Lapsevaatlus (0)

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR
Alushariduse ja täiendusõppe osakond

LAPSEVAATLUS

Tallinn 2011
Mina jälgisin lapsevaatluse käigus oma sõbranna äsja 3 aastaseks saanud õde. Vaatlus toimus tema enda kodus, nädalavahetusel umbes kell 16.00, kui laps oli lõunauinakust ärganud. Kodus oli ka lapse vanem õde, kes vaatluse ajal vaatas elutoas telerit (vaatlusesse ei puutunud) ja ema, kes vaatluse ajal lubas oma toimetusi teha (käis vahepeal ka ruumis, kus last vaatlesin).
Kuna laps on minusse kiindunud, üritasin vaatluse ajal olla võimalikult neutraalne , s.t. ütlesin, et teen paar minutit koolitööd ja siis hakkame mängima. Palusin lapsel niikaua oodata ja omi tegemisi teha (tegelikult hoidsin tal loomulikult silma peal).
Kõigepealt tuli laps minu juurde ja üritas vaadata, mida ma kirjutan . Seejärel ütles ta, et toob oma joonistustarbed ja hakkab samuti joonistama. Laps kadus hetkeks mu vaateväljast ja tuli tagasi, käes hoopis talle mängimiseks antud vana mobiiltelefon . Kõigepealt seisis ta ruumi keskele ja toksis telefoni nuppe, mis häält tegid. Siis aga pani ta telefoni kõrva juurde ning hakkas sinna rääkima (samal ajal rääkis lapse ema kõrvaltoas ka telefoniga ning käis korra toas, kus last vaatlesin, et paberit ja pastakat otsida). Laps ütles telefoni küsiva häälega: „ Hallo ?!“ Seejärel tundus, et ta kuulaks, mis talle räägitakse, sest ta noogutas innukalt pead, mitu korda „jah“ öeldes. Edasi läks vestlus pingelisemaks – laps hakkas energiliselt kätega vehkima, ning telefoni pooleldi tuttavate sõnadega, pooleldi pudikeeli seletama . Ta käis toas ringi, vahepeal liikus ka teistesse tubadesse. Lõpus läks vestlus taas rahulikumaks, laps noogutas taaskord pead, vahepeal andis ka telefonitoru mulle, ütlesin sinna: „Tere!“, millega laps väga rahule jäi ning siis lõpetas ta kõne, imiteerides üle toa kostuvat naeru, nagu oleks vestluspartner telefoni midagi ülimalt naljakat öelnud.
Nagu ütleb Võgotski, ületab laps mängu käigus oma tegelikku vanust ja igapäevast käitumist (Kivi, Nugin jt. 2005: 38-39). Seda tegi ka minu poolt vaadeldud laps – jäljendades ilmselt ema töövestlusi (lapse ema peab telefonis tihti pikki vestlusi töö asjus), vehkides kätega ja innukalt telefoni seletades. Kuna laps ei suuda kiiresti pikki lauseid moodustada (nagu teeb ema), kasutas ta vahepeal rääkimiseks pudikeelt. Kindlasti ületas laps mängult telefonikõnet imiteerides oma tegelikku vanust ja igapäevast käitumist – tegelikult ei oska kolmeaastane laps telefoni kasutadagi, veel vähem argumenteerida ja diskussiooni pidada. Selline mäng on lapse kõnele väga hästi mõjuv, lapsele on meelde jäänud mõned lühemad ema poolt kasutatud laused ja hääletoon, millega erinevaid väljendeid kasutada. Ka koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas on kirjas, et mängu käigus omandab ja kinnistab laps uut teavet, uusi oskusi, peegeldab tundeid ja soove, õpib suhtlema , omandab kogemusi ja käitumisreegleid (Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava 09.09.2011) ja vaatluse käigus sain sellele kinnitust.
Sooritatud lapsevaatlus näitab ka, kui oluline on kasvukeskkond lapse arengu toetamisel. Seda kinnitab ka Brofenbrenneri bioökoloogiline teooria, mille sõnul õpib laps kõigepealt tundma kodu ja lähedasi, seejärel lasteasutuse või koolikeskkonda ning siis ühiskonda laiemalt protsessina (Kivi jt. 2005: 26-27). Kui vaadeldud lapse ema ei kasutaks mobiiltelefoni palju või see peres lihtsalt puuduks, jääks lapsel teadmine selle olemuse ja kasutamise kohta saamata, samuti ei oskaks ta hiljem võib-olla ilmekalt telefoniga rääkida. On ka võimalus, et laps näeks telefoni alles lasteaias või tänaval, mis on hoopis teised keskkonnad . Lisaks saan tuua näite ka eksosüsteemi mõjust lapsele – lapse ema töö seisneb tihedates telefonivestlustes, mis annab lapsele teadmisi nii kõne kui tehnikavallas juurde. Seega mõjutab ema töö lapse kasvamist. Mõni teine laps, kelle vanemad teevad muud tööd, ei saa neid teadmisi.
Piaget’ teooria ei toeta täielikult minu lapsevaatlust, sest Piaget’ kohaselt hakkab laps ise, ilma toetuseta ümbrust avastama ja õppima. Minu vaatluses aga hakkas laps ema käitumist jäljendama, seega oli tal täiskasvanu tugi ja abi kaudselt juures. Ka Võgotski rõhutab eriti lapsest targema inimese rolli õppimisprotsessis, sest õpetajal on väga oluline osa lapse juhendamisel (Kivi jt. 2005: 38-39).

kasutatud kirjandus

Kivi, L., Nugin K., Palm H., Pullerits M., Saarits Ü., Sarapuu H., Sikka H., Timoštšuk I., Torm M., Ugaste A., Vahter E., Veispak A., Veisson M., Õun, T. (2005) Laps ja lasteaed : Lasteaiaõpetaja käsiraamat. Tartu: AS Aflex.
Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava. Haridus - ja Teadusministeeriumi määrus nr 87,
29.05.2008. https://www.riigiteataja.ee/akt/13351772?leiaKehtiv (09.09.2011)
4