Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Õiguse alused(Tallinna Ülikool) II seminar vastustega (0)

1 Hindamata
Punktid
Õiguse alused. Teise praktikumi küsimused
1. Leia kehtivast õigusest:
1.1)
1 õigustkaitsev norm
Karistusseadustik  § 229 lg 1
Kaitsealuse sordi aretajale või omanikule kuuluvate õiguste omastamise või 
kaitsealuse sordi kasutamise eest ilma omaniku väljastatud litsentsita - 
karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
1.2)
1 pädevusnorm
Eesti Panga seadus § 11 lg 1
Eesti Panga presidendi ainupädevusse kuulub:
1) panganduspoliitika kujundamine ning Eesti Panga tegevuse üldjuhtimine, 
samuti Euroopa Keskpankade Süsteemi ülesannete täitmise korraldamine;
2) Eesti Panga Nõukogu otsuste täitmise korraldamine ja nende täitmise 
tagamiseks vajalike meetmete (sealhulgas sanktsioonide) rakendamine;
3) [ kehtetu – RT I 2003, 15, 88 – jõust. 1.05.2004]
4) Eesti Panga esindamine ilma eri volituseta kõigis küsimustes ja instantsides 
nii siseriigis kui välismaal;
5) volituste andmine Eesti Panga esindamiseks kas teatud puhkudel või teatud 
küsimustes;
6) Eesti Panga Nõukogule ettepanekute tegemine Eesti Panga asepresidentide, 
siseauditi osakonna juhataja ja iseseisvate allasutuste juhtide ametisse 
nimetamiseks ning vabastamiseks, samuti Finantsinspektsiooni nõukogu 
liikmete nimetamiseks ja tagasikutsumiseks;
7) Eesti Panga eelarve kinnitamine.
1.3)
1 kollisiooninorm
Tsiviilseadustiku üldosa seadus § 129
Kui Eesti välislepingus on tsiviilseadustiku üldosa seadusest erinevad sätted,  
kohaldatakse välislepingu sätteid.
1.4)
1 volitus - e delegatsiooninorm
Riikliku pensionikindlustuse seadus § 32 lg 1
Riikliku pensioni määrab elukohajärgse  pensioniameti   direktor või tema 
asetäitja või pensioniameti direktori volitatud pensioniameti struktuuriüksuse 
juht või tema asetäitja, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 33 sätestatud juhul.
2. Loo õiguslaused, millel on järgmised tunnused
2.1. lause:
a) regulatiivne,
b) alternatiivse abstraktse faktilise koosseisuga,
1
c) keerulise õigusliku tagajärjega
Kui töötajal puudub isiklik pastapliiats või kui töötaja pastapliiats muutub 
kasutuskõlbmatuks, siis on tööandja kohustatud töötajale andma uue  pastapliiatsi  
ja eelnevalt kontrollima, et see oleks töökorras.
2.2. lause:
a) regulatiivne,
b) keerulise abstraktse faktilise koosseisuga,
c) lihtsa õigusliku tagajärjega.
Kui ostetava kauba summa on alla 50 Eesti Krooni ning ostja soovib maksta 
kaardiga , siis on müüjal õigus keelduda kaardimakset vastu võtmast.
2.3. lause:
a) regulatiivne,
b) lihtsa hüpoteesiga,
c) keerulise keelava dispositsiooniga
      
