Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Organismide paljunemine ja areng. (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Organismide
Paljunemine

on üks olulisemaid
eluavaldusi- liigi ja selle populatsioonide säilimise seisukohalt.
Kõigi
liikide isendid paljunevad kas sugulisel
või mittesugulisel
teel

Sugulisel
paljunemisel

saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust.
Viljastumisel ühinevad
sugurakud võivad pärineda ühelt ( iseviljastumine) või kahelt vanemalt(ristiviljastumine).
Sama liigi
eri populatsioonide isendid võivad omavahel vabalt ristuda , kuid eri
liikide esindajad tavaliselt ei ristu - kui toimub, siis järglased
steriilsed.

Üks
Organismide paljunemine ja areng #1 Organismide paljunemine ja areng #2 Organismide paljunemine ja areng #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-05-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Agn3s Õppematerjali autor
mõisteid

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
doc

Organismide paljunemine ja areng (11. klass)

Organismide paljunemine ja areng Organismide paljunemine · Paljunemine on üks elu olulisemaid eluavaldusi. · Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. · Paljunemine on oluline eelkõige liigi ja selle populatsioonide säilimise seisukohalt. · Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. · Iseviljastumine ­ viljastumisel ühinevad sugurakud pärinevad ühelt vanemalt. · Ristviljastumine ­ sugurakud pärinevad kahelt vanemalt, järglane ühendab mõlemalt vanemalt päris geneetilise info. · Eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu.

Bioloogia
thumbnail
7
rtf

Organismide paljunemine, mitoos, meioos, sugurakkude areng

Kokkuvõte Kõik isendid paljunevad kas suuliselt või mittesuguliselt. Sugulisel paljunemisel saab organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu ning kui ristuvad siis ristandid omavahel ei anna järglasi. Mittesugulisel paljunemisel pärineb organism alati ühest vanemast ja see võib toimuda eoseliselt või vegetatiivselt. Vegetatiivselt paljunevad seened, taimed, bakterid, protistid ning osa loomaliike. Vegetatiivne paljunemine annab lühikese aja jooksul palju järglasi, mis on identsed vanemaga. Mitoosi käigus jagatakse rakk kaheks ning mõlemad tekkivad rakud saavad sama geneetilise info. Eristatakse nelja faasi, mis toimuvad peale interfaasi, kus DNA kahekordistumine, ATP ja teise makroergiliste ühenditew süntees ja raku organellide suurenemine Profaas- kromosoomid keerduvad kokku, rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas, rakk polariseerub. Tsentrioolide vahele

Bioloogia
thumbnail
4
doc

Organismide paljunemine ja areng

· Õistaimed *Seened · Inimesed * Sammal- ja sõnajalgtaimed · Loomad * Bakterid Nimetage vegetatiivse paljunemise vorme! 1. Otsepooldumine ­ bakterid. 2. Pungumine ­ pärmseened 3. Rakise tükikesre abil ­ samblikud 4. Risoomide, mugulate, sibulate, varre- või lehetükikeste abil Mille poolest erineb mittesuguline paljunemine sugulisest paljunemisest? Sugulisel paljunemisel on vaja kahte osapoolt ja see saab alguse viljastatud munarakust, aga mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism ühest vanemast. Millised muutused toimuvad interfaasis? · Organellide arv suureneb, toimub ATP ja teiste makroergiliste ühendite süntees. · Loomarakkudes algab tsentrioolide kahestumine · Rakk suureneb · DNA kahekordistumine Millised muutused toimuvad kromosoomidega mitoosis?

Bioloogia
thumbnail
2
docx

Paljunemine ja areng

Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljunevad eoste e. Spooridega. Vegetatiivselt paljunevad bakterid,protistid,seended,osa selgrootutest ja paljud taimeliigid. Bakterid jagunevad kaheks otsepooldumise teel. Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna. MITOOS Hulkraksetel organismidel järgneb nii sugulisele kui ka mittesugulisele paljunemisele rakkude jagunemine, mis tagab organismi kasvamise ja arengu. Esmalt toimub rakutuuma jagunemine e. Karüokinees. Selle käigus tagatakse kromosoomides oleva geneetilise info võrdne jaotumine tuumade vahel. Karüokineesi lõpus algab tsütoplasma jagunemine e

