Tervisekäitumine, 2 Tervisekasvatus noorsootöös PSP6034.LT Kevadsemester 2017 Sirje Vaask, MPH, PhD Loodus- ja terviseteaduste instituut Õppeaine hindamine 1) Kursus lõpeb arvestusega – vajalikul tasemel läbitud test (valikvastustega). Viimase seminari eelnevalt - arvestus Moodles 9 mai õhtul kell 19- 20 2) järeltest Moodle keskkonnas + vestlus 3) Arvestuse saamise eelduseks on iseseisvate tööde esitamine ja ühise projektitöö esitamine, tervisekäitumise edendamisele suunatud projekti ning selle ettekandmist ja arutelu viimasel korral. Noorsootöö: Tervisekasvatus noorsootöös – moodustab see osa, 60%: hindeline Tervisekäitumine, TE teooriad/mudelid Tervis Tervise edendamine Haigus Elukvaliteet Tervisekaitse Ebavõrdsus tervises Tervisekasvatus Enesetõhusus Rahvatervis Paikkond Haiguste ennetamine Haigestumus,suremus ...
treeningprogrammi. Nad on nii tegema hakanud, sest nende sõbrad/töökaaslased teevad seda. Tervislikkuse küljelt on see tore, kuid selline võistluslik „ma pean ka, sest sa teed“ muudab spordi minu jaoks kohustuseks. See eemaldab liikumisest rõõmu. Eelistaksin, et kõik inimesed vaataksid liikumisharrastust, olenemata spordialast, kui teadlikku tervisekäitumist. Liikumisharrastus kui teadlik tervisekäitumine on suurepärane. Treeneritööd tehes puutun sageli kokku lastevanematega, kes toovad oma lapsed trenni lihtsalt selle pärast, et nad rohkem liiguksid. Isegi kui lapsel otsest huvi tantsimise vastu ei ole, on vanemad võtnud vastutuse laps liikuma panna. Enamus noortel on ükskõik, kui lihtne või keeruline on neile õpetatav koreograafia, nad lihtsalt naudivad muusikat, liikumist ja teiste seltskonda. Lisaks
Piret Sommer TERVISEKÄITUMINE (SVPH.00.002 Unepäeviku pidamine Magamine ning hea unekvaliteet on igapäevase täisväärtusliku funktsioneerimise juures väga olulised komponendid. Minu uni on viimased mitu aastat olnud väga rahutu, millest tingituna väsin tihti päeva jooksul ära. Olen väga aktiivse loomuga inimene, käin mitu korda nädalas trennis, liigun võimalikult palju värskes õhtus ning püüan oma toidulauda tervislikuna hoida. Siiski on uni miski, mis õhtul hästi tulla ei taha, öösel aeg-ajalt ära kaob ning hommikul kuidagi ära ei lähe. Otsustasin antud aine raames jälgida oma und spetsiifilisemalt ning lootuses, et leian oma käitumises mustri või mõne seose, mis aitaks oma magamise harjumusi muuta. Antud eksperimendi raames ei pidanud vajalikuks hommikuti unepäeviku täitmist, kuna kannan igapäevaselt käel aktiivsusmonitori, mis salvestab minu liiku...
igati rahul. Töös soovin välja uurida, et kas ma veedan võrreldes koolikaaslastega vähem või rohkem aega arvutis. Seega valisin teema uudishimust. Töö eesmärkideks on: Välja selgitada, kui palju kasutavad TKG õpilased nutiseadmeid. Uurida TKG õpilaste kehalist aktiivsust väljaspool kooli. Teada saada, kas meie kooli õpilaste ööuni on piisav. Välja selgitada millistel klassidel on parim tervisekäitumine. Loovtöö teostamiseks tutvun teemakohase kirjandusega ja viin Tallinna Kunstigümnaasiumi õpilaste seas läbi ankeetküsitluse nende tervisekäitumise kohta.
Uuring: Eesti murekoht on koolitüdrukute tervisekäitumine Minumeelest on hea, kui selliseid uuringuid tehakse, siis saadakse teada mis toimub maailmas noorte seas. Päris mitmed uuringus olnud faktid on sokeerivad, kuna noorus on niipalju alla läinud igasuguste joomiste, suitsetamisetega. Mina isiklikult proovisin esimest korda alkoholi 15-aastaselt ja suitsetanud pole kunagi, isegi proovinud mitte ja ma olen selle üle väga uhke. Võib-olla noored tunnevad, et nad ei saa mujalt abi kui alkoholilt, siis see on
Mariliis Tisler 11.B Uuring: Eesti murekoht on koolitüdrukute tervisekäitumine analüüs Lugesin läbi uuringu tulemused, milles analüüsiti uuringus osalenud riikide 11-, 13-ja 15 aastaste kooliõpilaste tervise ja tervisekäitumise andmeid. Ma arvan, et kui tervist hindas heaks kõigest 32 % poistest ja 27 % tüdrukutest on midagi viltu, sest selles vanuses kus uuring läbi viidi peaks lapsed olema kõige tervemad ja seega ka nende tervis hea.Kindlasti on nende tervist halvendanud mingid sportlikud vigastused,
TÖÖTAJATE TERVISE MÕJU MAJANDUSELE EESTIS Rohkem kui pooled Eesti töötajatest tunnevad, et nende tervis on töö tõttu ohustatud. Statistika näitab selgelt, et Eesti rahvastiku tervisel on märkimisväärne arenguruum, eriti kui seda võrrelda Eesti majanduskonkurentide rahvastiku tervisega. Kehv tervis ilmneb enamasti tööealise elanikkonna puhul. Noorte kasvav negatiivne tervisekäitumine suurendab pikaajalist mõju tervisele tööeas. Tervise mõju majandusele on halb. Haigestumisega kaasneb suur ravikulu nii töötajatele kui ka riigile haigekassa kaudu. Inimeste haigestumise ja suremusega jääb saamata nende panus ühiskonna heaolusse. Näiteks loomata jääv kodutootmine. Teadagi on halb haigestumise mõju inimeste ja ettevõtete käitumisele ja sellest tulenevalt majandusele. Kohaliku keskkonna kaudu saab muuta elanikkonna eluviisi tervislikumaks muutmise eesmärgil
kohta. Lapse halva enesetunde ning kuuma lauba puhul võimaldan kraadiklaasiga kehatemperatuuri mõõtmist. Kutsun laste-/hambaarsti rääkima tervisest. 4. Millised on põhilised tervisemõjurid? ealised, soolised ja pärilikud faktorid individuaalse elustiili faktorid sotsiaalsed ja ühiskondlikud mõjud elamis- ja töötingimused üldine sotsiaalmajanduslik, kultuuriline ja keskkonna olukord 5. Mis on tervisekäitumine, kuidas seda kujundada koolieelses eas? Tervisekäitumine on ettevõetud tegevus tervise edendamiseks, kaitsmiseks või säilitamiseks, olenemata objektiivselt kui efektiivne see on või mitte. Koolieelses eas tuleb selle kujundamiseks koos lapsega teha neid tegevusi: käte ja hammaste pesemine, söögi tegemine köögiviljadest, aktiivne liikumine õues jne. 6. Loote riskitegurid raseduse ajal
Tervisekäitumine noorte seas Tänapäeval on noored üldjuhul teadlikud, mis on tervislik eluviis, sest info on kõikjal kättesaadav. Hoolimata sellest on noori, kes seda teadmist oma elus ei rakenda. Tervisliku eluviisi alla kuuluvad õige toitumine, spordiga tegelemine, puhkus ja positiivsed suhted. Kindlasti peaks vältima suitsetamist, alkoholi ja narkootikumide tarbimist. Tervislik eluviis tähendab seda, et toitud tasakaalustatult, mitmekesiselt. Näiteks ei tasu süüa liiga palju magusat ja rasvaineid. Üldjuhul öeldakse, et süüa võib kõike, kuid tuleb jälgida koguseid. Noorte viga on see, et nad eelistavad kiirtoitu kuna see on maitsvam ja kergesti valmiv. Regulaarne liikumine ei ole mitte ainult kasulik, vaid lausa vajalik. Inimene peaks päevas liikuma vähemalt 30 minutit, kuna see aitab ennetada hilisemaid terviseprobleeme. Lisaks on füüsilisel tegevusel positiivne mõju enesetundele. ...
Vaimse tervise probleemid. 10. Meelemürkide tarbimine sh. suitsetamine. 11. Seksuaalne käitumine. 12. Koolitraumatism. KOOLITERVISE MUDEL (USA Haiguste Kontrolli ja Ennetamise Keskus) 1. Riiklik õppekava 2. Elukeskkond 3. Tervishoiuteenused 4. Partnerlus 5. Kooli sisepoliitika 6. Õpetajaskonna pidev koolitamine ja arendamine Terviklik koolitervise mudel Eestis Eesti kooliõpilaste tervis 1 · alates 1990. aastate keskpaigast on noorukite tervisekäitumine märkimisväärselt halvenenud. · pidevalt on suurenenud suitsetavate, alkoholi ja narkootilisi aineid tarvitavate noorte osakaal ning vigastuste tase noorte seas on endiselt kõrge. Eesti kooliõpilaste tervis 2 · on vähenenud noorukite kehaline aktiivsus ja suurenenud tasakaalustamata toitumine ning kehakaal, mis viib suure tõenäosusega mitmete terviseprobleemide tekkimiseni täiseas. · mida madalam on inimese hariduslik tase, seda
on alkoholi elu jooksul proovinud 77% kooliõpilastest. Juba 11aastaste vanuserühmas on see näitaja 52%, 13- ja 15aastastest on alkoholi proovinud enamik vastavalt 82% ja 93%. 13% noorukitest tarvitab alkoholi vähemalt kord nädalas ja 60% kord kuus või harvem. Põhiliselt tarvitavad noorukid lahjasid alkohoolseid jooke 23% kooliealistest tarbib neid vähemalt kord kuus. Võrreldes teiste maadega joovad Eesti koolinoored märksa sagedamini ka kanget alkoholi. (Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine. 2005/2006. õppeaasta uuringu raport, TAI 2009; http://www.alkoinfo.ee/et/faktid/noorte-statistika) 7. Huvitavaid fakte · Mis on alkoholiühik? Alkoholiühik on 10 g puhast ehk absoluutset alkoholi. See on kogus, mille terve täiskasvanud inimese organism suudab umbes ühe tunni jooksul lagundada. Sõltuvalt inimesest võib see aeg olla ka pikem. Suurem osa alkoholist lagundatakse maksas, kuid väike kogus eritub ka uriini, hingeõhu ja naha kaudu.
kondoomi kasutama kuna väitsid, et on terved. Suuremad sissetulekud on meestel, kehvemad elutingimused on naistel, leseks jäävad kõigepealt naised, jne. Ehk siis sugu ja tervis on palju mõjutatud nii bioloogiast kui keskkonnast. Keskkond üldinimlikust (mitte bioloogilisest) aspektist. On olemas lähim elukeskkond ja üldine keskkond. Tervishoiusüsteem See võiks olla preventiivse eesmärgiga ja rehabiliteerivam. Tervisekäitumine Kasl & Cobb (1966) Tervisekäitumine /health behaviour/ defineeritakse selliseks käitumiseks kus inimene usub, et ta on terve, teeb midagi et ennetada või avastada haigusi võimalikult vara. Haiguskäitumine /illness behaviour/ sellised tegevused, et inimene ette võtab selleks, et diagnoosida ja võimalikult vara tekkinud probleemi lahendada. Tekib tervisehäire või häirete ilmnemise järel. Haige rollikäitumine /sick role behaviour/ inimene käitub nii nagu käitub haige inimene, ehk
psühholoogiliste ja sotsiaalsete tegurite oavahelise mõju tulemust. Akadeemiline kontseptsioon kirjeldab tervist sotsiaalse mõjuga üksikisiku suhtumistesse, uskumustesse ja väärtushinnangutesse. 14. Nimeta tervist mõjutavad tegurid ( lk20)- Peamised tegurid: · keskkond- puhas õhk ja vesi, turvalised töö-ja elutingimused ( füüsiline, psühho-sotsiaalne ja majanduslik keskkond ) · individuaalsed, gneetilised omadused · eluviis, tervisekäitumine · arstiabi Lisaks mõjutavavad ka järgnevad tegurid: · Sissetulek ja sotsiaalne vastutus · haridus · sugu · töö ja töötingimused · sotsiaalse toetuse võrgustik · kultuur · tervisekäitumine ja toimetuleku oskused · tervishoiuteenused 15. Mis on kehaline ehk füüsiline tervis ( lk21) - See on organismi seisund, mille puhul kõikide elundite ja elundkondade
ELUVIISIST PÕHJUSTATUD TERVISEKAOTUS: MIDA ME TEEME VALESTI JA MIKS ? Anželika Prohhožai V 13. rühm Termin “haiguskoormus” (burden of disease) ehk “tervisekadu” surmade tõttu kaotatud eluaastate ja haigestumuse tõttu kaotatud täie tervise juures elatud eluaastate summa. Haiguskoormuse mõõtmise eesmärkid: a. ülevaate andmine rahvastiku summaarsest tervisekaost; b. peamiste tervisekaotust põhjustavate haiguste kindlakstegemine; c. enim ohustatud vanuserühmade kindlaksmääramine; d. terviseuuringute prioritiseerimine; e. tervishoiupoliitika suunamine. Esimene rahvusvaheline haiguskoormuse uuring – Global Burden of Disease Study (GBD) – 1990. aastal; Maailmapank, WHO ning Harvard School of Public Health’i koostöö. Eesmärgiks oli hinnata maailma rahvastiku tervise kogukaotust ja tervisekaotuse erinevusi peamiste regioonide vahel. Kokku kaotati maailmas 1990. aastal haiguste ...
Tervisekäitumine. Seksuaalsel teel levivad haigused (tüüpilisem tunnus igale soovit fotod) . Riskikäitumine ja selle põhjused. Kuidas (ja millised) saab noorsootöötaja viia teadmised nooreni? TERVISEKÄITUMINE- käitumine, mida inimesed võtavad ette oma tervise parandamiseks ja heaolu suurendamiseks; haiguste ennetamiseks ja avastamiseks; või oma tervise kahjustamiseks. Meditsiiniteenuste kasutamine, nt arstlikud kontrollid, vaktsineerimine, sõeluuringud. Arstilt saadud soovituste ja ravireziimi järgimine, nt toitumissoovitused, diabeedi või kõrgvererõhutõvega seotud ettekirjutused. Iseseisvalt sooritatud tervisekäitumised, nt toitumine, kehaline aktiivsus, suitsetamine, alkoholi liigtarvitamine, riskiv seksuaalkäitumine. Viimase saja aasta jooksul on vähenenud ägedate nakkushaiguste (tuberkuloos, leetrid, lastehalvatus) esinemine seoses ravi paranemisega ja avalike tervisestandardite muutustega (prü...
tarvitamist, meditsiinilist sekkumist ja haiglaravi. [4] Selleks, et kompulsiivsest toitumishäirest üle saada, soovitatakse muuta toitumisharjumusi. Internetis, ajakirjades ja muudes väljaannetes leidub pidevalt uusi artikleid toitumissoovituste kohta. Eesti Toitumisnõustajate Ühenduse kodulehelt saab leida vajalikku informatsiooni toitumisharjumuste muutmiseks. Samuti on Eesti Tervise Arengu Instituudi kodulehel nõuandeid tervislikuks toitumiseks. 5. Eesti noorte tervisekäitumine Kirjutatakse varasematest uuringutest, mis on Eesti noorte tervisekäitumistest, eelkõige toitumisharjumustest. Viidatakse toitumisprobleemidele ja -häiretele, mis uuringute põhjal noortel esinevad. Uurimistöös ,,Psühholoogilised toitumishäired Viljandimaa noorte näitel" selgus, et neljandikul vastajatest esinevad ülesöömishood ning 1% on pidev ülesöömine. Valdav osa vastanutest, Viljandimaa noortest, on toitumishäiretest teadlik
Kui olete haigestunud grippi ja kuulute mõnda riskirühma, siis teavitage sellest kindlasti oma perearsti. Epideemia / pandeemia korral kuuluvad riskirühma veel kõik operatiivselt ja strateegiliselt tähtsaid ametiülesandeid täitvad isikud, sh tervishoiutöötajad, päästetöötajad, politseinikud, piirivalve, kinnipidamisasutuste töötajad, tolliametnikud ja kaitseväelased. Gripi ennetamine Levinuim võimalus gripi vältimiseks on vaktsineerimine, kuid korrektne tervisekäitumine ja viirusevastased ravimid on teiseks võimaluseks gripi ennetamisel. Tervisekaitseinspektsiooni sellealased soovitused: 1. Väldi lähedast kontakti. Väldi lähedast kontakti haige inimesega. Kui sa ise haige oled, hoia teistest inimestest kaugemale, et ka nemad ei haigestuks. 2. Haigena ole kodus. Kui võimalik, jää haiguse ajal töölt või koolist koju. Sellega hoidud nakatamast teisi. 3. Kata oma suu ja nina.
Tervise psühholoogia 2014-08 Terrvise mõiste Tervis- (health, well- being) Tervis etähendus ning olemus. Kuidas mõõta tervist ? Tähtis on kuidas, millal ja kuidas mõõdame. Objektilised standardid: Subjektiivne- kuidas inimene ise hindab oma tervist. Psühholoogiline (vaimne) Tervis Füüsiline tervis Sotsiaalne tervis Haiguse (disease, ilness) tähendus. Tervis- erinevate komponentide kooskõla. Vanast Kreekast: Inimene peab mõtisklema, kirjutama ja kehalist liikumist harrastama. Mida ei saa üksteisest lahutada. Haigus on vastatandatud tervisega. Tervis kui täielik füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ja mitte pelgalt haiguse või puude puudumine. (WHO, 1946). Toodi sisse, et haigust ei saa vastandada tervisega. Tervis kui universaalne väärtus ja inimese põhiõigus (WHO 1999). Tervis kui Personaalne väärtus - Kui palju panustad oma tervisesse - Miks on vaja tervisesse panust...
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Kätlin Kattai TERVISEDENDUS LASTEAIAS Referaat Juhendaja: Ene Tomberg Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 1. TERVISEDENDAMINE LASTEAIAS..............................................................................4 1.1 Tervis ja tervisedendus..................................................................................................4 1.2 Tervist edendava lasteaia põhimõtted...............................................................................4 1.3 Tervisekasvatus – osa alusharidusest............................................................................5 1.4 Kodu ja lasteaia k...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe põhiõppe õppekava (lühendatud õppeajaga) Zanna Jakovleva ARVUTITÖÖ ERGONOOMIKA Iseseisev töö Juhendaja: Anne Murov, õppejõud Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2016 VAATLUSOBJEKTID Ergonoomika alased soovitused Valgustingimused Ruumis, kus töötatakse arvutiga, on soovitatav loomulik val- gustus (rohkem päevavalgust). Valgustingimuste reguleerimi- Töötamiskoha paigutus val- seks on soovitav puhastada aknad, akendel paremini sobivad gusallikate suhtes heledavärvilised läbipaistmatud pikilamell-kardinad. Heleda- tes värvitoonides seinad ja laed parandavad ruumi valgus- tust. Vajadusel k...
Kristiansen, 1985 on toonud kolm tervisekäitumise korrelatsiooni · Tervise kõrge väärtustamine · Korrelatsioon, mis on seotud uskumusega, et maailmas, sinu tervises valitseb rahu. Saab rahus elada. Turvalisuse näitaja. Ka keskkonnas. Seda kõrgemalt hindab inimene seda, et peaks elama tervislikult. · Madalalt väärtustatav elamusterohke elu. EI väärtusta ise, et peaks olema, aga teistel peaks olema. Ei loo ise. Turvakäitumine riskiolukordades: Ka tervisekäitumine. Kasmel, 2005 Turvavöö kinnitamise sagedus on hakanud tõusma, meeste ja naistevahelist statistilist erinevust ei ole. Aga tagaistmel on ainult 29% inimestest, kes kinnitavad turvavöö. Need, mis keskendusid riskifaktoritele, personaalsele vastutusele jm tekitasid tunde, et inimene vastutabki. 1970 avastatimidagi kampaaniad.. Siis avastati, et käitumised.. midagi. Kampaaniad. Ryan, 1971: ohvri süüdistamine. Käitumuslik lähenemine. Kampaaniad ei töötanud ja toodi
Eesti Maaülikool Majandus- ja sotsiaalinstituut Merilin Jürgens TERVISEPOLIITIKA Referaat Tartu 2007 Sissejuhatus Tervis on täielik füüsiline, vaimne ja sotsiaalne heaolu. Tervis on ka olulisim individuaalne ja rahvuslik ressurss. Hea tervis loob võimalused inimestele kõikvõimalikeks toiminguteks. Igal inimesel peab olema võimalus elada tervisttoetavas keskkonnas ja teha tervislikke valikuid. Kõik see eelnev on eeltingimuseks ühiskonna edukaks sotsiaalseks ja majanduslikuks arenguks. Tervis ja majanduslik heaolu sõltuvad teineteisest. Terved inimesed on tööviljakamad, nad tarbivad vähem sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid. Samas on rohkem võimalusi neil osaleda sotsiaalses, poliitilises ja majanduselus. Mida suurem hulk inimesi on haiged, seda väiksem on hulk inimesi, kes Eesti majandust ja kõike sellega kaasnevat ellu viiks ning edasi arendaks. Rahvastiku tervise...
Sisukord Sissejuhatus Meie elu kvaliteedi määrab ära tervis. Tihti peale aga pööravad inimesed sellele kõige vähem tähelepanu. Ikka ja jälle on kuulda, kuidas vanemad ei vaktsineeri oma lapsi, mehed ei käi regulaarselt kontrollides ja toitumisega tehakse oma tervisele kohutavaid asju. Seepärast on vajalik, et õiget tervise käitumist hakataks inimestesse „süstima“ juba maast-madalast ehk lasteaiast. Lasteaed on koht, kus väikene inimene veedab 3-4 aastat oma elu algusest koos teiste laste ning õpetajatega. Ta saab sealt oma esimesed teadmised maailma ja teiste inimeste kohta. Seepärast on ka loogiline, et laps õpib seal juba selgeks tervisliku eluviisi põhitõed. Kuna maailmas räägitakse üha enam tervislikest eluviisidest on see õnneks jõudnud ka lasteaedade õppekavadesse. Varakult õpitakse tervisliku toitumise kohta, liikumise ning muu sellise, mis tõstaks meie tervislikku heaolu. Selles referaadis tahaksimegi tutvustada tervislik...
ühiskondlikud mõjud, elamis- ja suuõõs - toit peenestatakse ja see seguneb sidemega; Suure turse, liigese liikuvuse töötingimused, üldine sotsiaalmajanduslik , süljega; neelu ja söögitoru kaudu makku, kus muutumisel vajalik arsti konsultatsioon; Nikastuse kultuuriline ja keskkonna olukord seguneb toidumassiga soolhappeline, valke korral esineva liigesesidemete väljavenimise tõttu 5. Mis on tervisekäitumine, ? Igasugune lõhustav maonõre; peristaltika toimel liigub kaldub nikastus kergesti korduma. üksikisiku poolt ettevõetud tegevus, hoolimata toit peensoolde. 32. Haavade iseloomustus hetkelisest või eelnevast terviseseisundist, 18. Tervisliku toiduvaliku põhimõtted- #Naha või limaskesta kahjustus, millega võivad
Kehaliste võimete arendamine ja oskuste õpetamine? Idealist ja realist keskendub aine sisule Pragmatist ja eksistentsialist rõhutab kogemusi mitmesugustes tegevustes Naturalist pooldab mängulist ja enesele suunatud tegevust · eesmärgi püstitamine · vahendid, meetodid selle saavutamiseks · tagasiside õppimisel · õpitud, omandatud kinnitamine üks asi on mingi oskuse nn fundamentaalne äraõppimine teine asi on selle õpitud oskuse kasutamine teatud mängulises situatsioonis või võistlustel Kehaliselt haritud inimene on (4) *on omandanud liigutusoskusi mitmesugusteks kehalisteks tegevusteks *on kehaliselt vormis *osaleb regulaarselt kehalises tegevuses *omab teadmisi kehalise tegevuse kasulikkust ja oskab neid kasutada *väärtustab kehalist tegevust ja selle osatähtsust tervislikule eluviisile Keh. kasvatus ja sport kui akadeemiline distsipliin(3)? *On üks akadeemilisi aineid, mis hõlmab endast nii õpetust kui teooriat *Kehalise...
3. Kuidas teete tervisedendust lasteaias? Sotsiaalsete oskuste kujundamine, kehalise aktiivsuse edendamine, lapse areng läbi mängulise tegevuse, hügieeniharjumuste kinnistamine, tervislike toitumisharjumuste kujundamine,väärtuskasvatus,turvalise keskkonna tagamine. 4. Millised on põhilised tervisemõjurid? Ealised,soolised ja pärilikud faktorid; eluviisid, sotsiaalsed ja ühiskondlikud mõjud, elamis-ja töötingimused,toitumine 5. Mis on tervisekäitumine, kuidas seda kujundada koolieelses eas? Igasugune üksikisiku poolt ettevõetud tegevus, hoolimata hetkelisest või eelnevast terviseseisundist, tervise edendamiseks, kaitsmiseks või säilitamiseks, mis ei olene sellest, kas selline käitumine on lõppkokkuvõttes objektiivselt efektiivne või mitte. 6. Loote riskitegurid raseduse ajal · Alkohol põhjustab lootekahjustusi, kui pruugitakse pidevalt koguses 350 ml kanget alkoholi päevas.
ja paikkondi kollektiivseks tegutsemiseks suurendamaks kontrolli tervisemõjurite üle. *Tervisedendusliku tegevuse eesmärk on väärtustada ja tugevdada tervist. 3. Tervisekasvatuse sisu lasteaias. *on sihiteadlik tegevus terviseteabe levitamisel, et kujundada ja soodustada käitumismuutusi vastavalt seatud eesmärkidele. *ülitähtis on füüsiline, vaimne ja sotsiaalne keskkond kus laps kasvab ja areneb. 4.Peamised terviseprobleemid Eestis. *suremus, haigestumine, tervisekäitumine ja juurdepääs tervishoiuteenustele varieerub erinevate sotsiaalsete gruppide vahel. *madalama haridustaseme ja sissetulekuga ning töötutel on oluliselt rohkem terviseprobleeme, nad kasutavad vähem tervisehoiuteenuseid kui kõrgema haridustaseme, sissetulekuga ja tööga hõivatud inimesed *suured erinevused ilmnevad meeste ja naiste tervises, eestlaste ja venelaste tervises ning linna-ja maaelanike tervises. 5.Iseloomustage tervet inimest
Tallinn: Tervise Arengu Instituut Eesti Sotsiaalministeerium (2003). Eesti tervishoiustatistika 2000-2002. Tallinn: OÜ Soha Kergejõustiku Arenduskeskus (IAAF) (2006). Spordimeditsiini käsiraamat arstile ja treenerile. Tallinn: Eesti Sporditeabe Sihtasutus Maser M., Järviste A., Einberg Ü., Sapatsuk I., Vaask S., Vihalemm T., Villa I. (2009). Laste ja noorte toidusoovitused. Tallinn: Tervise Arengu Instituut, Eesti Toitumisteaduse Selts Maser, M. (2004). Kooliõpilaste tervisekäitumine. 2001/2002. õppeaasta uuring. Tartu: Tervise Arengu Instituut Püssa, T. (2005). Toidutoksikoloogia. Tartu: Halo Kirjastus Zilmer, M., Karelson, E., Vihalemm, T. (2001). Meditsiiniline Biokeemia I osa. Tartu: Kirjastus Avita. Vaher, Maili (2011). Valkude teema põhikooli ja gümnaasiumi ainekavades, õpilaste teadmised valkudest. Magistritöö. Tartu Ülikool. Kättesaadav: http://www.ut.ee/biodida/magfail/maili_vaher_bioloogiaop_magtoo2011.pdf, 1.05.2012 Vihalemm, T., Villa, I. (2006)
lapse käitumine teiste laste ja täiskasvanutega ning lapse keelekasutus. Vestlusel vanemaga on põhilisteks jututeemadeks järgnevad: peresuhted, vanema enesekohased hinnangud oma pere- 17 Sealsamas, lk 105. 18 Haldre, L. Lapse seisundi hindamine. Lapse väärkohtlemine II. Tartu: AS Atlex. 2007. lk 114. 19 Sealsamas, lk 116. ja tööelu kohta, lapse käitumine väljaspool kodu, ta õppeedukus, põhimeeleolu, seksuaalkäitumine, harjumused, tervise seisund ja tervisekäitumine, lapse sõprade olemasolu ja suhted nendega ning lisateave lapse kohta, mida spetsialist peab vajalikuks küsida.20 Testide ja küsimustike kasutamist tuleks esimestel kohtumistel kasutada võimalikult vähe, et saavutada head kontakti, mis tagab võimalikult suure infohulga saamise. Seda hindamise varianti võib analüüsida vaid vastava koolituse saanud psühholoog ning seda analüüsi tuleks teha koos vestluse ja vaatluse tulemustega. Läbi testide saab uurida eneseregulatsiooni häirete
· arengu- ja käitumishäirete varajane avastamine, ravi ja rehabilitatsioon; · tervisehäirete varajane avastamine, ravi ja rehabilitatsioon. 4. Millised on põhilised tervisemõjurid? · Ealised, soolised ja pärilikud faktorid · Individuaalse elustiili faktorid · Sotsiaalsed ja ühiskondlikud mõjud · Elamis-ja töötingimused · Üldine sotsiaalmajanduslik, kultuuriline ja keskkonna olukord 5. Mis on tervisekäitumine, kuidas seda kujundada kooleelses eas? Igasugune üksikisiku poolt ettevõetud tegevus, hoolimata hetkelisest või eelnevast terviseseisundist, tervise edendamiseks, kaitsmiseks või säilitamiseks, mis ei olene sellest, kas selline käitumine on lõppkokkuvõttes objektiivselt efektiivne või mitte. 6. Loote riskitegurid raseduse ajal · Alkohol põhjustab lootekahjustusi, kui pruugitakse pidevalt koguses 350 ml kanget alkoholi päevas.
tunnistust annab abikaasa kurbsus muutunud suhete pärast hoolealusega (Herdman 2014: 279-280); - Perekonna ebatõhus tervisejuhtimine (00080) seoses ebasoodsa majandusliku olukorraga, millest tunnistust annab pereliikme haigussümptomite süvenemine (Herdman 2014: 149); Eraldi saaks püstitada veel ühte patsiendikeskset diagnoosi, mis mõjutab perekonna oleva situatsiooni muutumatust: - Riskialdis tervisekäitumine (00188) seoses suitsetamisega, millest tunnistust annab see, et patsient teeb võimalikult vähe terviseseisundi muutumiseks (Herdman 2014: 145) ; 20 Soovitatakse abielupaarile perepsühholoogi külastamist, et aidata patsiendi ära mõista see, et lähisugulane on valmis aidata, aga samuti tal peab olema isiklik, haige eest hooldamisest vaba aeg
osalesid turniiril innukalt. Samuti tuli mitu osalejat peale turniiri ütlema, et kui nemad loovtöö tulevikus peavad valima, siis soovivad samuti jalgpalli turniiri korraldada. 17 Kasutatud kirjandus 1. Liikumine ja kehakaal. Tervise Arengu Instituut. Kättesaadav: https://intra.tai.ee//images/prints/documents/14885483078_Liikumine%20_ja %20kehakaal.pdf 2. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine. Tervise Arengu Instituut. Tallinn 2016. Kättesaadav: https://intra.tai.ee//images/prints/documents/146702487819_Eesti_kooliopilaste_tervis ekaitumine_2103-14_raport.pdf 3. History of Football- The Global Growth. FIFA. Kättesaadav: https://www.fifa.com/about-fifa/who-we-are/the-game/global-growth.html 4. Raamat, J. Kuidas eestlased jalgpalli ja korvpalli armastama hakkasid. 03.08.2018 Kättesaadav: https://novaator.err
arengu- ja käitumishäirete varajane avastamine, ravi ja rehabilitatsioon; tervisehäirete varajane avastamine, ravi ja rehabilitatsioon. 4. Millised on põhilised tervisemõjurid? ealised, soolised ja pärilikud faktorid individuaalse elustiili faktorid sotsiaalsed ja ühiskondlikud mõjud elamis- ja töötingimused üldine sotsiaalmajanduslik , kultuuriline ja keskkonna olukord 5. Mis on tervisekäitumine, kuidas seda kujundada koolieelses eas? Igasugune üksikisiku poolt ettevõetud tegevus, hoolimata hetkelisest või eelnevast terviseseisundist, tervise edendamiseks, kaitsmiseks või säilitamiseks, mis ei olene sellest, kas selline käitumine on lõppkokkuvõttes objektiivselt efektiivne või mitte. 6. Loote riskitegurid raseduse ajal · Alkohol põhjustab lootekahjustusi, kui pruugitakse pidevalt koguses 350 ml kanget alkoholi päevas.
Tallinna 37.Keskkool NOORTE TERVISEKÄITUMINE Uurimustöö Kristina Davõdova 12.B klass Juhendaja: Katrin Noormägi Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................3 1.Alkohol.............................................................................................4 1.1 Alkoholi ajalugu ja olemus..................................................................4 1.2 Alkoholisituatsioon...........................................................................5 1.3 Alkoholi mõju organismile................
Lane BR, Canter DJ, Rini BI, Uzzo RG. Cancer of the Kidney. In: Devita VT Jr, Lawrence TS, Rosenberg SA, eds. DeVita, Hellman, and Rosenberg's Principles and Practice of Oncology. 10th ed. Philadelphia, PA: Wolters Kluwer Health; 2015. 865-84. Maria E Echevarria-Guanilo; Caroline L Ciofi-Silva; Silvia R Canini; Jayme A Farina Jr; Lidia A Rossi. Preventing Infections due to Intravascular Catheters in Burn Victims. Expert Rev Anti Infect Ther. 2009;7(9):1081-1086. Toitumine ja tervisekäitumine. (2008). Eesti Arst; 88(Lisa2):43-49 http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/viewFile/10449/5636 (29.09.2017). 25
Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž KOOLILASTE TERVIS JA SELLE EDENDAMINE ÜHTSES KOOLITERVISE SÜSTEEMIS Kädi Lepp Haapsalu 2010 KOOLILASTE TERVIS JA SELLE EDENDAMINE ÜHTSES KOOLITERVISE SÜSTEEMIS Autor: Kädi Lepp Keeletoimetaja: Victoria Parmas Autoriõigus: Kädi Lepp, 2010 Autoriõigus: Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž, 2010 ISBN ISBN 978-9949-463-02-2 Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž Lihula mnt 12 90507 Haapsalu www.hk.tlu.ee 2 Sissejuhatus Laste ja noorte tervisele ja heaolule avaldab mõju bioloogiliste, kultuuriliste, sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnategurite keeruline kombinatsioon. Mitmel põhjusel on sagenenud laste kroonilised haigused, kasvanud on vaimse tervise häired, probleeme tekitavad tervisekäitumise negatiivsed suunad. Keskkond, mis soodustab ebatervislikku eluviisi, ei o...
KOOLI NIMI Uurimustöö KANEPITARBIMINE JA UIMASTIENNETUSTÖÖ TULEMUSLIKKUS (valitud koolide) KOOLINOORTE SEAS Nimi Õppejõud: 2013 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................. 1 SISSEJUHATUS..........................................................................................................................3 1. KANEPI TARBIMINE JA ENNETUSTÖÖ.........................................................................4 1.1. Kanepi levimine ja selle tarbimise harjumused koolinoorte seas ....................4 1.2. Koolinoorte hoiakud ja suhtumine kanepisse.................................................. 5 1.3. Kanepi tarbimis...
Tervisekasvatuse alused 1.Tervise tähendus. Tervise ulatussfäärid.Tervis tähendab võimalust edukalt rakendada oma kehalist, emotsionaalset ja intellektuaalset potentsiaali. See tähendab ka suutlikkust vastu panna haigustekitajatele, säilitada töö- ja loomevõimet muutuvates füüsilistes, psüühilistes ja sotsiaalsetes tingimustes. Tervis on see, mis lubab kasutades organismi reserve, suhteliselt kiiresti kohaneda eksisteerimise looduslik-bioloogiliste ja sotsiaalsete tingimuste üha kasvavate nõudmistega. Tervis kajastub liikuvuses, näoilmes, nahavärvis. Tervise all me mõistame omaduste komplekti, mis soodustavad indiviidi ja liigi elu säilimist ja selle põhifunktsioonide täitmist ning põhieesmärkide saavutamist. Tervise omadus on taluda organismisiseseid ja väliseid koormusi. Tervise olemus:Sotsiaalne aspekt tervise põhieelduste kindlustamine tervisepoliitika ja sotsiaalsete mehhanismide kaudu. Bioloogiline aspekt võime säilitada keh...
" Toimetulek stressiga Toimetulek kui pingutus saada hakkama potentsiaalselt kahjuliku stressitekitava olukorraga Lazarus & Folkman: "Indiviidi pidevalt muutuv kognitiivne ja käitumuslik pingutus tulla toime (vähendada, minimaliseerida, lahendada, kohaneda) isiku-keskkonna transaktsiooni käigus ilmnenud eksternaalsete või internaalsete nõudmistega" Tervise hoidmise seisukohalt oluline - füüsiline elukeskkond, sotsiaalne keskkond (sh suhted), tervisekäitumine (puhkus, füüsiline tegevus, vabaaja veetmine jne), mõtlemisviis, hoiakud, arusaamad, teadmised ja oskused. Sotsiaalpsühholoogilised teemad Skeemid organiseeritud teadmised maailma kohta (teadmine stiimulist). Atributeerimine põhjuste omistamine; käituja vaatleja seisukohtade erinevus. Atributsioon (omistamine) protsess, mille abil me püüame identifitseerida teiste käitumise põhjuseid ning niimoodi paremini mõista teiste püsivaid omadusi ning meeleolu
Laste tervis, lastekaitse, terviseedendus Tervis: On positiivne mõiste, mis asetab rõhu nii isiklikele kui ka sotsiaalsetele võimalustele, samuti füüsilistele võimetele. Seetõttu ei ole tervis mitte ainult tervishoiuprobleem, vaid aitab tervisilike eluviiside kaudu jõuda heaoluni. Rahvastiku statistika 2014 Oodatav eluiga sünnihetkel Mehed: 72,32 aastat Naised 81,54 aastat Elussünnid 13 572 Enneaegsed lapsed 872 Surmad 15 467 Haigeid vastsündinuid 1000 elussünni 243,7 kohta Kaasasündinud väärarendid, 45,3 deformatsioonid 1000 elussünni kohta Esmashaigusjuhud vanuses 1-4 aastat 255 950 Esmashaigusjuhud vanuses 5-9 aastat 186 058 Vigastuste esmasjuhud välispõhjustest 41 696 tu...
3. Tervisekäitumise definitsioon 68 Tervisekäitumised (health behaviors) on käitumised, mida inimesed võtavad ette oma tervise parandamiseks või hoidmiseks. Üldiselt- käitumised, mis on seotud inimese tervisliku seisundiga (sh tervise kahjustamine). 4. Tervisekäitumise muutmine: terviseuskumuse mudel Hoiakute muutmine ja tervisekäitumine. Hoiakute muutmise lähenemised eeldavad, et kui anname inimesele korrektset infot tema kehvade terviseharjumuste tagajärgede kohta, võib inimene olla motiveeritud neid harjumusi tervislikkuse suunas muutma. Lähenemisviisid hoiakute muutmiseks on: harimisele keskendumine, hirmule keskendumine ja terviseusukumuse mudel. Hirmule apelleerimine- see lähenemine eeldab, et kui inimesed kardavad, et mingi kindel
rakendatakse nende üle kontrolli säilitamiseks ja nende tõhustamiseks. 1. klass: terviseteadlikkus Normaalse talitluse ja heaolu äratundmine. Kinnitatud diagnoosid 00097 Vähene meelelahutuslik tegevus 00168 Istuv eluviis 2. klass: tervisejuhtimine Toimingute tuvastamine, kontrollimine, soori- tamine ning lõimimine tervise ja heaolu säilitamiseks. Kinnitatud diagnoosid 00215 Elanikkonna puudulik tervis 00188 Riskialdis tervisekäitumine 00099 Ebatõhus tervisehooldus 00186 Valmisolek tõhusamaks immuunsuseks 00043 Ebatõhus kaitse 00078 Ebatõhus iseseisev tervisejuhtimine 00162 Valmisolek tõhusamaks iseseisvaks tervisejuhtimiseks 00080 Ebatõhus ravirežiimi järgimine perekonnas 2. VALDKOND TOITUMINE Toitainete omastamise ja tarvitamisega seotud toimingud, mille eesmärk on kudede säilitamine ja taastamine ning energia tootmine. 1
kriminaalse käitumise käsitlustele. Tsentraalne idee nende teoorias oli, et kurjategija lihtsalt mõtleb ja tajub maailma teistmoodi kui seaduskuulekas enamus ühiskonnas. See eriline mõtlemise protsess, mida tähistati terminiga "mõtlemisvead", viibki kokkuvõttes hälbekäitumise ja kriminaalse käitumise kujunemiseni. Mõtlemisvigade maailm on kõikehaarav, millest religioon, õppimine, töötamine, seksuaalsus ja tervisekäitumine on vaid mõned näited, mille poolest kurjategija erineb seaduskuulekast indiviidist. (Saar, 2007. lk 156) 1.5 Intelligentsus ja kriminaalne käitumine Tänapäevased uuringud näitavad, et madalama intelligentsuse ja kuritegeliku käitumise vahel on selge ja stabiilne seos. See tähendab, et kui võtta ühte gruppi kõik kurjategijad ja võrrelda seda mittekurjategijatega, saaksime resultaadi, mille järgi kurjategijate keskmine üldine
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU...........................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
