Rasedate ja imetavate emade toitumissoovitused (Marge Mahla) Sissejuhatus Kvaliteetne ja mitmekesine toit on inimese tervise jaoks olulise tähtsusega. Toitumise rolli tervise säilimisel tuleb vaadelda esmatasandi tervishoiuteenuste lahutamatu osana. Raseduse ja imetamise ajal on toiduenergia, vitamiinide ja mineraalainete vajadus tavalisest täiskasvanu vajadusest veidi erinev. Piisav ja tervislik toit on vajalik, et emaüsas arenev noor organism oleks varustatud kõige kasvamiseks tarvilikuga. Veelgi enam vajab tähelepanu aga ema ise, sest paljud tema keha toitainete, mineraalainete ja vitamiinide tagavaradest võivad sellel eluperioodil ammenduda. Soovitustes esitatu järgimisel on tagatud organismi kasvamine ja funktsioneerimine
Kõige rohkem mõjutab toiduenergiavajadust aga kehaline koormus. 3 Lapsed kulutavad energiat erinevalt vastavalt vanusele ning kehakaalu kilogrammi kohta on toiduenergiavajadus väiksematel lastel suhteliselt suurem. Erinevas vanuses lastel kulub põhiainevahetuseks, lihastööks ja soojuse tekkeks erinev hulk energiat, seepärast on toitumissoovitused orienteeruvad. Toiduenergia on väljendatud kilodzaulides (kJ), megadzaulides (MJ) ja kilokalorites (kcal), kusjuures 1 kcal = 4,2 kJ ja 1 MJ = 1000 kJ. Toiduenergia põhilisteks allikateks on süsivesikud ja rasvad. Valke hakkab organism kasutama energiaallikana alles süsivesikute ja rasvade defitsiidil. Energiat saadakse ka alkoholist ja orgaanilistest hapetest. 1.Toitained Inimtoidu toitained on järgmised: valgud, süsivesikud, toidurasvad e. lipiidid, vesi, mineraalained, vitamiinid ja mikroelemendid
Sansside suhe (odds ratio). Kohortkavandi ja juhtkontrollkavandi eelised ja puudused. Eristatakse edasivaatavat ja tagasivaatavat kohortuuringut. Edasivaatava uuringu ehk prospektiivse uuringu korral moodustatakse kohordid ja hakatakse siis nende haigestumust või suremust eelseisvate aastate kestel jälgima. Tagasivaatav uuring ehk retrospektiivse uuring tugineb aga ekspositsiooni ja haiguste iseloomustavale infole, mis on kogutud kunagi varem, minevikus. Samas tuntakse ka segatüüpi uuringut, milles on ühendatud edasi ja tagasivaatava uuringu tunnusjooned. Juhtkontrolluuringud. Enamiku haiguste korral on uute juhtude esinemine suhteliselt harv sündmus. Seega kohortuuringus, tagamaks küllaldast juhtude arvu, tuleb teada paljude isikute eksponeeritust ja jälgida neid pikka aega. Lahenduseks on kasutada infot ekspositsiooni kohta mitte kogu uuringurahvastikus, vaid sellest moodustatud valimis. Selline lähenemine on omane
Tõrva Gümnaasium Andra Sööt 11.a klass OMA TOITUMISE JÄLGIMINE NUTRIDATA PROGRAMMI KASUTADES Uurimistöö Juhendaja Marge Kaiv Tõrva 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1.TASAKAALUSTATUD TOITUMINE...................................................................5 1.1Toitainete roll tasakaalustatud toitumises..............................................5 1.1.1.Süsivesikud..................................................................................... 5 1.1.2.Lipiidid............................................................................................ 6 1.1.3.Valgud............................................................................................. 7 1.2 Organismi ööpäevane energiavajadus........................................
Rasvad moodustasid päeva jooksul saadud energiast 49,3%. Kuna rasvade liigtarbimine põhjustab liigset kehakaalu, on kasulik hoida nende osakaal 25 35%. Küllastunud rasvhapped moodustasid päeva jooksul saadud energiast 16,4%. Kuna küllastunud rasvhapete järjepidev ületarbimine mõjub ebasoodsalt südametervisele, on kasulik hoida nende osakaal ca 10%. Süsivesikud moodustasid päeva jooksul saadud energiast 34,5%. Kuna süsivesikute peamiseks ülesandeks on organismile vajaliku toiduenergia andmine, on kasulik hoida nende osakaal 50 60%. Tarbisin vitamiin D 4,8 µg. Vitamiin D osaleb luude ja hammaste moodustumises, on vajalik südame- ja närvisüsteemi töös, seetõttu on kasulik seda päevas tarbida ca 10 µg. Tarbisin kaltsiumi 310 mg. Kaltsiumi peamiseks funktsiooniks on koos fosforiga luukoe moodustamine, seetõttu on kasulik päevas tarbida ca 800 µg. 3. SOOVITUSED Järgmiste päevade jooksul eelista neid toite, et saaksid vajaliku koguse hetkel menüüs
raseduse ja rinnaga toitmise ajal. 4. Päevas tuleb süüa mitu korda. 5. Normaalse küllastustunde tekkeks ja liigsöömise vältimiseks tuleb süüa kiirustamata ja arvestada ka toidu mahtu. 6. Toidu valmistamisel ja säilitamisel peab kinni pidama teatud nõuetest, millest võib oleneda toitainete omastatavus ja võimalike kahjulike kõrvalainete teke. Toitumise universaalne reegel: pole kahjulikke toiduaineid, on kahjulikud kogused! 1. Soovitused toiduenergia kohta Toit peab andma organismi põhiainevahetuseks, soojustekkeks ja kehaliseks ning vaimseks tegevuseks vajaliku energiahulga. Energiavajadus sõltub soost, east, kehamassist, ainevahetuse eripärast, kliimast ja muudest tingimustest. Kõige rohkem mõjutab energiavajadust aga kehaline koormus. Energiat mõõdetakse kilokalorites (kcal), kilodzaulides (kJ) või megadzaulides (MJ). 1 kcal = 4,2 kJ ja 1000 kJ = 1 MJ 84
. 8 1.3.5.3 Magneesium.......................................................................................... 8 1.3.6 Teised ained................................................................................................ 9 1.3.6.1 Sool....................................................................................................... 9 1.3.6.2 Kofeiini sisaldavad joogid......................................................................9 1.3.6.3 Alkohol.................................................................................................. 9 1.3.6.4 Vedelik................................................................................................ 10 1.3.7 Milliseid toite tuleks vältida.......................................................................10 KOKKUVÕTE.............................................................................................................. 10 KASUTATAUD KIRJANDUS.................
köögiviljadest ning kalast. Piimasaaduste ja liha tarbimine peab olema mõõdukas, suhkru ja maiustuste ning lisatavate rasvade toidurühma osakaal peaks olema piiratud. Mida laiem ja mitmekesisem on toiduainete valik, seda tõenäolisem on vajalike toitainete kättesaamine igapäevasest menüüst. Näiteks on piimasaadused rikkalikud kaltsiumi ja valgu poolest, kuid samal ajal rauavaesed. Rauarikkamad on liha- ja kalatooted, kuid neis puudub C vitamiin, mida leidub jällegi puuviljades (Deikina & Jõeleht: 2010). Toitumisekspertide poolt on välja toodud soovitused mitmekesiseks toitumiseks: · kindlasti peab sööma hommikusööki, mis koosneks süsivesikutest, sest see annab terveks päevaks energiat; · süüa tuleb regulaarselt, 3-5 korda päevas, 3 põhitoidukorda ja vahele puu- ja köögivilju; · kindlasti tasub süüa kiudaineterikast toitu, sest need on seedimisele väga kasulikud;
Samuti nagu süsivesikutegi puhul arvestada iga, sugu, elukutset. Rasva üldkogust suurendatakse olenevalt: · klimaatilistest tingimustest - karmis kliimas 5% rohkem rasvu; · füsioloogilisest seisundist; · füüsilise töö raskusest. Lastel üldkalorsusest rasvu 28....33%. Vanemaealistel üldkalorsusest 15% rasvu. Seega tuleks vanemas eas piirata rasva- ja kolesteroolirikaste toiduainete tarbimist. 8.3 Valkude tasakaalustamine Valke peaks toidus olema 12% toiduenergia vajadusest. Optimaalne loomsete valkude osa sellest 60%. Vanemaealistel 10....12% päevasest energiast, lastel ja noortel 12....15%. Naistel on valguvajadus väiksem, kui meestel (kusjuures erandiks on siin rasedad ja rinnaga toitvad naised). 10g täisväärtuslikku valku annab: · 60g kanaliha; · 40g juustu; · 300 ml piima; · 60g kala; · 40g lahjat liha. 8.4 Mineraalainete tasakaalustamine Kaltsium tasakaalustatakse fosfori ja magneesiumiga: Ca: P = 1 : 0,6
naha, igemete, kapillaaride, hammaste, sidemete ja luude normaalseks funktsioneerimiseks. Kollageeni ja elastiini sünteesi ensüümide kofaktorina on vajalik sidekoe normaalseks arenguks ja funktsioneerimiseks ning haavade paranemiseks. On oluline mitmetes hüdroksüülimistes: nt. neuromediaatorite, karnitiini, sapphapete ja steroidide sünteesis. On keskne vesilahustuv antioksüdant veres ja rakkudes: osaleb vitamiin E algvormi taastamises, kaitseb vitamiini A, riboflaviini, foolhapet, tiamiini, pantoteenhapet ja hemoglobiini oksüdatsiooni eest ning pärsib nitroosamiinide teket seedekulglas. Vabade radikaalide püüdmisel tekib L-askorbaadist L-askorbüülradikaal, mis konverteeritakse dehüdroaskorbiiniks, mis omakorda võib GSH toimel redutseeruda tagasi L-askorbaadiks. Osaleb ka ravimite biotransformatsioonis, mõjutades tsütokroom P450 mõnede isovormide
ja lip. vajadusi. Kile! Adekvaatse ja ratsionaalse toitumise mõiste. Seedimise käsitlemine jätame hiljemaks. Esmalt vaatleme, millest kui palju toitaineid on võimalik saada. 3. Peamised toiduained ja nende toiteväärtused. Toiduaine väärtust iseloomustab see, kui palju vajalikke toitaineid ja millises vahekorras ta sisaldab. Kile! ,,peamiste toiduainete põhikomponendid" Enamik toiduainete koostise tabeleid on koostatud nii, toitaine g/100g toiduaine kohta. See ei anna kiiresti ülevaadet. Erinevaid toiduaineid iseloomustab paremini INQ Kile! INQ definitsioon Kile! INQ rosin, porgand, kapsas...,arvud Kile! Joon. Liha, piim Kile! Joon. Juur, tera Kile! Näited: porgand, kapsas 4. Ainevahetuse üldiseloomustus. Milleks on vaja üht või teist toitainet. Energiat annab kõige rohkem rasv, tegelikult vajame toidus sv. 4 korda rohkem kui lipiide. Miks? Kile! Ekser- ja endergoonilised reakts. Kile! ATP Kile
steroidhormoonid, *mehhaaniline kaitsef nahaalune rasvkude ja siseelundeid fikseeriv rasvk, *soojus tasakaalu regulatsioon rasv on halb soojusjuht, *toimivad org lahustitena vitamiinidele. Steroidid on lipiidid, millede molekulaarse struktuuri põhiliseks komponenediks on steraantuum. Kolesterool on ühiseks eellaseks reale teistele organismis sünteesitavatele sterodidele, n sapphapetele, vitamiin D-le, steroidhormoonidele. Steroidse põhiehitusega on suguhormoonid ja neerupealise koore hormoonid. Lipiidide ainevahetus. Lipiidid mood 10-20% kehakaalust. Tehakse vahet rakustruktuuri kuuluva ja depoorasva vahel, esimese hulk on püsiv aga teine sõltub õigest toitumis- ja elureziimist ning ka pärilikust faktoritest. Ööpäevasest energiakulust langeb nende arvele umbes 30% ja keskmine ööpäevane vajadus on 80- 90 grammi ning inimorganism omastab toiduga saadud lipiididest 95%
Kaasaegne toitumisteadus on peamiselt biokeemiline inimesekeskne teadus, mis võtab arvesse sotsiaalseid ja keskkonna aspekte. Arvestades Eesti geograafilist ja sotsiaalkultuurilist kuuluvust ning Eesti elanike toidutarbimise harjumusi, on Põhjamaade toitumis- ja toidusoovitused Eestile kõige lähedasemad. Toitumissoovituste eesmärk on anda juhiseid toidu koostamiseks, arvestades kaasaegse teaduse seisukohti ja teadusuuringute tulemusi, mis tagavad toiduenergia ja toitained optimaalseks kasvuks, arenguks, funktsioneerimiseks ja hea tervise terve elu jooksul. Toitumissoovitusi saab kasutada erinevate dieetide planeerimisel, toitumisõpetuse läbiviimisel ja toitumisega seotud teabe levitamisel, toidu- ja toitumispoliitika kujundamisel, erinevate rühmade toitumise adekvaatsuse hindamises. Võrreldes varasemate toitumissoovitustega võib välja tuua olulisi muudatusi. Kui seni
Tallina Tervishoiu Kõrgkool õenduse õpetool KARDIOLOOGIA JA ÕENDUSABI JUHTUMIUURING Iseseisev töö õppeaines Sisehaige õendus Tallinn 2018 SISUKORD KARDIOLOOGILISE HAIGE JUHTUM.............................................................................3 AKADEEMILINE ÕENDUSPLAAN...................................................................................6 PATSIENTI ÕPETAMINE NOKTUURIAGA TOIMETULEKUL....................................10 KARDIOVASKULAARSE RISKI VÄHENDAMINE.......................................................11 PATSIENDI KEHAMASSIINDEKSI (KMI) MÄÄRAMINE............................................12 RAVIMITE MANUSTAMISE TEHNIKAD.......................................................................14 KASUTATUD KIRJANDUS...............................................................................................15 2 KARDIOLOOGILI
kapillaaride, hammaste, sidemete ja luude normaalseks funktsioneerimiseks. Kollageeni ja elastiini sünteesi ensüümide kofaktorina on vajalik sidekoe normaalseks arenguks ja funktsioneerimiseks ning haavade paranemiseks. On oluline mitmetes hüdroksüülimistes: nt. neuromediaatorite, karnitiini, sapphapete ja steroidide sünteesis. On keskne vesilahustuv antioksüdant veres ja rakkudes: osaleb vitamiin E algvormi taastamises, kaitseb vitamiini A, riboflaviini, foolhapet, tiamiini, pantoteenhapet ja hemoglobiini oksüdatsiooni eest ning pärsib nitroosamiinide teket seedekulglas. Vabade radikaalide püüdmisel tekib L-askorbaadist L-askorbüülradikaal, mis konverteeritakse dehüdroaskorbiiniks, mis omakorda võib GSH toimel redutseeruda tagasi L-askorbaadiks. Osaleb ka ravimite biotransformatsioonis, mõjutades tsütokroom P450 mõnede
siis, kui lapsed uurimise ajal ei olnud enam paksud. Uuring näitab, et isegi hilisema normaalse kehakaalu juures mõjutab lapsepõlve ülekaalulisus kolesterooli ainevahetust. Kuidas sünnisuurus kolesterooli ainevahetust mõjutab, on ebaselge, aga uurijad usuvad, et emaüsas olevad ained võivad mõjutada normaalse kolesterooli ainevahetuse tekkimiseks olulist maksa arengut. Eesti toitumissoovitustes (2005) on toodud järgmised seisukohad: Kolesterool on tsükliline alkohol, mida saadakse loomse toiduga (loomsete rasvadega), kuid mida suudavad sünteesida kõik inimese koed, k.a. aju. Arvestamisväärselt toimub kolesterooli süntees maksas, peensoole limaskestas, neerupealistes, munasarjades, testistes ja platsentas. Kolesterool on vajalik igapäevaseks elutegevuseks (rakumembraanide uuenemiseks, sapphapete, vitamiin D, suguhormoonide ja kortikosteroidide sünteesiks), seega üleminek täiesti kolesteroolivabale toidule pole kasulik.
luonnonmukainen maataloustuotanto (Soome) 7. Miks on mahetooted kallimad kui tavatooted? · Asukoht ja logistika · Tootmisviisist tulenevad eripärad: väiksem saagikus, suurem töömaht jne · Töötlemisvõimaluste vähesus · Väiksed töötlemismahud · Sisendite kallinemine · Kokkuostjate hinnapoliitika 8. Milliseid eeliseid ja puudusi mahetoidul on erinevad toidu kvaliteeti käsitlenud uuringud üldiselt näidanud? puu ja muud viljad polüfenool, karetenoidid, vitamiin c, kuivaine, ülsuhkur, raud, magneesium rohkem; Piim rasvhapete koostis parem, vitamiin e rohkem; makro ja mikroelemente vähem Liha rasvhapete koostis parem, vähem küllastunud rasvhappeid, sensoorne kvaliteet; rasva % väiksem, mass väiksem, kehv säilimine üldiselt nitraate ja pestitsiitide(mürkide) jääke vähem 9. Milline peaks olema loomkatsetes ja inimuuringutes võrreldav sööt/toit? Loetlege 3 kriteeriumi.
Vitamiin A tagab nägemise teravuse, hoiab terve naha ja limaskestad ja stimuleerib kasvu ja sigimisvõimet. Selle puudusel võib tekkida kanapimedus, naha kestendamine, kasvu pidurdumine ja vastuvõtlikkus nakkushaigustele. Parimateks allikateks on maks, või, munad ja piim. Vitamiin D soodustab luude kasvu, hammaste moodustumist ja on oluline südametegevusele ja närvisüsteemile. Selle defitsiidil tekkib luude pehmumine, hammaste lagunemine, lihasnõrkus ja lühinägelikkus. Vitamiin D-d leidub kalas, lihas, maksas, munas, juustus, seentes, võis, pärmis ja peamiselt päikesevalguses. Vitamiin E-l on kaitsefunktsioon teiste vitamiinide ja rakkude ees ja sel on vähivastane toime, ning kaitseb vananemise eest. Selle vähesusel võib tekkida sigimatus või raseduse katkemine, aneemia, kuiv nahk või vähkkasvajad. Parim allikas on rafineerimata taimeõlid, idud, kalamaks ja pähklid-seemned.
· Valkude osakaal peab olema 10-15 %. Taimsed valgud leiduvad teraviljas, kartulis, kaunviljades. Loomsed valgud leiduvad piimas, lihas, kalas, munades. · Vähem rasvast liha ja rohkem kartulit ja leiba. · Vähemkasulikud toiduained. 1. Suhkrud -- sokolaad, marmelaad, tort, sokolaadikompvekid jne. 2. Jahutooted--valge sai, saiakesed, koogid, keeks. 3. Rasvad -- pannkoogid, vorst, rasvane sink, munakollane. 4. Alkohol. · Süsivesikud Minimaalne päevane süsivesikute vajadus on 100 grammi 1 gramm süsivesikuid annab 4 kalorit energiat. Toidu süsivesikud moodustavad polüsahhariidid. Polüsahhariid taimses toidus on tärklis ja loomses toidus glükogeen. Enne koormust 30-60 minutit tohi kasutada kergesti imenduvaid süsivesikuid glükoos. Seda saab vältida, kui süsivesikuid kasutada koos valku, rasvu või kiudaineid
maisis (Zilmer jt 2001). 1.2 Toitumissoovitused valkude tarbimisel Selleks, et tagada kõikide elanikkonna gruppide esindajatel normaalseks ainevahetuseks vajalike toitainete omastamise ning vähendada ennetatavate krooniliste haiguste riski, on tänapäeval väga paljud riigid välja andnud toitumissoovitused. Toitumissoovitused põhinevad nii makro- (valgud, rasvad, süsivesikud, vesi) kui ka mikrotoitainete (mineraalained, vitamiinid) ning toiduenergia vajadusel, lähtudes ealisest põhiainevahetusest ning koormusest nii tööl kui ka vabal ajal. Kaasaegne toitumisteadus on enamasti inimkeskne biokeemiline teadus, mis võtab arvesse nii sotsiaalseid kui keskkonnast tulenevaid aspekte. Arvestades Eesti geograafilist asukohta, sotsiaalkultuurilist kuuluvust ja elanike toitumisharjumusi, on 7
tulenevad 3) käitumisest tulenevad tervist toetavad või tervist nõrgestavad tegurid (toitumine, liikumine, suitsetamine, alkohol) 4) keskkonnatervis saastatus, joogivesi5) tervishoid haiguste ennetus, tervisearendus, ravi, hooldus 6) tervise edendus / Tervisekasvatus (indiviid, grupp, ühiskond)/Terviseõpetus.Vanematepoolsed determinandid: rinnapiimatoit, suitsetamine kodus, vanemlik hoolitsusLapse elutsükli determinandid: KA, suitsetamine, alkohol ja uimastite tarvitamine. Teised tegurid: ülekaalulisus ja rasvumine, lapsed institutsioonides, varane koolist lahkumine, haridustase, õhu saastatus. 4. Tervise edendamine kui ideoloogia ja tegevus.Tervise edendamine on inimese tervist väärtustava ja soodustava käitumise kujundamine ning tervist toetava elukeskkonna sihipärane arendamine. Tervise edendamine kui ideoloogia, mis hakkab omandama üha suuremat kaalu tervishoiupoliitika kujundamisel. See on tegevus, mis innustab inimesi
· Hoida puhastatud köögivilju niiske riide all (v.a. kartul ja mustujuur) · Tükeldada köögiviljad vahetult enne kuumtöötlemist · Kasutada roostevabu töövahendeid · Kasutada osa köögivilju toidus toorelt · Panna köögiviljad keema keevasse vette · Kuumtöödelda köögivilju võimalikult lühikest aega · Keeta köögivilju kaane all · Jätta puljongi pinnale õhuke rasvakiht, mis kaitseb C-vitamiini hapniku lõhustava toime eest Vitamiin A on rasvlahustuv vitamiin, mis esineb looduses kahel kujul : vitamiin A ja beeta-karotiin. Vitamiin A head allikad on maks, või, munad ja piim. Vitamiini A provitamiini beeta-karotiini leidub taimsetes toiduainetes: porgandid, tumerohelised lehtköögiviljad, apelsinid, sügavkollased ja punased puuviljad. Vitamiin A tähtsus: · Vajalik kasvuks ja organismi kudede taastootmiseks · Vajalik, et hoida nahk sile, pehme ja haigustevaba · Limaskestade kaitse infektsioonide eest
· Sõudmine 570 · Kiiruisutamine 520 · Squash 520 · Tennis 520 · Jalgpall 520 · Purjelauasõit 460 · Sulgpall 450 · Golf 410 Toitumine spordis päeva jooksul · Toituma peaks 5 -6 korda päevas ja viima sisse kerged treeningueelsed (-järgsed) ooted. · Toidu kalorsus peaks päeva jooksul jagunema Hommikusöök 20 % Oode 10 % Lõunasöök 30 % Oode 10 % Õhtusöök 30 % Toitumine vastupidavusaladel · Suur toiduenergia vajadus seoses suure treeningmahu ja kõrge intensiivsusega · Tähtsaim energiaallikas on süsivesikud · Piisav süsivesikukogus on 500-600g päevas · Arvestada tuleb nii manustamisaega kui glükeemilist indeksit · Valguvajadus 1,2 1,4g/kg, jõutreeningu perioodil ka 1,8 2,0. · Väga tähtis on vedeliku tasakaal Toidu kalorsus vastupidavusaladel · 1. hommikusöök · 2. hommikusöök · Lõunasöök · Õhtuoode
vaid umbes 0,001%, kindlustavad nad kõigi kudede ja rakkude elutegevuse, organismi kasvamise ja arenemise, vastupanuvõime haigustele, ainevahetuse häireteta kulgemise, sigimise ja rakkude uuenemise. Vitamiinid ei asenda kunagi toitu, kuigi me saame neid peamiselt toiduga. Igas toiduaines on mingeid vitamiine, kokku on neid ligikaudu 20, koos teisendite ja vitamiinitaoliste ainetega üle 30. Tutvustan paari tuntuimat ja meie elutegevuseks vajalikemaid vitamiine. 1. Vitamiin A- Nägemise kindlustamise kõrval hoiab vitamiin A tervetena naha ja limaskestad, stimuleerib kasvu, aitab vältida nakkushaigusi ja suurendab sigimisvõimet. Kui vitamiin A on vähe, võib tekkida kanapimedus, nahk muutub kuivaks ja karedaks, kasv pidurdub, tekivad kergesti nakkushaigused, langeb suguvõime. Kui vitamiin A on liiga palju, kahjustuvad maksa töö, tekib kaltsiumi ladestumine, luud muunduvad, nahk kahjustub
puudub. Piimatoodetest ei tohi päriselt loobuda. Enamasti on hästi talutavad hapupiim, hapukoor, keefir, jogurt, kohupiim, juust (neis on laktoos osaliselt lõhustunud). Rõõska piima või rõõska koort tarvitades tuleks kasutada laktaasitablette. Eestis on müügil lõhustatud laktoosiga tooteid HYLA. 1 dl HYLA tooteid sisaldab alla 1g laktaasi. Tsöliaakia ehk gluteenitalumatus See on pärilik haigus, mille puhul inimene ei talu teraviljas, eriti nisus leiduvat valku gluteeni (odras hordeiin, rukkis sekaliin, kaeras aveniin). Haigus esineb nii täiskasvanutel kui ka lastel. Tsöliaakiahaigete soolestikus gluteen ei imendu ja kutsub seal esile peensoole limaskesta põletikulise protsessi. Eriti kahjulik on gluteeni lagunemisel tekkiv aine - gliadiin. Inimese peensool on kaetud hattudega. Tsöliaakia puhul on iseloomulik soole limaskesta hattude atroofia (taandareng), mistõttu on häiritud toitainete imendumine.
organismi kasvamise ja arenemise, vastupanuvõime haigustele, ainevahetuse häireteta kulgemise, sigimise ja rakkude uuenemise. Vitamiinid ei asenda kunagi toitu, kuigi me saame neid peamiselt toiduga. Igas toiduaines on mingeid vitamiine, kokku on neid ligikaudu 20, koos teisendite ja vitamiinitaoliste ainetega üle 30. Tutvustan paari tuntuimat ja meie elutegevuseks vajalikemaid vitamiine. 1. Vitamiin A - Nägemise kindlustamise kõrval hoiab vitamiin A tervetena naha ja limaskestad, stimuleerib kasvu, aitab vältida nakkushaigusi ja suurendab sigimisvõimet. Kui vitamiin A on vähe, võib tekkida kanapimedus, nahk muutub kuivaks ja karedaks, kasv pidurdub, tekivad kergesti nakkushaigused, langeb suguvõime. Kui vitamiin A on liiga palju, kahjustuvad maksa töö, tekib kaltsiumi ladestumine, luud muunduvad, nahk kahjustub
Rasvade vähesuse korral võib muutuda probleemseks nõutava koguse asendamatute rasvhapete ning rasvlahustuvate vitamiinide saamine, võib langeda organismi vastupanuvõime väliskeskkonna mõjule. Immuunsus nõrgeneb ning organism on vastuvõtlik külmetushaigustele. Mineraalide ainevahetus: Kaltsiumi ainevahetus muutub, tõuseb luude käive ja uuesti moodustamine. Ema vere kaltsiumi sisaldus langeb nii loote suurenenud vajaduste kui rasedusest tingitud normaalse lahjendusefekti tõttu. D vitamiin suurendab hormoonide tootmist, mis muudab teise trimestri lõpus kaltsiumi imendumise sooles kahekordseks, mis katab nii loote vajaduse kui kaitseb ema luustikku. Rauapuudusaneemia – on kõige tavalisem ja laialtlevinud toitumishäire kogu maailmas. Eesti sünniregistri andmetel oli 26,6%-l 2010 a sünnitanud naistest raseduse ajal aneemia. Rauapuudusaneemia on olukord, kus organismis napib rauda, et moodustada piisavas hulgas piisava suuruse ja rauasisaldusega punaseid vereliblesid
koosseisus, ensüümides ja hormoonides, südame rütmi tasandamiseks ja unetuse vähendamiseks, kasvamiseks. Kaltsiumipuuduse levinud tunnused on: lihaste krambid, luude pehmumine, osteoporoos ehk luukoe hõrenemine. Kaltsiumi imendumist soodustab ennekõike D-vitamiin, aga oma roll on ka rasvadel, magneesiumil jt toitainetel. Kaltsiumi imendumist halvendavad oksalaadid, mida leidub näiteks spinatis ja oblikas, fütaadid, mida leidub teraviljatoodetes ning alkohol, kohv, keedusool ja suhkur. Kaltsiumi liigtarbimisel võib juhtuda alljärgnev: Suured kaltsiumikogused võivad viia tasakaalust välja mineraalainete omavahelise soovitava suhte organismis. Kaltsiumi liigtarbimise või vale suhte puhul fosfori ja magneesiumiga ladestub kaltsium lihastes, südamelihases ja neerudes, võivad tekkida neerukivid. Kaltsiumi ja D-vitamiini väga suured doosid põhjustavad hüperkaltseemiat, mis võib tingida intensiivse luude, kudede ja organite,
Tallinna Mustamäe Gümnaasium TOITUMINE NOORSPORTLASE ELUS uurimistöö Koostaja: Marcus Methusalem Juhendaja: Anne Tomingas Tallinn 2014 Resümee Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi G2KRL õpilase Marcus Methusalemma uurimistöö teema on „Toitumine noorsportlase elus“. Käesolevas uurimistöö eesmärk on otsida vastuseid küsimustele, mis käsitlevad noorsportlaste toitumusharjumusi. Uuritakse, kas spordiharrastaja on teadlik oma päevasest energiavajadusest ja kas noorsportlane toitub piisavalt, et oma energiavajaduse normi rahuldada. Hüpoteesid on, et noorsportlane ei ole teadlik oma organismi energiavahetusest ega toitu piisavalt, et seda rahuldada. Uurimistöö koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast. Teoreetiline osa koosneb seitsmest peatükist ja neljateistkümnest alapeatükist. Peatükkides käsitletakse toitumise põhialuseid, makrotoitaineid, milleks on süsivesikud, valgud ja rasva
Lisaks toitainetele imenduvad ka vesi ja igasugused vitamiinid ning mineraalained (loengu konspekt). Inimese seedeprotsessi tundmine on oluline, et aru saada, erinevate organismide erinevusest, millises seisundis on meie organid ja elundid. Muutused tekivad kas vananemisest, geneetilisest koodist, keskonnast või õnnetustest, kus keha peab oma ainevahetust ümberkorraldama millegi arvelt. Kui mingis osas protsessis tekib häireid. on tagajärjeks haigus, sest mingi toitaine puudus häirib kehas toimuvaid reaktsioone. Selleks, et süsteeme töökorras hoida, on vaja laitmatut seedimist, tugevat südant koos vereringega ja hästi funktsionnerivaid biokeemilisi ensüümsüsteeme. Neid hoiab korras õige toitumine, nii et kõik on omavahel seotud ja kui midagi läheb kuskil valesti, on kohe kogu organism mõjutatud (Briffa, J, 1999). 5
Kordamisküsimused keemiliste ohtude kohta (tehnol 2013) 1. Toidutoksikoloogia uurimisala. · toksiliste ainete toitu sattumise või seal tekkimise mehhanisme ning selle vältimise või vähendamise võimalusi; · toidus olevate ainete toksilisuse ja ohtlikkuse (riski) hindamise teid ja meetodeid; · toitude ja jookide kaudu organismi jõudnud ainete ja organismi vastasmõju tulemusel tekkivaid organismile kahjulikke muutusi tema elutegevuses, mis võivad viia organismi talitlushäirete ja koguni hukkumiseni (surmani). 2. Doosi mõiste ja liigid Doos - organismi jõudnud (viidud) bioloogiliselt aktiivse aine koguhulk, toksikandi korral selle mürgisuse olulisim määraja. Manustamine kas ühekordne (akuutne), mitmekordne (subkrooniline), või pikaajaline (krooniline), seega ka doos akuutne, subkrooniline või krooniline · Doos võib siseneda organismi suu kaudu (oraalselt) - toit; kopsude kaudu (intrap
· Loomulikust toidu tarbimisest praktiliselt ei esine. Ainsaks erandiks on eskimod, kes toituvad hülgemaksast ja saavad A-hüpervitaminoosi. · Sagedamini esineb rasvlahustuvate vitamiinide hüpervitaminoosi, sest need talletuvad organismi teatud ajaks. Tavaliselt tingitud ravipreparaadi võõrast kasutamisest. Eriti aldid väikelapsed, kellele vanemad teadmatusest manustavad rasvlahustuvaid vitamiine (tüüpiline on D-hüpervitaminoos). · Väärarusaam on , et D vitamiin on alati vajalik. Tagajärjeks Ca-P ainevahetuse häirumine ja see avaldub veresoonte lubjastumises. Pöördumatult kahjustuvad neerud. Kasutamine Terve, tasakaalustatud segatoitu tarbiv inimene, kes ei kannata mingite krooniliste haiguste käes, vitamiinide preparaate ei vaja. On kaks äärmust: a) Vitamiinid on alati ja sõltumata hulgast kasulikud; b) Igasugune vitamiinipreparaatide kasutamine on ohtlik; Organism on võimeline talletama teatava varu vitamiine
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool terviseõenduse eriala Katrin Pääsuke KÕRGE KOLESTEROOLIGA PATSIENDI JUHTUM Lõpueksamitöö Tallinn 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................. 3 1. KLIENDIJUHTUMI ANALÜÜS..................................................................................... 4 1.1. Ülevaade kliendi tervisest, toimetulekust, elustiilist.........................................4 1.2. Kõrgenenud kolesterooli patsiendi õendusabi..................................................6 1.2.1. Esimese kohtumise õe interventsioon........................................................6 1.2.2. Teise kohtumise õe interventsioon.............................................................7 Ühenädala toitumispäevik näitas, et patsiendil/kliendil on tasakaalust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
