonia surmale eelnev seisund, elundkondade talitlus jätkub, teadvus kaob, pulss peaaegu lakkab Allantois kusekott Amnion vesikest Bioloogiline surm organismi elutegevuse lakkamine: ajurakud hävivad, keha jahtub, lihased kangestuvad, veri ei ringle Blastotsüst põisloode, areneb moorulast, seest õõnes, üherakukihiline Blastula põisloode, alamatel selgroogsetel Ektoderm väline looteleht Embrüo loode Embrüogenees looteline areng Embrüoplast tihe rakukobar Endoderm sisemine looteleht Folliikul munarakku ümbritsev toitvate rakkude kiht Fülogenees organismide evolutsioonilise arengi tee Gastrula karikloode Generatiivne areng Generatiivne staadium sigimisvõimeline elujärk Idand idaneb seeme Interfaas kahe mitoosi vaheline periood Juveniilne staadium noorjärk, algab sünniga, lõpeb sigimisvõime saabumisega Karüokinees rakutuuma jagunemine Kliiniline surm järgneb agoonias olevale inimesele, lakkab hingamine, südametegevus Kollakeha rebenenud fol...
Bioloogia KT (paljunemine) 1. Paljunemine on järglaste saamine. 2. Mittesuguline paljunemine - mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast, paljunemine võib toimuda eoseliselt või vegetatiivselt, nt: vegetatiivselt: taimed, algloomad, eoseliselt: sõnajalgtaimed, sirmik. 3. Mittesuguline paljunemine jaguneb - vegetatiivne ja eoseline paljunemine. 4. Vegetatiivse paljunemise võimalused pooldumine: toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks, n: bakterid, käsnad, pungumine: alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel, tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn). 5. Iseviljastumine - ühel ja samal isendil on olemas mõlemad sugurakud, sugurakkude ühinemisel saab ta järglasi, nt: kaanid, vihmaussid. 6. Partenogenees - ehk neitsistsigimine on mitmetel taime- ja loomarühmadel esine...
Paljunemine ja areng Lühikonspekt XII klassile Mõisted · Mittesuguline paljunemine - paljunemine eoste või vegetatiivselt ehk keharakkude abil · Suguline ehk generatiivne paljunemine - paljunemine sugurakkude abil · Rakutsükkel - raku eluring ühe paljunemise lõpust järgmise paljunemise lõpuni · Interfaas - kahe paljunemise vahele jääv eluperiood · Karüokinees -rakutuuma jagunemine · Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine · Mitoos - keharakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekib kaks diploidset rakku · Meioos - sugurakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekivad haploidsed rakud · Diploidne kromosoomistik -keharakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on paarina · Haploidne kromosoomistik - sugurakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on üksikuna · Somaatiline rakk - keharakk · Gameet - sugurakk · Kromosoomide ristsiire - meioosi I profaasis toimuv protsess, kus
Paljunemine ja areng Lühikonspekt XII klassile Mõisted · Mittesuguline paljunemine - paljunemine eoste või vegetatiivselt ehk keharakkude abil · Suguline ehk generatiivne paljunemine - paljunemine sugurakkude abil · Rakutsükkel - raku eluring ühe paljunemise lõpust järgmise paljunemise lõpuni · Interfaas - kahe paljunemise vahele jääv eluperiood · Karüokinees -rakutuuma jagunemine · Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine · Mitoos - keharakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekib kaks diploidset rakku · Meioos - sugurakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekivad haploidsed rakud · Diploidne kromosoomistik -keharakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on paarina · Haploidne kromosoomistik - sugurakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on üksikuna · Somaatiline rakk - keharakk · Gameet - sugurakk · Kromosoomide ristsiire - meioosi I profaasis toimuv protsess,
tütarsibulate, mugulate, risoomide, pistokste, pistikute jne. Paljundamine 10. Organismide rakkude jagunemise vajalikkus- Surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks Paljunemiseks Kasvamiseks Tagatakse organismi samasuse püsimine. 11. Mis moodustuvad lähteraku jagunemisel? Geneetiliselt identsed tütarrakud 12. Millistest osadest koosneb rakutsükkel? Mitoos Interfaas Tsütokinees 13. Mis toimub karüokineesis (mitoosis)? Profaas Metafaas Anafaas Telofaas 14. Mis toimub tsütokineesis? • Loomarakkudel: membraan nöördub keskelt kokku (tänu tsütoskeleti valkudele) Kestaga rakkudel moodustub vahe- lamell ja siis mõlemalt poolt kujunevad rakukestad. 15. Mida nimetatakse interfaasiks? Aega kahe jagunemise ehk mitoosi vahel. 16. Milleks on vajalik DNA replikatsioon enne mitoosi?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