Bioloogia
thumbnail
4
doc

Organismide paljunemine ja areng

Suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljunevad eoste ehk spooridega. Kottseente hõimkonda kuuluvatel seeneliikudel arenevad esosed rakusiseselt ­ eoskottides. Kandseente eosed arenevad rakuväliselt selleks kohastunud rakkudel ­ eoskandadel. Taimeriigis paljunevad eostega sammal- ja sõnajalgtaimed. Eosest areneb eelniit, millest mõne aja möödudes kujuneb varre ja lehtedega taim. Sammaldel ja sõnajalgtaimede elutsüklis vahelduvad eoseline ja suguline paljunemine. Millised organismid paljunevad vegetatiivselt? Vegetatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootutest ja paljud taimeliigid. Bakterid jagunevad kaheks otsepooldumise teel. Toimub DNA kahekordistumine. Pärmseened paljunevad enamasti pungumisega. Moodustunud tütarrakud saavad ühesuguse kromosoomistiku.Samblikud paljunevad vegetatiivsselt rakise tükikeste abil. Mis tähtsus on vegetatiivsel paljunemisel?

Bioloogia
thumbnail
4
doc

Bioloogia mõisted

2)Muutunud on tuuma ja tsütoplasma suhe 3)Sugurakkudes on allasurutud ainevahetus 4)Sugurakud ei jagune 5)Sugurakud pole koelise kuuluvusega 6)Nad on organismile kehavõõrad teatud arenguetapis Spermatogenees – seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini Ovogenees – munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses. Naisel lõpeb ovogeenide paljunemine juba looteeas. Mistahes kahjulikud mõjurid(alkohol ja teised narkootilised ained, kemikaalid ning radioaktiivne kiirgus) võivad kahjustada korraga kõiki munarakke, mis enam ei asendu ega uuene. Mistõttu juhtub tihti, et vanemas eas naised sünnitavad puudega lapse. Lõpuks saadakse üks suur viljastumisvõimeline munarakk ning kolm väikest arengu- ja viljastumisvõimetut rakku. Küpsenud munaraku vallandumist munasarjast ja liikumist munajuhasse nim ovulatsiooniks. Munajuhas on munarakk

Bioloogia
thumbnail
8
odt

Organismide paljunemine, mitoos, meioos, gametogenees

KT (Organismide paljunemine, mitoos, meioos, gametogenees) MÕISTED paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilimiseks mittesuguline paljunemine on paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühest vanemast. Jaguneb eoseliseks ja vegetatiivseks. suguline paljunemine on paljunemisviis, kus uus organism saab enamasti alguse viljastatud munarakust. Iseloomulik kõigile päristuumsetele organismidele. vegetatiivne paljunemine on mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb vanemorganismi mingist kehaosast. Esineb bakteritel, protistidel, seentel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel. eoseline paljunemine on mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel, seentel ja osadel taimedel. interfaas päristuumse raku kahe jagunemise (meioosi v mitoosi) vahele jääv eluperiood DNA replikatsioon DNA süntees, mille tulemusena saadakse igast DNA molekulist 2 koopiat

Bioloogia
thumbnail
9
docx

Paljunemine ja paljunemise viisid

Paljunemine Paljunemine: 1) Suguline paljunemine ­ uus organism saabb enamasti alguse viljastunud munarakust (eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu 2) Mittesuguline paljunemine ­ uus organism pärineb alati ühest vanemast, võib toimuda kas eoseliselt või vegatatiivselt Paljunemine on kahel tasandil: 1) rakutasand a) mitoos b) meioos (sugurakkude puhul) 2) organismide tasand a) suguline b) mittesuguline Eoseline paljunemine * suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljuneb eoste e spooridega Vegetatiivne paljunemine * vegetatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootutest ja paljud taimeliigid (selgroogsed loomad mittesuguliselt ei paljune) * toimub kiiresti + * arvukas järglaskond + * kõik isendid on ühetaolised - Vegetatiivse paljunemise viisid: 1) otsepooldumine (nt bakterid) 2) pungumine (nt pärmseened)

Bioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun