Sõltuvused (0)

Sõltuvused

Alkohol

Alkoholist räägitakse Eestis väga palju, kuna selle tarvitamine on muutunud enesehävituslikuks. Kas oled vahel neid jutte kuuldes mõelnud, et mis selles alkoholis siis nii halba on? Võib tunduda uskumatuna, mida kõike alkohol mõjutab- tervist, suhteid, kuritegevust, varajast suremust , vara hävimist jne. Alkoholi poolt tekitatud kahju on kordades suurem kui alkoholiaktsiisist saadav riigitulu .
Miks alkohol nii ohtlik on?
Enamik noori ei usu, et joomine on neile kuidagi ohtlik. Kui alkoholi tarbida targalt ja mõõdukalt, siis võib see nii olla, kuid enamasti ununeb mõõdukus peo käigus. On leitud, et tervelt 47% inimestest, kes alustasid joomisega enne 14. eluaastat , saavad hilisemas elus alkoholisõltlased. Võrdluseks võib tuua, et peale 21. eluaastat alkoholi tarbimist alustanutest saavad sõltlased vaid 9%. Niisiis tegelikkuses võib alkohol meie igapäevaelu tõsiselt mõjutada. Noortele tekitab alkohol rohkem tervise- ja sotsiaalseid probleeme kui täiskasvanutele. Purjus olemine võib kaasa tuua vedelikukaotuse, madala veresuhkru taseme ja mürgituse- pohmeluse .  Väga suur kogus alkoholi võib osutuda surmavaks- võid langeda koomasse, oksendada ja seejärel oksesse lämbuda. Alkohol võib kahjustada ka sinu aju ja organismi ning põhjustada depressiooni. Füüsilistele mõjutustele lisaks võib alkohol kahjustada ka sinu lähedasi ja suhteid üldiselt. Viimase 10 aasta jooksul on raskeid maksahaigusi põdevate noorte arv mitmes Euroopa riigis kasvanud. Need on haigused, mida varem peeti vanemate inimeste haigusteks. Alkoholi liigtarbimist ja ka sõltuvust alahinnatakse sageli, kuna mõju tervisele, suhetele ja tervele elule ei ilmne kohe. Mida varem hakkab inimene liigselt alkoholi tarbima, seda raskem on oma käitumist muuta ja nad võivad kaotada kontrolli oma elu üle. Probleemid alkoholiga on ka üks peamine enesetappude põhjustaja Eestis.
Alkohol ja seadus
Alkoholi tarvitamise vanusepiir on kehtestatud seadusega ja märgib vanust , millest alates võib alkoholi tarbida, osta ja omada. Eestis on selleks vanusepiiranguks täisealiseks saamine- alkoholi tohib osta ja tarbida alates 18. eluaastast. Lisaks on Eestis keelatud täiskasvanutel alaealisele alkohoolseid jooke osta, pakkuda ja üle anda.
Alkohol sinu kehas
Alkohoolseid ehk etanooli sisaldavaid jooke on kolme tüüpi:
1) Kääritatud joogid: õlu, vein, siider;
2) Destilleeritud piiritus: viski , rumm, viin , džinn;
3) Segujoogid : kääritatud/destilleeritud tooted, mis on segatud soodavee või mahlaga .
Alkohol imendub maost kiiresti verre ja sooltesse ning lõpuks jõuab kõikidesse organitesse.
Enamus alkoholist lõhustub seejärel ja väljub verest maksa kaudu, vaid väike osa (10%) väljub uriini, hingeõhu ja higi kaudu.
Alkohoolsed joogid mõjutavad sinu vere alkoholisisaldust (kui palju on alkoholi grammides ühe liitri vere kohta) erinevalt. See sõltub sinu soost, kehakaalust, vanusest , geneetilistest omadustest, joomise kiirusest ja sellest kas sa joomise ajal ka sööd. Naistel on kehas vähem vett (ja rohkem rasva) kui meestel ning seetõttu tekib naiste veres sama alkoholikoguse joomisel ka suurem alkoholisisaldus.
Maks vähendab vere alkoholisisaldust kiirusega 0,15 g/l tunnis. See tähendab, et 55 kg kaaluval naisel kulub 2,5 tundi, et vabaneda joogis sisalduvast 10 grammist alkoholist, samas kui 70 kg kaaluv mees vajab selleks 1,5 tundi.
Mis juhtub, kui sa jood ?
Pärast esimest või teist jooki :
- tunned ennast vabamalt ja oled vähem häbelik;
- oled jutukam ja tunned vähem pinget;
- muutud julgemaks ja otsid tähelepanu.
Pärast mitme joogi tarvitamist:
- muutud tundelisemaks, elavamaks ja isegi veidi eufoorilisemaks;
- sinu tunded võivad esile kerkida ja sind tundlikuks muuta;
- sa võid tunduda endale võõrana.
Seejärel:
- võivad sinu otsused olla vähem põhjendatud, sa võid näha kahekordselt ja komistada;
- sa võid astuda kaitsmata seksuaalvahekorda, mida sa hiljem kahetsed;

• sa võid oksendada ja käituda sõprade ees nagu idioot;
  - sa võid kedagi rünnata ja sul võib tekkida probleeme politseiga;
  - halvimal juhul võid sa jääda raskesti haigeks , sattuda õnnetusse või langeda koomasse ja koguni surra.
  

Suitsetamine ja tubakas

Suitsetamine on väga laialt levinud nii noorte kui ka täiskasvanute seas, kuid paljud inimesed ei teadvusta seejuures, et tubaka puhul on tegemist siiski uimastiga. Kuigi see on seaduslik, tekitab tubakas tugevat sõltuvust, millest saadakse aru alles selle küüsis olles. Tubakas sisaldab nikotiini, mis on võimas närvimürk ja põhjustab sõltuvust ning muudab meie organismi tegevust, nagu teisedki uimastid . Seetõttu on palju kergem suitsetamist ennetada kui sellest hiljem lahti saada.
Tubakatoodete tarbimine võib tihti tunduda ohutuna, sest tervisekahjustused ei ole kohe nähtavad, vaid tekivad alles aastate pärast. Kuid tegelikult on sellel väga palju erinevaid mõjusid.
Kuidas mõjutab suitsetamine Sinu keha?
• Suitsetamise tagajärjel muutuvad hambad ja keel kollaseks.
• Riietele, juustele, nahale ja hingeõhule jääb külge ebameeldiv lõhn.
• Juuksed hõrenevad, nahk läheb kortsuliseks.
• Nahk, sõrmeotsad ja küüned muutuvad kollakaks ja rabedaks.
• Suitsetaja vananeb kiiremini.
• Tekib „suitsetaja köha”.
• Väheneb lõhnataju.
• Maitsmismeeled ei funktsioneeri enam nii hästi kui enne.
• Väheneb kopsumaht , mistõttu nõrgeneb ka füüsiline vorm ja vastupidavus.
• Hingamine on raskem ning tekib sagedamini õhupuudus.
• Suitsetaja vereringe jäsemetes aeglustub, mistõttu käed ja jalad on külmavõitu.
• Suitsetaja on igasugu haigustele, nagu näiteks gripp ja nohu , vastuvõtlikum, kuna suitsetamine kahjustab immuunsüsteemi, mis kaitseb bakterite eest.
Milline on tubakatarbimise mõju Sinu tervisele pikaaegsel tarbimisel?
Suitsetamine vähendab oluliselt eluiga – iga suitsetatud sigaret kaotab suitsetaja elust keskmiselt 7 minutit. Tavaliselt elavad suitsetajad 7-13 aastat vähem, kui nad oleks võinud elada mittesuitsetajana.

Narkootikumid

Mis on narkootikumid?
Kõige üldisemas mõttes on narkootikumid kõik sellised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet , ümbritseva maailma tajumist ja käitumist. Tavaliselt kutsutakse narkootikumideks siiski aineid, mida inimesed kasutavad joobe või naudingu saamiseks, aga mis on seadusega keelatud ning tervisele ohtlikud. Narkootikumid võivad olla kas looduslikku päritolu (näiteks kanep) või tehakse neid keemiliselt (näiteks LSD).
Miks on narkootikumid halvad?
Kanep on kõige levinum ebaseaduslik narkootikum maailmas, eriti noorte hulgas. Kanepil on meeli, nii mõtteid kui emotsioone, mõjutavad omadused, samuti kahjustab see peaaegu kõiki aju osasid.

• Kanepi lühiajalisel kasutamisel häirub keskendumisvõime ja tähelepanu, uue info meeldejätmine ja arusaamine on raskem kui tavaliselt.
  
• Kanepi pikaajalisel kasutamisel kahjustub inimese võime tegeleda keeruka infoga . Kanepi tarbimist nooruses seostatakse ka paranoia-. ärevushäire ja depressiooniohuga hilisemas  elus.
  

Narkootikumid  ei ole olnud varem  nii  tugevad  kui  praegu. Isegi niinimetatud "looduslikud" ehk pehmemad narkootikumid, näiteks marihuaana, on mitu korda tugevamad kui 1960-ndatel aastatel. Aastate jooksul on neid narkootikume kas bioloogiliselt või keemiliselt muudetud, nii et neis tekib suurem hulk psühhoaktiivseid aineid, mis tekitavadki "pilvesoleku tunde".
Kõik narkootikumid tekitavad sõltuvust! Ka uimastid, mida inimesed väidavad tarbivat lõõgastumise eesmärgil ehk nn peonarkootikumid (nt ecstasy, GHB ja speed ), tekitavad sõltuvust- sul tekib vajadus seda tunnet ikka ja jälle kogeda. Narkootikumid nagu heroiin ja crack on ühed tugevaimad sõltuvuse tekitajaid. Kõik narkootikumid võivad otseselt või kaudselt põhjustada surma.
Narkootikumid ja sugulisel teel levivad haigused
Narkootikumidega seotud  nakkushaigused  nagu  nt HIV/AIDS ja  B- ning  C-  hepatiit   on kõige tõsisemad, millesse võid seoses narkootikumidega nakatuda. Pea meeles, et nakatumiseks ei pea sa olema sõltlane, vaid see võib juhtuda ka "vaid ükskord proovijatega".
Narkootikumide kasutamine mõjutab HIV/AIDSi levimist neljal viisil:
1. Nakatunud süstalde kasutamine ja jagamine narkootikume süstivate inimeste hulgas;
2. Sugulisel teel, kui narkootikume süstivad inimesed ja nende seksuaalpartnerid on kaitsmata vahekorras;
3. Mittesüstitavate narkootikumide, nt kokaiini ja amfetamiini kasutamine tekitab kõrge riskiga seksuaalkäitumist ehk uimas olles oled tõenäoliselt valmis astuma vahekorda partnerit valima ;
4. Hi-viirus võib levida nakatunud emalt (süstivalt narkomaanilt ja/või narkomaani seksuaalpartnerilt) lapsele.

Internetisõltuvus

Interneti sõltuvushäire
Mõned inimesed veedavad jututubades nii palju aega, et kogu nende elu hakkabki selle ümber keerlema. Osad täiskasvanud jätavad maha oma pikaajalised elukaaslased ja lähevad teise maailma otsa, et kohtuda inimesega, kellega nad on suhelnud vaid küberruumis. Internet pakub võimalust põgeneda reaalsusest ja igapäevaprobleemidest, nii nagu seda teevad alkohol ja narkootikumid. Inimesed võivad luua internetis endale ihaldatud identiteedi, kellega teised hakkavad omakorda suhtlema ja nii võibki tekkida mulje, et need suhted on sama, mis reaalsus . Psühholoogid nimetavad sellist sundkäitumist interneti sõltuvushäireks, mis tekkis esmakordselt seoses interneti jututubade populaarsuse kasvuga.
Vahel võrreldakse internetisõltuvust kasiinosõltuvusega- mõlemad on tõsised käitumishälved, mida ei tohiks jätta tähelepanuta. Mõlema sõltuvuse puhul toimuvad inimese elus tõsised muutused- kõrvale jäävad igapäevased suhted, huvid ja kohustused. See ei tähenda, et arvuteid ja internetti tuleks täielikult vältida- sõltuvus ei teki kõigil. Märksõnaks on mõõdukus ja tasakaalus eluviis, kus on ruumi erinevateks tegevusteks. Internetis pole halba niikaua , kuni kasutajatel on ka päris elu koos reaalsete tegevuste ja suhetega.
Võib tunduda veidrana, kuid esimesed internetisõltlaste toetusgrupid avatu just internetis. Näiteks loodi kümme aastat tagasi selliste probleemidega inimeste aitamiseks esimene veebileht: Internetisõltuvuse Keskus. Selle loojad avastasid, et inimestel oli tekkinud jututubade sõltuvusega sarnane sõltuvus ka muud tüüpi veebilehtedest: pornograafilistest, mängu- ja oksjonilehtedest.
Internetimängud
Oluline on mõista, et mitte keegi ei otsusta ise sõltuvusse jääda. Isegi kui nad tunnistavad oma probleemi, ei näe nad sageli sellele lahendust . Siin saavad kaasa aidata sõbrad. Sõbrad on sageli inimesed, kes märkavad probleemi. Varem kui vanemad, õpetajad või sõltlane ise. Sõpradel on seetõttu oluline roll sõltlase aitamisel, kuid seda ei saa teha ilma, et  abivajaja seda ise sooviks.
Jututubade kõrvale tekkisid järgmise olulise atraktsioonina internetimängud, mille populaarsus kasvas väga kiiresti. Internetimänge on väga erinevaid. Mõnes mängus osales tuhandeid mängijaid kogu maailmast- neid mänge nimetatakse massiivseteks interneti rollimängudeks. Tavaliselt toimub nende tegevus fantaasiamaailmas, kus iga mängija kujutab mõnda väljamõeldud tegelast, kes vaenlasega võideldes või missioone täites liiguvad erinevatele tasanditele, et koguda uusi relvi, kaitsevarustust või võitlusoskusi. Mängu loojad "mängivad jumalat" luues ja valitsedes väljamõeldud maailma ja stimuleerides mängijaid vastavalt oma tahtele.
Need mängud pakuvad võimalust põgeneda igapäevarutiini eest. Miks mitte vahetada kontor võimaluse eest elada kangelasliku võitlejana fantaasiamaailmas- seda muidugi palga eest? Ühte mängu mängib enam kui miljon inimest üle kogu maailma. Suvalisel hetkel on võrgus vähemalt 500 000 mängijat korraga. Tavaline mängusessioon võib kesta viis-kuus tundi. Sõltlane leiab omale sõbrad sageli internetist. Tasapisi hakkab tema elu keerlema küberruumis, mitte reaalses maiilmas.
Kas ja kuidas saab sõltlast aidata?
Oluline on mõista, et mitte keegi ei otsusta ise sõltuvusse jääda. Isegi kui nad tunnistavad oma probleemi, ei näe nad sageli sellele lahendust. Siin saavad kaasa aidata sõbrad. Sõbrad on sageli esimesed, kes märkavad probleemi. Varem kui vanemad, õpetajad või sõltlane ise. Sõpradel on seetõttu oluline roll sõltlase aitamisel, kuid seda ei saa teha ilma, et abivajaja seda ise sooviks.
Internetisõltuvusest pääsemiseks soovitatakse kõige enam arvutikasutuse piiramist. Tuleb endale luua täpne ajakava - näiteks piirata arvuti kasutamist ühele tunnile päevas. Erinevalt enamikust teistest sõltuvustest ei ole täielik loobumine soovitatav. Oluline on leida endale tegevus arvutist ja internetist eemal ning kasutada arvutit vaid konkreetsetel eesmärkidel.