Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ainus, mis segab õppimist, on mu eelnev haridus (0)

1 Hindamata
Punktid
Ainus, mis segab õppimist, on mu eelnev haridus
Tark riik hoolitseb selle eest, et meie haridussüsteem võimaldaks inimestel uues keskkonnas toime tulla.
Toomas Hendrik Ilves
Vaatasin paar nädalat tagasi oma ema lõputunnistust. Tema lõpetas Otepää Keskkooli umbes 20 aastat tagasi. Võrdlesin seejärel tema lõputunnistusel olevaid ained nendega, mis on paari kuu pärast lõpetades minu tunnistuse peal. Üllatuslikult ei leidnud ma ühtegi ainet, mis minu õppekavas on, kuid tema omas mitte. Osade õppeainete nimed olid küll uuenenud, näiteks arvutiõpetusest on nüüd saanud informaatika ning maateadusest geograafia, ent enamjaolt olid isegi nimed samad. Võrreldes minu ning minu ema tunnistusi vaid ainete põhjal, oleks raske aru saada, kumb meist on õppinud isesõitvate elektriautode ning kumb Moskvitšide ajastul.
Vananenud õppekava pole kohe kindlasti mitte vaid minu kooli probleem. Gümnaasiumi riiklikus õppekavas õppeainetena kohustuslikud kursused ongi vaid n-ö kõige elementaarsemad ehk need, mida on õpetatud juba aastakümneid. Tänapäeval ju lihtsalt üritatakse rõhuda sellele, et iga gümnaasium saaks ise valida spetsiifilisemaid aineid. Kuigi olen igati nõus sellega, et noored peaksid saama valida juba gümnaasiumis, milliseid aineid nad õppida soovivad, siis tihti lisanduvaid valikuvõimalusi ära ei kasutata. Isegi kui kool võimaldab õpilasel valida programmeerimis- või ettevõtluskursuseid, siis motivatsioon neid aineid tegelikult ka õppida on küllaltki vähestel. Gümnaasiumi saab ju lõpetada ka ilma valikaineid valimata, õppides vaid „vanu häid“ matemaatikat, keeli, sotsiaalained ja loodusaineid.
Kindlasti ei saa väita, et õpilaste leige huvi innovatiivsemate õppeainete vastu näitab, et õppekavaga on praeguses vormis kõik korras. Majandusanalüütik Heido Vitsur rääkis 2010. aastal Vikerraadios, et Eestis on puudus infotehnoloogia spetsialistidest ning et nende vähesus pidurdab majanduse arengut. Selle aasta jaanuaris peetud debatil „Eesti infoühiskond 2020“ nõustusid Eesti viie suurima erakonna esindajad, et IT oskustega inimeste puudus on endiselt üks suurimaid probleeme infotehnoloogia valdkonnas. Kuigi Eestis saab IT’d õppida rohkem kui ühes kõrgkoolis, ei ole vähemalt viie viimase aasta jooksul siiski piisavalt palju asjatundjaid Eesti tööturule jõudnud. Leian, et antud probleemi olemus peitub selles, et ainus, mis segab õppimist, on inimese eelnev haridus . Me ei saa loota , et maagiliselt ilmuvad peale gümnaasiumi lõpetamist suur hulk noori, kes tahavad õppida IT’d, kui informaatika õppeaine pole isegi põhikoolis kohustuslik tund, rääkimata gümnaasiumist. Raske on leida noori, kes on valmis innukalt õppima ainet, millega nende kokkupuude on olnud väga pinnapealne. Olen veendunud, et tänapäeval peaks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia oskusi väärtustama sama palju nagu ka lugemist ja kirjutamist.
Tundub, et enamjaolt on mugav lihtsalt nõustuda, et midagi tuleb ette võtta. Ent muutusteks on vaja tegusid , otsuseid, samme . Arvan, et tähtsaim meede oleks suurema hulga ressursside suunamine haridusse. Eriti põhikooli- ja gümnaasiumihariduse tähtsustamine ei ole poliitikute jaoks just kõige olulisem teema – valijad on ju enamjaolt teises eas ja alati leiab mõne valdkonna, mis on hetkel populaarsem. Kuid leian, et on vastuvõetamatu, et praegu koolis käivad noored peavad kohati õppima lausa kümme aastat vanadest õpikutest. Haridus kui riigi jätkusuutlikkuse tagaja peaks olema üks tähtsamaid valdkondi, mida pidevalt arendada ja uuendada. Kasvõi midagi nii väikest kui igale õpetajale algelise tehnoloogiaalase õpetuse tagamine aitaks ka noortele infotehnoloogia ala rohkem tutvustada. Õpetajad kui noorte ühed suurimad suunajad peaksid olema samuti motiveeritud kasutama uudseid vahendeid, ühtlasi ei teeks nii vajalikule ühiskonnagrupile paha ka suurem töötasu .
Isegi kui on noori, kes huvituvad infotehnoloogiast, jääb nende edasine õppimistee tihti ka võimalustest mitteteadmise taha. „Kus mul seda tulevikus vaja läheb?“ oli põhikoolis käies iga matemaatika tunni lahutamatu osa. Ning kuigi õpetajad loevad seda küsimust enamjaolt lihtsalt vingumiseks, ei mäleta ma ükski kord, et keegi oleks tegelikult ka tutvustanud, miks näiteks on mõtet matemaatikat või füüsikat õppida. Haridus Eestis keskendub praegu siiski pigem süsteemile, kus eelised on neil, kellele kodust palju asju juurde räägitakse. Kui aga vanemad ei tea, et tugeva loogikavõimega noorukil on infotehnoloogia alal suur potentsiaal, siis ei pruugi ju seda teada ka laps ise. Kui nii Rootsis kui ka Soomes on programme , mille abil gümnaasiuminoored saavad tehnikavaldkonna spetsialistide tööga lause mitme kuu jooksul tutvuda, siis Eesti on selles vallas Põhjamaadest väga maha jäänud.
Toomas Hendrik Ilves ütles Eesti Vabariigi 96. aastapäeva kõnes vihjates haridusele, et „mis tõi meid siia, ei vii meid enam edasi“. Tänapäeva inseneri - ja tehnikaspetsialistide põua juures ei saa Eesti endale lubada paigalseisu. Kui tehnoloogia areneb valguskiirusega, peab reforme nägema ka haridus. Tähtis on asetada rõhk õigele ainevaldkonnale, mõeldes just eelkõige tuleviku peale ning jätkusuutlikele lahendustele. Selleks, et kahekümne aasta pärast ei oleks koolitunnistused tänapäevastega äravahetamiseni sarnased, tuleks juba täna püüelda targa riigi poole.
Ainus-mis segab õppimist-on mu eelnev haridus #1 Ainus-mis segab õppimist-on mu eelnev haridus #2
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-04-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor jaanikaj1 Õppematerjali autor
Tark riik hoolitseb selle eest, et meie haridussüsteem võimaldaks inimestel uues keskkonnas toime tulla.

Sarnased õppematerjalid

Uurimistööde korraldamine
64
doc

Uurimistööde korraldamine

Uurimistööde ja praktiliste tööde läbiviimise korraldamine gümnaasiumis. Juhendmaterjalid koolidele 2 SISSEJUHATUS Maie Soll Õppekava talitus Haridus- ja Teadusministeerium 2010.a. jõustunud Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ja Gümnaasiumi riiklik õppekava toovad muudatused gümnaasiumi lõpetamise tingimustesse. Muutub kohustuslike eksamite arv, kuid lisaks sellele peab õpilane olema koostanud ka õpilasuurimuse või praktilise töö ja sooritama õppesuunast tuleneva koolieksami. Paljudes Eestimaa koolides on üsna pikk traditsioon nii õpilasuurimuste läbiviimisel kui ka praktiliste tööde tegemisel. Praktiliste tööde koostamise ja kaitsemise kogemused on enamasti koolidel, kus õppesuundadeks on olnud kunst, muusika, majandus jms. Valitud õppesuunal töö teostamise nõude sisse viimisega on antud õpilastele võimalus näidata, missugused teadmise

Uurimistöö
Andekusest ja andekatest lastest
352
pdf

Andekusest ja andekatest lastest

Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile

Psühholoogia
Käitumine klassiruumis-Bill Rogers
194
pdf

Käitumine klassiruumis, Bill Rogers

„Ma ei mõelnud kunagi, et minust võiks saada õpetaja“ alla ja teel esimesse tundi panin selle salaja teadetetahvlile tagasi. Pisut hiljem samal hommi- kupoolikul vaatasid 4. klassi õpilased ülakorruse suures klassiruumis filmi. See oli mustvalge Haridus on lihtsalt ühiskonna hing, mis kandub ühelt põlvkonnalt teisele. loodusfilm – „Saarmad Kanadas“ või midagi sellist. See oli tõenäoliselt ajatäitmiseks mõeldud G.K. Chesterton, 1924 tegevus, kuna see toimus kooliaasta eelviimasel päeval. Me sosistasime pimeduses, teeseldes,

Psühholoogia
KASVATUSE KLASSIKA
152
docx

KASVATUSE KLASSIKA

ainult igasugusele ühistööle, vaid eelkõige lapse enda kõlbelisele arengule. Ma-olen-samasugune-kui-sina Satiirilises võtmes on toona Inglismaal võidutsenud arusaamadest kirjutanud Clive Lewis (2000) oma "Pahareti kirjapaunas". Vana kogenud põrguline õpetab väikest paharetti nii: Ühesõnaga, meil on igati põhjust loota, et kui Ma-olen-samasugune-kui-sina lõplikult läbi lööb, hävib igasugune haridus. Kaovad kõik õppima-õhutused ning karistused mitteõppimise eest. Neid väheseid, kes tahaksid õppida, takistatakse: kes nad õige on, et kaaslastest üle tahavad olla? Ja õpetajatel (või peaksin hoopis ütlema lapsehoidjatel?) on niikuinii juba ülearu tegemist puupeade poputamisega ja neile seljale patsutamisega, et nad veel õpetamisele aega võiksid raisata. Meie ei pruugi enam üldse ei kavaldada ega pingutada, et inimeste sekka kõigutamatut kehkust ja ravimatut rumalust külvata. /.

Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika
Matemaatika - Õhtuõpik
816
pdf

Matemaatika - Õhtuõpik

Matemaatika õhtuõpik 1 2 Matemaatika õhtuõpik 3 Alates 31. märtsist 2014 on raamatu elektrooniline versioon tasuta kättesaadav aadressilt 6htu6pik.ut.ee CC litsentsi alusel (Autorile viitamine + Mitteäriline eesmärk + Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsents (http://creativecommons.org/licenses/by-nc-sa/3.0/ee/). Autoriõigus: Juhan Aru, Kristjan Korjus, Elis Saar ja OÜ Hea Lugu, 2014 Viies, parandatud trükk Toimetaja: Hele Kiisel Illustratsioonid ja graafikud: Elis Saar Korrektor: Maris Makko Kujundaja: Janek Saareoja ISBN 978-9949-489-95-4 (trükis) ISBN 978-9949-489-96-1 (epub) Trükitud trükikojas Print Best 4 Sisukord osa 0 – SISSEJUHATUS . .................... 17 OSA 2 – arvud ..................................... 75 matemaatika meie ümber ................... 20 arvuhulgad ....................

Matemaatika
Holokaust
290
pdf

Holokaust

Natsi-Saksamaa koos oma kaassüüdlastega püüdis alates Saksamaa sissetungist Nõukogude Liitu 1941. a suvel kuni sõja lõpuni Euroopas 1945. a mais tappa kõik juudid alal, kus kehtis tema võim. Kuna natslik juutide diskrimineerimine sai alguse Hitleri võimuletulekuga 1933. a jaanuaris, peavad paljud ajaloolased seda ka holokausti alguseks. Juudid ei olnud Hitleri režiimi ainsad ohvrid, kuid nad olid ainus grupp, keda natsid püüdsid täielikult hävitada. Yad Vashem, Jerusalem, Israel Holokaust on üks genotsiidijuhtumeid (genotsiid – inimeste massiline hävitamine rassilistel, rahvuslikel, usulistel vm põhjustel). Et näha erinevust holokausti ja teiste genotsiidijuhtumite vahel, tuleb sarnasused ja erinevused selgelt ja arusaadavalt välja tuua.

Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu
NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT
192
pdf

NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT

EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus

Amet
Kirjanduse lõppueksami materjalid
62
docx

Kirjanduse lõppueksami materjalid

Oidipus ise on ainus, kes asjaolude traagilisest kujunemisest aru ei saa. Ta soovib lahendada omaenese elu mõistatuse, isegi kui selle lahendus talle traagiliseks osutub. Oidipus tegutseb, teadmata, mida ta tegelikult teeb. Ta jõuab teadmatusest teadmisse, mis osutub hukatuslikuks. 3. G.Suitsu elu ja looming Gustav Suits (1883-1956) Sündis Tartus Võnnus. Isa oli küla koolmeister ehk austatud mees. Haridus oli hinnas, ent õpetajad pole ju kunagi jõukad. Gustavil ilmnesid vaimsed anded juba varakult. 4- aastaselt luges ta Piiblit. Muljet avaldas talle Juhan Liiv. Gümnaasiumihariduse sai Tartus venekeelses koolis. Ta õppis palju keeli. I luuletuse ,,Vesiroosid" avaldas 1899. aastal. Tema eestvedamisel korraldati Koidula mälestusõhtut. Ta võeti kooli tagasi ja lõpetas kuldmedaliga. Läks TÜ-sse, ent peagi Helsingi Ülikooli ­ üldine kirjanduslugu, esteetika ning soome kirjandus ja kultuur

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun