Rahvusvahelised organisatsioonid (3)

Q: Kuidas suhtutakse Eesti osalemisse rahvusvahelistes organisatsioonides?

Vastus leiad õppematerjalist: Rahvusvahelised organisatsioonid

Q: Miks osaleb Eesti rahvusvahelistel operatsioonidel?

Vastus leiad õppematerjalist: Rahvusvahelised organisatsioonid

Q: Mida tähendab Rahvusvaheline organisatsioon?

Vastus leiad õppematerjalist: Rahvusvahelised organisatsioonid

Keskkool - Ühiskond - Ühiskonnaõpetus

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kuidas suhtutakse Eesti osalemisse rahvusvahelistes organisatsioonides?
Miks osaleb Eesti rahvusvahelistel operatsioonidel?
Mida tähendab Rahvusvaheline organisatsioon?

Lähte Ühisgümnaasium
Kuidas suhtutakse Eesti osalemisse rahvusvahelistes organisatsioonides?
(Lühiuuring)
Lähte 2008
SISUKORD

Mida tähendab Rahvusvaheline organisatsioon

Ühinenud Rahvaste Organisatsioon
3. Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon
4. Euroopa Liit
5. NATO
Miks osaleb Eesti rahvusvahelistel operatsioonidel?
Inimeste arvamus osalemisse rahvusvahelistes organisatsioonides
Kokkuvõte
Kasutatud allikad
1. Mida tähendab Rahvusvaheline organisatsioon?
Rahvusvaheline organisatsioon on rahvusvahelise tegevuspiirkonnaga organisatsioon.
Eristatakse kahte liiki rahvusvahelisi organisatsioone:

Valitsustevahelised organisatsioonid

Valitsustevaheline organisatsioon on vähemalt kolme riigi poolt rahvusvahelise lepinguga ühiste eesmärkide saavutamiseks loodud organisatsioon, mis omab asutajaliikmetest iseseisvat tahet ning on suuteline seda oma organite kaudu teostama .
Valitsustevahelised organisatsioonid on rahvusvahelise õiguse subjektidasutamislepingust tulenevas ulatuses. Nende õigussubjektsus võib olla asutamislepingus sõnaselgelt väljendatud, kuid võib olla ka tuletatud .

Valitsusvälised organisatsioonid

Valitsusvälised organisatsioonid ei ole rahvusvahelise õiguse subjektid , vaid on tavaliselt riigisisese õiguse alusel moodustatud. Eestis on nende õiguslikuks vormiks tavaliselt mittetulundusühing või sihtasutus .
Hoolimata sellest, et valitsusvälised organisatsioonid ei ole rahvusvahelise õiguse subjektid, võivad mõned neist osaleda näiteks diplomaatilistel konverentsidel vaatlejaliikmena.
2.Ühinenud Rahvaste Organisatsioon
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on 1945. aastal loodud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Organisatsiooni tegevuse aluseks on ÜRO põhikiri (harta). Organisatsiooni peakorter asub New Yorgis . Liikmesriike on 192.Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991.
3. Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon ehk OSCE (inglise Organization for Security and Co- operation in Europe ) on organisatsioon, mis asutati 1975 NATO ja Nõukogude bloki riikide poolt ühiselt.
Eesmärgid – püüab konflikte ennetada, kriise orjata ja aidata kaasa konfliktijärgse sotsiaalsele taastustööle, sealhulhgas inimõiguste tagamisele.
Eesti – aastal 1990 – jälgida venekeelse vähemuse olukorda pärast riikide taasiseseisvumist ning Eesti ja Läti kodakondsuse taastamist.
Põhjamõõde ehk Põhjadimensioon on Euroopa Liidu välis- ja piiriülese koostöö poliitika, mis hõlmab Põhjamaid, Läänemeremaid, Arktika regiooni ning Loode-Venemaad.
Põhjamõõtme idee algataja oli Soome president Martti Ahtisaari 1994. aastal. Konkreetselt hakati Soome eestvedamisel Põhjamõõtme loomise suunas tegutsema 1997. aastal. Esialgse idee kohaselt pidi see olema Euroopa Liidu ühispoliitika osa. Põhjamõõtme partnerriikidest Eestist, Lätist, Leedust ja Poolast said 2004. aasta 1. maist Euroopa Liidu liikmesriigid. See andis hoo Põhjamõõtme edasisele arendamisele. Seepeale kaasati koostöösse ka üha enam Venemaa Loode föderaalringkond ja Kanada . Viimasel on koos USA-ga praegu vaatlejariigi staatus.
Piirkondlikest organisatsioonidest on Põhjamõõtmes Läänemeremaade Nõukogu, Arktika Nõukogu, Barentsi Regionaalne Nõukogu, Läänemere Linnade Liit, Põhjamaade Ministrite Nõukogu ja Balti Ministrite Nõukogu.
Koostöös Euroopa Komisjoniga töötatakse välja uut Põhjamõõtme raamdokumenti, mis peaks valmima 2006. aasta lõpuks.
4. Euroopa Liit
Euroopa Liit on Euroopa riikide rahvusvaheline organisatsioon, millel on 27 liikmesriiki.
Euroopa lõimumisprotsessi alguseks võib lugeda 1951. aastat, mil sõlmiti Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamisleping . Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland , Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks.
Koostöö erinevates valdkondades laienes veelgi, kui 25. märtsil 1957 allkirjastati Roomas Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ( EURATOM ) asutamislepingud. ESTÜ, EMÜ ja EURATOM olid eri organisatsioonid. Et aga neisse kuulusid samad riigid ja neil olid ühised juhtorganid, kutsuti neid Euroopa Ühendusteks. Volituste laienemisega sai 1993. aastal Euroopa Ühendustest Euroopa Liit.
1993. aastal jõustunud Euroopa Liidu ehk Maastrichti leping lõi tänapäeval eksisteeriva "kolmesambalise" Euroopa Liidu:

Esimese samba moodustavad Euroopa Ühendused. Sinna kuuluvad ühisturg - ja rahaliidu nõuded, samuti liidu lisapädevused teatud valdkondades nagu liidu kodakondsus , keskkond, teadustöö, haridus ja koolitus.
Liidu teine sammas võimaldab teha koostööd ühise välis- ja julgeolekupoliitika vallas.
Kolmandas sambas on liidu justiits - ja siseküsimuste poliitika, mille alla omakorda kuuluvad varjupaiga- ja immigratsiooniküsimused, juriidiline koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades ning tolli- ja politseikoostöö terrorismi,narkokaubanduse ja pettuse vastu võitlemisel

5. NATO
NATO ehk Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (ametlikult inglise keeles North Atlantic Treaty Organisation ehk NATO on sõjaväeline allianss, millele pandi alus 4. aprillil 1949 Põhja-Atlandi lepinguga ehk Washingtoni lepinguga.
Alates 29. märtsist 2004 on NATO liikmeid 26:
Miks osaleb Eesti rahvusvahelistel operatsioonidel?
Iseseisvusest tulenevate hüvede nautimise kõrval on ühel demokraatlikul riigil enesestmõistetav omada rahvusvahelisel areenil ka kohustusi. Kuulumine Euroopa Liitu ja NATOsse on meie julgeolekut maailmas oluliselt suurendanud. Sellegipoolest ei tähenda see, et me võiksime rahulikult , käed rüpes, ilma omapoolsete panuseta nende organisatsioonide liikmestaatust nautida. Võrdväärse liikmena rahvusvahelisse kogukonda kuulumine nõuab ka omapoolset osalust rahvusvaheliste kriiside ohjamises ja rahu tagamises.
Eesti mõtestab oma julgeolekut julgeoleku jagamatuse printsiibi kaudu. Meie julgeolek on otseselt seotud rahvusvahelise julgeolekukeskkonna arengutega. Edu välismissioonidel on Eesti jaoks elulise tähtsusega, kuna see mõjutab nii meie kui ka meie liitlaste julgeolekut, aga ka meile oluliste rahvusvaheliste organisatsioonide positsiooni maailmas.
Eesti osalus rahvusvahelistes operatsioonides on olulisim panus koostöösse NATO ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega. Meie rahvusvaheline maine julgeolekukoostöö partnerina sõltub otseselt riigi valmisolekust ning võimest panustada NATO, ÜRO ja Euroopa Liidu operatsioonidesse. Eesti panus rahuoperatsioonidesse on aasta-aastalt kasvanud.
Vähem oluline ei ole demokraatliku riigi moraalne kohus aidata oma panusega rahuoperatsioonidesse neid riike ja rahvaid, kes end ise aidata ei suuda või kellelt see võime on jõuga võetud. Eesti, mida totalitaarne riik on kaua okupeerinud, oskab hinnata vabaduspüüdlusi ja inimõigusi.
Eesti kaitseväe ülesehitamist alustati 1991. aastal sisuliselt nullist. Operatsioonidel osalenud kaitseväelaste kogemused on osutunud asendamatuks ja vajalikuks oskusteabeks Eesti kaitseväe arendamisel.
1995. aastast kuni tänaseni on erinevatel operatsioonidel osalenud rohkem kui 1800 Eesti kaitseväelast. Eesti on kogunud märkimisväärsel hulgal missioonikogemusi alates 1995. aastast, kui alustasime osalemist rahuvalveoperatsioonis Horvaatias. Peale selle on Eesti osalenud erinevatel rahvusvahelistel operatsioonidel Bosnias, Kosovos , Liibanonis, Afganistanis ning Iraagis . Rahvusvaheliste operatsioonide vallas teeb Eesti tihedat koostööd eelkõige Suurbritannia , Taani ja USAga .
Kaitseväelaste lähetamine missioonipiirkondadesse toimub vastavalt põhiseadusele Riigikogu otsuse alusel. Parlamendi ülesanne on otsustada, millistel operatsioonidel, kui suure kontingendiga ja kui kaua kaitsevägi osaleb. Kõikidel operatsioonidel, kus Eesti kaitseväelased osalevad, on olemas ÜRO Julgeolekunõukogu mandaat ning kohaliku valitsuse palve meie osalemiseks.

Avalik arvamus ja Eesti kaitsejõudude missioonid

Ehkki Eesti kaitsevägi osaleb välismissioonidel juba 90-ndate aastate keskpaigast, hakati avaliku arvamuse uuringutes välismissioonidesse suhtumise vastu huvi tundma alles 2003. aastast – siis, kui Eesti ühines USA poolt ellu kutsutud Iraagi-vastase koalitsiooniga.
Läbi kõigi nende aastate on kerges ülekaalus olnud missioonidel osalemist pooldavad arvamused. Eitav suhtumine missioonidesse pääses esile märtsis 2004, pärast seda, kui Iraagis langes esimene Eesti sõjaväelane. Eitavad vastused on ülekaalus ka viimases, 2007. aasta juunis toimunud arvamusküsitluses.

Joonis 1 - Kas Eesti kaitsejõudude üksused peaksid vastavalt oma võimalustele osalema rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides erinevates maailma pingekolletes /kogu elanikkond/

Üldine arvamustrend on tegelikult vähe-informatiivne, sest eestlaste ja mitte-eestlaste suhtumine välismissoonides osalemisse on olnud kogu aeg peaaegu et vastandmärgiline – sama palju kui on eestlaste hulgas olnud missioonide pooldajaid , on olnud mitte-eestlaste seas nende vastaseid ja vastupidi.

Jooniselt 2 näeme, et eestlaste arvamustes oli missioonide pooldajate ja vastaste osakaal võrdne vaid märtsis 2004 - pärast seda, kui Iraagis hukkus esimene Eesti sõjaväelane. Ülejäänud küsitlustes on missioonidel osalemist pooldanud enam kui pooled, ajuti ka enam kui 60 protsenti eestlastest.
Eestlased on hinnanud missioonidel osalemist küllaltki ratsionaalselt, seostades seda selgelt NATO liikmeks olekuga. Siiski võib tänavuses uuringus näha toetuse langust, mida võib seletada Iraagi sõja vastaste meeleolude süvenemisega kogu maailmas.

Joonis 2 - Kas Eesti kaitsejõudude üksused peaksid vastavalt oma võimalustele osalema rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides erinevates maailma pingekolletes /eestlased/

Mitte-eestlaste suhtumine missioonidel osalemisse on olnud domineerivalt negatiivne ning ühtlasi ka väga kõikuv (joonis 3).

Joonis 3 - Kas Eesti kaitsejõudude üksused peaksid vastavalt oma võimalustele osalema rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides erinevates maailma pingekolletes /mitte-eestlased/

Tabel 1 Seos Eesti NATO liikmesuse ja missioonidel osalemise toetamise vahel
/mitte-eestlased, juuni 2007
Kas Eesti peaks osalema missioonidel?
KÕIK
Suhtumine Eesti kuulumisse NATOsse
Pooldab
Ei poolda
JAH
26%
49%
11%
EI
63%
45%
82%

Seega on NATO liikmesust pooldavate mitte-eestlaste suhtumine välsimissioonides osalemisse küllaltki sarnane eestlaste hoiakutega, samas kui NATOsse kuulumist vastustavate mitte-eestlaste puhul on suhumine missioonidel osalemisse domineerivalt eitav.

Suhtumine Iraagi missiooni

Ehkki uuringutes on juttu missioonidest tervikuna , on nendesse suhtumist kõige enam kujundanud Iraagi missioon .
Iraagi sõda on avalikus arvamuses olnud algusest peale väga ebapopulaarne.
Jaanuaris 2003 toetas USA ja tema liitlaste ühepoolset rünnakut Iraagile 9% küsitletutest, juhul kui sõjaline operatsioon leiaks aset ÜRO heakskiidul, siis veel 20%. 64% ei toetanud tol ajal alles kavandatavad sõjalist aktsiooni mitte mingil tingimusel ( Postimees 1- veebr. 2003)
Veebruaris 2003 toimunud arvamusmonitooringus „Avalik arvamus ja riigikaitse “ toetas sõjalise operatsiooni alustamist Iraagi vastu vaid 11% küsitletutest, Iraagi ründamist ei toetanud 80 %.
Pooled küsitletutest leidsid , et Eesti ei peaks USA rünnakut Iraagi vastu toetama , 37% soostus seda toetama juhul, kui ÜRO Iraagi ründamise heaks kiidab. Vaid 5 protsenti oli neid, kes leidsid, et Eesti peaks Iraagi vastase koalitsiooniga liituma igal juhul.

Joonis 4 – Mis tingimustel peaks Eesti toetama sõjategevuse alustamist Iraagi vastu?

Bagdadi kiire langemine muutis Eesti elanike suhtumist Iraagi ründamise osas pisut positiivsemaks, ent siiski jäi enamik eestimaalastest sõjavastastele positsioonidele.
EPL 12. mail 2003: USA ja liitlaste sõjalisi aktsioone pidas õigustatuks 30% (eestlastest 35%), mitteõigustatuks 52% (48%). 59% küsitletute arvates muutis Iraagi ründamine maailma ebaturvalisemaks.

Eesti vägede saatmine Iraaki jäi elanikkonna hulgas siiski suhteliselt tähelepanuta. Aasta lõpul aasta olulisemaid sündmusi valides osutus olulisimaks ootuspäraselt EL-ga liitumislepingu allakirjutamine ja liitumise küsimuses toimunud rahvahääletus (87,5%). Järgnesid vanemapalga kehtestamine (29%) ja Riigikogu valimised (25%). Iraagi missiooni alustamist märkis vaid kümnendik vastanutest, millega see sündmus asetus olulisuse poolest samale tasemele ühiskondliku leppe sõlmimise ja Tõnis Paltsi rahandusministri kohal tagasi astumisega.

Seega – vaatamata deklareeritud vastuseisule Iraagi missioonile, võttis avalik arvamus missioonil osalemise vastu küllaltki rahulikult. Vaatamata sellele, et alati, kui Riigikogus oli kõne all missiooni pikendamine, oli avalik arvamus valdavalt missiooni pikendamise vastu, ei tekitanud Riigikogu vastupidine otsus ka avalikkuses erilisi proteste. Võib öelda, et ehkki avalik arvamus on emotsionaalselt missiooni vastu, saadakse ratsionaalsel tasandil siiski missiooni vajalikkusest aru.

Juunis 2004 oli suhtumine missiooni jätkamisse järgmine:

Seejuures eestlaste seas pidas Iraagist igal juhul lahkumist vajalikuks 39%, mitte-eestlaste seas 63%.

Alates märtsist 2005 on küsitud, kas Riigikogu peaks Iraagi missiooni pikendama.
Tulemused on järgmised:
KÕIK VASTAJAD
EESTLASED

MITTE-EESTLASED

Kokkuvõtteks

Ehkki Eesti kaitsejõud on osalenud ja osalevad paljudel rahvusvahelistel missioonidel, on Iraagi missioon olnud viimase viie aasta jooksul olnud selgelt esiplaanil , mõjutades ka suhtumist missioonidesse tervikuna.

Praegu vaadatakse missioonidel käivad sõjaväelasi tihti kui vaid üht erilist liiki palgatöölisi, kelle tegevus teistel elualadel tegutsejatele suuremat korda ei lähe. Oleks vaja esile tuua nende meeste (ja naiste) missiooni tähendus Eesti jaoks laiemalt ning tõsta sõjaväelase maine Eesti avalikkuses sellisele kohale, mida see tegelikult vääriks. See pole loomulikult saavutatav pelgalt propaganda vahendeid kasutades, vaid eeldaks ka sõjaväelase staatuse igakülgset praktilist parandamist.

Mis puudutab mitte-eestlaste hoiakuid, siis nende kujundamine on eraldi küsimus ja seostub rohkem rahvastikuministri poolt koordineeritava integratsiooni-alase tegevusega . Sellesuvises küsitluses antud vastuste taga võib oletada teatava protesti-meelsuse olemasolu, st. Eesti riigi toimimisega seotud küsimustele anti venekeelsete vastajate poolt teadlikult negatiivseid vastuseid – otsekui kättemaksuks kevadise pronkssõduri aktsiooni eest. Kui kaua selline protestimeelsus hoiakutes püsib, on raske ennustada. Kuid ilma eesti-meelse kuid venekeelse inforuumi olemasoluta ei ole vist suuremat edu loota .
Kasutatud allikad
http://operatsioonid.kmin.ee/index.php?page=152
Juhuslike inimeste arvamused
Kasutatud kirjandus
H. Ainso, U. Klaas, V. Made, R. Toomla , Rahvusvahelised organisatsioonid. Tallinn, 1995.
Eesti tee Euroopa Liitu. / Koost . Ivar Raig ja Erik Terk./ Tallinn, 1995.
Euroopa Liit muutuvas maailmas. /Koost. Ivar Raig ja Raivo Rammus./ Tallinn, 1995.
T. Made, Rahvusvahelised organisatsioonid, Tallinn, 1984.
A. Uustal, Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, Tallinn, 1976.

.DOC Laadi alla originaalfail 8 lk · .doc · 173 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-04-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

173 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

mart98 Õppematerjali autor

korralik referaat tabelitega

rahvusvahelised organisatsioonid referaat ühiskonna õpetuses

Sarnased õppematerjalid

docx

Osce üro nato

Referaat Liis Pibre ÜRO ajaloost Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on praeguseks 191 riiki ühendav ülemaailmne organisatsioon, mille laia tegevusvaldkonda kuuluvad nii rahu ja julgeoleku, arengu kui ka inimõigusküsimused. ÜRO tegevuse alguskuupäevaks võib lugeda 24. oktoobrit 1945, mil jõustus ÜRO põhikiri. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon asutati asendamaks Esimese maailmasõja järel loodud Rahvasteliitu (League of Nations), mis ei olnud suutnud täita talle pandud lootusi rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamisel ega ka edukalt kaasata oma liikmeskonda kõiki rahvusvahelisi suurvõime. Üheks esimestest sammudest uue rahvusvahelise organisatsiooni loomisel oli 14. augustil 1941 USA presidendi F. D. Roosevelti ja Suurbritannia peaministri W

Ühiskonnaõpetus

odt

TÄHTSAMAD RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID

Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Mari Hummal TÄHTSAMAD RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID Referaat Õpetaja: Marika Kaasik Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus – rahvusvahelised suhted.................................................................................................3 1 ÜRO- Ühinenud Riikide Organisatsioon...........................................................................................4 1.1 ÜRO eesmärgid ja tegevuspõhimõtted......................................................................................4 1.2 Eesti ja ÜRO..............................................................................................................................4 2 NATO e. Põhja- Atlandi Lepingu organisatsioon.............................................................................

Ühiskond

doc

NATO referaat

koordineeritus kasvavad. See nõuab NATO ja Euroopa Liidu liikmesriikidelt tõhusaid vastumeetmeid, sh võimet ja valmisolekut lahendada terrorismiga kaasnevaid kriise. Pidevalt kasvab vajadus nii kahe- ja mitmepoolse kui ka rahvusvahelistes organisatsioonides tehtava riikidevahelise koostöö järele. Samas ei ole paranenud rahvusvaheliste organisatsioonide võime lahendada mõningaid julgeolekuprobleeme. Kiiresti arenevad rahvusvahelised kontaktid suurendavad erinevate sotsiaalsete ja keskkonnaprobleemide edasist rahvusvahelistumist ning vastavalt on kasvanud ka võimalus, et Eestit ohustavad kaugemal alguse saanud probleemid. Riigi väiksuse ja avatuse tõttu on Eesti majandus tugevas sõltuvuses maailmamajanduse arengust. Riigi julgeoleku seisukohalt on oluline majandussidemete tasakaalustatud areng ja läbipaistvus ning välisinvesteeringute stabiilne juurdevool. Vajakajäämised neis

Ajalugu

pptx

Rahvusvahelised organisatsioonid

Rahvusvahelised organisatsioonid Eesti osalemine rahvusvaheliste organisatsioonide töös ÜRO – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon • Asutatud: 24. oktoobril 1945 • Peakorter: New York • Liikmeid: 193 • ÜRO peasekretär: Ban Ki-Moon • Eesti kuulub ÜROsse alates 1991. aastast ÜRO eesmärgid ÜRO eesmärgid: • rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine; • riikidevaheliste sõbralike suhete arendamine; • rahvusvahelise koostöö saavutamine rahvusvaheliste majandus-, sotsiaal-, kultuuriliste ja humanitaarprobleemide lahendamisel ning inimõiguste

Ühiskond

rtf

NATO

- http://www.mad.gov.ee/?op=body&id=9 6. Eesti osalus rahuoperatsioonides.- http://www.kmin.ee/?op=body&id=154 7. Eesti avalik arvamus NATO- ga liitumisest.- http://www.mfa.ee/est/nato/kat_328_3050.html 8. Eesti ja NATO pärast Praha tippkohtumist.- http://www.mod.gov.ee/op=body&id=250 18 Lühendid EL- Euroopa Liit NATO- Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon ÜRO- Ühinenud Rahvaste Organisatsioon MAP- Membership Action Plan KFOR- Kosovo rahutagamisvägi SFOR- NATO juhitud stabiliseerimisväed 19

Ühiskond

doc

Euroopa Liit, ÜRO, OSCE

(ÜRO) on 26. juunil 1945. aastal San Franciscos loodud 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Organisatsiooni tegevuse aluseks on ÜRO põhikiri (harta). Liikmesriike on 192. ÜRO peasekretär on Ban Ki-moon. ÜRO töökeelteks on inglise, prantsuse, hispaania, hiina, araabia ja vene keel.Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991.

Ühiskonnaõpetus

docx

Rahvusvahelised organisatsioonid

Rahvusvahelised organisatsioonid NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon Asutatud 1949.a. Eesti liitus 29.03.2004 Asutajaliikmed: Ameerika Ühendriigid, Kanada; Belgia, Holland, Luxemburg; Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia, Portugal; Taani, Norra, Island Peaeesmärk: Kaitsta liikmesriikide vabadust ja julgeolekut nii poliitiliste kui sõjaliste vahenditega. (,,Relvastatud rünnak ühe liitlase vastu on kui relvastatud rünnak kõikide liitlaste vastu" artikkel 5) Relvajõud maavägi, merevägi, lennuvägi. Sõjaolukorras tullakse appi õhujõududega.

Ühiskonnaõpetus

odt

Ministrite nõukogu, euroopa komisjon, osce, opec

anda arvamus nende ülesannete täitmiseks esitatud kandidaatide sobivuse kohta. Nende ametiaeg on kuus aastat, võimalusega seda pikendada. Nad valitakse isikute hulgast, kelle sõltumatus on väljaspool kahtlust ning kellel on oma riigi kõrgeimatesse kohtunikuametitesse nimetamiseks nõutav kvalifikatsioon või kes on tunnustatud ja pädevad juristid. Euroopa Kohus asub Luksemburgis. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on 26. juunil 1945. aastal San Franciscos loodud 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Organisatsiooni tegevuse aluseks on ÜRO põhikiri (harta). Organisatsiooni peakorter asub New Yorgis. Põhikiri jõustus 24. oktoobril 1945

Kodanikuõpetus

Rohkem sarnaseid