Kodutöö ülesanded ÜLESANNE 5 konspektis lk 68 (3,5 punkti) Leia eelarvestatud omahind: 1) traditsioonilisel meetodil kasutades jaotusbaasina raamatute arvu, Üldkulud: 43750 / 300 = 145,83 eur/raamat Üldkulu + Otsekulu = Kokku omahind A: 145,83 + 30 + 40 = 215,83 eur B: 145,83 + 40 + 60 = 245,83 eur C: 145,83 + 20 + 80 = 245,83 eur 2) traditsioonilisel meetodil kasutades jaotusbaasina partiide arvu 43750/14 = 3125 eur/partii A tüübis on 3s partiis 25 raamatut: 3125 / ( 25 / 3 ) + 30 + 40 = 445 eur B tüübis on 4s partiis 25 raamatut: 3125 / ( 25 / 4 ) + 40 + 60 = 600 eur C tüübis on 7s partiis 250 raamatut: 3125 / ( 250 / 7 ) + 20 + 80 = 187,5 eur 3) tegevuspõhisel meetodil Üldkulud: Kvaliteedi kontroll: 6500 / ( 2 * 25 + 1 * 25 + 1 * 250 ) = 20 eur kontroll/raamatu kohta Seadmete häälestus: 14000 / ( 3 * 25 + 6 * 25 + 3 * 250 ) = 14,36 eur masintund / raamatu kohta Ma...
Transfer hind Kardin OÜ on jaotatud kaheks tootmisüksuseks: Kangas ja Õmblemine. Kangas toodab väga kõrge kvaliteediga kardinakangast, mida kasutatakse kardinate õmblemiseks Õmblemise üksuses. Eelavestatud kulud ühe ruutmeetri kanga kohta on järgmised: Muutuvad kulud Tööjõud 4 eur Materjal 7 eur Kokku muutuvad kulud 11 eur Püsivad kulud Üldkulud 13 eur Kokku kulud 24 eur Eelarvestatud toodangu maht osakonnale Kangas on 300 000m2 aastas ja selle kanga turuhind on 30 eur ruutmeetri kohta. Üksus Õmblemine kasutab 1,1 m2 kangast et valmistada 1m2 kardinat. Ettevõtte OÜ Kardin juhtkond on öelnud, et Kangas peab Õmblemisele valmistama ja müüma nii palju materjali kui neile on vaja ning kui toodetakse rohkem, siis selle osa võib müüa vabal turul, väljapoole ettevõtet. Samuti on paika pandud, et Õmblemine peab ostma kogu vajamineva materjali Kanga-lt. Eelarvestatud toodangu maht Õmblemisele on 200 000 m2 k...
Küsimus 1 Küsimuse tekst Finantstegevuse koondplaani kooseisu kuulub Vali üks: a. ostuplaan b. eelarvestatud kasumiaruanne c. müügiplaan d. kassaplaan Küsimus 2 Küsimuse tekst Firma müügikäive (kogu müük järelmaksuga) oli juulis 134000 kr; augustis 226000 kr ja septembris 188000 r. Kogemused näitavad, et ostjate debitoorsest lühivõlast laekub ostukuule järgnevas kuus 60% ja ülejärgmises kuus 36%. Ülejäänud 4% jääb laekumata. Septembris laekus firmale ) käibemaksu ei arvestata). Vali üks: a. 226000 b. 188000 c. 183840 d. 194940 Küsimus 3 Küsimuse tekst Iseseisev Firma on lõpetanud projekti nüüdisväärtuspõhise analüüsi, saades tulemuseks 113000 suuruse negatiivse puhasnüüdisväärtuse. Projekt näeb ette 10 aastase kasuliku elueaga automaatseadme soetamise. Iseseisva Firma nõutav kasumimäär ja diskontomäär on 12%. Selleks, et projekt oleks aktsepteeritav, peab projektist tuleneva iga aastase i...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ETTEVÕTTE KOONDPLAAN Ainetöö Juhendaja: Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.ETTEVÕTTE KOONDPLAAN JA SELLE ELEMENDID...................................................4 2.KOONDPLAANI KOOSTAMISE ETAPID...........................................................................5 2.1 Põhitegevuse eelarved........................................................................................................5 2.1.1. Müügiplaan.................................................................................................................6 2.1.2. Tootmise eelarve.........................................................................................................8 2.1.3. Ühikuline tootmise eelarve..........................
KULUARVESTUS (OMAHINNA ARVESTUS) FJ-011 Cost accounting Loengukonspekt Koostanud Ülle Pärl, MA Tartu 2010 http://www.hkhk.edu.ee/reisikorraldus/otsesed_ja_kauds ed_kulud.html 1 http://www.hkhk.edu.ee/reisikorraldus/otsesed_ja_kaudsed_kulud.html............................1 ..............................................................................................................................................2 Kulude arvestuse põhimõisted.............................................................................................3 Kulude kogumine ja kulude jaotamine............................................................................3 Kulukäitur (kulumõjur) (cost driver)ja kulude juhtimine (cost management).................6 ...
Irina Sokolova Kodutöö 1 061074 TABB62 Ülesanne 1 Tellemispõhine kuluarvestust võivad kasutada firmad, mis igal perioodil tegelevad erinevatega töödega. Kulud ja toote ühiku omamaksumus arvutatakse lähtudes täidetud tööst. Näiteks, see on reklaamifirma, mis samaaegselt võib tegeleda digitaaltrükki, tekstiilikleebise, kleepimise, tikkimise ja graveerimisega. Firma töö sõltub klienditellimustest, nende soovitusest. Olukord: klient tellib 5 000 pastakat oma firma logoga. Materjalikulud (kr/tk): Tööjõukulud (kr/tund): Materjal 10 (Tavalised pastakad) Põhitööliste tunnipalk 50 (10 töötundi) Värvid 8 (Värvid logo trükkimiseks) Trafarett 15 (Trafareti ettevalmistamine) Masintunn...
Kuluarvestus I, II Ülesanned (koostaja: Pille Kaarlõp, redaktsioon: Anna Sidorenko) Ülesanne 1 Otse- ja kaudkulud AS Raamat müüb raamatuid 1 000 tk. Otsekulud kokku on 130 000.- Tootmise üldkulud on 20 000.- Organisatsiooni üldkulud on 30 000.- Leida: 1. Kogukulud (kulud kokku) 130 000 + 20 000 + 30 000 = 180 000 EUR 2. Ühiku kulu (ühe toote kogukulu) 180 000 / 1000 = 180 EUR Ülesanne 2 Tootekulud, töötlemiskulud ja perioodikulud AS Raamat müüb raamatuid 1 000 tk. Otsesed materjali kulud kokku on 90 000.- Otsesed tööjõukulud kokku on 40 000.- Tootmise üldkulud on 20 000.- Leida: 1. Ühe toote otsekulud (ühiku otsekulud) 90 000 + 40 000 / 1000 = 130 EUR 2. Ühe toote tootmiskulud (ühiku tootmiskulud) 90 000 + 40 000 + 20 000 / 1000 = 150 EUR 3. Ühe toote töötlemiskulud 40 000 + 20 000 / 1000 = 60 EUR 4. Töötlemiskulud kokku 40 000 + 20 000 = 60 000 EUR 5. Tootmiskulud kokku 90 000 + 40 000 +...
JUHTIMISARVESTUS TAK0010 1. JUHTIMISARVESTUSE OLEMUS 2 2. KULUDE LIIGITAMINE 6 3. KULUDE KÄITUMINE 13 4. KULU-MAHU-KASUMI ANALÜÜS 19 5. OTSUSTE LANGETAMINE 25 6. EELARVESTAMINE 29 7. RAHAKÄIBE ARUANNE 40 8. KVALITEEDIKULUD 45 9. FINANTSARUANNETE ANALÜÜS 48 10. INVESTEERINGUTE EELARVESTAMINE JA ANALÜÜS 51 11. VASTUTUSKESKUSED 53 12. JUHTIMISARVESTUSSÜSTEEMI LOOMISE ALUSED 56 TESTIKÜSIMUSTE VASTUSED 59 1. JUHTIMISARVESTUSE OLEMUS Juhtimisarvestus peab tagama juhtimisotsuste langetamiseks vajaliku info. --- MÕISTED: kavandamine - firma eesmärkide määratlemine ning nende saavutamiseks vajaliku s...
LOENG 1 Majandusarvestuse valdkonnad Finantsarvestus (raamatupidamis) – ettevõtete jaoks finantsaruannete koostamine ja analüüsimine. Juhtimisarvestus – juhtkonna poolt ettevõtte üksiktegevuste ja allüksuste plaanimine, hindamine ja kontrollimine. Kinnitab ettevõtte ressursside vastavat kasutamist jne et juhtkond saaks vastu võtta õigeid otsuseid majandustegevuse efektiivsuse tõstmiseks. Kuluarvestus – eelarvete ja muude kulude kehtestamine ettevõtte erinevatele toimingutele. Maksude arvestus – tehniline valdkond; on seotud riikliku maksuseadlusandlusega. Auditeerimine – süsteemne hindamisprotsess et teha kindlaks ettevõtte majandustegevuse ja selle info kajastamise vastavus teatud kriteeriumitele. Tulemuste edastamine huvigruppidele. Finantsjuhtimine – tagamaks ettevõte finantseesmärkide püstitamise; Finantsressursside tagatuse ja muude ressursside kindlustuse. Majandusaastaaruanne ja kontod – Kohustus esitada igal ettevõttel äri...
Kontrolling Nimi Õpperühm Kodutöö 2.2 Kodutöö 2.2. eelarve koostamine kaubandusettevõttele OÜ "Х" tegeleb majapidamistarvete müügiga. Valmistatakse ette eelarvet 2.kvartaliks. Lihtsustatud eelarve koostamiseks on lähteandmed järgmised: Lähtebilanss seisuga 31.märts 200Х aastal, t.kr. AKTIVA Kassa ja arved 90 Deebitorid 480 Kaupade varu 146 Kokku käibevara 716 Põhivara Maa Hooned, rajatised 2000 Seadmed Kokku PV 200...
Eksam õppeaines ,,Controlling" I. Test. (vali ÜKS) 1. Õige on, et a) nii finantsarvestus kui ka juhtimisarvestus kajastavad ettevõtte möödunud tegevust ning info on kogutud välistarbijate jaoks; b) Raamatupidamise standardeid tuleb rangelt järgida nii juhtimisarvestuses kui ka finantsaruannete koostamisel; c) Juhtimisarvestuse põhieesmärk on abistada juhte otsuste langetamisel. (2P) Õige 2. Juhtimisarvestus erineb finantsarvestusest selle poolest, et juhtimisarvestuse info a) koostamisel lähtutakse kindlatest reeglitest; b) lähtub maksuseadustikust; c) koostamisel kasutatakse meetodeid, mis arvatakse olevat firmale kasulikud. (2P) Õige 3. Lõunasöögi valmistamine ja toidu maitsmine (degusteerimine) on näited a) kavandamisest; b) controllingust; c) eelarvestamisest; d) analüüsimisest. (2P) Õige 4. Kui tegevusmaht muutub olulisusvahemiku piires; siis a) muutuvkulude kogusumma ja püsivkulude kogusumma ei muutu; b) muutuvad muutuvkulu...
1. Suundumused kuluarvestuses Kuluarvestus ühendab teatud määral finants- ja juhtimisarvestust. Ta jälgib kulude kajastamist nii ettevõtte finantsarvestuse protsessis kui ka kulude analüüsi ja selle rakendusi ettevõtte siseses juhtimisarvestuse protsessis. 2. Kulud ja kulude juhtimine KULU aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustlase omakapitali, va omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist. Kulude juhtimine on eesmärkidele ja tulemuslikkusele suunatud mõttelaadist lähtuv eesmärgistatud tegevusprotsess, mille abil kindlustatakse erinevad huvigrupid vajaliku finants- ja mittefinantsinfoga, mis on vajalik: · Strateegiate välatöötamiseks · Organisatsiooni strateegiliste eesmärkide saavutamiseks · Kasumlikkuse suurendaminese (kulude vähendamise) strateegiate väljatöötamiseks ja juurutamiseks · Nii strateegiliste, taktikalis...
JUHTIMISARVESTUSE AINE:juhtimisarvestus peab tagama juhtimisotsuste langetamiseks vajaliku info. juhtimisarvestus hõlmab spetsiifilisi meetodeid, protseduure ja võtteid, mis võimaldavad juhtkonnal saada vajalikku infot,seda analüüsida ja tõlgendada ning selle tulemusena langetada olulisi otsuseid.põhieesmärgiks on õigeaegselt selgitada ressursid,mis on vajalikud tootmistegevuseks ja turustamiseks, andes sellega infot juhtkonnale õigete äriotsuste langetamiseks. FINANTSARVESTUS JA JUHTIMISARVESTUS:1)juhtimisarvestuse infot tarbitakse vaid firmasiseselt. Finantsarvestuse info jõuab ka väliskasutajateni.2)juhtimisarvestus on suures osas suunatud tulevikku. Finantsarvestuses on põhirõhk minevikus toimunud tehingute kajastamisel.3)juhtimisarvestuse aruannete sisu ei ole rangelt määratletud.4)juhtimisarvestus rõhutab andmete olulisust ja paindlikkust.5)juhtimisarvestuse puhul ei ole oluline punktuaalne täpsus,vaid mitterahalised andmed.6)fi...
ETTEVÕTTE MAJANDUSARVESTUSE SÜSTEEM: 1. FINANTSARVESTUS (Financial Accounting) 2. MAKSUARVESTUS (Tax Accounting) 3. KULUARVESTUS (Cost Accounting) 4. JUHTIMISARVESTUS (Management Accounting) 5. FINANTSPLANEERIMINE (Financial Planning) 6. FINANTSANALÜÜS (Financial Analysis) 7. SISEKONTROLL (Internal Audit) 8. AUDIITORKONTROLL (Auditing) Juhtimisarvestus on ettevõtte eesmärkide saavutamist toetava informatsiooni identifitseerimine, mõõtmine, kogumine, ettevalmistamine, analüüsimine, interpreteerimine ja vahendamine Juhtimisarvestuse süsteem peaks varustama õigeaegse ja täpse informatsiooniga, mis aitab juhtida kulusid, mõõta ja tõsta tootlikkust ning täiustada tootmisprotsesse. Juhtimisarvestuse süsteem peaks ka välja tooma toodete täpsed omahinnad, et saaks teha hinnaotsuseid, esitleda uusi tooteid, loobuda vananenud toodetest ja vastata konkureerivatele toodetele. Juhtimisarvestussüste...
MS. 0724 Eraisiku rahandus 2009/2010 Iseseisva töö ja arvestuse nõuded Iseseisva tööna · Koostada oma pere-eelarve detsembriks 2009. Kasutada võib pere-eelarve rakendust http://www.minuraha.ee/11566 · Pidada arvestus detsembrikuu 2009 kohta, võrrelda tegelikke tulemusi koostatud eelarvega. · Detsembri lõpul/jaanuari algul koostada pere-eelarve jaanuariks 2010. · Pidada arvestus jaanuarikuu 2010 kohta, võrrelda tegelikke tulemusi koostatud eelarvega. · Kasutades pere-eelarve stressitaluvuse kalkulaatorit http://www.minuraha.ee/? id=11700 hinnata oma eelarvestatud ja tegelikku finantsseisundit. Arvestuseks Koostada 2009. aasta detsembri ja 2010. aasta jaanuari kuude kohta koostatud pere- eelarvete ja nende täitmise (arvestuse) ning stressitaluvuse kohta kirjalik ülevaade, milles analüüsida tulemusi. Analüüsil ei tohi kasutada arve, kuid tuleb kasutada protsentuaalseid näi...
MS.0724 ERAISIKU RAHANDUS TÖÖLEHT FINANTSEESMÄRKIDE PLANEERIMINE Saavutamise Säästu- ajaperiood summa Eesmärk kuudes Maksumus kr/kuus Tähtsus Lühiajalised eesmärgid (< 1 aasta) Keskmise pikkusega eesmärgid (2-5 aastat) Pikaajalised eesmärgid (> 5 aasta) MS.0724 ERAISIKU RAHANDUS TÖÖLEHT VÕLAKOHUSTUSTE PLANEERIMINE Tagasi- Intressi- ~Intressi- makse Intressi- Tagasimakse ~Tagasimakse makse makse Võlakohustus Kohustuse jääk tähtaeg määr summa (aastas) summa (kuus) (aastas) (kuus) Kokku ...
Maarja Müür Rp13 Tugevused: Nõrkused: Aitab ettevõttel püstitada eesmärgi Kogemuste puudumine eelarve koostamisel Eelarvestamise tulemusel saab hinnata Esmakordsel tegemisel puudub võrdlusbaas millised tegevused on organisatsioonile Kehv analüüs kui puuduvad oskused vajalikud ja millised ei ole. tulemusi lugeda. Ettevõte saab hinnata oma huvigruppe Paljud ettevõtted koostavad ja kinnitavad ja edufaktorit sellest lähtuvalt eelarve, aga ei lähtu sellest. Prognoosi tulemus aitab sujuvalt Eelarvega püstitatud ülesande tegutseda konkurentsikeskkonnas ebamäärasuse aste on kõrge, töötajaid Suunab mõtlema läbi oma str...
Erinevat materjali kordamiseks (Tõnis) Kulude liigitamise teema. Kõik kulud on võimalik jaotada kaheks: · Otsesed kulud o Need kulud, mida me teame, mis on kulunud mingi toote valmistamiseks. · Kaudsed kulud o Mille kogusummat küll teame, kuid mille otsene seos toodetava objektiga puudub. Nt hoone rent, mida on vaja tootmiseks, aga seda ei saa konkreetselt ühe tootega siduda. Kolmas liigitamise meetod lähtub kulude käitumisest: · Muutuvkulud o Muutuvad seoses tootmismahu muutmisega · Püsikulud o Mille kogusumma on püsiv teatud tingimustes ja mis ei sõltu tootmismahust Kapitaliseeritav kulu enne kasumiaruandes kajastamist on bilansis varana, nt siis võidakse kuluks kanda jupi kaupa. Mittekapitaliseeritav kulu otse kasumiaruandesse peale kulu tekkimist. Tootmis- ja kaubandusettevõtte kapitaliseeritavad kulud: Inventeeritavad kulud ehk tootekulud. To...
ETTEVÕTTE RAHANDUS KODUTÖÖ Kodutööga on maksimaalselt võimalik koguda 20 punkti. Palun näidake lahendus ja loomulikult ootan korrektset vastust. 1. AS Trapets toodab seadmeid suurköökidele, s.h matkamiseks vajalikke priimuseid. Muutuvkulud ettevõttes kokku on 350 000. Muutuvkulud ühe priimuse valmistamiseks on 470 , püsivkulud 31 200, ühe priimuse hind on 680. Priimuste läbimüük 1 kuu jooksul on 250 ühikut. (10 punkti) 1. Arvuta ja koosta AS Trapetsi piirkasumiaruanne! (priimused) Müügitulu=toote kogus*hind=250*680=170000 Muutuvkulud= muutuvkulu 1 toote valmistamiseks*kogus=250*470=117500 Püsivkulud=31200 Ärikasum=müügitulu-muutuvkulud-püsivkulud=170000-117500- 31200=21300 1 ühiku piirkasum=1 ühiku hind 1 ühiku muutuvkulu=680-470=210 Piirkasumi summa=kogus*1 ühiku piirkasum=250*210=52500 ...
Kuluarvestussüsteem Definitsioon - Kulu- ja juhtimisarvestuses kasutatavad meetodid, põhimõtted, eeskirjad, juhendid, protseduurid, reeglid ja tegevused, mis on vajalikud kulude juhtimiseks ja arvestuseks. Ettevõtte kuluarvestussüsteemid peavad täitma kolme eesmärki: Hindama varusid ning mõõtma realiseeritud toodangu kulusid finantsaruannete tarvis. Mõõtma tegevuste, toodete, teenuste ja klientide kulusid Tagama juhtidele ja teostajatele protsesside efektiivsusest majanduslikku tagasisidet. Taksonoomia ehk kuluarvestuse põhimõtted. Lähtuvalt kulu liigitamise meetodist - - Tegelikel kuludel põhinev (actual costing system) - Normkuludel põhinev (normal costing system) - kasutab toote ühikukulude arvestuses tegelikke materjali- ja tööjõukulu otsekulusid ning eelarvestatud normatiivseid üld- ja halduskulu määrasid. - Standardkuludel põhinev (...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool III K1 KÕ Eelarvestamise tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud Essee Õppejõud: Raili Kuusik Mõdriku 2010 2 Eelarvestamine on eelarve koostamise protsessis tehtavad tegevused. Eelarvestamise abil on võimalik organisatsioonil paremaid tulemusi saavutada, hinnata olemasolevat olukorda ja teha järeldusi, mille abil olukorda paremaks muuta. Eelarve abil saab määrata kindlaks tulevaste perioodidega seotud probleemid ning leida võimalike lahendusi. Eelarvestamise abil võidetud lisaaeg võimaldab organisatsioonil minimiseerida prognoositud probleemide negatiivset mõju organisatsiooni tugevusele. Eelarve koostamine ergutab juhte ette mõtlema, probleeme ennetama ning mõtlema, kuidas probleeme võimalusteks muuta. L...
Eksamitöö näidisvariant: Firma toodab arvutitele riistvaralisi komplekte. Ettevõtte käsutuses on tootmishoone, soetusmaksumusega 5 000 000 krooni ning mida äriplaanist lähtudes plaanitakse kasutada 10 aastat, arvestades kulumit lineaarse meetodi alusel. Tootmishoones on tootmisseade soetusmaksumusega 1 000 000 krooni, mille elueaks on planeeritud 4 aastat ja mille kulumit arvestatakse samuti lineaarselt. Ühe komplekti valmistamiseks kulutatakse põhimaterjale 100 krooni eest, töötasu 50 krooni ja muud otsekulud on 25 krooni. Tootmise muud üldkulud (va kulum) on 600 000 krooni aastas. Ettevõtte üldhalduskulud on 300 000 krooni aastas, mis sisaldavad ruumide renti ja kommunaalkulusid, kontorikulusid jms. Ettevõttel on palgatud juht töötasuga 30 000 krooni kuus, sekretär 9 000 krooni kuus, müügijuht 20 000 krooni kuus. Reklaamile ja turundusele kulutatakse 100 000 krooni aastas. Tegevusaasta tootmise ja müügimaht on 25 000...
ETTEVÕTTE RAHANDUS KODUTÖÖ 1. AS Trapets toodab seadmeid suurköökidele, s.h matkamiseks vajalikke priimuseid. Muutuvkulud ettevõttes kokku on 350 000. Muutuvkulud ühe priimuse valmistamiseks on 470 , püsivkulud 31 200, ühe priimuse hind on 680. Priimuste läbimüük 1 kuu jooksul on 250 ühikut. (10 punkti) 1. Arvuta ja koosta AS Trapetsi piirkasumiaruanne! (priimused) 2. AS Trapetsi nõukogu ei ole rahul ettevõtte tulemustega ja seetõttu on planeeritud järgmisel kuul müügi suurenemist 10%. Koosta eelarvestatud kasumiaruanne ja arvuta piirkasumimäär! 3. Arvuta AS Trapetsi kasumilävi nii naturaalühikutes kui ka müügikäibena. 4. Samuti soovib AS-i nõukogu saavutada sihtkasumiks 9 000. Arvuta sihtkasumi saavutamiseks vajalik müügikogus ning müügikäive - nii tulumaksustamata kui tulumaksustatud kasumina. 1. Lahenduskäik: Müügit...
1. Toote müügihind on 80 krooni ja muutuvad kulud toote kohta on 60 krooni. Ettevõtte püsikulud aastas on keskmiselt 200 000 keooni. Mitu toodet tuleks müüa, et kõik kulud oleksid kaetud tuludega? Tk kohta MH= 80 kr MK= 60 kr PK= 200 000 (80 60)* x 200 000=0 20x- 200 000=0 20x= 200 000:20 x= 10 000 tk Vastus: 10 000 tk tuleks müüa, et kõik kulud oleksid kaetud. 2. Mügimaht on A, muutuvad kulud on B. Jääktulumäär on 40%. Püsikulud on 50 000 krooni ja ärikasum on 100 000 krooni. Leida puuduvad arvväärtused. MK= B NK= A NK- MK= JT- PK= EBIT Jääktulumäär= 40% JTmäär= JT tk kohta/Müügihind Püsikulud= 50 000.- JT määr= JT/NK* 100% EBIT= 100 000.- NK 100% MK 60% JT 150 00...
Kulu- (ja juhtimis)arvestus Pille Kaarlõp 1 Programm · Kuluarvestuse põhimõisted · Kuluarvestuse olemus ja põhimõisted · Kulud kasumiaruandes · Kuluarvestussüsteem ja selle valikut mõjutavad tegurid · Kulude klassifitseerimine ja kodeerimine · Kuluarvestussüsteemi loomine · Tegevuspõhine kuluarvestus · Tellimus- ja protsessiarvestus · Tootmise lisakulude arvestus ja jaotamine · Tegevuskulude arvestus · Tulevaste perioodide tulud ja kulud bilansis · Standardarvestus · Kogus-kulud-kasum analüüs ehk kasumiläve analüüs 2 Eesti keelne kirjandus · Juhtimisarvestus · Jaan Alver, Lauri Reinberg · Tallinn 2002: Deebet OÜ · Kuluarvestuse süsteemi loomine ettevõttes · Toomas Haldma, Sander karu Tartu : Rafiko, 1999 ([Tartu : Levileht]) · Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis I osa · Sander karu Tartu : Rafiko, 20...
KODUTÖÖ õppeaines Kulude arvestus Rühmale RP089 RP089 Esitamise tähtaeg 03.02.2010 04.02.2010 Lahendada ülesanded! 1. AS PUIT on spetsialiseerunud magamistoa kummutite tootmisele. Kuus toodetakse ja müüakse 50 kummutit, mille summaarsed kulud on: Tootmisruumi rent 5 000 kr / Puit 30 000 kr 600 kr kummut / Tööliste töötasu...
Juhtimisarvestus Üliõpilane Õpperühm1 Kontrolltöö 1.1 Kokku on võimalik saada 50 punkti. On toodud mitmesugused jalgrattatehase kulud. Iga kulu puhul märkida tähtedega millist liiki kuluga tegemist. Ühte kulu võib liigitada mitmeti. Kululiigid: muutuvkulu (vc), püsivkulu (fc), perioodikulu (pec), tootekulu (pc), põhimaterjal (dm), põhitööliste palk (dl), tootmise lisakulu (poh) (iga õige 2 p, kokku 16 p) 1. tehase juhtimine pec, fc ,poh 2. terastoru pc, dm, vc 3. tehase amortisatsioon fc, pc,poh 4. kvaliteedi kontrollija töötasu poh, fc,pec 5. põhitöölise palk dl, vc,pc 6. laokulud pec, fc,poh 7. porilauad dm, vc, pc 8. kontori kindlustus pec,fc,poh Küsimuste 9-11 puhul kasuta alljärgnevaid andmeid: Ettevõttel on lahtilõikamise ja koostamise jaoskond. Lahtilõikamise jaoskonnas on 15 tööpinki ja 1 tööline. Koostejaoskond on tööintensiivne, seal on 20 töölist ja 3 tööpinki. T...
Ehitusmaksumuse hindamise kordamisküsimuste vastused 1) Mille poolest erinev hind kuludest? Kulu- rahasumma, mis on juba, kas tegelikult tasutud või kuulub tasumisele olemasolevate maksudokumentide alusel mingi hüvise (toote või teenuse) eest. Hind- rahasumma, mida hüvise pakkuja küsib kauba või teenuse eest, kusjuures pakkuja tegelikud kulud on hinnast erinevad, üldjuhul madalamad. hinna ja tegelike kulude vahe on müüja kasumiks. 2) Mille poolest erineb ehituse hinnakujundus muu tootmise hinnakujundamisest? Ehitus erineb muust tootmisest selle poolest, et iga objekt on erinev ning seetõttu tuleb ka iga ehitisega tegeleda kui individuaalse objektiga. Muu tootmise puhul (nt autod, monitorid jne.) on võimalik toota mitmeid identseid tooteid ning seetõttu pole vaja iga toote puhul uuesti tegeleda projekteerimisega. Hinnakujunduse eripära ehituses: 1. osapooli on ...
Kontrolling ja juhtimisarvestus Kulude liigitamine Harjutused Teema 1.Kulude liigitamine Ülesanne 1.1 Iga järgmise kuu kohta märkida, kas tegemist tootekuluga (t) või perioodikuluga(p): a) veinitehase poolt ostetud viinamarjade maksumus; b) pizzaahjude soetamismaksumuse mahaarvestus (kulum) pizzarestoranis; c) lennukompaniis töötavate lennukimehaanikute palgad; d) turvameeste palgad linna kaubamajas; e) kulud kommunaalteenustele tootmistsehhis; f) tootmisseadmete kulum; g) müügijuhi ametiauto kulum; h) tootmishoone kindlustus; i) tootmisjuhi palk; j) turustusjuhi põhipalk; Ülesanne 1.2 Viguri valmistamise kulu tooteühikule on järgmine: 1 Põhimaterjal 6.0 2 Põhitöötasu 1.2 3 TÜK muutuv osa ...
Loeng nr 4. Ehitusprojekt ja ehituskulud, ehituskulude liigitamine ja töömahtude arvutamine 4.1. Ehitusprojekt ja ehituskulude prognoosimine Omanik kannab kõik ehitusprojekti elluviimisega seotud kulud ning projekti alustamisotsuse tegemiseks tuleb tal kulud võimalikult täpselt määratleda (prognoosida), et veenduda hanke korraldamise otstarbekuses. Ehituskulude prognoosimine projekti arengu varases staadiumis toimub üldjuhul analoogmeetodil kavandatava ehitise põhiparameetrite alusel; hoonete puhul lähtutakse ruumiprogrammist ja soovitud pinna- või mahunäitajatest. Hoone ehitusprojekti (EVS 811:2012) kohaselt on ehitusprojekt jaotatud staadiumiteks, mille puhul liigutakse üldpõhimõtetest detail-lahendusteni. Sama kehtib ehitusprojekti maksumuse prognoosimisel ja vastava tasemega kulueelarvete koostamisel - esimesed ehitusprojekti kulude esmased prognoosid põhinevad vaid ideekäsitlusel ja on hinnangulised, järgnevatel projekti areng...
1. Mikroökonoomiline taust Turg- Majandussuhete süsteem, mille kaudu ostjad ja müüjad suhtlevad omavahel, määrates kauba hinnad ja nende hindadega ostetavad-müüdavad kogused. Protsessuaalses mõttes on sisuliselt tegemist kõikvõimalike vahetustehingute pidevalt toimiva süsteemiga. Turutasakaalu kujunemine D=S, ehk nõudlus=pakkumisega Kulu- mistahes majandusressurssi loovutamine ehk kasu suurenemine, mida ressurssidest võib saada parimat võimalikku alternatiivi kasutades. Kulude liigitus:finantskulud ja loobumiskulu ehk alternatiivkulu ehk majanduskulu. Loobumiskulu - Saamatajäänud kasulikkus, kui tarbitakse piiratud ressursse, kuid ressursid on piiratud igal ajal ja igas ühiskonnas. Logistikateenuste kogus on piiratud, mistõttu tarbijal tuleb teha valikuid.Näited : 1)Tee-ehituse alla jäävat maad ei ole enam võimalik kasutada põllumajandusmaana. 2) Raudtee-ehituseks kasutatud materjale ei ole enam võimalik kasutada haiglaehitusel. Fi...
KORDAMINE EKSAMIKS Kordamisküsimused arvestuseks. Arvestuses on vastused on antud variantidena ja väidetena, õigele tuleb ring ümber tõmmata. 1 Millega tegeleb juhtimisarvestus? Juhtimisarvestus ehk otsusepõhjenduslik majandusarvestus (managerial accounting ehk management accounting) peab tagama juhtimisosuste langetamiseks vajaliku info. Hõlmab endas spetsiifilisi meetodeid, protseduure ja võtteid, mille eesmärgiks on anda juhtkonnale ettevõtte juhtimiseks vajalikku infot. Juhtimisarvestuse spetsialisti ülesandeks on info/andmete kogumine, analüüsimine, tõlgendamine ning aruannete koostamine, mis võimaldaks juhtkonnal põhjendatult langetada otsuseid (nt äriotsused, valikud). Juhtimisarvestuse valdkonnad: * kuluarvestus * ettevõttesisene finantsplaneerimine * ettevõttesisene aruandlussüsteem Seos juhtimisotsustega Kontrollitav ehk mõjutatav kulu - kulu, mille suurust saab juht oma tegevusega mõjutada Mittekontrollitav ehk m...
Majandusarvestus KOONDEELARVE Ainetöö juhtimisarvestuses Õppejõud: 1 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 EELARVE Eelarve on meetmete plaan, milles ennustatakse tuleviku majandustehinguid, tegevusi ja sündmusi rahalistes ja mitterahalistes näitajates. Eelarve koostamisel peavad organisatsiooni juhid enne strateegiiste eesmärkide seadmist vaatama tulevikku ja hindama võimalikke muudatusi majanduskeskkonnas ja klientide väärtushinnangutes. Eelarvestamise käigus läbiarutatud ja arendatud strateegiate kasutamine aitab saavutada paremaid tulemusi. Eelarvete abil seotakse tegevusjuhtkonna ja töötajate eesmärgid organisatsiooni eesmärkidega. (2) 4 KOONDEELARVE Koondeelarve on kompleksne eelarve, mis algab müügieelarve koostamisega ja lõpeb lõplike finantsaruanne...
Kulu (expense, cost) on eesmärgi saavutamiseks ärakasutatud või loovutatud ressursside maksumus. Hoolde- ja käidukulusid loetakse kas kõik muutuvkuludeks, kas osa muutuvkuludeks Otsekulud (direct costs) on kulud, mida saab vahetult seostada tootega. ja osa püsivkuludeks või kõik püsivkuludeks. Nii on otsekuludeks toote valmistamiseks vajalik materjal või elektri tootmisel kütus. Kapital on vara või varaline õigus, millest saab rahas väljendatavat tulu ning mida Kaudsed kulud (indirect costs) on kulud, millel puudub otsene seos tootega või mida saab kasutada lisavara loomiseks. ei soovita lugeda otsekuludeks Vara jaotatakse järgmiselt: · Muutuvkulud (variable cost) Cm on kulud, mis muutuvad koos tootmismahu muutusega · Põhivara, kestva kasutusega (tavaliselt üle ühe aast...
A2. Sisukord A.2 Infotehnoloogia juhtimine Management of IT..........................................................................................................2 A.2.1 Infotehnoloogia strateegia IT strategy .............................................................................................................. 2 A.2.1.1 Mõista infotehnoloogia strateegia vajadust. Evaluate the need for an IT strategy. ....................................2 A.2.1.2 Kirjeldada infotehnoloogia strateegia ja äristrateegia integreerimist. Describe how integrate the IT strategy with the business ..........................................................................................................................................2 A.2.1.3 Seostada infotehnoloogia strateegia äriplaaniga. Relate IT strategy with business processes. ..................2 A.2.2 Erinevate organisatsiooniliste struktuuride infotehno...
Ühtse kuluarvestussüsteemi tunnused (eeldused): võrreldavad kuluaruanded, kehtestatud arvestusperioodid, kulude liigitamise alused, kulude jaotamise alused, varade hindamise alused. Traditsiooniline kuluarvestus- kulude arvestuse meetod, mille kasutamisel liigitatakse kulud otsekuludeks ja kaudkuludeks ning arvestatakse kõik kulud kuluobjektidele, kasutades mahupõhiseid kulukäitureid. Traditsioonilises kuluarvestuses paigutatakse kuluobjektidele kõigepealt otsekulud. Kaudkulud paigutatakse kulukohtadele ning pärast seda jaotatakse traditsiooniliste kulukäiturite abil kuluobjektidele. Traditsioonilise kuluarvestuse eelised: Otsekulud on olulised; Kaudkulud on suhteliselt väikesed; väike toodete nomenklatuur; tootmisprotsess lihtne; tehnoloogia stabiilne; lihtne organisatsiooni struktuur Puudused: 1)Ei anna muutuvas keskkonnas piisavat ülevaadet kulude kujunemisest organisatsioonis. 2)Tegevuste ja tehingute kulud ei ole alati seotud toode...
"Ettevõtlus ja äri planeerimine" kordamisküsimused Eksamiküsimused toetuvad nii loengutele kui harjutustundides käsitletud teemadele, sh materjalidele Moodles. Üldised teemad on toodud järgnevalt. 1. Ettevõtluse definitsioonid, ettevõtjate iseloomustus ja ettevõtte määratlus äriseadustikus ja klassifikatsioonid. Ettevõtluse definitsioonid ETTEVÕTLUST on defineeritud kui protsessi, kus vajaliku aja ja pingutuste ning riskide võtmise tulemusena luuakse väärtusi ja isiklikku rahulolu (Hisrich ja Peters, 1989). ...protsess, mille kaudu inimesed saavad teadlikuks ettevõtlusest kui võimalusest ja astuvad samme äri alustamiseks (Stevenson 2005) Ettevõtte käivitamine ja/või kasvatamine läbi innovaatilise, riski võtva juhtimise (Fred L. Fry) Erinevaid distsipliine ühendav teadmisvaldkond Ettevõtluse elemendid (F.L.Fry, 1993): a. Äri alustamine b. Loov ja innovatiivne äri c. Kasvav...
1. Ettevõtluse definitsioonid, ettevõtjate iseloomustus ja ettevõtte määratlus äriseadustikus ja klassifikatsioonid. ETTEVÕTLUST on defineeritud kui protsessi, kus vajaliku aja ja pingutuste ning riskide võtmise tulemusena luuakse väärtusi ja isiklikku rahulolu (Hisrich ja Peters, 1989). ETTEVÕTLUST (ettevõtlikkust) on käsitletud ka kui ressurssi kõrvuti traditsiooniliste tootmise sisenditega (maa, kapital, töö) (Appleby, 1994). ETTEVÕTJA on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing (Eesti Äriseadustiku §1). ETTEVÕTE on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb ettevõtjale kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema ettevõtte tegevuseks (Äriseadustik §5 lõige1). Ettevõtjate ühised jooned: o Võimekus midagi teha o Sa...
"Ettevõtte majandusõpetus" kordamisküsimused Iga küsimuse juures on märgitud põhiõpiku leheküljed (,,Ärikorralduse põhiteadmised") ja lisaks ka Power Pointi esitlusfaili nimi, kust selle teema kohta infot leiab! 1. Ettevotte_majandusopetuse_aineII07) · Ettevõtluskeskkonna iseloomustus: klassifikatsioonid, tasandid, subjektid. (lk 20-41, Sisekeskkond o Juhid o Omanikud o Töötajad · Väline keskkond on vaadeldav mikro- ja makrotasandil o Väline mikrokeskkond Tarbijad Hankijad Konkurendid Inimressursid Finantsressursid o Väline makrokeskkond Poliitiline keskkond Majanduslik keskkond Sotsiaalne keskkond Tehnoloogiline keskkond Looduslik keskkond Rahvusvaheline keskkon...
TMJ3330 "Ettevõtte majandusõpetus" kordamisküsimused Iga küsimuse juures on märgitud põhiõpiku leheküljed (,,Ärikorralduse põhiteadmised") ja lisaks ka Power Pointi esitlusfaili nimi, kust selle teema kohta infot leiab! 1. Ettevõtluskeskkonna iseloomustus: klassifikatsioonid, tasandid, subjektid. (lk 20-41, Ettevotte_majandusopetuse_aineII07) · Sisekeskkond o Juhid o Omanikud o Töötajad · Väline keskkond on vaadeldav mikro- ja makrotasandil o Väline mikrokeskkond Tarbijad Hankijad Konkurendid Inimressursid Finantsressursid o Väline makrokeskkond Poliitiline keskkond Majanduslik keskkond Sotsiaalne keskkond Tehnoloogiline keskkond Looduslik keskkond Rahvusvaheline keskkond ...
“Ettevõtte majandusõpetus” kordamisküsimused Iga küsimuse juures on märgitud põhiõpiku leheküljed („Ärikorralduse põhiteadmised“) ja lisaks ka Power Pointi esitlusfaili nimi, kust selle teema kohta infot leiab! 1. Ettevotte_majandusopetuse_aineII07) Ettevõtluskeskkonna iseloomustus: klassifikatsioonid, tasandid, subjektid. (lk 20-41, Sisekeskkond o Juhid o Omanikud o Töötajad Väline keskkond on vaadeldav mikro- ja makrotasandil o Väline mikrokeskkond Tarbijad Hankijad Konkurendid Inimressursid Finantsressursid o Väline makrokeskkond Poliitiline keskkond Majanduslik keskkond Sotsiaalne keskkond Tehnoloogiline keskkond Looduslik keskkond Rahvusvaheli...
ÜHISKONNA ARENG JA MAJANDUSSOTSIOLOOGIA KUJUNEMISLUGU ADAM SMITH (1723-1790) "Rahvaste rikkus" 1776 Majandusteaduslik uurimus (uue teadusharu sünd) - majandusteadus, samas juhend poliitika kujudamiseks Ajastu kontekstis radikaalsed vaated Uuenduslik idee tootvast tööst kui riigi rikkuse allikast (läbimurre võrreldes merkantilismiga), arvati et tollimaksud kullavaru väljaviimisel toovad riigile rikkust Populaarseim "nähtamatu käe" kontseptsioon ("Usalda turgu") Keskendub riikide rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldustele I arengu eeldus tööviljakuse kasv läbi tööjaotuse, spetsialiseerumise Töö algne universaalne vahetusväärtus, määrab kauba hinna (mitte kuld ei määra enam kauba hinda) Kui ühte tööd teeb üks inimene, siis tekib vilumus, ei kulu nii palju aega ühelt töölt teisele liikudes Spetsialiseerumine tööviljakuse kasv, tööiseloom muutub ruti...
Raha, finantsinstitutsioonid ja turud Eksamiks ettevalmistumise küsimused 1. Hoiuseid vastuvõtvad ja hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad Hoiuseid vastuvõtvad: Kommertspangad Investeerimispangad Ühistu tüüpi finantsinstitutsioonid Teised spetsialiseeritud pangaliigid: o Kaubanduspangad o Hüpoteekpangad o Hoiupangad Hoiuseid mitte-vastuvõtvad: Kindlustusseltsid Liisingufirmad Faktooringufirmad Pensioni- ja investeerimisfondid Fondivalitsejaid Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud 2. Eesti finantsturuosalised (Finantsinspektsiooni kodulehekülg) Krediidiasutused Kindlustusseltsid Kindlustusvahendajad Fondivalitsejad Investeerimis- ja pensionifondid Inves...
Majandusinfosüsteemid 1. Selgita süsteemse käsitluse põhimõtteid. · Süsteemne käsitlus põhineb arvamusel, et süsteemi elemendid toimivad erinevalt, kui need on keskkonnast või tervikust eraldatud. · Mõtlemisviis, mis käsitleb meid ümbritsevas maailmas ja meis endis toimuvat/leiduvat süsteemidena ja süsteemidesse kuuluvana. · Näiteks: majandussüsteemid (kapitalism, turumajandus), õigussüsteem jne. 2. Süsteemi definitsioon, selgita (kasuta joonist). · Süsteem omavahel seotud objektide terviklik kogum, mis on mitteamorfne ja terviklik. Süsteemi iseloomustavad elemendid ehk objektid, sidemed, hierarhia ja käitumine. Sageli on süsteemi piiritlemine keeruline. · Süsteemi struktuur ja omadused peavad garanteerima süsteemi eesmärkide täitmise. · Joonised: Sisendiks on mingi re...
Eksami kordamisküsimused Eksamitöö teooria test annab 25 punkti (testis on 40 küsimust, 45 min. Moodle-i põhine, üks katse). Test hõlmab loengute ja õpikute materjali (vt. Moodle-s iga teema juures kirjas). Eksamitöö ülesanded annavad 20 punkti (4 ülesannet, 50 min. Moodle-i põhine, üks katse). Eksamitöö tüüpülesanded on lahendatud seminarides 7, 8, 10, 11, 12. 1. Peamised põhjused, mis tekitavad ettevõtete poolse finantsteenuste ja –instrumentide nõudluse. Innovatsiooni ning arendustega seotud algsed kulutused Käibe- ning põhivara soetamiseks vajalik kapital Äritegevusi toetavate teenuste rahastamine Riskide juhtimiseks/maandamiseks Ettevõtte kapitalistruktuuri muutmiseks/restruktureerimiseks ning tootluse parandamiseks. 2. Peamised põhjused, mis tekitavad üksikisikute ja kodumajapidamiste poolse finantsteenuste ja –instrumentide nõudluse. Nende eesmärgid, eelistused ja nõudlus erinevate tarbitavate ...
Raha ja pangandus Eksamiks ettevalmistumise küsimused 1. Hoiuseid vastuvõtvad ja hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad Finantsvahendaja -majandusüksus, mis vahendab kapitali säästjatelt investeerijatele I. Hoiuseid vastuvõtvad: Kommertspangad Investeerimispangad Teised spetsialiseeritud pangaliigid: kaubanduspangad, hüpoteekpangad, hoiupangad Ühistu-tüüpi finantsinstitutsioonid EESTI: pangad, ühistupangad, hoiu-laenuühistud II. Hoiuseid mitte-vastuvõtvad Kindlustusseltsid Liisingufirmad Faktooringufirmad Pensioni-ja investeerimisfondid Riskihajutamisfondid Fondivalitsejad Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud Investeerimisühingud Järelevalveasutused Reitinguagentuurid 2. Eesti finantsturuosalised (Finantsinspektsiooni kodulehekülg) Finantsinspektsioon teostab riiklikku järelevalvet Eestis tegevusloa alusel tegutsevate krediidiasutuste, kindlustusseltside, kindlustusvahendajate, investeerimisühingute, fondivalitsejate ja väär...
2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia 2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu kujunemislugu 1. Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A. Smith’i järgi, selle kriitika 6. Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A. Smith’i järgi, selle kriitika Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: tööviljakuse kasv, mille tagab tööjaotus; tööviljakuse kasv, mille tagab tööjaotus; turukonkure...
EUROOPA LIIDU EKSAM ÕPIVÄLJUNDID 1) OMAB SÜSTEEMSET ÜLEVAADET EUROOPA LIIDU OLEMUSEST, ARENGUST JA TOIMIMISE ÜLDPÕHIMÕTETEST. OLEMUS Euroopa Liitu kuulub 28 liikmesriiki. Euroopa Liit on Maastrichti lepinguga asutatud eraldiseisev rahvusvaheline organisatsioon. • Ainuke tunnus, mille poolest EL sarnaneb teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega, on see, et ta loodi rahvusvahelise lepingu tulemusena. • Oma erinevuse tõttu tavalisest rahvusvahelisest organisatsioonist on Euroopa Ühendus ja seega ka Euroopa Liit saavutamas staatust, mis sarnaneb üksikriigi omaga (2000). Euroopa Liidu neli vabadust: inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine. Euroopa Liidu peamised tegevusvaldkonnad: • Siseturg ja ühtne valuuta • Ühine põllumajanduspoliitika • Regionaalpoliitika • Energeetika ja keskkonnapoliitika • Justiits- ja siseküsimused • Ühine välis- ja julgeolekupoliitika Euroopa Liidu...
Loeng nr 1. Sissejuhatus 1.1. Ajalooline areng ehitusmaksumuse määramisel Iidsetest aegadest on inimesed enne ehitamise alustamist vajanud teavet selle kohta, millised kulusid ehitus endaga kaasa toob. Ehituse maksumuse prognoosimine pole sama, mis maksumuse plaanimine, samuti kui ilma prognoosimist ei saa nimetada ilma plaanimiseks. Mõlemal juhul võib tegelik olukord kujuneda väga erinevaks oodatust, seda täiesti sõltumatult prognoosijast. 19. sajandi alguseni tehtud prognoosid rahuldasid inimeste vajadusi küllaltki hästi ja enamik tähtsatest ehitustest võeti ette kas lihtsalt heas usus edule või siis väga jõukad inimesed ehitasid oma lõbuks ning mõlemal juhul leiti lõpuks ka vajalikud vahendid, ehitise lõpetamiseks. Ehitusprotsess koosnes seejuures paljudest küllaltki lihtsatest ja sõltumatutest ning suhteliselt püsivate kuludega tööoperatsioonidest. Vaatamata sellele tekkisid aga ka siin vead ehituse maksumuse hindamises. Esimene...
www.eaei-ttu.extra.hu Lk 1. esimene pool Sissejuhatus Ehituseelarvestamisse kulu (kulutus) -hind -maksumus Kulu- rahasumma, mis on juba kas tegelikult tasutud või kuulub tasumisele olemasolevate maksudokumentide alusel mingi hüvise (toote või teenuse) eest, mujale või teenuse pakkujale nt, ehitajale on lubatus ehitusplatsile tulnud ning eest tasumine. Hind- rahasumma, mida hüvise pakkuma küsib kauba või teenuse eest, kus juures pakkuja tegelikud kulud on hinnast erinevad, üldjuhul madalad hinna ja tegelike kulude vahe on müüja kasumiks. Maksumus- kuluarvutustulemusi üldistav termin , mis esitab rahaliselt ehitise püstitamiseks vajalike ressursside hankimiseks tehtavaid kulutusi, kus juures ühe osapoole kulud on teisele hinnaks. Keskmine hind=kulud+kasum Ehituskulud selle all mõistetakse ehitisse investeerimisega seotud kulutusi, alates ehitise projekteerimisest, kuni selle ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
