Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Seksuaalsus inimese elus (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Kes seda tunneb?
Seksuaalsus  inimese elus
Perekonnaõpetus
Heli Maaslieb
 
 
Seksuaalsus  läbi ajaloo
 Isiklik ajalugu
 Perekonna ajalugu (kahju, mida 
masturbatsioon võib teha, on vanemate 
tekitatud süütunne)
 Ühiskonna ajalugu (kust me tuleme, kuhu 
läheme)
Erinevates maailmaosades erinev!
 
 
Noore seksuaalsed õigused
 Õigus seksuaalsele eneseväljendusele
 õigus olla kaitstud seksuaalse kuritarvitamise 
eest
 õigus kaitsta ennast soovimatu raseduse, 
AIDS-I, suguhaiguste eest
 õigus olla kaitstud seksuaalse ahistamise 
eest
 õigus infole, nõuannetele, teenustele
 õigus järjepidevale seksuaalharidusele
 
 
Seksuaalkasvatuse eesmärgid
 Isiksuse seksuaalse arengu  toetamine ,
 Hoiakute ja väärtushinnangute kujundamine,
 Riskikäitumise ennetamine.
1996.a. Inimeseõpetuse aine I-XII kl. koolide 
“Ri klikus õppekavas”.
 
 
Seksuaalsus …
 … Seksuaalsust ei saa võrdsustada 
seksuaalvahekorraga, seksuaalsus on 
palju  enamat - energia, mis paneb  otsima  
soojust, kontakti, lähedust, armastust.

 … Tunnete kogemine, 
keha tundmaõppimine, 
lähedussuhte loomine

 
 
Seksuaalsuse 4  dimensiooni
 Soojätkamine
 Armastus-soov kedagi  armastada  igal 
eluetapil , tema eest hoolitseda, olla ise 
armastatud
  Nauding - naudid elus kõike, mida ette võtad 
(õppimine, huviringid, töö jne)
 Sooidentiteet- enda  tunnetamine  mehe või 
naisena
 
 
 Soojätkamine- järglaste saamine
 Armastus- läbiv joon kogu elu, erinevatel eluetappidel 
erinev
 Nauding- nautida võib maailmas kõike, eeldus 
armastuse  andmiseks  ja vastuvõtmiseks
 Sooidentiteet- käitumisvi s, mida ühiskonnas 
seostatakse  mees- või naissooga
   Kehataju  olulisus eriti murdeeas
 
 
Kolm lähtekohta
  Absolutism
 Relativism
  Hedonism
Lk.56-59 õpik
 
 
Absolutism ….
 Seksuaalelu alguse edasilükkamine kuni 
ametliku  abielu sõlmimiseni
 Abieluvälised suhted mõistetakse hukka
 Esineb  kristluses  ja islamismis
 
 
Relativism …
 Langetatakse otsus reaalsest olukorrast
 Ei pea abielueelseid suhteid  paheks , kui 
selles on vastastikust meeldimist ja 
lugupidamist
 Kuid eeldatakse, et on vastastikune 
kokkuleppe, meeldivus/ ki ndumus, turvalisus
 Õigus vabadusele/ kohustus oma  tegude  eest
 
 
Hedonism …
 Soov kogeda naudingut ja vältida valu
(4 dimensiooni), seksuaalse iha rahuldamine 
on sama loomulik, kui söömine ja joomine 
(esmane vajadus e. füsioloogiline vajadus A. 
Maslovi järgi)
Si a võib li gitada ka üheöö suhted, kui inimene 
arvab , et  suhtest  võib kujuneda midagi tõsist 
edaspidises, tulevikus.
 Noorte ja meeste seas populaarsem
 
 
 R.lk.53-59
 Loe ka kol ast ja sinist teksti
 Mõtle (lk 59 väited)- Kui vabameelsed on 
eestlased?
 Kirjalikult-  Vihikusse  kirjuta sinu enda 
armastuse definitsioon
 
 
Kui vabameesed on eestlased
 Suhtumine prostitutsiooni
 Suhtumine juhuslikesse vahekordadesse
 Abielueelsetesse seks. suhetesse
 Armastuseta seksuaalvahekorda
 Homoseksuaalsusesse
 RVV kasutamine
JAH / EI
Põhjenda
 
 
Seksuaalsuse areng ja eneseleidmine
 Bioloogiline sugu
M/N   hermafrodiit
 Ema ja lapse vaheline suhe on aluseks 
tulevases  elus suhete loomisel
 Sooidentiteedi kujunemine
 Suguküpsuse saavutamine (8-16 elu. a.), 
igaühel oma tempo ja see on normaalne
 Kehataju- arvamus oma kehast (meedia 
kujundab tihti arvamust, mis väär)
  Igatsus  kaaslase järele (hetero-, bi-, 
homoseksuaalsus )
 
 
 Armastus on tõmme, mis on alati sinu sees. 
Ta avaldub igal eluetapil erinevalt. Armastus 
teeb sind õnnelikuks, vahel õnnetuks. Sellel 
ei olegi õiget definitsiooni, kõik  arvavad  seda 
teadvat, aga kes seda tunneb? Armastus 
seksiga on seotud. Üheöösuhet ei saa ALATI 
armastusega siduda, kuid armastust seksiga 
saab siduda.
 
 
Kirjandus
 Kagadze, M.,  Kraav , I., Kullasepp, K. (2007). 
Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik 
gümnaasiumile
. Tal inn: Koolibri.
 
 

Document Outline

  • Seksuaalsus inimese elus
  • Seksuaalsus läbi ajaloo
  • Noore seksuaalsed õigused
  • Seksuaalkasvatuse eesmärgid
  • Seksuaalsus …
  • Seksuaalsuse 4 dimensiooni
  • Slide 7
  • Kolm lähtekohta
  • Absolutism ….
  • Relativism …
  • Hedonism …
  • Slide 12
  • Kui vabameesed on eestlased
  • Seksuaalsuse areng ja eneseleidmine
  • Slide 15
  • Kirjandus
Vasakule Paremale
Seksuaalsus inimese elus #1 Seksuaalsus inimese elus #2 Seksuaalsus inimese elus #3 Seksuaalsus inimese elus #4 Seksuaalsus inimese elus #5 Seksuaalsus inimese elus #6 Seksuaalsus inimese elus #7 Seksuaalsus inimese elus #8 Seksuaalsus inimese elus #9 Seksuaalsus inimese elus #10 Seksuaalsus inimese elus #11 Seksuaalsus inimese elus #12 Seksuaalsus inimese elus #13 Seksuaalsus inimese elus #14 Seksuaalsus inimese elus #15 Seksuaalsus inimese elus #16
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-01-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Stevenkask Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Armastus ja seksuaalsus
5
docx

Armastus ja seksuaalsus

armastamine. Olulisim on kaaslase toetamine ja tema heaolu, tähtsamad kui iseenda omad. Õnnelikud ollakse, siis kui seda on ka partner. Armastusstiil on tulnud seoses kristlusega. Armastus partneri vastu on pigem kohustus. Armastus on vähem tähtsam kui jumal. Robert Sternberg ­ Ameerika psühholoog. Räägib 8 suhtetüübist ja iseloomustab neid suhteid 3 omaduse kaudu. -Motivatsiooniline külg ehk kirg Sellele tasandile kuulub seksuaalsus ja sellel tasandil on palju välist aktraktiivsust, palju mängulisust. - Emotsionaalne külg ehk lähedus Vastastikkune hoolivus, teineteise toetamine, tunnusamine. Sellel tasandil on suhtlemine hinnangu vaba - Otsustus külg ehk kohusetunne Mõtte ehk loogika tasandil tehakse otsus, kas seda suhet hoida või mitte. Nende kolme komponendi osakaalud suhetes annavad kaheksa erinevat armastuse liiki: - Neutraalsed suhted ehk armastus puudub suhtlemine rollide tasandil, kus suhteid

Inimeseõpetus
Seksuoloogia ja seksuaalkasvatus
35
doc

Seksuoloogia ja seksuaalkasvatus

SEKSUOLOOGIA JA SEKSUAALKASVATUS 08.09.2008 Seksuoloogia on teadus, mis käsitleb ja uurib inimese sugulisi suhteid, hõlmab soo jätkamisega seoses olevaid bioloogilisi, füsiolooglisi, psühholoogilisi, meditsiinilisi, sotsiaalseid, juriidilisi, pedagoogilisi ja filosoofilisi probleeme. Seksuoloog ­ isik, kes uurib või praktiseerib seksuoloogia valdkonnaga seonduvat (60% paaridest esineb seksprobleeme). Seksuoloogia funktsiooniks on tagada inimese seksuaalne tervis, s.o võime - nautida seksuaalelu - saada soovitud lapsi - kontrollida seksuaalkäitumise vastavust ühiskondlikule ja isiklikule moraalile - mitte tunda põhjendamatut hirmu, häbi või süütunnet seksuaalsusega seonduvates küsimustes ja olla vabad eelarvamustest Seksuaalpatoloogia ­ meditsiiniline seksuoloogia valdkond, käsitleb seksuaalfunktsioonide häireid Seksuaalpsühholoogia ­ psühholoogia valdkond, uurib seksuaalkäitumise põhjusi

Seksuoloogia ja seksuaalkasvatus
Perekonna õpetuse kursus-slaidiesitlus
145
ppt

Perekonna õpetuse kursus.(slaidiesitlus)

abielu kahe naisega / ühe naise samaaegne abielu kahe mehega Polüandria ehk mitmemehepidamine ­ ühe naise samaaegne abielu mitme mehega Polügüünia ehk mitmenaisepidamine ­ ühe mehe samaaegne abielu mitme naisega Polügaamia ehk mitmikabielu ­ mehe või naise samaaegne abielu mitme vastassoost isikuga Perekonna olemus, ülesanded Perekond on läbi sajandite teinud suuri muutusi, kuid on siiani säilinud ja täidab inimeste elus suurt rolli Perekonnata ei eksisteeriks ükski riik Perekond kui väärtuste kandja Muudatused kaasaegses perekonnas Perekonna funktsioonide muutumine Abielude arvu vähenemine, vabaabielu Tuumperekonna suurem privaatsus ning kaugemate sugulassuhete nõrgenemine Uuesti abiellumine ja perede kasv, kus on lapsed eelmistest abieludest Lahutuste arvu kasv Rohkem sünde väljaspool abielu Pere suuruse vähenemine Üksikvanematega perede arvu kasv

Perekonnaõpetus
Inimeseõpetuse kursus-Perekonnaõpetus-
292
ppt

Inimeseõpetuse kursus „Perekonnaõpetus“

tunnikontrollid, ettekanded suuline vastamine. Küsimused  Mis on perekond?  Miks on perekonda vaja?  Millised on perekonnatüübid?  Perekonna funktsioonid.  Perekonna areng muutuvas ühiskonnas. Miks on perekonda vaja? Perekonda kuulumist ja peretunde olemasolu on inimene tähtsustanud läbi sajandite. Perekonda on mõistetud erinevalt, aga just perekonnast, kuhu inimene sünnib, on olulisel määral sõltunud see, kelleks ta saab, kes teda elus toetab, millised on tema kohustused ning õigused. Ja seda mitte ainult lapsena, vaid ka täiseas. Perekond ja/või leibkond  Perekond on abielul või veresugulusel põhinev grupp, mille liikmeid seob ühine olme, vastastikune abi ja moraalne toetus.  Leibkond on ühisel aadressil elav inimeste rühm, kes kasutab ühiseid raha- ja/või toiduressursse ning kelle liikmed tunnistavad end üheks liikmeskonnaks. Leibkond Ehkki kõnekäänd leibu ühte kappi panema

Pedagoogika
Arengupsühholoogia
524
doc

Arengupsühholoogia

...194 Nooruse arenguväljakutsed....................................................................................194 Nooruse kriisid.......................................................................................................196 Inimsuhete kriis, 13-16 a., murdeiga......................................................................196 Füüsiline areng...................................................................................................196 4 Seksuaalsus.........................................................................................................197 Mõtlemise areng.................................................................................................198 Isiksuse areng.....................................................................................................200 Sotsiaalne areng..................................................................................................202

Arengupsühholoogia
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

See on kahtlemata tänapäeva teaduse üks suurimaid müsteeriume ja palju vaidlusi tekitav valdkond. Käsitlemist leiab ka erakordse teadvusseisundi tekkimist ja selle olemust ning on esitatud Universumist kaunis ja imeline visuaalne reaalsus. Antud osa allharud on aga järgmised: Joonis 6 Teadvus, unisoofia ja holograafia moodustavad Maailmataju tsentraalse osa. Teadvus – see valdkond käsitleb inimese teadvuse olemust, sest Maailmataju ei ole võimalik käsitleda või mõista ilma teadvuseta. Teadvus on seotud informatsiooniga, mille loojaks võib olla näiteks närvisüsteem. Ajus eksisteeriv informatsioon on ära liigendatud erinevate ajupiirkondade vahel. Kui aga kogu see info ajus kokku sõlmitakse, siis tekibki teadvus ( sest teadvustatud taju on ju enamasti ühtne ). Sellest aga järeldub tõsiasi, et teadvus on ajus olevast informatsioonist moodustunud virtuaalreaalsus

Üldpsühholoogia
Maailmataju uusversioon
343
pdf

Maailmataju uusversioon

ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju kui nimi tähistab teatmeteost, mille sisu hõlmab teaduse, religiooni ja kunsti erinevaid valdkondasid. Alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ). Teatmeteose all võib mõista ka kui inimese loodud ( kunsti ) loomingut. Tegemist on sellise ,,kunstivormiga", mille väljundiks ei ole kaunid maalid, muusika ega arhitektuur, vaid just informatsioon. Seda võib nimetada ka kui ,,informatsioonikunstiks" ehk lühidalt ,,infokunstiks". Rangemalt väljendudes on Maailmataju mingisuguste erinevate teaduslike uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum. Kõik inimeste tegevusalad ( informatsiooni vormid ) kogu maailmas koonduvad ainult neile kolmele vormile ­ teadus, religioon ja kunst:

Teadus
Maailmataju
477
pdf

Maailmataju

kuuluvaid teadusi. Põhiline teabe tuum seisneb selles, et kuidas tekib Universumis füüsikaseaduste kohaselt teadvus ja mis on selle olemus. Käsitlemist leiab ka erakordse teadvusseisundi tekkimist ja selle olemust. Antud osa harud on aga järgmised: Joonis 6 Teadvus, unisoofia ja holograafia moodustavad Maailmataju tsentraalse osa. Teadvus ­ see valdkond käsitleb inimese teadvuse olemust, sest Maailmataju ei ole võimalik käsitleda või mõista ilma teadvuseta. Teadvus on seotud informatsiooniga, mille loojaks võib olla näiteks närvisüsteem. Aju üheks peamiseks tööks on see, et ta loob endas ümbritsevast maailmast virtuaalse koopia, mis ongi oma olemuselt seotud teadvuse tekkimisega. Näiteks unenägude kogemused on kui aju loodud virtuaalreaalsused. Selleks, et seda teha, peab aju suutma informatsiooni kokku sõlmima, sest ajus on info ,,laiali

Karjäärinõustamine




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun