l 2. praktiline töö lHaruidusseadusandlus kui alus HEV õppurite õppe korraldamiseks Autor: Anna Veeber Käesoleval tööl on mitu eesmärki. Esiteks, võrrelda põhikooli lõpetamist põhikooli riikliku õppekava alusel ja põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel. Teiseks, anda ülevaate erivajadustega laste võimaluste käsitlemisest gümnaasiumi riiklikus õppekavas ja kolmandaks, tutvustada sama aspekti koolieelseied lasteastusti puudutavates seadusaktides. Märkus: ? tähendad paragrahvi märki, mu tekstiredaktor ei tunne õiget märki. ·Põhikooli riikliku õppekava · 23. Põhikooli lõpetamine: (1) Põhikooli lõpetab õpilane, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt ,,rahuldavad", kes on kolmandas kooliastmes sooritanud loovtöö ning kes on sooritanud vähemalt rahuldava tulemusega eesti keele eksami, matemaatikaeksami ning ühe eksami omal val...
Õppekavade võrdlus Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava ja Põhikooli riiklik õppekava Alustades kavade lugemist ja võrdlemist oli esimene koheselt märgatav erinevus see et, Põhikooli riiklik õppekava kehtestab riigi põhiharidusstandardi. Põhikooli lõpetamisel saavutatavad õpitulemused on kooskõlas Eesti kvalifikatsiooniraamistiku 2. tasemel kirjeldatud üldnõuetega. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava aga määrab kindlaks koolieelse lasteasutuse (edaspidi lasteasutus) õppe- ja kasvatustegevuse alused ja üldeesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös. Ehk Põhikooli lõpetaja, kes saavutab vajalikud tulemused, saab haridustaseme kätte, lasteasutuse lõpetaja saab ainult koolivalmisuse alused kätte, et alustada harisusteed. Põhikooli kooliastmed on jaotatud kolmeks etapideks ja taotlevad pädevused on kirjeldatud iga etapi jaoks, koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas on ainult 6-7aastaste last...
eripedagoogika, I a, BA 2. iseseisev töö Haridusseadusandlus kui alus HEV õppurite õppe korraldamiseks. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus: Üldsätted. § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesoleva seadusega sätestatakse põhikooli ja gümnaasiumi (edaspidi koos kool) õppekorralduse alused, õpilase ning õpilase vanema või eestkostja (edaspidi vanem) õigused ja kohustused, koolitöötajate õigused ja kohustused, kooli pidamise ja rahastamise alused ning kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostatava riikliku järelevalve alused. § 2. Põhikool ja gümnaasium ning nende tegutsemise vormid (1) Põhikool on üldhariduskool, mis loob võimalused põhihariduse omandamiseks ja koolikohustuse täitmiseks. Põhikoolis on õppekava täitmiseks arvestatud aeg (edaspidi nominaalne õppeaeg) üheksa aastat. Põhikooli kooliastmed on: 1) I kooliaste 1.3. klass; 2) II kooliaste 4.6. klass; 3) III kooliaste 7.9. klass. (3) Põhikooli ja gümnaasiumi tegutsemise vor...
Põhikooli riiklik õppekava: võimalused hariduslike erivajaduste rahuldamiseks § 1. Määruse reguleerimisala ja ülesehitus (1) Põhikooli riiklik õppekava kehtestab riigi põhiharidusstandardi. (2) Põhikooli riiklikku õppekava (edaspidi riiklik õppekava) rakendatakse kõigis Eesti Vabariigi põhikoolides olenemata kooli õiguslikust seisundist, kui seadus ei sätesta teisiti. (3) Riiklik õppekava koosneb üldosast ja lisadest. Lisades esitatakse valdkonniti koondatud ainekavad ning läbivate teemade kavad. (4) Põhikooli kooliastmed on: 1) I kooliaste – 1.–3. klass; 2) II kooliaste – 4.–6. klass; 3) III kooliaste – 7.–9. klass. § 2. Põhihariduse alusväärtused (1) Põhihariduses toetatakse võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Põhikool loob tingimused õpilaste erisuguste võimete tasakaalustatud arenguks ja eneseteostuseks ning teaduspõhise maail...
Kas Eesti vajab haridusreformi? Haridusreform tähendab Eesti koolisüsteemi muutmist. Järjekordne muudatuse murranguaasta on 2012, kus hakkab kehtima uus kooliseadustik ja ainult nõuetele vastavad põhikoolid ja gümnaasiumid saavad koolitusloa. Põhikoolid ja gümnaasiumid lahutatakse erinevatesse majadesse. Põhikoolis peab klassis olema vähemalt 24 ja gümnaasiumis 36 õpilast, lisaks peab kooli õpilaste arv olema piisav. Samuti peab gümnaasium omama reaal või humanitaarsuunda. Kas Eestis on niisugust reformi üleüldse vaja ning missugust kasu ja kahju see meile kaasa toob? Eesti Vabariigi suureks probleemiks on eliitkoolide rohkus. Lapsi, kes õpivad nn. tavakoolis nimetatakse juba mingiks alamkihiks ja rumalaks halliks massiks. Lapsi lahterdatakse selle järgi millisesse kooli nad kuuluvad. Vastavalt gümnaasiumi riikliku õppekava eelnõule peavadki gümnaasiumid edaspidi pakkuma süvendatud õpet s.t., et iga gümnaasium...
KUJUNDAV HINDAMINE Tallinn 2015 SISUKORD KUJUNDAV HINDAMINE EHK ÕPPIMIST TOETAV HINDAMINE...................................3 Kujundava hindamise määratlus riiklikus õppekavas.............................................................4 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................................5 https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014020...........................................................................5 KUJUNDAV HINDAMINE EHK ÕPPIMIST TOETAV HINDAMINE Kujundav hindamine ehk õppimist toetav hindamine tähendab nii õpilase kui ka õpetaja jaoks mitte ainult numbrilist tagasisidet oma tehtud töö kohta, vaid oluline samm sealt edasi on lapse puhul, kuidas ta selle tulemuseni jõudis, millised eesmärgid said saavutatud, mis tuli hästi välja, mida annab järgmine kord natukene ümber kohandada. Küsimusi te...
Lihtsustatud õpe Autor: Anna Veeber Põhikooli lihtsustatud riiklikus õppekavas (§ 2) on kirjas: "Lihtsustatud, toimetuleku- ja hooldusõppe korraldamisel lähtutakse ,,Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse" § 15 lõike 2 alusel kehtestatud põhikooli riiklikus õppekavas (edaspidi põhikooli riiklik õppekava) sätestatud põhihariduse alusväärtustest, õppe- ja kasvatuse eesmärkidest, õppimiskäsitusest, hindamispõhimõtetest, nõuetest õpikeskkonnale ning õpilaste ja vanemate teavitamise ja nõustamise korraldusest, võttes arvesse käesolevas määruses esile toodud erisusi ning õpilaste arenguvajaduste rõhuasetusi." Mainitud ,,Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse" § 15 lõike 2 on öeldud: "Põhihariduse standard kehtestatakse põhikooli riiklikus õppekavas ning lihtsustatud, toimetuleku- ja hooldusõppel olevate õpilaste jaoks põhikooli lihtsustatud riiklikus õppekavas. Üldkeskhariduse standard kehtestatakse gümnaasium...
ISESEISEV TÖÖ NR 4 Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava ja selle lisa 1 "Lihtsustatud õpe". Leida selle õppetaseme sihiseadetest ja esitatud haridusstandardi info. Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava Vastu võetud 16.12.2010 nr 182 RT I, 28.12.2010, 14 jõustumine 31.12.2010 § 1. Määruse reguleerimisala ja ülesehitus (1) Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava (edaspidi lihtsustatud riiklik õppekava) kehtestab põhihariduse standardi intellektipuudega õpilastele, kes nõustamiskomisjoni soovitusel ja vanema nõusolekul õpivad lihtsustatud, toimetuleku- või hooldusõppes. Põhikooli lõpetamisel saavutatavad õpitulemused on lihtsustatud õppe puhul kooskõlas Eesti kvalifikatsiooniraamistiku 2. tasemel kirjeldatud üldnõuetega ja toimetulekuõppe puhul 1. tasemel kirjeldatud üldnõuetega. [RT I, 20.09.2011, 1 - jõust. 23.09.2011] (2) Lihtsustatud õpet rakendatakse kerge intellektipuudega õpilastele, ...
Esimene iseseisev töö 1.Missugusesse kooliastmesse Tom ja Mads lähevad? Kaua peavad nad koolis käima? Tom läheb 7-aastasena (või 6-aastasena oleneb millal tal sünnipäev on ) I kooliastmesse (1. Klassi). Mads läheb III kooliastmesse (ilmselt 9. Klassi). Koolikohustuslik on isik (sealhulgas välisriigi kodakondsusega või määratlemata kodakondsusega isik, välja arvatud Eesti Vabariiki akrediteeritud välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni esindaja laps, kelle elukoht on Eestis), kes on saanud enne käimasoleva aasta 1. oktoobrit seitsmeaastaseks. Isik on koolikohustuslik kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. 2. Missuguste alusväärtustega teil siin tegeletakse? §4. Kooli õppe- ja kasvatuseesmärgid 1) suhtub heasoovlikult kaasinimestesse, austab nende vabadust ja väärikust; 2) soovib ja oskab teha konstruktiivset koostööd; 3) toetab aktiivselt ühiskonn...
ISESEISEV TÖÖ NR 3 Põhikooli riiklik õppekava: võimalused õpilaste hariduslike erivajaduste rahuldamiseks. NB! Olen püüdnud esitada enda meelest olulisemaid paragrahve kas terviklikult või osaliselt ning neid kommenteerida. Põhikooli riiklik õppekava Vastu võetud 06.01.2011 nr 1 RT I, 14.01.2011, 1 jõustumine 17.01.2011 § 2. Põhihariduse alusväärtused (1) Põhihariduses toetatakse võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Põhikool loob tingimused õpilaste erisuguste võimete tasakaalustatud arenguks ja eneseteostuseks ning teaduspõhise maailmapildi kujunemiseks. (2) Põhikool kujundab väärtushoiakuid ja -hinnanguid, mis on isikliku õnneliku elu ja ühiskonna eduka koostoimimise aluseks. (3) Riiklikus õppekavas oluliseks peetud väärtused tulenevad ,,Eesti Vabariigi põhiseaduses", ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis, lapse õiguste konventsio...
EELKOOLIPEDAGOOGIKA EKSAM I. MÕISTED: eelkoolipedagoogika, alusharidus, koolieelne lasteasutus, selle põhiülesanne ja lasteasutuse liigid EELKOOLIPEDAGOOGIKA Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7 aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist. Eelkoolipedagoogika on teadus laste kasvatamisest ja õpetamisest vanuses 0-7, mille raames uuritakse, kuidas kasvatada ja õpetada lapsi nii perekonnas kui koolieelses lasteasutuses. Eelkoolipedagoogikas uuritakse nii indiviidi tasandit, kus selgitatakse kavatatava ja kasvataja suhteid kui ka ühiskonna tasandit, mis puudutab kasvatus- ja koolitus-süsteeme laiemalt. Eelkoolipedagoogika uurimisobjektiks on nii eelkoolipedagoogika ajalugu ja filosoofia, eelkooliealiste lastega seonduvad kasvatus-, arengu- ja sotsiaal-psühholoo...
Referaat GISi õpetamine koolides (gümnaasiumites, kutsekoolides ja ülikoolides Eestis ja mõnes teises riigis. Geoinformaatika I 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 2 1.GIS päev.............................................................................................................. 3 2.GISi õpetamine Eesti koolides............................................................................. 4 2.1 GIS gümnaasiumis............................................................................................ 4 2.2 GIS ülikoolis...................................................................................................... 5 2.3 GIS k...
1840- F.Fröbeli loodud esimene lasteaed 28.juuni 1840 1840- Esimene lastehoid Eestis 1967- Alustati Eestis kõrgharidusega lasteaiaõpetajate koolitamisega Pedas 1905- Eesti rahvuslik lasteaed 1999- Võeti vastu Alushariduse õppekava 2008- Viimati täiendatud õppekava, praegu kasutusel PÕHIMÕISTED Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkonna, mille põhisihiks on toetada kuni 7- aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna, lapse õppimise ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Õpetus Kasvatus on laste loomuliku arengu toetamine Alusharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava põhimõtted on esitatud lapsest lähtuvatena: individuaalsuse arvestamine, tervise hoidmine, loovuse toetamine, mängu kaudu õppimine, demokraatlike suhete väärtustamine Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava...
ISESEISEV TÖÖ NR 5 Toimetulekuõpe: kellele ja millisel õppetasemel. Üliõpilane on läbi töötanud ja esitab kokkuvõtvalt nii "Toimetulekuõppe õppekava" (Põhikooli lihtsustatud RÕK, lisa 2) kui loetud kirjutiste materjalianalüüsi. Esitan lühidalt ,,lisa 2" punkte, mille lõppu panin kokkuvõtte ja tutvustuse Mihkli koolist. Vabariigi Valitsuse 16. detsembri 2010. a määruse nr 182 ,,Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava" lisa 2 [RT I, 20.09.2011, 1 jõust. 23.09.2011] TOIMETULEKUÕPE 1. ÕPPE- JA KASVATUSEESMÄRGID 1.1. Toimetulekuõppe põhiülesanne on toetada mõõduka intellektipuudega õpilase arengut 1.2. Toimetulekuõppe üldeesmärk on aidata kujuneda isiksusel, kes vastavalt oma võimetele: 2. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE PÕHIMÕTTED 2.1. Toimetulekuõppes lähtutakse põhimõtetest, mille kohaselt igaühel peab olema võimalus saada haridust vastavalt oma võimetele. 2.2. Toimetulekuõppes ja igapäevastes ko...
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Eripedagoogika õppekava Avatud Ülikool Maie Oppar EUROOPA KOOL referaat Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus.......................................................... 2. Euroopa Koolist üldiselt........................................... 3. Koolikorraldus...................................................... 4. Euroopa Kooli õpilased........................................... 5. Euroopa kooli õppekava ja Eesti põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava võrdlus...................... 6. Hindamine.......................................................... 7. Euroopa Kooli lõputunnistus................................... 8. Eesti keele õpetuse üldalused.................................... 9. Euroopa kooli õpetajad........................................... 10. Luxemburgi I Euroopa Koolist.....
Ainus, mis segab õppimist, on mu eelnev haridus Tark riik hoolitseb selle eest, et meie haridussüsteem võimaldaks inimestel uues keskkonnas toime tulla. Toomas Hendrik Ilves Vaatasin paar nädalat tagasi oma ema lõputunnistust. Tema lõpetas Otepää Keskkooli umbes 20 aastat tagasi. Võrdlesin seejärel tema lõputunnistusel olevaid ained nendega, mis on paari kuu pärast lõpetades minu tunnistuse peal. Üllatuslikult ei leidnud ma ühtegi ainet, mis minu õppekavas on, kuid tema omas mitte. Osade õppeainete nimed olid küll uuenenud, näiteks arvutiõpetusest on nüüd saanud informaatika ning maateadusest geograafia, ent enamjaolt olid isegi nimed samad. Võrreldes minu ning minu ema tunnistusi vaid ainete põhjal, oleks raske aru saada, kumb meist on õppinud isesõitvate elekt...
TALLINNA PEDAGOOGIKAÜLIKOOL TÄISKASVANUTE HARIDUSE KESKUS Tiit Marrandi V Õ I M A L U S T E S T M U UTA TÖÖ — JA TEHNOLOOGIAÕPET ÕPILASEKESKSEMAKS NING DEDUKTIIVSEMAKS Täienduskursuse lõputöö (Koolipedagoogika 21.03. … 29.08.2002.a.) Juhendas: Mag Kalle Vana Haimres, 2002 -2- Sisukord Sissejuhatus ………………..………………..............................…. .3 I Eritelu …………….…………………………….……………….....…5 1.1.Õppeviisist .……………….……………………………………………………….…..5 1.1.1..Tööõpetuse traditsioonilisest õppeviisist ……….……………………5 1.1.2. Õpilasekesksus uues riiklikus õppekavas ……….……..…..….6 1.1.3. Õppesisu deduktiivsus ja põhiharitus ......………………….…….....…7 1.2. Joh. Käis õpilaste isetegevusest ja töö individuaalsusest ……….…..…..9 II S ü n t e...
TALLINNA PEDAGOOGIKAÜLIKOOL TÄISKASVANUTE HARIDUSE KESKUS Tiit Marrandi V Õ I M A L U S T E S T M U UTA TÖÖ -- JA TEHNOLOOGIAÕPET ÕPILASEKESKSEMAKS NING DEDUKTIIVSEMAKS Täienduskursuse lõputöö (Koolipedagoogika 21.03. ... 29.08.2002.a.) Juhendas: Mag Kalle Vana Haimres, 2002 -2- Sisukord Sissejuhatus ........................................................................ .3 I Eritelu ............................................................................5 1.1.Õppeviisist .........................................................................................5 1.1.1..Tööõpetuse traditsioonilisest õppeviisist ..................................5 1.1.2. Õpilasekesksus uues riiklikus õppekavas ......
Minu ettepanek haridus – ja teadusministrile Eelmisest õppeaastast kehtima hakanud riigieksamisüsteem on nüüdseks esimesel lennul läbitud ning tulemused avalikustatud. 2014. aastal lõpetajad olid esimesed, kes riigieksamite valimise asemel pidid sooritama kolm riigi poolt kohustuslikuks määratud eksamit. See aga tõi omakorda kaasa olukorra, kus „sunniviisiliselt“ keskenduti rohkem neile kohustuslikele ainetele ning ülejäänud polnud enam nii olulised. Õpilased on pandud olukorda, kus kooli lõpetamiseks tuleb keskenduda teatud õppeainetele ning ülejäänud lihtsalt positiivsele hindele sooritada. Tundub, et õpilaste huvid ei ole enam olulised, loeb vaid see, milliseid aineid meie riik antud hetkel väärtustab. „ Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 31 järgi tuleb gümnaasiumi lõpetamiseks rahuldavalt sooritada riigieksamid eesti keeles või gümnaasiumi riiklikus õppekavas sätestatud juhtudel eesti keeles teise keelena, ...
ÕPPIMISVÕIMALUSTE JA TÖÖMAAILMA TUNDMINE NING SELLE TÄHTSUS KARJÄÄRIPLANEERIMISEL Terminid Amet Kindlate tööülesannete ja vastutusega tööalane tasustatav tegevus. Ametikoht Konkreetne tööülesannete ja vastutuse kogum organisatsioonis või asutuses teatud töö tegemiseks. Bakalaureuseõpe on kõrghariduse esimese astme õpe, mille kestel üliõpilane süvendab oma üldhariduslikke teadmisi, omandab eriala alusteadmisi ja -oskusi ning magistriõppeks ja töö alustamiseks vajalikke teadmisi ja oskusi. Elukestev õpe Elukestev õppimine haarab kõiki elu jooksul ette võetud õppetegevusi, mille eesmärgiks on parandada ja täiendada oma teadmisi ja oskusi vastavalt iseenda, ühiskonna ja tööturu vajadustele. Eriala Haridusasutuses omandatav teadmiste ja oskuste kogum, mis on nõutav teatud kutsealal töötamiseks. Formaalharidus Riiklike õppekavadega fikseeritud, eesmärgiliselt organiseeritud õppetegevus, millel on fikseeritud kestvus ja õppekava, mis ...
DIGIPÄDEVUS Kadri Roosimägi DIGIPÄDEVUS ■ Digipädevus on üks riiklikus õppekavas kirjeldatud kaheksast üldpädevusest. ■ Selle eesmärk on arendada oskust kasutada uuenevat digitehnoloogiat, toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes. ■ Digivahendite kasutamine õppetöös muudab õppimise ja õpetamise paindlikumaks ning isikukesksemaks, aidates suurendada õpihuvi ja kujundada elukestvaks õppeks vajalikke oskusi. Riikliku õppekava digipädevuse määratlus: ■ digipädevus on suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppides, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes; ■ leida ja säilitada digivahenditega infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; ■ osaleda digitaalses sisuloomes, sh tekstide, piltide, multimeediumide loomises ja kasutamises; ■ kasutada probleemilahenduseks ...
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond JOHANNES KÄIS’I ÜLDÕPPE PÕHIMÕTTED JA TÄNAPÄEVA ALUSHARIDUS Referaat Juhendaja: Evelyn Neudorf, MA Tallinn 2013 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.ELULUGU...............................................................................................................................4 2.ÜLDÕPETUSE PÕHIMÕTTED.............................................................................................6 1.1Lõimimine kui üldõpetuse alus..........................................................................................7 ...
Seksuaalsus inimese elus Perekonnaõpetus Heli Maaslieb Seksuaalsus läbi ajaloo Isiklik ajalugu Perekonna ajalugu (kahju, mida masturbatsioon võib teha, on vanemate tekitatud süütunne) Ühiskonna ajalugu (kust me tuleme, kuhu läheme) Erinevates maailmaosades erinev! Noore seksuaalsed õigused Õigus seksuaalsele eneseväljendusele õigus olla kaitstud seksuaalse kuritarvitamise eest õigus kaitsta ennast soovimatu raseduse, AIDS-I, suguhaiguste eest õigus olla kaitstud seksuaalse ahistamise eest õigus infole, nõuannetele, teenustele õigus järjepidevale seksuaalharidusele Seksuaalkasvatuse eesmärgid Isiksuse seksuaalse arengu toetamine, Hoiakute ja väärtushinnangute kujundamine, Riskikäitumise ennetamine. 1996.a. Inimeseõpetuse aine I-XII kl. koolide "Riiklikus õppekavas". Seksuaalsus ... ... Seksuaalsust ei saa võrdsustada seksuaalvahekorraga, seksuaalsus on palju enamat- energia, mis paneb otsim...
Seadusandlus Euroopa Liidus Otsustusprintsiibid EL - i tasandil otsuste vastuvütmiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused: • Pädevus • DiskretsioonSubsidiaarsus ja proportsionaalsus • Institutsionaalne tasakaal Otsustusprotsessis eristatakse üldjuhul kolme etappi: • Eelnõu koostamine • Arvamuste andmine koostöö EL komiteede ja Europarlamendiga • Otsustamine nõukogus. Teatud juhtudel rakendatakse siiski lihtsustatud menetlust ehk delegeeritakse otsustusõigus Pädevus See tähendab, et tuleb selgitada, kas ühendus on üldse pädev mingis valdkonnas otsustama ning milline on pädevuse iseloom, s.t kas ainu- või jagatud pädevus. Euroopa tasandil akti vatuvõtmiseks peab alati olema konkreetne õiguslik alus. Konkreetne õiguslik alus, s.t vastav aluslepingu artikkel määratleb alati meetme vastuvõtmise menetluse, täpsustab vastuvõetava meetme iseloomu (nt kas õigusnormide harmoniseerimine või hoopis miinim...
Mida on võita kooli ja noorsootöö omavahelisest koostööst? Antud videoklipp räägib kooli ja noorsootöö omavahelisest koostööst, mis on filmitud SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo ja Eesti Noorsootöötajate Ühenduse koostöös aset leidnud koolituse „ Teadmiste paja jätkusündmus- koolis noorsootöötajad ja koolirahvas“ raames. Kooli ja noorsootöö eesmärkidest kõneleb Triino Lest, kes on Eesti Huvijuhtide Liidu juhatuse esimees. Ta toob välja selle, et nii noorsootöö, mis on noorsootööseaduses kui ka kooli eesmärgid, mis on kirjas riiklikus õppekavas kirjeldavad ühte ja sama asja- noor oleks õnnelik ja toime tulev. Samuti käsitleb ta kooli kui linki, kus noor õpib, saab oma teadmised ja noortekeskuses rakendab õpitut praktiliselt. Hea näide, mis välja toodi on järgmine „ koolis õpin matemaatikat ja noortekeskuses kokandusringist osavõttes rakendan ma matemaatikas õpitut, et tort saaks õige massiga ja koostisosi oleks piisavalt, ...
Eesti uudised on vahel päris muret tekitavad. Hiljuti refereeriti rahvusvahelist uuringut, mille kohaselt viiendik põhikooli lõpetajatest ei saa ka suhteliselt lihtsamatest kirjalikest tekstidest aru. Nad oskavad küll lugeda, kuid ei oska loetut seletada (VES 11.10.) Samas kirjutas üks gümnaasiumi emakeeleõpetaja, kuidas ta täiendas oma sõnavara lihtsustatud internetikeele kaudu. Et isegi kõrgemal tasemel on sõnavara puudulik, näitab üks teine uurimus. Selle kokkuvõttes jõuti järeldusele, et eesti keele pädevuse tasemelt vastab riiklikus õppekavas kehtestatutele kõigest 52% esmakursuslastest. Ei tunta isegi selliste sõnade tähendust nagu näiteks "lüüriline", "kõneaine" ja "krõbe". Loetakse liiga vähe ja piirdutakse tihtipeale virtuaalmaailma lihtsustatud keelekasutusega. Sõnavara muutub ahtamaks, emakeel vaesemaks ja metafooride kasutamise oskus hääbub. Oluliseks faktoriks on ka võõrkeelte mõju. Vene keel on jätnud oma jäljed ja pole ve...
SEMINARID FLFI.02.097 Pedagoogiline eetika Prof. Margit Sutrop 2011/2012 sügissemester 11. 11.2011 I SEMINAR Kutse-eetika küsimusi. Õpetaja eetika. Professionaalsus, Rollimoraal. 1. küsimus: Hannele Niemi ütleb, et õpetaja ülesanne on juhtida ja toetada õpilase kasvamist ja arengut. Niemi osutab, et õpetamisel tehakse suur hulk väärtusvalikuid. Milles need väärtusvalikud tema järgi seisnevad? Tema on väärtusvalikutele lähenemiseks laias laastus leidnud kaks huvitavat ideelist lähenemist, mille detailidel on vägagi erinevad tahud : - Hea elu valikud. Et tulevikuks oleks perspektiivi tuleb luua õpilases vaade heale elule. See peab endas sisaldama usku tulevikku ja headesse väljavaadetesse. Head inimsuhted. Oskus teineteisega rääkida. Maailmanägemus, usaldus ja julgus. Hea elu ei ole mitte kõigile ühte moodi võima...
Eelkoolipedagoogika (Laasner) 25.Oktoobriks küsimustele vastused KUJUNEMISELUGU http://epajalugu.edicypages.com/tooted - Millised olid F. Fröbeli tegevuse peamised tulemused koolieelses kasvatuses (EPAM-i materjalide ja video alusel)? F. Fröbel – institutsionaalse eelkoolikasvatuse süsteemi looja. Asutas esimese lasteaia 1840. Tema pedagoogika põhiprintsiibid: täiuslikkuse printsiip, isetegemine, mäng, usalduslik suhtlemine täiskasvanu ja lapse vahel. Fröbel töötas välja oma mängupedagoogika. Leidis, et inimene kujuneb lapseeas läbi mängu. Mängul on 3 põhialust: 1) mänguvahendid (annid ja tegevused), 2)liikumismängud 3) aiahooldus. Laps peab saama rahulikult mänguasjadega tegeleda, mida toetab väline reeglistik. Käsitles mängu ka teraapiana, mis aitab lapsel lahendada sisemisi vastuolusi ja konflikte. Laps tutvub maailmaga läbi mängu. Fröbel aluse ka lasteaednike süsteemsele koolitu...
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduse Instituut Alushariduse valdkond Erika Vederman KAALB-3 MITTESEKKUVAD LAPSE VAATLUSED JA ANALÜÜS Õpimapp Juhendaja: lektor Lii Lilleoja Tallinn 2018 Sisukord 1.Vaatlusprotokollid.................................................................................................... 3 2.Analüüs.................................................................................................................... 6 Kasutatud allikad...................................................................................................... 10 1. Vaatlusprotokollid Lapse nimi: Leo Vanus: 5 a. Vaatluse läbiviimise koht: Mänguplats Vaatluse kestus: 50 min. Vaatleja nimi: Erika Vederman Vaatluse põhjal tehtud märkused Lapse meeleolu: Ker...
Eesti murded Eesti keele kahe suurema murderühma, põhjaeesti ja lõunaeesti murrete erinevused on väga vanad, ulatudes aega enne Kristust, mil läänemeresoome algkeelest hakkasid üksikud keeled eralduma. 14. saj lõpust 19. sajandini oli inimeste liikumisvabadus piiratud kirikukihelkonnaga, mis soodustas paikkondlike keelekujude eristumise enam kui sajaks kihelkonnamurdeks ehk murrakuks. Murderühmade vahelised erinevused puudutavad keeleehituse tuumosi, nagu nt käändsõna mitmus: põhjaeesti murdeis (eP) kasutatakse de-mitmust kõigis käänetes alates sisseütlevast (kala/de/st, kala/de/l), lõunaeesti murdeis (eL) vokaalmitmust (kall/u/st, kall/u/l). Kolmanda rühma, rannikumurde (R) eripärana võib mainida sise- ja lõpukao puudumist (nt kandama pro kandma, metsä pro mets) ja vältevahelduse puudumist. Kirjakeelest kaugeim on Võru murre. Mõni näide: R naula eP ...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond LAPSEVAATLUS Tallinn 2011 Mina jälgisin lapsevaatluse käigus oma sõbranna äsja 3 aastaseks saanud õde. Vaatlus toimus tema enda kodus, nädalavahetusel umbes kell 16.00, kui laps oli lõunauinakust ärganud. Kodus oli ka lapse vanem õde, kes vaatluse ajal vaatas elutoas telerit (vaatlusesse ei puutunud) ja ema, kes vaatluse ajal lubas oma toimetusi teha (käis vahepeal ka ruumis, kus last vaatlesin). Kuna laps on minusse kiindunud, üritasin vaatluse ajal olla võimalikult neutraalne, s.t. ütlesin, et teen paar minutit koolitööd ja siis hakkame mängima. Palusin lapsel niikaua oodata ja omi tegemisi teha (tegelikult hoidsin tal loomulikult silma peal). Kõigepealt tuli laps minu juurde ja üritas vaadata, mida ma kirjutan. Seejärel ütles ta, et toob oma joonistustarbed ja hakkab samuti joonistama. Laps kadus hetkeks mu vaateväljast ja tuli tag...
ISESEISEV TÖÖ NR 2 Haridusseadusandlus kui alus HEV õppurite õppe korraldamiseks. NB! Olen püüdnud tuua kõigist seadustest esitada antud konspektis kõige olulisemaid osi. Mõned seaduste paragrahvid on terviklikud, teisi olen lühendanud suurema selguse saavutamise eesmärgil. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus § 2. Põhikool ja gümnaasium ning nende tegutsemise vormid (4) Hariduslike erivajadustega õpilaste õppe paremaks korraldamiseks võib asutada ja pidada hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud kooli. Riik tagab koolide asutamise ja pidamise nägemis-, kuulmis- ja kõnepuudega õpilastele, liikumispuudega õpilastele, kellel lisaks liikumispuudele esineb täiendav hariduslik erivajadus, liitpuudega õpilastele, intellektipuudega õpilastele, tundeelu- ja käitumishäiretega õpilastele ning kasvatuse eritingimusi vajavatele õpilast...
10 mõtet lapse muusikalise arengu kohta 1. Muusikapsühholoogide väitel arenevad muusikalised võimed jõudsalt eelkooli- ja koolieas (Sloboda 2000, Tarassova [] 2003, Hallam 2006 jpt). Koolil on lapse üldise ja muusikalise arengu seisukohalt täita oluline roll: luua alus, millele rajatakse edasine huvi ja armastus muusika vastu, samuti soov ja julgus ennast musitseerimise kaudu loovalt väljendada. Musikaalsus on muusikaliste võimete kogum ja süntees, mis realiseerub erinevate muusikaliste tegevuste kaudu. Arvestades asjaolu, et muusikalised võimed arenevad koolieelses eas lapsel kõige paremini, siis leian, et iga õpetaja kohustus on oma töös pakkuda lastele ka muusikaliselt arendavaid tegevusi. Paljudes väikestes lasteaedades puudub muusikaõpetaja. Sellises olukorras on rühmaõpetajal suur vastutus pakkuda rühmale muusikaliselt stimuleerivaid tegevusi. Seetõttu e...
Contents 1.EESTI KOOLISÜSTEEM.................................................................................................. 1 1.1.Alusharidus............................................................................................................ 3 1.2.Põhiharidus............................................................................................................ 3 1.2.1.Põhikooli riiklik õppekava................................................................................4 1.2.2.Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava.............................................................5 1.3.Üldkeskharidus...................................................................................................... 6 1.3.1.Gümnaasiumi riiklik õppekava........................................................................6 1.4.Hindamine..................................................................................
Lapse areng sotsiaalses keskkonnas,meediakasvatuse osa: Kordamisküsimused 2016/17 1. Mis on meediakasvatuse lühisisu ja eesmärgid,millised on peamised seosed õppekavaga lasteaias? (3p) Meediakasvatuse eesmärk ja siht pikas perspektiivis on meediapädevus. Lasteaias on meediakasvatuse ülesanne arendada lapsele ea- ja võimetekohaseid meedia kasutamise oskuseid, oskust meediat ohutult nautida ja seda ise luua. Meediakasvatuse sisust rääkides saab välja tuua kolm põhilist valdkonda: 1) tutvumine meediavahendite (televiisor, arvuti, ajaleht jne.) ja nende sisuga (telesaade, reklaam, uudis jms.) 2) vestlused ja arutelud meedia sisust; 3) enese väljendamine meediavahndite abil. Meediakasvatust on otstarbekas läbi viia valdkondadeülesandena, nagu seda on riiklikus õppekavas valdkond Mina ja Keskkond. (Vinter, 2010) 2.Milles näed Sina kui (tulevane ) õpetaja oma rolli meediakasvatajana, silmas pidades meediapädevuse ...
1 ,,Jätkusuutlikuks inimeseks kasvamine" Meelika Tamberg Keskkonnaprobleemid on seotud inimeste väärtushinnangute, teadlikkuse, moraali ja tahtega nende probleemidega tegeleda. Kõikidele haridustasanditele tuleb pakkuda keskkonnaharidust. Riiklikus õppekavas on ,,Keskkond ja jätkusuutlik areng" nimetatud teiste seas ühe läbiva teemana. Koolide töökorraldus peaks olema korraldatud selliselt, et õpilastel oleks võimalik osaleda teemakohastes projektides, toimuks õuesõpe, võetakse osa loodusharidusega seotud üritustest. Sama oluline on õpetajate täiendõpe. Selleks, et teemat edastada ja rakendada, peab õpetaja ise aru saama, kuidas on parem õpetatavas aines teemat kajastada. Läbi aastate on koolitatud õpetajaid ning mitteformaalhariduse asutuste spetsialiste säästvat aren...
Võhma Gümnaasium Õpikeskkond ja õpimotivatsioon Loovtöö Õpilane: Kaile Eiert 8.klass Juhendaja: Tiina Tart Võhma 2014 1 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................... 3 Õpikeskkond ja õpimotivatsioon.....................................................................4 2. Õpilaste hinnangud õpikeskkonnale ja õpimotivatsioonile.........................7 2.1 Hea õpetaja tunnused...........................................................................7 2.2 Hinnang õpetajatele..............................................................................8 2.3 Hinnang direktorile.............................................................................. 10 2.4 Hinnang psühholoogile ja s...
Enesehinnang Mis nähtus on enesehinnang? -See on arvamus/kujutlus endast. Minapilt. Mis aitab enesehinnangut kujundada? - Teised inimesed - Enda oskused/teadmised - Läbielamised Enesehinnang on ...osa kasvutööst Ühiskond muutub järjest keeruisemaks ja väljakutsuvamaks. Uute ohtude ja pingetega puutuvad kokku ka lapsed Enesehinnanu toetamine ja selle tõstmine on tähtis eelkõige sellepärast, et korras, hea enesehinnang aitab kujuneda tasakaalukaks inimeseks. Lapse kasvades areneb ja kujuneb ta minapilt. Temperament Erineva temperamendiga inimesed käituvad erinevalt Kui neid oskuslikult toetada, võib igaühest kujuneda end väärtustav, endaga rahul olev inimene,, kes on end leidnud ja on isikupärane. Eneseväärikustunne on selgroog, mis aitab elus tuultele ja tormidele vastu seista. Laps, kellel enesehinnanguga on ..kõik korras, on omaenese nahas rahul ..ta on rahul sellega, milline ta on ..ta teab, mida teeb ja saavutab oma eesmärgid ...
1) Küsitlemisel saame objektiivset infot a. inimeste enesehinnangu kohta b. olenemata vastaja eneseväljendusoskuste tasemest c. selle kohta, mis toimus d. siis, kui vastaja suudab ja tahab esitada infot omapoolsete tõlgendusteta e. mis sisaldab kõike, mida vastaja teab 2) Võimete uurimiseks saavad õpetajad kutsestandardile vastava ettevalmistuse korral kasutada võimalust a. last küsitleda b. küsitleda lapsevanemaid c. tekitada olukord, kus laps saab tegevust sooritada nii, et teda abistatakse d. testida last standardiseeritud ja normeeritud testiga e. tekitada olukord, kus laps peab tegevust iseseisvalt sooritama 3) Nõustamiskomisjoni koosseisu kuuluvad teiste hulgas kindlasti a. eripedagoog, logopeed ja sotsiaalpedagoog b. eripedagoog, logopeed ja kliiniline psühholoog c. logopeed, psühhiaater ja sotsiaaltöötaja d. eripedagoog, koolipsühholoog ja sotsiaalpedagoog e. eripedagoog, koolipsühholoog ja sotsiaaltöötaja 4) Hindamise objektiks...
RETSENSIOON INGLISE KEELE ÕPPEKOMPLEKTILE I LOVE ENGLISH 2 Ülle Kurmi ja Ene Sooleppa õppekomplekt I Love English 2 on oluliselt uuendatud versioon samanimelisest õpikust. Õppekomplekt koosneb õpikust, töövihikust, CD-st kuulamisülesannetega, kontrolltöödest ja õpetajaraamatust. Õppekomplekt on mõeldud kasutamiseks A-võõrekeele õpikuna 4. klassile ning on loogiliseks järjeks varemilmunud komplektile I Love English 1. Õpik koosneb 20 õppeühikust, millest iga viies on mõeldud kordamiseks. Õppetükid kajastavad laia teemavaldkonda (Unit1: kool ja keeled; Unit 2: numbrid ja aeg; Unit 3: viisakus; Unit 4: loomad; Unit 5: reeglid koolis ja mujal; Unit 6: sõbrad ja sõprus; Unit 7: päev ja tegevused; Unit 8: riietus; Unit 9: sport; Unit 10: hobid; Unit 11: piknik, toiduained; Unit 12: turvalisus; Unit 13: hädaolukorrad; Unit 14: külaskäik; Unit 15: ilm ja aastaajad; Unit 16: sünnipäev; Unit 17: matkamine; Unit18: tee juh...
Pärnu Koidula Gümnaasium Kehalise kasvatuse mõju Pärnu Koidula Gümnaasiumi G1BK1 tüdrukute enesetundele ja meeleolule Uurimistöö alused. Kursuse lõputöö Kairit Merilaht, Karmen Grigor, Kätlin Kase, Britt Haas, Anet Vaikla G1BK1- bioloogia-keemia õppesuund Juhendaja: Eva Palk Pärnu 2015 Sisukord Sissejuhatus .............................................................................................. ............3 1. Kirjanduse ülevaade………………………………………………………………………………….. …………4 1.1 Liikumise tähtsus tervisele ………………………………………………………………..……....4 1.2 Füüsilise aktiivsuse positiivsed mõjud or...
Eesti keele metoodika I eksami küsimused 2015 1. Mis on hariduse eesmärk? Hariduse eesmärk on: luua soodsad tingimused isiksuse, perekonna, eesti rahvuse, samuti rahvusvähemuste ja Eesti ühiskonna majandus-, poliitilise ning kultuurielu ja loodushoiu arenguks maailma majanduse ja kultuuri kontekstis; kujundada seadusi austavaid ja järgivaid inimesi; luua igaühele eeldused pidevõppeks. 2. Millistest arenguteooriatest lähtutakse õppekavade koostamisel? Millisest arenguteooriast lähtub praegu kasutusel olev RÕK? Nimetage olulisemad põhimõtted. (tabel) Kognitiivse konstruktivismi (Jean Piaget, John Dewey): Stadiaalne areng; Õppija aktiivne. Õpetaja on partner, suunaja ja toetaja; Õppija vajaduste ja kogemuse, õpistiili arvestamine; Uut infot tõlgendatakse ja struktureeritakse oma maailmapildi ja varasemate teadmiste terviku valguses. Sisemine motivatsioon õpi...
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Kätlin Kattai TERVISEDENDUS LASTEAIAS Referaat Juhendaja: Ene Tomberg Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 1. TERVISEDENDAMINE LASTEAIAS..............................................................................4 1.1 Tervis ja tervisedendus..................................................................................................4 1.2 Tervist edendava lasteaia põhimõtted...............................................................................4 1.3 Tervisekasvatus – osa alusharidusest............................................................................5 1.4 Kodu ja lasteaia k...
RÜTMITAJU ARENDAMISE VAJALIKKUSEST EELKOOLIEAS Muusika lasteaias see on laulmine, liikumine, muusika kuulamine ja pillimäng. Lasteaialapse tegevustes on intellektuaalne ja emotsionaalne areng omavahel tihedalt seotud, kuid viimane on siiski määravaks. Muusikale on aga iseloomulik see, et esmajoones ei kutsu ta esile mõttetegevust, vaid tundeid ja emotsioone. Seepärast on muusikal eriline roll lapse tunnetusprotsesside kujunemisel. Lasteaia muusikaõpetuse eesmärgid on kirjas riiklikus õppekavas ning muusikat õpetab vastava haridusega muusikaõpetaja. Sellegipoolest on muusikalised üldteadmised vajalikud kõikidele lasteaiaõpetajatele, sest taotlus on üks toetada lapse arengut talle vajalike kogemuste abil. Rütmiline liikumine on eelkõige rütmi elementide (meetrumile, erinevatele tempodele ja erinevatele rütmifiguuridele) toetuv ning rütmitajuga ja selle arendamisega seonduv liikumine. F.Hegi väidab raamatus ,,Improvisation und Musi...
Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Soovitusi ja näiteid loovtööde läbiviimiseks põhikooli III kooliastmes Tallinn 2011 SISUKORD SAATEKS ........................................................................................ 3 SOOVITUSI JA NÄITEID LOOVTÖÖDE LÄBIVIIMISEST PÕHIKOOLI III KOOLIASTMES Anne Ermast, Gled-Airiin Saarso, Kristi Teder Loovtöö korraldamine koolis ..............................................................4 Loovtöö teema valimine ....................................................................5 Loovtöö liigid ................................................................................5 Loovtöö juhendamine .......................................................................8 Loovtöö esitlemine ...........................................................................9 Loovtöö hindamine .......................................
MEEDIA KUI KASVATUSPROBLEEM Referaat kasvatusteadusest Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. MEEDIA ROLL LAPSE ELUS....................................................................................4 1.1 Laps ja televiisor......................................................................................................4 1.2 Laps ja arvuti...........................................................................................................6 2. MEEDIAKASVATUS..................................................................................................9 KOKKUVÕTE................................................................................................................11 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................................12...
Nimi: ______________ KODUÜLESANDED 1 (loengud 14) 1. Too näide ühe poliitilise sündmuse kohta ning põhjenda, miks see on poliitiline. Sündmus: Pronksiöörahutused Eestis elevad venekeelne elanikkond ja Venemaa kodakonsusega inimesed olid protesteerinud Tallinnas Tõnismäel pronkssõduri monumendi juures, protesteerimise põhjuseks oli mälestusmärgi teisaldamine ja säilmete ümbermatmise vastu. See sündmus on poliitiline sellepärast, et avaldati meelt Eesti riigi ja valitsuse vastu ja põletati Eesti lippe. Lisaks rünnati politseiüksusi, lõhuti autosid, rebiti maha trammiliine, purustati aknaid ning süüdati ja rööviti kauplusi ulatuslikul alal Tallinna kesklinnas. Millised on poliitikale omased sisulised elemendid selles? · Tegevus oli suunatud valitsuse vastu · Rahutused põhjustasid Eesti-Vene suhete jahenemist ja ping...
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eri- ja sotsiaalpedagoogika osakond KAKSKEELSUS Referaat Juhendaja: Ene Varik Tallinn 2008 Sissejuhatus Kõnetegevus on üks inimtegevuse liike, mille vahendiks on keel ja viisiks kõne, seda juhib ja reguleerib psühhofüsioloogiline mehhanism kõne funktsionaalsüsteem. Kõnetegevust analüüsides vaadeldakse kõneloomet ja kõnetaju, keele omandamist ja kasutamist, suulist ja kirjalikku kõnet ning sisekõnet. Seega on kõnetegevus verbaalne suhtlemine ja verbaalsete tunnetusprotsesside kulgemine, st need suhtlemisaktid ja psüühilised operatsioonid, mille vahendiks on keel. Kakskeelne on isik, kes kasutab kahte keelt. Kakskeelse isiku jaoks ei ole kumbki keeltest võõrkeel. Kakskeelse lapse keelekäsitlus on ükskeelse lapse omast erinev. Kuna keel ja mõtlemine on tihedalt seotud, mõju...
Sisukord 1. Sissejuhatus....................................................................................................................2 2. Mis on usuvabadus?....................................................................................................... 3 3. Usuvabadus seaduse silmis............................................................................................ 4 4. Usuvabadus Eestis..........................................................................................................7 5. Usuvabadus maailmas.................................................................................................. 18 6. Küsitlus klassis..............................................................................................................22 7. Kokkuvõte.....................................................................................................................23 8. Kasutatud kirjandus...
Sisukord 1) Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2) Üliõpilase Curriculum vitae (tööalane) ...................................................................................4 3) Iseseisev kontrolltöö.................................................................................................................6 4) Kahe järjestikuse tunnikava koos didaktilise materjaliga......................................................12 5) Kuulamis- ja kõnelemisoskuse kohta õppematerjal...............................................................25 6) Lugemis- ja kirjutamisoskuse kohta õppematerjal.......................................... ......................31 7) Mängu juhend ja läbiviimise kirjeldus....................................................................................37 8) Ühe artikli vaba refereering...........................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
