Organismide paljunemine ja areng. (0)

Organismide Paljunemine
on üks olulisemaid eluavaldusi- liigi ja selle populatsioonide säilimise seisukohalt.
Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel
Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust.
Viljastumisel ühinevad sugurakud võivad pärineda ühelt ( iseviljastumine) või kahelt vanemalt(ristiviljastumine).
Sama liigi eri populatsioonide isendid võivad omavahel vabalt ristuda , kuid eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu - kui toimub, siis järglased steriilsed.
Üks olulisemaid liigi tunnuseid on ristumisel viljakate järglaste andmine.
Mittesugulisel paljunemisel pärineb organism alati ühest vanemast.
Ms.paljunemine võib toimuda kas eoseliselt või vegetatiivselt.
Suur osa protiste, seeni, taimi paljunevad eoste e. spooridega. – üks ms. paljunemisviis
Eoskott- kottseenele omane rakk , mille sees valmivad eosed.
Eoskand- kandseentele iseloomulik rakk, mille peal valmivad eosed
Eoskupar- sammaltaimede organ, milles valmivad eosed.
Vegetatiivne paljunemine- mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärin ühe vanema mingist keha osast.
Vegetatiivselt paljunevad bakterid , protistid, seened, osa selgrootuid japaljud taimeliigid .
Otsepooldumine- bakteritel esinev paljunemisviis : toimub DNA kahekordistumine.
Pungumine- vegetatiivse paljunemise vorm mõnedel seentel ja selgrootutel loomadel. (pärmseen) – DNA kahekordistumine.
Rakis- organiks liigendumata keha. Esineb vetikatel ja samblikel.
Rakise tükikeste abil paljunevad samblikud .
Taimeriigis on vegetatiivne paljunemine laialtlevinud, loomariigis esinev alamates rühmades: käsnadel, ainuõõssetel jm.
Selgroogsed loomad mittesugulisel teel ei paljune.
Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna.
Mitoos .
Hulkraksetel organismidel järgneb nii sugulisele kui ka mittesugulisele paljunemisele rakkude jagunemine, mis tagab organismi kasvamise ja arengu.
Uued rakud saavad alguse lähteraku jagunemisest- tütarrakud.
Eükarüootne rakk (päristuumne)- iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine.
Nende rakkude jagunemisel eristatakse teineteisele järgnevat tuuma ja tsütoplasma jagunemist.
Karüokinees- rakutuuma jagunemine.
Tsütokinees- tsütoplasma jagunemine karüokineesi lõpus.
Mitoos- päristuumsete rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes.
Interfaas - kahe mitoosi vahele jääv raku eluperiood .
Rakutsükkel- raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mtioosi lõpuni
Interfaasis toimuvad rakusisesed muutused:
Organellide arv suureneb
ATP ja teiste makroergiliste ühendite süntees.
Raku mõõtmed suurenevad
Enne raku jagunemist DNA kahekordistumine.
Kromosoom - DNA ja valgu molekulide kompleks , milles sisalduvad geenid määravad ära pärilikke tunnuseid.
Muutused kromosoomidega mitoosi käigus:
Kromosoomid pole mikroskoobis vaadeldavad ja esinevad rakutuumas nukleosoomsete fibrillidena.
Iga kromosoomi ehituses üks DNA molekul .
Interfaasi lõpuks on kromosoomid kahekromatiidilised.
Ühe kromosoomi kromatiidid ( ühest DNA molekulist koosnev päristuumse raku kromosoom) on omavahel ühendatud tsentromeeri abil.
Tsentromeer jagab iga kromatiidi 2 osaks- kromosoomi õlgadeks.
Mitoos- jagatud 4oskas.
Profaas – kromosoomid keerduvad nii kokku, et võib mikroskoobis näha. Rakutuum suureneb. Tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas - rakk polaliseerub. Moodustuvad kääviniidid- koosnevad niitjatest valkudest ja osalevad täpses jaotamises tütarrakkude vahel. Tuumamembraan laguneb
Metafaas - kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale. Kromosoomidest moodustub raku ekvatoriaaltasand. Kromosoomid maksimaalselt kokku keerdunid ja mikroskoobis vaadeldavad. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele.
Anafaas - tsentrioolidelt lähtuvad kääviniidid lühenevad ja kromosoomide kromatiidid eralduvad. Tsentromeerid kahestuvad. Algab kromaatide lahknemisega ekvatoriaaltasandil ja lõpeb nende jõudmisega rakupoolustele.
Telofaas- kääviniidid kaovad, sünteesitakse tuumamembraanid. Kromosoomid keerduvad ja tekivad tuumakesed. Loomaraku membraan nöördub keskosast sisse. Tsütoplasma jaguneb kaheks, moodustub kaks tütarrakku. Tsütokinees- tsütaplasma jagunemine tütarrakkude vahel mitoosi lõpus.
Kõik hulkrakse organismi rakud ei ole jagunemisvõimelised.
Taimedel paljunevad peamiselt algkoerakud.
Hulkraksetes organismides ei saa rakud piiramatult jaguneda, sest organismi mõõtmed ei saa lõputult suureneda .
Mitoosi toimumine on vahetult seotud DNA kahekordistumisega.
DNA kahekordistumist ei esine ei järgne ka rakujagunemist.
Interfaasis enamik rakke diferentseerub: nad omandavad vastava koe tüübile iseloomuliku kuju ja talituse. Paljud rakud aga kaotavad pöördumatult oma jagunemisvõime.
Meioos.
Igale liigile on iseloomulik kindel kromosoomide arv.
Raku jagunemise viisi, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda nim Meioosiks.
Meioosis kaks korda vähenenud kromosoomistikku nim haploidseks.
Diploidne e kahekordne kromosoomistik.
Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ning eoste moodustumisega.
Kahe järjestikuse jagunemise tulemusena tekib 4 tütarrakku.
Meioosile eelnev interfaas sarnaneb mitoosi omaga : toimub DNA kahekordistumine, suureneb rakuorganellide arv , sünteesitakse makroergilisi ühendeid. Tsentrosoomi koostisse kuuluvad tsentrioolid kahestuvad ja sellega on meioosieelses tsentrosoomis kaks paari tsentrioole.
Profaas- tuumamembraan lagundatakse ja tuumakesed kaovad.Kromosoomid mikroskoobiga vaadeldavad. Tsentrosoolide paarid eralduvad teineteisest ja liiguvad vastassuunas. Moodustuvad kääviniidid.(sarnaneb mitoosiga)Erinev: homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi- kromosoomide ristsiire. Kaasneb geenivahetus. Esimese jagnemise profaas on kauem- iseloomulik paljudele imetajate munarakkudele.
Metafaas- homoloogilised kromosoomid ei ole teineteisest veel täielikult eraldunud ja liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile. Kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele
Anafaas- Kääviniidid lühenevad ja homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele . Faas algab homoloogiliste kromosoomide eraldumisega ekvatoriaalrasandil ja lõppeb nende jõudmisega poolustele.
Telofaas- rakumembraan nöördub sisse, tsütoplasma kahestub. Moodustub 2 tütarrakku. Tsentrioolid kahestuvad , tsentrosoomi koostises kaks paari tsentrioole. Erinevalt mitoosist kromosoomid ei keerdu täielikult lahti , tuumamembraane ei teki ja tuumakesi ei moodustu.
Esimese jagunemise tulemusena on kromosoomide arv 2 korda vähenenud.
Interfaas meioosi kahe jagunemise vahel on mitoosiga vürreldes tunduvalt lühem ja liitub teise jagunemise progaasiga.
Profaasis liiguvad tsentrioolide paarid jällegi raku poolustele ja nendest lähtuvad kääviniidid.
Metafaasis paiknevad kromosoomid ekvatoriaaltasandile ja kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele.
Anafaasis kromosoomide tsentromeerid kahestuvad.
Telofaasis keerduvad raku poolustele jõudnud kromatiidid lahti, moodustuvad tuumamembraanid ja tuumakesed.
Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku.
Sugurakkude areng.
Sugulisest e generatiivsest paljunemisest võtab enamasti osa 2 organismi: isas -ja emasorganism.Uus organism saab alguse viljastumisel, mille käigus ühinevad vanemorganismide sugurakkud e gameetide tuumad .
Sügood- viljastunud munarakk .
Spermid - mehe seemnerakud ., moodustuvad munandite väänilistes seemnetorukestes.
Spermatogoonid- spermide esmased eellased.
Spermatogenees- seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini.
Spermatogoonid hakkavad mumandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes.
Igast spermatogeneesist tuleb 4 spermi.
Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses.
Naise munarakud vamivad munasarjades.
Ovogoonid- munaraku eellased.
Ovogenees - munaraku areng.
Ovogoonide paljunemine lõppeb looteeas.
Naise suguküpsuse saabumisel algab munarakkude tsükliline küpsemine.
Ovogeneesis toimuv meioos erineb mõnevõrra spermatgeneesi omast:
Tsütokineesis jaotub tsütoplasma türarrakude vahel ebavõrdselt ning saadakse 1 suur ja teine väiksem rakk.
Lõpuks saadakse üks suur viljastumisvõimeline munarakk ning kolm väikest arengu-ja viljastumisvõimetut rakku.
Ovulatsioon - küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ning liikumine munajuhasse.
Munajuhas on munarakk viljastumisvõimeline 36 tundi, aga kui viljastumist ei toimu siis munarakk hukkub, järgneb menstruatsioon .
Gameet- organismi sugurakk.
Generatiivne paljunemine- suguline paljunemine sugurakkude abil.
Somaatiline rakk- organismi kehaehitusse kuuluv keharakk.
Sügoot- viljastunud munarakk.
Tsentromeer- päristuumse raku kromosoomi kahte kromatiidi ühendav koht.