Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Minu ettepanek haridus - ja teadusministrile (0)

1 Hindamata
Punktid
Minu ettepanek haridus – ja teadusministrile
Eelmisest õppeaastast kehtima hakanud riigieksamisüsteem on nüüdseks esimesel lennul läbitud ning tulemused avalikustatud.
2014. aastal lõpetajad olid esimesed, kes riigieksamite valimise asemel pidid sooritama kolm riigi poolt kohustuslikuks määratud eksamit . See aga tõi omakorda kaasa olukorra, kus „sunniviisiliselt“ keskenduti rohkem neile kohustuslikele ainetele ning ülejäänud polnud enam nii olulised. Õpilased on pandud olukorda, kus kooli lõpetamiseks tuleb keskenduda teatud õppeainetele ning ülejäänud lihtsalt positiivsele hindele sooritada .
Tundub, et õpilaste huvid ei ole enam olulised, loeb vaid see, milliseid aineid meie riik antud hetkel väärtustab.
„ Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 31 järgi tuleb gümnaasiumi lõpetamiseks rahuldavalt sooritada riigieksamid eesti keeles või gümnaasiumi riiklikus õppekavas sätestatud juhtudel eesti keeles teise keelena, matemaatikas (kitsas või lai) ja võõrkeeles. Sellise valiku põhjuseid on püütud mitmel moel seletada, aga esmamulje on ikka selline, et gümnaasiumiõppe peamine eesmärk on koolitada natuke intelligentsemaid töövõtjaid, kes oskaksid lugeda, kirjutada, arvutada ning suudaksid inglise või vene keelest aru saama ja seda rääkima – selliseid ootusi on Tööandjate Liidu esindajad ka pidevalt väljendanud (Sildnik, 2013).“
Eesti on demokraatlik riik ning seega julgen väita, et kohustuste asemel peaks olema valikud . Õpilased on meie tuleviku loojad, seega peaks haridustee olema toetav ja suunav, mitte kohustustega piiritletud sunniviisiline õppimine. Jah, gümnaasium on vabatahtlik, kuid meil puudub võimalus valida, kuidas me oma teadmisi kinnitame.
2014. aasta lõpetajate tulemuste kokkuvõttes on näha, et keskmised tulemused, võrreldes eelmiste aastate omadega, on langenud ( Himma , 2014). Olukorra teeb veel kurvemaks teadmine, et enamik gümnasistidest ei soovi tulevikus minna ülikooli õppima matemaatika , eesti keele või võõrkeelega seostuvat, kuid kohustuslike riigieksamitega jäävad meie oma valikud tagaplaanile.
Leian, et kõiges on võimalik kompromiss, seega pakun välja, et seadusesse viidaks sisse muudatus , mille kohaselt gümnaasiumi lõpetaja peab valima kaks eksamit kolme kohustusliku seast ning lisaks valima üha meelepärast õppeaine, milles samuti sooritab riigieksami. See tagab õpilastel võimaluse näidata oma teadmisi nii üldainetes kui ka neile meelepärases aines.
Olen veendumusel, et preagune kolme kohustusliku eksami süsteem ei ole parim lahendus gümnaasiumihariduse omandamise kinnituseks ning igal õpilasel peaks olema võimalus valida kasvõi üks eksam omal valikul.
Kasutatud kirjandus:
Himma, M. (2014). Matemaatika riigieksamite tulemus jäi alla eelmiste aastate keskmisele. Vaadatud 23.09.2014 http://uudised.err.ee/v/eesti/bf9f2a49-f7d9-4b17-9c0e-c3700fae4c7c
Sildnik, A. (2013). Gümnaasiumiõpilased on muutumas haridusreformide katsejänesteks. Vaadatud 23.09.2014 http://arvamusaed.ee/782-gumnaasiumiopilased-on-muutumas-haridusreformide-katsejanesteks
Minu ettepanek haridus - ja teadusministrile #1 Minu ettepanek haridus - ja teadusministrile #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-04-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor KADIIIIII Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Uurimistööde korraldamine
64
doc

Uurimistööde korraldamine

Uurimistööde ja praktiliste tööde läbiviimise korraldamine gümnaasiumis. Juhendmaterjalid koolidele 2 SISSEJUHATUS Maie Soll Õppekava talitus Haridus- ja Teadusministeerium 2010.a. jõustunud Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ja Gümnaasiumi riiklik õppekava toovad muudatused gümnaasiumi lõpetamise tingimustesse. Muutub kohustuslike eksamite arv, kuid lisaks sellele peab õpilane olema koostanud ka õpilasuurimuse või praktilise töö ja sooritama õppesuunast tuleneva koolieksami. Paljudes Eestimaa koolides on üsna pikk traditsioon nii õpilasuurimuste läbiviimisel kui ka praktiliste tööde tegemisel. Praktiliste tööde koostamise ja kaitsemise kogemused on enamasti koolidel, kus õppesuundadeks on olnud kunst, muusika, majandus jms. Valitud õppesuunal töö teostamise nõude sisse viimisega on antud õpilastele võimalus näidata, missugused teadmise

Uurimistöö
Käitumine klassiruumis-Bill Rogers
194
pdf

Käitumine klassiruumis, Bill Rogers

6. peatükk keskendub trotslikule käitumisele ja õpilastele, kel ilmnevad emotsionaalsed ja tekstideks trükkis. käitumisraskused. Töötatakse välja õpetajate ja õpilaste toetamise ülekooliline raamistik, mille rõhuasetus on hariduslikul toetusmudelil lastele, kel on sümptomaatilised või diagnoositud Viimaks lähevad mu tänud mu paljudele kolleegidele, kes oma klassiruumides minu kui men- käitumishäired. torõpetajaga vastu pidasid ja kelle lood moodustavad selles raamatus interaktiivsed näited õpetamisest, käitumisest ja käitumise juhtimisest. 7

Psühholoogia
Mitmekeelne oskussuhtlus
544
pdf

Mitmekeelne oskussuhtlus

ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused

Inimeseõpetus
Äriõiguse alused kontrolltöö 1 jaoks full konspekt
345
docx

Äriõiguse alused kontrolltöö 1 jaoks full konspekt

ÄRIÕIGUSE LOENGUKONSPEKT Koostanud Uno Feldschmidt 1.Üldmõisted ,sissejuhatus äriõigusesse. 1.1 Ühinguõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis Ühinguõiguse all mõistetakse õigusnormide kogumit, mis reguleerib ühingutega seonduvaid küsimusi. Ühing kitsamas tähenduses on isikute ühendus; selline ühing, millel pole organisatsioonilist ülesehitust (isikuteühing). Isikuteühingud Eestis on täisühing (TÜ) ja usaldusühing (UÜ), mis on juriidilised isikud. Mitmetes teistes riikides (nt Saksamaa, anglo-ameerika õigussüsteem) isikuteühinguid juriidilisteks isikuteks ei loeta 1.2 Ühinguks laiemas tähenduses ehk korporatsiooniks loetakse kõiki isikute ühendusi, see tähendab, et tegemist on liikmelisusel põhineva kooslusega. Eesti kehtiva õiguse kohaselt on ühinguteks äriühingud (aktsiaselts, osaühing, täisühing, usaldusühing ja tulundusühistu) ja mittetulundusühing. Ühingud on ka Euroopa ühistu, Euroopa äriühing ja Euroopa majandushuviühing.

Õiguskaitseasutuste süsteem



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun