Arvutisõltuvus ja ohud (0)

Tallinna Polütehnikum 
 
 
 
 
 
 
 
Arvutisõltuvus ja ohud 
Referaat 
 
 
 
 
Koostaja : Henri Mulre 
KPE-12 
Arvutid ja arvutivõrgud 
Juhendaja: Reet Pihl 
 
 
 
 
 
Tallinn 2013 
Sisukord 
 
1.  Sissejuhatus .................................................................................................................. 3 
2.  Mis on arvutisõltuvus? .................................................................................................. 4 
3.  Kuidas arvutisõltuvust kindlaks teha ning identifitseerida? ......................................... 5 
4.  Kuidas arvutisõltuvus tekib? ........................................................................................ 7 
5.  Arvuti kasutamisega seotud ohud ................................................................................. 8 
6.  Arvuti kasutamisega seotud terviseprobleemid  ............................................................ 8 
7.  Kasutatud kirjandus ...................................................................................................... 9 
 
 
 
2 
 
1.  Sissejuhatus 
Igal inimesel on teatud sõltuvused. Ühel on sigarettide sõltuvus, teisel kohvi, kolmas ei saa 
päevagi  elatud  ilma ühe tahvli šokolaadita. Võib-olla neljas ei saa päevagi ilma selleta, et 
ei kirjutaks midagi paberile. Järeldus on, et kõik sõltuvused ei ole negatiivsed.  
Sültuvused ja muu on meie psüühikas kinni. Igat asja annab parandada, kui inimesel on 
piisavalt motivatsiooni ning tõsiselt tahet ennast muuta. Kindlasti aitab kaasa ka positiivne 
sotsiaalne surve. Näiteks võib tuua inimese, kes on juba vähemalt 5 aastat suitsetanud. Et 
ilma vaevata maha jätta on suurt tahtejõudu vaja. Samuti aitab kaasa ka sõprade ja lähedaste 
inimeste toetus. Kui sotsiaalne surve on negatiivne, siis inimene ei jätagi järgi, näiteks kui 
inimesed, kellega keegi  läbi käib  tihti suitsetavad ning avaldavad sellega  survet ,  siis on 
raske maha jätta. 
Meie hetkel elame tehnikaajastul. Kõik asjad, teenused ja muu on suuremas osas asnedatud 
tehnikaga või vähemalt tehnika on abiks. See kõik on huvitav aga sellega kaasnevad omad 
riskid ,  millest  räägin  hiljem.  Nimelt  on  tänapäeval  suur  osa  töid  arvutiga,  mitte  nagu 
võrreldes kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Samuti liigub tööstus pigem ka 
mobiilsuse   suunas.  See  ei  ole  võimatu  tsenaarium,  kui  tulevikus  on  arvutid  asendatud 
telefonidega  ning  tahvelarvutitega,  kuna  isegi  praegu  on  nende  jõudlus  uskumatult  hea 
suuruse kohta. 
 
3 
 
2.  Mis on arvutisõltuvus? 
Arvutisõltuvus  on  liigne  arvutikasutus  määral,  mis   segab   tavaelu  elamast.  Et  arvutid 
ümbritsevad meid kõikjal, on raske eristada sügavalt huvitunud kasutajat arvutisõltlasest. 
Esimesena  viitas  sellise  sõltuvuse  võimalikkusele  briti  elektroonilise  õppe   akadeemik  
Nicholas  J.  Rushby  oma  1979.  aasta  raamatus  "An  Introduction  to  Educational 
Computing". Termini võttis kasutusele Margaret A. Shotton 1989. aastal ilmunud raamatus 
"Computer Addiction ". 
Arvutisõltuvuseks  võib  lugeda  kontrolli  alt  väljunud  arvutikasutust,  mis  mõjutab 
negatiivselt sõltlase suhteid ja elu väljaspool virtuaalreaalsust.  Eksperdid  vaidlevad selle 
üle, kas arvutisõltuvuse puhul on tegemist meditsiinilise probleemiga või võiks seda pigem 
kõrvutada  liigse  televiisorivaatamise,  raamatulugemise  ning  tööl  ületundide  tegemisega. 
Tihti tuuakse selle sõltuvusliigi puhul välja sarnaseid ilminguid hasartmängusõltuvusega, 
mida tänapäeval üha rohkem tunnustatakse kui ohtlikku käitumishälvet. Mõlema sõltuvuse 
puhul toimuvad tõsised muutused inimese elus, kõrvale jäävad suhted, huvid ja kohustused. 
 
 
4 
 
3.  Kuidas arvutisõltuvust kindlaks teha ning identifitseerida? 
Tegu võib olla arvutisõltuvusega, kui võib kinnitada vähemalt viit  järgmistest väidetest: 
  Kasutad arvutit et kogeda naudingut, rahulolu ja kergendust; 
   Tunned end tujuka, depressiivse, kergestiärrituva ja väsinuna, kui ei kasuta arvutit; 
  Tunned vajadust üha enam aega ja raha arvutiga seotule kulutada, et muuta oma 
tuju; 
  Hülgad sotsiaalse ja perekonnaelu, õpi- ja töökohustused; 
  Valetad oma perekonnaliikmetele, arstile või teistele, et varjata oma arvutikasutuse 
ulatust; 
  Riskid tähtsate suhete, töökoha, akadeemilise või ametialase edukusega vaid arvuti 
kasutamise nimel; 
  Ebaõnnestud korduvalt oma arvutiga seotud tegevuste kontrollimisel; 
  Ilmneb  füüsilisi  tundemärke  nagu  seljavalu,   migreen ,  halb  füüsiline  vorm  ja 
puudulik enesehügieen; 
  Jätkad  arvuti  kasutamist  ka  siis,  kui  mõistad,  et  see  tegevus  tekitab  probleeme 
reaalses elus. 
 
Jälgimise põhjal on sõltuvussümptomid sellised: 
  enesessetõmbumine; 
  soovimatus lõpetada töö või mängimine arvutis; 
  ei märka või ignoreerib väliseid sündmusi; 
  kohaneb halvasti reaalse eluga; 
  ärritus sunnitud arvutist eemaldamise korral; 
  pidev soov kontrollida oma postkasti  Internetis, pidev ootus minna jälle Võrku; 
  kirglik suhtumine töösse (mängud, programmeerimine või muud tööd) ja ületamatu 
tõmme otsida Võrgust uut informatsiooni; 
  võimetus planeerida  töö või mängu seansi lõppu arvutis; 
  suurte summade kulutamine arvutiprogrammide (s.h. mängude) ja arvutitarvikute 
uuendamisele; 
5 
 
   koduste   tegevuste,  ametialaste  ja/või  õppetöö  kohustuste,  tööalaste   kokkulepete  
unustamine, seda asendavad arvutimängud; 
   hoolimatus   oma  tervise,  hügieeni  ja  une  vastu  seoses  pikaajalise  viibimisega 
arvutis; 
  kohvi ja teiste psühhostimulaatorite kuritarvitamine; 
  valmisolek rahulduda ebaregulaarse, juhusliku ja ühekülgse toiduga, süües arvuti 
juurest lahkumata; 
  emotsionaalsuse tõusu  tundmine arvutiga töötades; 
  huvi  kaotamine  kõige  vastu,  midagi  muud  ei  taha  =  põhiline  tasu  kirgliku 
kiindumuse eest arvutisse; 
   hajuv tähelepanu, pidev tahtejõu kadumine; 
  primitiivsed emotsioonid  ja isiksuse degradeerumine ; 
  nähtav vale aja ja raha kulutamise kohta arvutile. 
 
 
6 
 
4.  Kuidas arvutisõltuvus tekib? 
Arvutisõltuvust  tunnetavad  sõltlast  ümbritsevad  sõbrad,  sugulased,  õpetajad  ja  tuttavad, 
kuid  mitte  ta  ise.  See  on  iseloomulik  ükskõik  millise  sõltuvusliigi  puhul.  Esimeses 
staadiumis  on see enam-vähem kergekujuline häire. Algab "uue mänguasjaga" tegelemine 
õppetöö ja koduste tegevuste arvelt. Järk-järgult inimene kaugeneb sugulastest ja sõpradest, 
prioriteetne on tegelemine "ülemaailmse ämblikuvõrguga". Tavaliselt varjab ta, kui palju 
aega arvuti kasutamisele kulub. 
Teises staadiumis kasvavad sümptomid nagu  lumepall . Kui inimest arvutist vägisi lahutada, 
tekib tal tunne, mis sarnaneb narkomaani piinadele, kellele ei antud järjekordset doosi. Tal 
kaob tähelepanu, väheneb töövõime, tekivad pealesunnitud mõtted, unetus, kuni selleni, et 
ta üldse ei maga, järsult tugevneb tõmme selliste "ergutavate vahendite" poole nagu kohv, 
sigaretid , alkohoolsed joogid, narkootikumid,  kusjuures  mõnikord satuvad süstla otsa ka 
need,  kes  polnud  varem   kordagi   narkootikume  proovinud.  Lisaks  psüühilistele  häiretele 
lisanduvad  peavalud,  vererõhu  ebastabiilsus,   valud   silmades  ja   luudes .  Tugevad, 
tahtejõulised isikud võivad veel proovida oma tähelepanu ümber lülitada millelegi muule, 
näiteks armuda või leida uus töö. 
Kolmas  staadium  on  sotsiaalne  desadaptsioon.  Arvutisõltlane,  kes  enam  ei  saagi  mõnu 
suhtlemisest Interneti kaudu, jätkab siiski pidevalt arvutis viibimist.  Depressiooniseisund  
viib tõsiste konfliktideni tööl ja kodus. 
Üks  uuemaid  arvutisõltuvuse  erijuhtumeid  on  nn  staatusuuenduse  ärevushäire  (inglise 
keeles   status   update   anxiety ).  See  ilmneb  meeleolumuutustes,  kui  ei  ole  võimalik  võrku 
ühenduda ja pidevalt Facebooki või Twitteri kaudu oma tegemistest teada anda ning on 
põhjustatud vajadusest saada tunnustust ja tunda end mingisse kogukonda kuuluvana. 
 
 
7 
 
5.  Arvuti kasutamisega seotud ohud 
Arvuti on saamas paljude inimeste lahutamatuks kaaslaseks ja asendamatuks töövahendiks. 
Selle   kasutamisel   on  rohkelt  võimalusi,  erinevaid  funktsioone  ning  teeb  paljud  tööd  
lihtsamaks. Arvuti võib olla meie jaoks suur  abimees , kuid selle kasutamisega kaasnevad 
ka omad ohud. 
 
6.  Arvuti kasutamisega seotud terviseprobleemid 
Levinud  on  arvamus  ,  et  arvutitöö  kahjustab  eelkõige  silmi.  Tegelikult  on  kõige  enam 
ohustatud lihased , liigesed , närvid ja neid ümbritsevad sidekoelised  struktuurid  . Peamised 
arvutitööga  seonudvad  tervisehädad  võib  jagada  kolme  rühma  :  tugi-liikumisaparaadi 
probleemid,  mille  põhjusi  võime  otsida  töökoha  ,  töövahendite  ning  tööülesannete 
omavahelisest  sobimatusest.  Teiseks  probleemid  silmadega,  mis  tulenevad  peamiselt 
indiviidi silmade eripäradest, tööülesannetest ning mõnedest keskkonna tingimustest nagu 
õhuniiskus  ja  valgustustingimused  ruumis.  Ja   kolmandaks   väsimus  ning   stress ,  mis  on 
tööülesannete keerukuse, hulga ja töö tegemiseks kulutatava aja ühismõju ruumis tagajärg.
 
 
PROBLEEMID 
25%  kaelapiirkonna probleemid
4%
9%
20%  alaseljavalu
25%
11%
17%  probleemid randmete ja
kätega
14%  küünarvarte probleemid
14%
11%  vaevused  küünarnukkides
20%
9%  kaebused  peas ja silmades
17%
4%  jalaprobleemid
8 
 
7.  Kasutatud kirjandus 
Annaabi.ee. (2013). Allikas: 
http://www.annaabi.ee 
Muldre, H. (2013). Omad teadmised. 
Wikpedia. (2013). Allikas: 
http://www.wikipedia.org 
 
9