„Jätkusuutlikuks inimeseks kasvamine“ (0)

4
„Jätkusuutlikuks inimeseks kasvamine“
Meelika Tamberg
Keskkonnaprobleemid on seotud inimeste väärtushinnangute, teadlikkuse, moraali ja tahtega nende probleemidega tegeleda. Kõikidele haridustasanditele tuleb pakkuda keskkonnaharidust. Riiklikus õppekavas on „Keskkond ja jätkusuutlik areng“ nimetatud teiste seas ühe läbiva teemana. Koolide töökorraldus peaks olema korraldatud selliselt, et õpilastel oleks võimalik osaleda teemakohastes projektides, toimuks õuesõpe, võetakse osa loodusharidusega seotud üritustest. Sama oluline on õpetajate täiendõpe. Selleks, et teemat edastada ja rakendada, peab õpetaja ise aru saama, kuidas on parem õpetatavas aines teemat kajastada. Läbi aastate on koolitatud õpetajaid ning mitteformaalhariduse asutuste spetsialiste säästvat arengut toetava hariduse teemal. Keskkonnaamet on välja töötanud õppeprogrammid, mis võimaldavad loodusainete tunde läbi viia kaitsealal , koolis või selle ümbruses. Õuesõppe tunnid pakuvad lastele huvitavat vaheldust ning aitavad kinnistada klassiruumis õpitud teadmisi. Programmides osalemine on koolidele tasuta.
Peaksime kogu maailma noori jätkusuutliku arengu teemal kaasama. 2014. aastal võeti vastu noorte deklaratsioon , mille eesmärk oli esitada noorte nägemus sellest, kuidas edendada jätkusuutliku arengut teotavat haridust ja saada kinnitust, et noortel on soov selle teemaga tegeleda. Selles deklaratsioonis esindasid umbes 50 noort tuhandeid maailma noori ja sisend tuli ka sajalt noorelt, kes osalesid veebiaruteludes enne konverentsi. Jätkusuutlikku arengut toetava hariduse eesmärkide elluviimises on tähtis roll noortel. Üheskoos saab seista stabiilse, jätkusuutlikult areneva ja õiglase ühiskonna eest, kus igal inimesel on hea elada. Ilma jätkusuutliku arenguta ei ole võimalik edasi minna. Meie kõigi ühised otsused ja teod kujundavad tänase ja ka tuleviku. (Aichi-Nagoya jätkusuutlikku.., 2014)
Esseeks valmistudes ja kursuse jooksul materjale otsides leidsin ennast tõdemuselt, et tegelikult on jätkusuutliku arengu teemalist õppematerjali, koolitusi ja projekte üsnagi palju. Näiteks õpetaja käsiraamatus „ Läänemere keskkond, toit ja tervis: harjumustest teadlikkuseni“ jagatakse soovitusi ja ideid, kuidas käsitleda põhikoolis ja gümnaasiumis lõimitult toidu-, tervise- ja keskkonnateemasid. Õppematerjal pakub võimalusi dilemmade lahendamise harjutamiseks ( Relve , 2013). Koolitundide välisel ajal saab innustada ja suunata õpilaste osalemist mitmesugustes huvialakoolides, projektides. Samuti on õpilastel võimalik osaleda erinevate loodus- ja keskkonnahariduskeskuste töös. Koolis kujundatud säästva arengu alased hoiakud mõjutavad õpilase lähikonda. Oluline on kaasata lapsevanemaid ja kogukonda . Kool saab teha koostöö naaberkoolidega läbi ühiste ürituste, matkade , projektide. Eestis on mitmeid häid näited, kus on korraldatud fotokonkurss, keskkonnanädal jne. Samuti teevad hea meelega koostööd koolidega Keskkonnaamet, RMK looduskeskused, korraldades õppepäevi ja ekskursioone looduskaitsealadele ja matkaradadel.
Mitteformaalse hariduse tähtsus on ajas palju kasvanud. Õppimine ei tähenda ainult koolis omandatavat, vaid õppida tuleb ka väljaspool koolisüsteemi - kodus, tööl, arvutis, teleri ees- vaadeldes, seostades, katsetades, kuulates ja enda kogemusest õppides. Mitteformaalne õppimine on oluline igas vanuses, kuid eriti noortel, sest noorena kujunevad välja inimese tõekspidamised, väärtused, hoiakud, mis mõjutavad kogu edasist elu. Säästva arengu käitumisviisid ja tavad kinnistuvad igapäevaste tegevuste kaudu, mis siis, et see on omandatud algselt koolis. Mitteformaalne haridus on võimalus omandada teadmisi ja samas aitab omakorda tuua uusi ideid ja teadmisi haridusellu.
Õpetaja on see, kes ise muutudes annab järgmisele põlvkonnale edasi uusi, jätkusuutlikku maailma toetavaid väärtushoiakuid. Õpetajale ei ole jätkusuutlikus arengus midagi uut, pigem on tegemist naasmisega loomuliku hariduse juurde. Õpetajatel oleks soovitav mõtiskleda, kuidas nad keskkonnaprobleeme tutvustavad ja õpilaste jätkusuutliku arengu alaseid oskusi ning hoiakuid kujundavad. Peaksime sisulisemalt ja eesmärgipärasemalt läbi mõtlema, kuidas edasi minna. Üks õpetaja suudab palju ära teha. Lisaks väärtushinnangutele peame lähtuma teaduslikest seisukohtadest. Loodusteadusliku kirjaoskuse peaks kujundama kool. Keskkonnainfo asja- ja ajakohastamine on samuti oluline, sest keskkond muutub pidevalt, tulevad uued teadmised ja seireandmed.
Haridusel on oluline roll ühiskonna arengus ( Veisson & Kuurme, 2014). Lisaks hariduse eesmärkidele peaksime läbi mõtlema, millist inimest tahame kasvatada. Hariduse kaudu kujunevad ühiskonna liikmetest eneseteadlikud ja õpivõimelised isiksused, aktiivsed subjektid, kes tahavad ja oskavad oma unistusi ellu viia, rakendades kõiki oma võimeid ja andeid. Haridus aitab inimesel kujundada oma identiteeti ja tõsta oma elukvaliteeti, väärikalt ja hoolivalt toime tulla nii isikliku elu kui ühiskonna elu väljakutsetega. Kool on oluline väärtuste edasiandja ja kujundaja. Kool kujundab noore väärtushoiakuid, mis on aluseks isikliku õnne ja ühiskondliku koostoimimise aluseks. Õpilane mõistab oma tegude aluseks olevaid väärtushinnanguid ja tunneb vastutust tegude tagajärgede eest. Õpetaja on seoste looja ja väärtushoiakute kujundaja, tema käitumine, hoiakud ja töösse suhtumine kujundab noorte eetilised tõekspidamisi ja väärtusi. Väärtushinnangud mõjutavad noore suhtumist õppimisse ja seda, kuidas ta oma teadmisi kasutab. Just täna antav haridus teeb meie homse ühiskonna. Selle maailma loojad ja otsustajad on täiskasvanud noore ümber. Soovides muuta maailma paremaks, hoida meile olulisi väärtusi läbi noorte, tuleb igaühel, kellel on roll noore maailma loojana teha seda südame ja parima tahtega.
Kasutatud kirjandus:
Aichi-Nagoya jätkusuutlikku arengut toetava hariduse deklaratsioon (2014). Külastatud aadressil: https://www.envir.ee/sites/default/files/aichinagoya_saastvat_arengut_toetava_hariduse_deklaratsioon.pdf
Relve, K ( 2013). Läänemere keskkond, toit ja tervis: harjumustest teadlikkuseni.
Veisson, M., & Kuurme, T. (2014). Ülevaade väärtustest, väärtuskasvatused ja moraalist. M. Veisson ( Koost ), Väärtused koolieelses eas. Väärtuskasvatus lasteaias