      Kui õpilane viibib aktusel, siis on tal keelatud valjusti rääkida ja nina  nuusata .
2.4. lause:
a) regulatiivne,
b) alternatiivse hüpoteesiga,
c) alternatiivse õigustava dispositsiooniga
Kui korstnapühkija jalutab mööda tänavat või seisab bussipeatuses, siis on igaühel
õigus teda  tervitada  või talle lehvitada.
2.5. lause:
a) regulatiivne,
b) lihtsa blanketselt viitava hüpoteesiga,
c) alternatiivse õigustava dispositsiooniga
Kui piletikontrolör avastab sõitja, kellel puudub piletiseadusega määratletud 
sõiduõigust tõendav dokument, siis on tal õigus pileti omanik bussist välja saata 
või nõuda pileti omanikult täiendavaid selgitusi.
2.6. lause:
a) regulatiivne,
b) keerulise hüpoteesiga,
c) keerulise keelava otseviitava dispositsiooniga
Kui  koristaja  peseb põrandat ja kasutab  sealjuures  põrandapesuvahendit, siis on tal
keelatud samal ajal tarbida toiduaineid ja kasutada  kosmeetikat , mis sisaldavad 
keemilisi ühendeid, mis on üles loetletud käesoleva õigusakti §-s 20.
2.7. lause:
a) õigustkaitsev,
b) blanketselt viitava lihtsa hüpoteesiga,
c) alternatiivse suhteliselt määratletud karistava isikulise sanktsiooniga
Kui  autojuht  rikub liikluseeskirjas määratletud norme, siis karistatakse autojuhti 
trahviga 3-5 keskmise päevapalga ulatuses või mootorsõiduki juhtimise õiguse 
peatamisega ühe kuni kahe päeva ulatuses..
2.8. lause:
a) õigustkaitsev,
b) otseviitava keerulise hüpoteesiga,
c) lihtsa õigusttaastava  varalise  sanktsiooniga
Kui  kalamees  võtab teise kalamehe võrgust kalu ja tal puudub selleks Kalapüügi 
seaduse §-s 3 määratletud luba,  siis peab kalu ärandanud kalamees võrgu 
tegelikule omanikule hüvitama kalade eest saadava võimaliku tulu.
3. Leia normi loogiline struktuur? (Kus on H-D-S)
(2) Kui asja sihtotstarbele vastava kasutamise võimalus on käesoleva seaduse
§-s 278 nimetatud puuduse või takistuse tõttu üksnes vähenenud (H)  ,  võib üürnik
alandada   üüri   puudusele   vastaval   määral   puudusest   teada   saamisest   kuni   puuduse
kõrvaldamiseni kestnud ajavahemiku eest.(D)
(3)  Üürnik peab üüri maksma ka(D)  aja eest, mil ta ei saanud asja kasutada
temast oleneval põhjusel, eelkõige oma äraoleku tõttu(H),  kuid ta võib üürist maha
arvestada üürileandja poolt kokkuhoitu ja asja teistsuguse kasutamisega saadud kasu
väärtuse(D).  (Võlaõigusseadus   §   296.   Üüri   maksmisest   keeldumine   ja   üüri
alandamine )
4. Otsi välja üks õigusnorm, mille loogilise struktuuri osade määramine tundub 
olevat keeruline. Pane kirja normi tekst ja oma mõtted, miks võiks selle loogilise 
struktuuri määramine keeruline olla.

Maareformi seadus § 25
(3) Kohalik  omavalitsus  võib munitsipaalomandisse antud sotsiaalmaa  sihtotstarbega 
maa sihtotstarvet muuta, nimetatud maad võõrandada, kasutusvalduse või 
hoonestusõigusega koormata maavanema otsusega saadud maa korral üksnes 
keskkonnaministri loal ning Vabariigi Valitsuse otsusega saadud maa korral üksnes 
Vabariigi Valitsuse loal. Luba antakse kohaliku omavalitsuse motiveeritud taotluse 
alusel. 
Selle normi loogilise struktuuri määramine on keeruline, kuna see norm on väga pika 
lausena sõnastatud. Norm koosneb kahest eraldi  normist , mis on ühte lausesse pandud
ning mõlema puhul on dispositsioon  paigutatud hüpoteesist  ettepoole . Dispositsioon 
on samal ajal keeruline ja  alternatiivne .
5. Leia ajakirjandusest, kohtulahenditest vm allikatest üks juhtum, mille puhul 
3
on sinu meelest tegu faktide tuvastamise raskustega. Esita lühidalt juhtumi sisu 
ning põhjenda, miks antud juhul on raske fakte tuvastada

Noorte tutvumisportaalis tegi mitmete noormeestega tutvust ennast hispaanlannana 
tutvustav isik, kes kogus poiste kohta intiimseid kompromiteerivaid  fotosid ja 
videolõike ning hiljem ähvardas neid ja soovitas koguni  suitsiidi  teha. Seda isikut ja 
süütegude fakte on väga raske tuvastada, kuna isik tegutseb Interneti kaudu ja väga 
raske on kindlaks teha, kes on see isik, kes istus teisel pool arvutit ja esitles end noore 
hispaania  tüdrukuna, kes soovib Eesti poistega tutvust teha.
6. Lahenda ülesanne
Liiklusseaduse   eesmärgiks   on   kujundada   võimalikult   turvaline   ja   viisakas
liikluskultuur   ning   jätab   selle   saavutamiseks   politseinikule   laia   kaalutlusõiguse
rikkumiste sanktsioneerimisel:  suuline  ja kirjalik  hoiatustrahv  10-100 päevapalga
ulatuses ja  arest  1-3 päeva. Kuidas hinnata selle teabe alusel järgmisi  politseiniku
diskretsiooniotsuseid?
6.1.  Politseinik  tabab esmakordselt kiiruseületamiselt oma abikaasa ja piirdub suulise
hoiatusega.
Politseiniku   abikaasa   ületas   kiirust   esmakordselt   ja   seega   oleks   loogiline,   et
politseinik   ei   sanktsioneeriks   teda   väga   karmi   karistusega,   samas   on   tegemist
politseiniku enda abikaasaga ja seega politseinik tõenäoliselt piirduski kõige leebema
karistusega, mis seaduse järgi võimalik on.
6.2. Politseinik tabab Eestis esmakordselt kiiruseületamiselt lätlase ja teeb rahatrahvi
50 päevapalga ulatuses.
Kuna tegemist on esmakordse kiiruseületamisega, siis oleks loogiline, et politseinik
piirduks suulise või kirjaliku hoiatusega, äärmisel juhul trahviga miinimumsummas.
Selles otsuses mängis rolli tõenäoliselt fakt, et kiiruseületaja oli teisest rahvusest –
lätlane. Seega polnud politseiniku otsus õiglane.
6.3. Politseinik tabab  neljandat  korda kiiruseületamiselt ühe mehe ja rakendab talle
kolmepäevast aresti.
Kuna mees ületas kiirust juba neljandat korda, siis peaks sanktsioon olema väga karm.
3-päevane arest on antud sanktsiooni lubatud ülempiir, seega vastas politseiniku otsus
olukorrale. 

Document Outline

  • Õiguse alused. Teise praktikumi küsimused
Õiguse alused Tallinna Ülikool-II seminar vastustega #1 Õiguse alused Tallinna Ülikool-II seminar vastustega #2 Õiguse alused Tallinna Ülikool-II seminar vastustega #3 Õiguse alused Tallinna Ülikool-II seminar vastustega #4
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-01-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 44 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor shokohoolik Õppematerjali autor
Tallinna Ülikooli aine "Õiguse alused" (Reena Säästla) teise seminari ülesanded koos vastustega.

Sarnased õppematerjalid

Õiguse alused-Kolmanda praktikumi juhtumid
6
pdf

Õiguse alused. Kolmanda praktikumi juhtumid

Õiguse alused. Kolmanda praktikumi juhtumid 1. Loo õiguslaused, millel on järgmised tunnused 1.1. lause: a) regulatiivne, b) keerulise hüpoteesiga, c) keerulise õigustava dispositsiooniga Kui linnaelanik puhastab tänavat lumest ja lörtsist, siis on tal õigus kasutada selleks labidat ja sahka. 1.2. lause: a) regulatiivne, b) lihtsa blanketselt viitava hüpoteesiga, c) alternatiivse keelava dispositsiooniga Kui laps kasutab mänguasju vastavalt mänguasjade kasutamise seadusele, siis on tal keelatud mänguasju lõhkuda või neid teistele lastele anda. 1.3. lause: a) õigustkaitsev, b) otseviitava keerulise hüpoteesiga, c) lihtsa täielikult määratletud varalise õigusttaastava sanktsiooniga

Õiguse alused
Õiguse alused
5
doc

Õiguse alused

See et ta on Lätlane ei ole kindlasti raskendava asjaolu miks määratud karistused peaksid erinema 2.3. Politseinik tabab neljandat korda kiiruseületamiselt ühe mehe ja rakendab talle kolmepäevast aresti. Arvan et antud karistus on proportsioonis sooritatud rikkumisega ja peaks olema OK. 2. Lahenda ülesanne Põhiseadus näeb ette eneseteostuse vabaduse tagamise, mida võib piirata ainult seaduse alusel. Abipolitseinikuseadus näeb ette abipolitseinikule õiguse seaduserikkuja vahistada ning transportide ülekuulamiseks ning asjaolude selgitamiseks jaoskonda. Abipolitseinik tabab Klaara tegevuselt, mis tundub abipolitseinikule kahtlasena. Ta küll ei näe otsest õigusrikkumist, kuid kardab, et see võidakse toime panna. Selleks otsustab ta Klaara vahistada ning transportida jaoskonda asjaolude selgitamiseks. Kas abipolitseinik tegutses õiguspäraselt? Ei. Grammatilise tõlgenduse järgi, ei tegutsenud abipolitseinik õiguspäraselt. 3

Õiguse alused
SISSEJUHATUS ÕIGUSESSE
40
docx

SISSEJUHATUS ÕIGUSESSE

väärtused. Õigus tekib riigiorganite otsustusest. Õigus on otsus selle kohta, mis hea ja õiglasena peab kehtima. Õigusele on omane: - Normatiivsus - Ühiskondlikkus - Ajaloolisus - Kokkuleppelisus - Neutraalsus (+ eetiline neutralsus) Õiguse ülesanded Õigus on abstraktsioon, mis on inimeste poolt kasutusele võetud, et tagada kord. - Korrafunktsioon – õigus suunab inimeste käitumist, riigi tegevust ning tagab normide täitmise sunni kohaldamise võimalusega (KORD) - Rahufunktsioon – sõltub riikliku võimu ainukasutamise õiguse teostamise tõhususest ning baseerub õigusnormide ühiskondlikul aktsepteerimisel. Teame mida kellelt ja kust oodata. - Otsustamisfunktsioon – õige käitumine on kirjas õigusnormis Õiguse liigitamine -Õiguse allika järgi: positiivne õigus (muutub ajaga)

Sissejuhatus õigusteadusesse
Õigusentsüklopeedia konspekt
38
doc

Õigusentsüklopeedia konspekt

02.09.2014 Õigusentsüklopeedia.  Süsteemne ülevaade mandri-euroopaliku õiguskultuuri kuulutavatest õiguse põhimõistetest.  Korrastatud mõtlemine juriidiliste kategooriate abil.  Teoreetiline alus õiguslikku tähendust omavate olukordade sisuliseks analüüsiks.  Igal akadeemilisel nädalal üks tekst! SEADUSTEVIHIK  Õigusnormi sisaldav akt. Iseseisev seminaritöö õigusnormi sisaldav akt. Raamat: Sissejuhatus õigusteadusesse. Euroopa Liidu Õigus. Õigusetõlgendamise teooria. Juridica. (eesti ja ülemaailmne), Eesti Vabariigi Põhiseadus.

Õigus
Riigiõigus
47
doc

Riigiõigus

Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust- inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Õigust defineeritakse kui kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike normide kogumit, mis on loodud inimkäitumise korrastamiseks ja mille täitmist peab lõppastmes riik tagama. Õigust kui nähtust iseloomustab rida tegureid: Õigus on üldise iseloomuga käitumisnormide kogum. s.t. õigus haarab formaalselt kõiki indiviide, kes satuvad tema toimesfääri. Käitumiseeskirjad on adresseeritud kõikidele isikutele. Õigusnormide süsteem on rajatud kindlate printsiipide järgi. Õigusnormid on süstemaatilistel alustel koondatud õigusaktidesse, õigusharudesse ja allharudesse. Õigusnormide loojaks on pädev institutsioon.(näiteks parlament) Riik peab lõppastmes õiguse täitmist tagama. Mittetäitmisel tagatakse see riigi sunniga

Riigiõigus
Lepinguo igus kollokviumid
81
pdf

Lepinguo�igus kollokviumid

■ kinnisasja puhul ei saa omandireservatsiooni kasutada, sest kinnisasja asjaõigusleping ei saa olla tingimuslik ■ eelmärke instituut AÕS § 63 lg 1 p 1 – kasutatakse omandireservatsiooni asemel eelkõige ostja huvide kaitseks; eesmärk tagada asjaõiguse omandamise nõuet ○ Mittekehalised asjad (nt nõudeõigus) ■ müügilepingu täitmiseks on vajalik õiguse ülekandumine müüjalt ostjale, mis toimub vastavalt § 174, nõudeõiguse puhul § 164-le. ■ kohaldatakse seaduses sisalduvat müügilepingu (§ 208 lg 3) regulatsiooni analoogia alusel ■ õiguste müümisel tuleb müüdud õigus ostjale üle kanda selliselt, et ostja omandab õiguse ja saab õigustatud isikuks

Lepinguõigus
Õigusteaduse eksam
52
doc

Õigusteaduse eksam

Kordamisteemad aines sissejuhatus õigusteadusesse Eksam toimub: 13. jaanuaril 2012 kell 16:30, ruum X-313 18. jaanuaril 2012 kell 16:30, ruum X-413 1. Sotsiaalse normi põhitunnused, funktsioon, liigid (tavanorm, moraalinorm, korporatiivne norm, õigusnorm). 2. Õigusnormi mõiste ja tunnused, ülesanne. Õigusnormi liigid, loogiline struktuur (hüpotees, dispositsioon, sanktsioon). 3. Ajaloolised õiguse allikad, nende lühiiseloomustus. Eesti õiguse allikad. 4. Õiguse mõiste objektiivses tähenduses. Õiglus. 5. Normi hierarhia põhimõte. 6. Õigussüsteemide sisuline jaotus. Kontinentaal-euroopa ja anglo-ameerika õigussüsteemide üldiseloomustus, vahe. 7. Eraõiguse ja avaliku õiguse vahetegu, olulisemad põhimõtted. Õigussüsteem, õiguse valdkonnad, nende lühiiseloomustus, kuulumine era- ja avaliku õiguse harusse. 8. Õigussuhte mõiste

Õiguse alused
Halduso igus
70
pdf

Halduso�igus

Haldusõigus (OIAO.05.039) § 1 Sissejuhatus 03.09 loeng A.Haldus ja haldusõigus ● Haldusõiguse ese on avalik haldus ○ Materiaalses tähenduses avalik õigus – avaliku võimu tegevus, mille sisuks on haldusele pandud ülesannete teostamine ■ lubade andmine, korrakaitse politsei poolt ○ Organisatsioonilises tähenduses avalik haldus – haldusorganisatsioon, mis koosneb halduse kandjatest, haldusorganitest ja muudest haldusasutustest ■ haldusaparaat

Haldusõigus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun