Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"õõne" - 46 õppematerjali

thumbnail
67
doc

Terve naine

Neitsinaha rebenemise e. defloratsiooniga kaasneb tavaliselt 10 vähene veritsus. Pärast esimest sünnitust jäävad neitsinahast järele neitsinahalihakesed (carunculae hymenales) Ülemises osas laienev tupp ümbritseb emakakaela tupeosa ja moodustab tupevõlvi. Tagumine tupevõlv asub pärasoole ja emaka vahel paikneva Douglase õõne vahetus naabruses, olles eraldatud sellest vaid mõne millimeetri paksuse tupeseina ja selle kõhukelmepoolsel pinnal oleva peritoneaalkattega. Kuna Douglase õõs on kõhukelmeõõne kõige madalam koht, siis valgub sinna vahel haiguslikke eritisi (verd, mäda), mida sealt on võimalik diagnostilisel või ravi eesmärgil tupe tagumise võlvi punkteerimisega eemaldada. Tupe limaskest on kaetud mitmekihilise lameepiteeliga, näärmeid tupe limaskestas ei esine...

Inimese õpetus
202 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Urogenitaalsüsteem

Suguküpse naise munasarjas leiduvad suured põis- e. tertsiaarsed folliikulid (Graafi põiekesed). Nende läbimõõt on 6-12 mm ja nad on palja silmaga nähtavad. Sein koosneb kapillaare sisaldavast sidekoest ja follikulaarepiteelist, mida siin nim. granuloos- e. sõmerkihiks. Sõmerkihi rakkudel on endokriinne funktsioon: nad valmistavad ja eritavad verre naissuguhormooni östrogeeni. Põisfolliikuli õõs sisaldab folliikulivedelikku, munarakk asub folliikuli õõne ühes servas follikulaarepiteelist koosneva munakühmu sisemuses. Munarakku ümbritsevad follikulaarepiteeli rakud moodustavad kiirpärja. Regulaarselt, iga 28 päeva (lunaarkuu)tagant üks valminud folliikulitest lõhkeb ja munarakk uhutakse koos folliikulivedelikuga munasarjast välja - seda protsessi nim. ovulatsioon. Munasarjast väljunud munarakk satub kõhukelmeõõnde ja sealt munajuhasse, olles valmis viljastumiseks. Ovulatsioon toimub kordamööda kord ühes, siis teises munasarjas...

Bioloogia
77 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Meeleelundid - nahk

Nahk MEELEELUNDID Meeleelundite tähtsus Organismile mõjuvad ärritused võetakse vastu tundlike (sensoorsete) meelerakkude e. retseptorite abil. Viimased paiknevad kõikides keha elundites, sealhulgas spetsiaalsetes vastuvõtu- e. meeleelundites. Meelerakud erinevad teistest rakkudest väga suure tundlikkuse poolest, kusjuures nad reageerivad ainult teatud liiki ja teatud tugevusega ärritusele. Meeleelundite ülesandeks on vastu võtta ärritusi väliskeskkonnast. Meeleelundite hulka kuuluvad: nägemiselund - silm o c u l u s kuulmis- ja tasakaaluelund - kõrv a u r i s haistmiselund (ninaõõne haistepiirkond) maitseelund (maitsmisnäsad) kompimiselund (nahatundlikkus) Meeleelundite retsptoritest peaajju saabuv informatsioon organismisse toimivate välispidiste ärrituste kohta on aistingute alu...

Bioloogia
103 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

8. klassi ülemineku eksami küsimused ja vastused

Rohutirtsu välisehitus,närvisüsteem,vereringe,hingamiselundid ja areng. Rohutirts on väike, külgedelt kokku surutud, paljudest lülidest koosneva kehaga, mis on kaetud kõva kerge väliskeletiga, pea külge kinnituvad tundlad, külgedel on kaks silma ja nende vahel kolmas, rindmikul kinnituvad jalad ja tiivad. Tema närvisüsteemi põhiosa moodustab peaaju. Rohutirtsul on avatud vereringe, süda paikneb keha õõne seljaosasj ja juhib vere pea piirkonda. Veri hapnikku ei transpordi. Nad hingavad trahheega, mis ulatuvad putuka kõigi siseelunditeni. Rohutirtsud arenevad vaegmoondega, neil on muna,vastse ja valmiku järk. 30.Liblikate levik. Ööliblikaid on eestis üle 20000 liigi ja päevaliblikaid on üle 100 liigi. 31.Täis- ja vaegmoonde mõiste. Arenemist, kus moone jaguneb kolme etappi muna,vastne ja täiskasvanu. Putukate juures vaegmoondeks...

Bioloogia
211 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vereringeelundkond

Veri voolab väga aeglaselt. Toimub vere ja keharakkude vajel aine vahetus. Sein koosneb ühest rakukihist ja on õhuke. Toimub gaasi, toitainete ja jääkainete vahetus. Võrgustik on väga tihe. 14. Mis on vererõhk, mis seda tekitab ja millistest teguritest sõltub? Rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele. Selle tekitab südame vatsakeste kokkutõmme, mis vere arteritesse surub. Sõltub: südamest aorti paisatava vere hulgast; veresoonte õõne suurusest; veresoonte elastsusest; ringleva vere hulgast; südame töö sagedusest. 15. Milline on normaalne vererõhk noortel inimestel? 115-130 / 70-80 mm elavhõbedasammast. 16. Kirjelda suurt vereringet. Algab vasakust vatsakesest, mis paiskab vere aorti. Aordist lähtuvad arterid, mis lähevad üle kapillaarideks. Läbi kapillaaride seinte liiguvad hapnik ja toitained kudedesse, neist liiguvad jääkained verre. Arteriaalne veri muutub venoosseks. Kapillaare läbiv veri liigub edasi...

Bioloogia
83 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Histoloogia ja embrüoloogia

Põhiaine e. intertsellulaarsubstants: - Osseoalbumiin - Osseomukoid - Kondroitiinsulfaat - Ca-soolad 3. Kiud: -Kollageensed (kollageen-I) -(Elastsed, retikulaarsed, väga vähe) Luud ümbritseb väljast periost e. luuümbris ja luuüdi õõne poolt endost. Periostil on kaks kihti ­ sisemine kambiaalne e. osteogeenne välimine fibroosne kiht Kambiaalse kihi osteogeensete elementide abil toimub luukoe regeneratsioon. Fibroosne kiht koosneb pikisuunalistest kollageensetest kiududest, sellest kulgevad ristisuunalised perforeerivad e. Sharpey kiud luuainesse. Osteon e. Haversi süsteem ­ lamellaarse luukoe morfofunktsionnalne ühik. Moodustavad osteoni e. Haversi kanal, mida ümbritsevad luulamellid...

Arstiteadus
261 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Anatoomia

Kinnituvad kõik õlavarreluu deltaköprusele. Eesmise osa funktsiooniks on õlavarre viimine küljele ja ette, tagumisel osal aga õlavarre viimine taha. 48. Õlavarre lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid: · Õlavarre-kakspealihas ­ algab kahe peana: pikk pea algab abaluu liigeseüliselt köbrukeselt pika kõõlusega, mis läbib õlaliigese õõne , asetsedes õlavarreluu köbrukeste vahevaos ning lühike pea algab kaarnajätkelt. Lihase lõpposa kinnitub . 7 Tallinn aga tugeva kõõluse abil kodarluu köprusele. Funktsiooniks esemete maast üles tõstmine. · Õlavarre-kolmpealihas ­ algab kolme peana: pikk pea abaluu liigesealuselt...

Anatoomia
292 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Anatoomia teise kontrolltöö vastused

68.Gaasivahetus alveoolis: (Joonis 12) SKEEM!!! 69. Selgitada kopsu- ja rinnakelme tähtsust hingamisel: (joonis 12) Kopsukelme on sidekoeline õhuke kate, mis on kopsukoega tihedalt kokku kasvanud. Rinnakelme on tihedalt kokku kasvanud rindkere seinaga. Kelmed moodustavad vähesel määral seroosset vedelikku. Baktereotsiidne toime ja vähendab hõõrdumist. Hingamislihaste töö tulemusena rindkere õõne maht suureneb, kopsukelme õõs laieneb (kopsukelme õõnes on madalam rõhk kui väliskeskkonnas. St negatiivne rõhk) ja temas olev rõhk langeb veelgi. Kops liigub rindkere seinte suunas iminapa põhimõttel. Õhk imetakse seetõttu kopsu. 70. Nimetada erituselundid: neerud, nahk (naha higinäärmed), kopsud, seedetrakt. 71. Kuseelundkonda kuuluvad: (Joonis 13) neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti. 72. Neeru asend, neeru ümbritsevad kihnud: (joonis 13) Neerud asetsevad kahel pool...

Anatoomia
296 allalaadimist
thumbnail
91
doc

Eksami konspekt

Allen Engineering Corporation nuivibraatorid Köik nuivibraatorid töötavad bensiinimootoriga. Kergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas. Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori körgsagedusgeneraatorist. Firma "Tremix" edasimüüja Eestis AS TALLMAC pakub erineva konstruktsiooniga nuivibraatoreid (tabel ): · täismehhaanilisi ­ tüüp 1 mis koosneb mootorist, vahetükist, võllist ja vibraatornuiast. Mootoriga ühendatakse vahetüki abil erineva pikkusega võll ning erineva diameetriga tööorgan. · tüüp 2 - kergeid nuivibraatoreid, , mis koosneb mootorist ja tööorganist koos võlliga. Seda kasutatakse väikesemahuliste betoneerimistööde tegemisel · tüüp 3 - kõrgsagedusel töötav nuivibraator mis koosneb sagedusmuundurist ning tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge...

Ehitusmasinad
229 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Üldbioloogia konspekt (2. osa)

Kaksteistsõrmiksooles: 1) Happeline mao sisu neutraliseeritakse 2) Kõikide toitainete põhi seedumiskoht. Sinna tuleb kokku: Kõhunäärmenõre · Lipaasid · Proteaasid · Sahharaas · Laktaas Sapipõiest sapijuha o Peensooles jätkub toitainete seedumine ja lisaks õõne seedumisele lisandub membraanseedumine. Peensooles tulevad juurde soolenõre ensüümid. Häirete puudumisel toitainete seedumine peensooles jõuab lõpule. Imendumine Põhiliseks imendumiskohaks peensool, millel väga suur pind (180 m2) · Verre imenduvad: süsivesikud, monosahhariidid (peamiselt glükoos), aminohapped · Lümfi imenduvad: rasvhapped ja glütserool · Vesi imendub: jämesooles Süsivesikute ainevahetus inimeses Glükoosi ainevahetus inimeses: Plussid:...

Üldbioloogia
90 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Sepistamine

Sisselõigetega vormpinne 1 kasutatakse selleks, et anda venituskohale kindel kuju. Operatsiooni nimetatakse vormpinnidega venitamiseks e. vormpinnidega sepistamiseks. Ringvenitamist kasutatakse õõneskeha läbimõõdu suurendamiseks. Ristivenitamine leiab kasutamist tooriku üksikute osade laiuse suurendamisel. Augustamine seisneb toorikusse õõne moodustamises materjali väljasurumise teel. Augustamisel kasutatakse erineva kujuga sepatorne e. augutorne. Läbivad avad saadakse kahe operatsiooniga: kõigepealt moodustatakse augutorniga (sepatorniga) mitteläbiv ava, jättes ava sisemusse nn sisekraadi e. sidepinna. Vastasel juhul võib augutorn puruneda. Järgneb õhukese sisekraadi äralõikamine. Soonetamine seisneb soonerauaga toorikutesse mitmesuguse kujuga soonte tegemises....

Metallide...
119 allalaadimist
thumbnail
27
docx

kõik tõed materjalidest (tisler)

Tugirakkud-annavad puidule tugevuse 2. Juhtrakud-juhivad puidus mahlu 3. Salvestusrakud-juhivad ja salvestavad toitaineid Okaspuidu ehitus: · Okaspuit koosneb põhiselt kahte liiki rakkudest:trahheiididest ja salvestusrakkudest.põhimassiks milleks on 90-95% modustavad 2-10 mm pikkused ja 0,02-0,05 läbimõduga trahheiidist. · aastarõnga kevadpuidu osas: trahheiidid suure õõne ja õhukeste seintega,nende ül.on mahlade juhtimine. · sügipuidu osas:kitsad paksu seinalised trahheiidid annavad puidule tugevuse. · okaspuidu säsikiired on kitsad ja paljale silmale nähtamatud,nad koosnevad lühikestest salvesturakkudest,mis on suunatud pikki säsikiiri. · seega erinevad teistest rakkudest on tüvega risti,nende ül. :toitainete juhtimine tüve sisemusse ja tagavara säilitamine,nõrkade salvesturakkude esinedes tüves teeb selle...

109 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Esimese kursuse anatoomia õppematerjal

Kinnituvad kõik õlavarreluu deltaköprusele. Eesmise osa funktsiooniks on õlavarre viimine küljele ja ette, tagumisel osal aga õlavarre viimine taha. 65. Õlavarre lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid: * Õlavarre-kakspealihas ­ algab kahe peana: pikk pea algab abaluu liigeseüliselt köbrukeselt pika kõõlusega, mis läbib õlaliigese õõne , asetsedes õlavarreluu köbrukeste vahevaos ning lühike pea algab kaarnajätkelt. Lihase lõpposa kinnitub aga tugeva kõõluse abil kodarluu köprusele. Funktsiooniks esemete maast üles tõstmine. * Õlavarre-kolmpealihas ­ algab kolme peana: pikk pea abaluu liigesealuselt köbrukeselt, külgmine pea õlavarreluu tagumiselt pinnalt ning mediaalne pea õlavarreluu tagumiselt pinnalt, külgmisest peast madalamalt. Kinnitub lihas tugeva kõõlusega küünarnukile...

Anatoomia
427 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Mereannid

15 Molluskid Karbid Karbid ehk liistaklõpuselised (Bivalvia ehk Pelecypoda ehk Lamellibranchia) on loomade klass limuste hõimkonnast. Karpide klassi kuulub umbes 30 000 liiki, nende seast on tuntumad , jõekarbid, järvekarbid ja merekarbid. Tavaliselt koosneb nende koda kahest poolmest, mis ümbritseb ja kaitseb isendi sisust. Ülal ühendab poolmeid eriline lukuside ehk ligament. Poolmeid tõmbab kokku tugev sulgurlihas. Mantliõõnes asuvad neil suu ja pärak ning õõne mõlemal pool lõpused. Karbid on eranditult vee-elulised, elutsedes nii mere- kui ka magevees. Mõned rannakarbid suudavad vastu pidada ka lühemaajalisi kuivi perioode. Karbid on limuste seas ainulaadsed, sest nende suus puudub toitumiseks vajalik hõõrel ehk raadula. Karbid toituvad kas vett filtreerides (on filtrijad) või sifoonide abil. Karpidele on omapärane ka elamine üksteisega kokku kinnitunult või liiva ja teiste setete all. Mõned karbid (näiteks kammkarbid) suudavad ka ujuda....

Toiduainete õpetus
16 allalaadimist
thumbnail
36
doc

Kivikonstruktsioonid

Müürikivi tugevusgrupp: müürikivide jaotamine tugevusgruppideks vastavalt avade hulgale ja orientatsioonile kivis. Müürikivi normaliseeritud survetugevus: müürikivi survetugevuseks võetakse samast materjlist 100 mm servaga õhkkuiva kuubi survetugevus. Õõs: vormitud õõs või ava, mis kas läbib müürikivi või mitte. Õõne välissein, -kest: materjal välispinna ja õõne vahel. Õõnetevaheline sein: tihe materjal õõne vahel. Ristlõikepindala: elemendi ristlõike brutopindala. Sängituspind: müürikivi pealmine või alumine pind ladumisel. Tõsteava: ava müürikivi küljel, mis võimaldab paremat haaramist kas käsitsi või masinaga. Uure (lohk): müürikivi valmistamisel kivipinnale tehtud vagu (lohk). Mört Mört: mehaaniliselt segatud sideainete, täiteainete ja vee segu koos vajalike lisanditega....

Hooned
208 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Relvaseadus Kaitseliidu liikmele

1) püss - üldpikkus üle 600 mm ja relvaraua üle 300 mm; 2) püstol - üldpikkus kuni 600 mm ja relvaraua kuni 300 mm 3) revolver - trumliga tulirelv, üldpikkus kuni 600 mm, relvaraua pikkus kuni 300 mm, trummel on nii padrunisalveks kui ka padrunipesaks. (2) Tulirelvade liigid kaliibri ja kasutatava padruni järgi on: 1) täiskaliibriline ­ üle 5,6mm; 2) väikesekaliibriline - 5,6 mm ja alla selle (3) Tulirelvade liigid relvaraua õõne järgi on: 1) sileraudne - vintraud ilma vintsoonteta; 2) vintraudne - vintraud vintsoontega; 3) kombineeritud - sile- ja vintraudade kombinatsiooniga tulirelv. 1 § 18. Piiramata tsiviilkäibega relvad ja laskemoon (1) Piiramata tsiviilkäibega relvad on: 1) gaasipihusti; 2) kuni 4,5-millimeetrise kaliibriga pneumorelv; 3) jahinuga ja -puss;...

Riigikaitse
11 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Bioloogia HTG loodus

Paljunemine ja areng Paljunemine ... elu üldomadus, mis seisneb endasamaste ( vegetatiivne) või endasarnaste ( eoseline, suguline) isendite moodustamises liigi säilitamise eesmärgil. Paljunemine jaguneb 1) Suguline 2) Mittesuguline a. Eoseline b. Vegetatiivne i. Ühest rakust lähtuv ii. Hulkraksusest lähtuv Vegetatiivne paljunemine lähtuvalt ühest rakust 1) Rakkude pooldumine a. Amitoos nt. bakterid, osa protiste b. Mitoos nt. päristuumsed: taimerakud, loomarakud, seenerakud 2) Pungumine ­ sisuliselt ebavõrdne mitoos, üks tütarrakk on oluliselt väiksem kui lähterakk. a. Nt. pärmseened b. Nt. osa üherakulisi vetikaid c. Nt. osa amööbe 3) Skisogoonia e. hulgijagunemine ­ algul jaguneb tuum (...

Bioloogia
34 allalaadimist
thumbnail
33
docx

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia

loeng Refleksid, refleksi mõiste Refleks on organismi vastus ärritusele. Refleks realiseerub mööda refleksikaart. Refleksikaar: Erutuse võtab vastu retseptor---aferentsed(sensoorsed)---keskus(KNS) levib edasi efektorile. Efektorile saadavad eferentsed kiud (motoorsed (juhul kui efektoriks on lihas) v sekretoorsed (juhul kui efektoriks on närvirakk). Tulemuseks on reaktsioon e. vastus (see pole enam tegelt refleksikaare osa). Refleks on organismi talitluse regulatsiooni põhiline vahend. Närvisüsteemi regulatsioon realiseerub reflekside kaudu. Et regulatsioon oleks efektiivne, on vaja tagasisidet. Reaktsioonist informeeritakse nii keskust, kui retseptorit. Seljaaju, ehitus ja funktsioonid Seljaaju paikneb lülisamba kaares. Ta koosneb üksikutest luudest, mille vahel on kõhrekettad. Need annavad lülisambale liikuvuse. Slejaaju ise on sekmentaarse ehitusega st. et koosneks justkui ükstei...

Anatoomia ja füsioloogia
280 allalaadimist
thumbnail
39
docx

Inimese anatoomia ja füsioloogia konspekt

Hambas leiame hambaõõne, mis on täidetud hambasäsiga (8)(pulpadentis). Viimane sisaldab sidekude, veresooni ja närvilõpmeid ning on seetõttu väga tundlik (hambavalu!). ·Hamba peamise massi moodustab dentiin (5). See on eriline kõva luukude, milles ei ole luurakke ega veresooni, kuid teda läbivad enam-vähem paralleelselt kulgevad kanalikesed. Kanalikesedalgavad hambaõõnes, peaaegu perpendikulaarselt õõne pinnaga, ja lõpevad dentiini välispinnas. Hamba juure ja kaela piirkonnas kulgevad nad peaaegu rõhtsalt, hamba kroonis muutub nende suund aga pikkamisi vertikaalseks. Kanalikeste kulgemise suunas on hambad kõige kergemini lõhestatavad. Löök eest taha-poole murrab seetöttuhamba tema kaela kohalt pooleks, vertikaalne surve (näiteks kivikese sattumine hammaste vahele) aga võib lõhestada hamba pikuti. ·Dentiini sisepinnal (vastu säsi) asetseb odontoblastide (17) kiht...

Inimese anatoomia ja...
330 allalaadimist
thumbnail
2
docx

ANATOOMIA 16. LOENG

Kudedest verega transporditakse kuni alveoolideni CO2. 3) Sisemine ehk koehingamine ­ kudedesse sisenenud hapniku ärakasutamine aine ja energiavahetuse käigus. Selle käigus vabaneb CO2, mis juhitakse kudedest ja rakkudest läbi. Sisse- ja väljahingamise mehhanismid Sisse ja väljahingamise mehhanismi aluseks on rindkere õõne mahu ja rõhu muutused. Mahu suurenemine põhjustab rindkereõõnes rõhu vähenemise ja selletõttu õhk imetakse atmosfäärist kopsudesse. Väljahingamisel vastupidi rindkereõõne ruumala väheneb, rõhk tõuseb ja õhk surutakse kopsudest välja. Mahu muutused saavutatakse hingamislihaste (diafragma ja roietevahelised lihased)abil. Sügavamaks hingamiseks lisanduvad ka abilihased....

Normaalne ja patoloogiline...
32 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun