Kinnisvaraõigus I Lk 1/ 9 Kinnisasja kasutusse andmine teisele isikule Kasutusse andmise õigused ja reeglid tulenevad · Tsiviilseadustiku üldosa seadus olenevad lisaks AÕS-s ja VÕS-s sätestatule ka sellest kellele kasutusse antav kinnisasi kuulub (ehk kes on kinnisasja omanik): · Eraõiguslik isik on oma otsustes vaba kuidas, kellele ja millise tasu eest oma vara kasutada annab. · Avalik õiguslik isik (KOV; riik; av-õigusl jur, isik) saab temale kuuluvat vara anda kasutusse üksnes kindlate reeglite seaduste ja vastavate kordade järgi. Kasutusõigused võivad aga ei pea olema kinnistusraamatusse kantud, see oleneb kinnisasja omaniku tahtest ja kasutusse saajaga saavutatud kokkuleppest, millisel viisil ja määral omanik oma õigusi käest ära annab ja kuivõrd siduvaks see kokkulepe soovitakse muuta. Milles seisneb vahe võlaõigusliku ja asjaõigusliku kasutuse vahel
Tsiviilõiguse üldosa OIEO.04.068 2016 SEMINAR 1 Teema: Tsiviilõigussuhe ja subjektiivne tsiviil õigus. Subjektiivsete õiguste teostamine ja kaitse Lugeda: 1. ÕPIK lk 19-81 2. ERAÕIGUSLIKE KAASUSTE LAHENDAMISE METOODIKA (2015, ÕIS-is) Soovituslik täiendav kirjandus: 1. Kull, I. Eesti tsiviilõiguse allikate tugev ja nõrk kohustuslikkus. Juridica, 2010, 7, lk 463-472. 2. Kull, I. Hea usu põhimõte lepinguõiguses ja selle kohaldamise kohtupraktikast. Riigikohus. 2001. Lahendid ja kommentaarid. Tallinn, Juura Õigusteabe AS, 2002, lk 1158 – 1170. ÜLESANNE: Kaasuste lahendamise üldskeemi (vt juhis kaasuste lahendamiseks ÕIS-is) ja kaasuse tehke järgnevate kaasuste puhul kindlaks: 1) kelle vahel, millisel alusel ja millist liiki õigussuhted tekkisid? 2) milliseid subjektiivseid õigusi omavad kaasustes märgitud isikud ja milli
Lepinguõigus kollokviumid MÜÜGILEPING Müügilepingu mõiste ● Müügileping VÕS § 208 lg 1 järgi: ○ asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja kohustub müüjale tasuma ostuhinna rahas ja võtma asja vastu ○ müügileping kui võlaõiguslik leping ning kohustustehing ● Kohustustehing – võlaõiguslik leping, mille alusel tekib lepingu objektiks oleva vara võõrandamise kohustus. ○ Müügileping on kohustustehing, millega luuakse lepingu poolte vahel müüdud asja ja selle omandi üleandmise ja vastuvõtmise kohustus. ● Käsutustehing – toimub võõrandatava vara omandiõiguse ülekandmine ○ TsÜS § 6 lg 3 Reeglina on kohustus- ja käsutustehing samas dokumendis Müügile
TARTU ÜLIKOOL AVATUD ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Rooma eraõiguse alused Kaasuse lahendamine Võlaõigus Juhendaja mag. Siim Kuusik Tartu 2011 Sisukord Sisukord............................................................................................................................. 2 1 KAASUSE TEKST..................................................................................................................3 2 KAASUSE LOOMUS............................................................................................................. 3 3 KAASUSE LAHENDUS VARIANT A PUHUL ROOMA ÕIGUSE JÄRGI........................4 3.1 Millised nõuded on Erosel Daphne vastu?........................................................................5 3.2 Millised nõuded on Erosel Felixi vastu?...........................................................................5 3.3 Järeld
KASUTUSLEPINGUD Kasutuslepingud on üks suuremaid lepingurühmi võlaõigusseadused. Kõikide kasutuslepingute ühiseks tunnusjooneks on eseme kasutusse andmine kindlaksmääratud perioodiks ja peale kasutuslepingu lõppemist või lõpetamist on kasutaja kohustatud kasutusse võetud asja kasutusse andjale tagastama. Kasutuslepingute alusel läheb kasutusse andjalt kasutajale üle eseme kasutus ja valdusõigus ning kasutusse andja peab tegema võimalikuks asja kasutamise ja valdamise. Valdus AÕS § 32 järgi on tegelik võim asja üle. Seega eseme kasutusse võtjast saab seaduslik otsene valdaja. ÜÜRILEPING Üürilepingu olemus Üürileping on oma olemuselt kasutusleping, mis on igapäevaselt üks levinumaid kasutusalaga lepinguliike. VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üürileandja andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu. See tähendab, et üürilepingut saab sõlmida kõikide asjade kasutuss
VÕLAÕIGUS Võlg võlgnemine ehk kohustus Kohustus tuleneb ld k (obligatio) Võlaõigus on inimeste põhiõigused ja vabadused. Lepingujärgsed (ost- müük) ja leopinguvälised suhted (kahju hüvitamine avariis). Võlaõigus on eraõiguse osa, millega reguleeritakse võrdsete subjektide võlasuhteid. Võlaõigus reguleerib võlasuhteid eraõiguslike isikute vahel. Isikud ehk õigussubjektid, kelle vahel on võlaõiguslik suhe on seotud põhimõtteliselt võrdväärsete suhetega. Võlasuhtena käsitletakse õigussuhet, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik e. Võlgnik e deebitor) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik e võlausaldaja e kreeditor) kasuks teatud tegu või hoiduda mingi teo tegemisest. Kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist (VÕS § 2 lg 1). Võlaõigusuhtest omandab üks isik õiguse nõuda võlgnikult teatus sooritust ja sellele vastab võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks mingi tegu. Terminiga võlg
Lepingute areng ja liigid. Leping on teatav suhe inimeste vahel, mille alusel neil tekivad vastastikused õigused ja kohustused. Üldistatult võib öelda, et leping on kokkulepe. Samas ei ole igasugune kokkulepe veel leping. Õiguslikud tagajärjed, mis lepingutest tulenevad, võivad olla väga mitmesugused: lepingute alusel võivad üle minna asjad, kellelgi võib tekkida kohustus teha teatav töö või hoiduda millegi tegemisest. Enamasti tähendab lepingu sõlmimine mingit muutust inimese varalises sfääris. Lepingule iseloomulikult on selline muutus tavaliselt millegi vahetus: mõlemad lepingu pooled saavad teineteiselt midagi, olgu see siis asi (ese), raha või tööpanus. Piir lepingu ja lihtsalt kokkuleppe vahel pole alati selgelt määratletav. Näiteks kokkulepe minna pärast kooli squash'i mängima ei ole veel leping, aga kui lepitakse kokku, et Kevin õpetab Taivole tund aega squash'i ning pärast õpetab Taivo talle vastutasuks tund aega ujumist, siis on ilmselt
KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 2 EAP Facility Management Kalender 1. 02. veebruar - 1. loeng Teema 1. Ainetöö selgitus. 2. 09. veebruar – 2. loeng Teema 2. 3. 16. veebruar – 3. loeng Teema 3,4. 4. 23. veebruar – 4. loeng. Teema 5 5. 01. märts – 5. loeng. Teema 6,7. 6. 08. märts – 6. loeng. Teema 8. 7. 15. märts 7. loeng Teema 9. 8. 22. märts SEMINAR 9. 29. märts ARVESTUS Õpikud 1. Kinnisvarahooldaja käsiraamat. TTÜ kirjastus, 2008. 2. Kinnisvarahalduri käsiraamat. TTU kirjastus, 2007. Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit www.ekhhl.ee infomaterjalid Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Õppevahend aines KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 (2 EAP) Facility Management Koostas: lektor Madis Kaing Tartu 2012
Kõik kommentaarid