Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vereringeelundkond (3)

1 HALB
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Millised on vereringkonna peamised osad?
  • Milliseid protsesse kindlustab vere ringlemine organismis?
  • Millele veri ringleb organismis?
  • Millised etapid on südametsüklis?
  • Mida nimetatakse südamelöögiks?
  • Mis on elektrikardiogramm?
  • Millest sõltub südamelöökide sagedus?
  • Milliseid veresooni nimetatakse arteriteks?
  • Milliseid veresooni nimetatakse veenideks?
  • Milliseid veresooni nimetatakse kapillaarideks?
  • Mis on vererõhk mis seda tekitab ja millistest teguritest sõltub?
  • Milline on normaalne vererõhk noortel inimestel?
  • Mis on veri ja milliseid ülesandeid see täidab?
  • Millised rakke ja ained veri sisaldab?
  • Millised ülesanded on vereplasmal?
  • Kuidas toimub vere hüübimine?
  • Mille poolest need erinevad?
  • Mis on hemoglobiin ja mis on selle ülesandeks?

Lõik failist

1.
Millised on vereringkonna peamised osad?

Veri , veresooned ja süda
2.
Milliseid protsesse kindlustab vere ringlemine organismis? (8)

Pidev ainevahetus ; kannab kehas laiali toitaineid ja hapnikku; osaleb
jääkainete eemaldamises; hormoonide, antikehade ja kaitsesüsteemi
rakkude laialikandmine; aitab ühtlustada temperatuuri; seob
tervikuks kõik organismi osad.
3.
Tänu millele veri ringleb organismis?

Tänu
südamele.
4.
Võrdle vere voolamist erinevates veresoontes.

Aordis
on vere kiirus kõige suurem (5 kuni 19 cm/s), veenides on
voolukiirus 1 kuni 5 cm/s, kapilaarides liigub kõige aeglasemalt
(0.03 cm/s).
5.
Vereringeelundkond #1 Vereringeelundkond #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 83 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kasutajanimi16 Õppematerjali autor
1. Millised on vereringkonna peamised osad?
2. Milliseid protsesse kindlustab vere ringlemine organismis? (8)
3. Tänu millele veri ringleb organismis?
4. Võrdle vere voolamist erinevates veresoontes.
5. Kirjelda südame paiknemist rindkeres.
6. Kirjelda lühidalt südame ehitust.
7. Millised etapid on südametsüklis? Mida nimetatakse südamelöögiks?
8. Mis on elektrikardiogramm?
9. Millest sõltub südamelöökide sagedus?
10. Milliseid veresooni nimetatakse arteriteks? Iseloomusta nende ehitust ja talitlust.
11. Mis on pulss?
12. Milliseid veresooni nimetatakse veenideks? Iseloomusta nende ehitust ja talitlust.
13. Milliseid veresooni nimetatakse kapillaarideks? Iseloomusta nende ehitust ja talitlust.
14. Mis on vererõhk, mis seda tekitab ja millistest teguritest sõltub?
15. Milline on normaalne vererõhk noortel inimestel?
16. Kirjelda suurt vereringet.
17. Kirjelda väikest vereringet.
18. Mis on veri ja milliseid ülesandeid see täidab?
19. Millised rakke ja ained veri sisaldab?
20. Millised ülesanded on vereplasmal?
21. Kuidas toimub vere hüübimine?
22. Nimeta vererühmad, mille poolest need erinevad?
23. Mis on hemoglobiin ja mis on selle ülesandeks?


Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
rtf

Vereringeelundkond

Vereringe elundkond Vereringe elundkonda kuuluvad veri, veresooned ja süda. Vere ringlemine kehas kindlustab: Tänu südame pumpamisele ringleb veri organismis. Aordis on vere voolamiskiirus suurem. Kõige aeglasem vere voolamine on kapillaarids. Keskmine kiirus veenides. Süda apikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel, teda kaitseb rinnakorv. Südant ümbritseb südamepaun, mis on täidetud vedelikuga. See vähendab südame töötamisel hõõrdumist. Lihaseline vahesein jaotab südame kaheks pooleks. Kummalgi pool on koda ja vatsake. Süda on 4 osaline. Vasakusee poolde suubuvad kopsuveenid, paremasse kehaveenid. Kummagi vatsakese ja koju vahel on ühendus, mille vahel on klapid. Südamelöök on südamelaste kokkutõmme. Südametsükkel: kodade kokkutõmme---vatsakeste kokkutõmme---südame lõtvumine Elektikardiogramm on graafiline üleskirjutus. Südamelöökide sagedus sõltub keha ehitusest, selle olekust ja veel mitmetest teguritest. Arterid on veresooned,

Bioloogia
thumbnail
14
docx

VERERINGEELUNDKOND

VERERINGEELUNDKOND SÜDA PANEB VERE LIIKUMA KODA- Südame osa, milles koguneb südamesse voolav veri. VATSAKE- Südame osa, mis pumpab verd kehasse või kopsu. SÜDAMEKLAPID- Sidekoelised moodustised südames, mis lasevad verd voolata vaid ühes suunas. VERERINGEELUNDKOND- Elundkond mis varustab kõiki kehaosi elutegevuseks vajalike ainetega ning kannab jääkained erituselunditesse. Südame arterid varustavad rakke hapniku ja toitainetega. Vereringeelundkonna moodustavad süda, veresooned ja veri. Süda on lihaseline elund, mis tagab vereringe toimimise. Süda on umber rusika suurune. Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. Südames on lihaseline vahesein, mis jaotab südame kaheks pooleks: vasakuks ja paremaks Kummaski pooles on süda ja vatsake, seega on süda neljaosaline Südame vasakus pooles on hapnikurikas ja paremas pooles hapnikuvaene veri vaata joonist õpikust lk 30 Südamelihased tõm

Bioloogia
thumbnail
5
doc

Bioloogia kordamine 9. klassile: 2

Kordamine 9. klassile: 2 1. Vereringe ülesanded ­ · Seob tervikuks kõik organismi osad. · Kannab CO2 kopsudest kudedesse ja kudedest kudedesse. · Kannab kesas laiali toitaineid, happnikku ja hormoone. · Kindlustab pideva ainevahetuse ja osaleb jääkainete eemaldamises. · Ühtlustab keha temperatuuri. 2. Vereringe osad ja nende ülesanded ­ · Süda ­ lihaseline elund, mis paneb soontes vere liikuma · Veri ­ veri kannab organismi laiali hapniku ja toitaineterikast vereplasmat. · Veresooned ­ torujad elundid, mida mööda veri ringleb. · Veenid ­ keharakkudest pärit süsihappegaasi ja jääkaineid sisaldav veri liigub tagasi südamesse veene ümbritsevate lihaste kokkutõmbumisel. Õhemate seintega, kui arterid. Seintes klapid, takistamaks vere tagasivoolu. · Arterid ­ veri liigub südame kokkutõmmete survel südamest eemale. Paksuseinalised, jämedad ja el

Bioloogia
thumbnail
2
docx

Bioloogia: vereringeelundkond

Bioloogia Vereringeelundkonna moodustavad veri, veresooned ja süda. Vereringe kindlustab: · pideva ainevahetuse · kannab kehas edasi toitaineid ja hapniku · Osaleb jääkainete eemaldamises. Vere ülesanded: · Transpordib aineid, toitaineid ( glükoosi, rasvu , valke), gaase (CO2, O2), hormoone · Säilitab keha temperatuuri · Kaitseb organismi hävitades haigusetekitajaid ja hüübides · Seob organismi tervikuks Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. See on täidetud vedelikuga, mis vähendab südame hõõrdumist. Südameklapid- kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (arteritesse). Kodade kokkutõmbumisel surutakse veri vatsakestesse. Vatsakeste kokkutõmbel surutakse veri arteritesse. Rahulikus olekus on nii kui ka vatsakeste lihased lõtvunud. Südame talitluslikku seisundit saab iseloomustada elektridiagrammi järgi. Sü

Bioloogia
thumbnail
14
docx

Bioloogia kordamine kontrolltööks-1

Kiire pulsiga treenides kogunevad lihastesse piimhappesoolad, mis raskendavad lihaste tegevust, mis koormab südant, millega võivad kaasneda ka südame rütmihäired.  Südame tööd saab uurida elektrokardiogrammi ehk EKG põhjal. Koormustestiga uuritakse ka südame tööd (Kehalise koormuse ajal (jalgrattal/jooksulindil) registreeritakse EKG-d ning vererõhku ja jälgitakse üleüldiselt inimese seisundit. Peatükk 7. Vereringe ja veresooned.  Vereringeelundkond koosneb kolmest osast – veri, veresooned ja süda.  Vereringe on vere liikumistee organismis. Vereringe seob kõik organismi osad: mööda veresooni jõuab pidevalt ringlev veri igasse koesse ja elundisse.  Inimese vereringe jaguneb väikeseks ja suureks vereringeks, neid ühendab süda.  Vereringe ülesanded on: siduda tervikuks kõik organismi osad; kanda CO2 kudedest kopsudesse; kanda O2 kopsudest kudedesse; kanda kehas laiali toitaineid, hapnik ja

Bioloogia
thumbnail
3
doc

Vereringe

Bioloogia kordamine Kokkuvõte Tähtsaim Lk 30-47 Vereringeelundkonna moodustavad veri veresooned ja süda. Süda on lihaseline elund ,mis paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul kopsude vahel ning teda kaitsebluustunud rinnakorv., südame paneb tööle südamelihas ja see töötabki rütmiliselt ja ei allu meie tahtele. Süda töötab rütmiliselt ja ei allu meie tahtele. Vereringe ülesanded: 1 See kindlustab pideva ainevehetuseorganismis 2 Vereringe kannab kehas laiali toitaineid ja hapnikku 3 Osaleb jääkainete eemalsamises 4 Vereringlusel on tähtis osa ka hormoonide, antikehade ja kaitsesüsteemi rakkude laialikandmises. 5 aitab ühtlustada temperatuuri kehas 6 seob tervikuks kõik organismi osad 7 ühlase liikumise veresoontes tagab: 1 klapid veenides 2 vererõhu erinevus 3 lihaste kokkutõmbed Südame ehitus: 1. Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepun 2. lihaseline vahe sein jaota

Bioloogia
thumbnail
3
docx

Vereringeelundkond. Immunsüsteem. Hingamiselundkond

Vereringeelundkond : veri, veresooned ja süda. Südame ehitus · Südant ümbritseb südamepaun, mille õõs on täidetud vedelikuga. Mis vähendab hõõrdumist. · Süda paiskab iga kokkutõmbe järal välja kuni 140 ml verd. Min läheb kehasse ligikaudu 4 l verd. · 4 kambrit ­ 2 vatsakest ja 2 koda. · Hapnikuvaene veri on paremas , hapnikurikas veri on vasakus. · Kodade ja vatsakeste vahel on hõlmased südameklapid, veri liigub 1 suunas, kojast vatsakesse. · Vatsakeste ja veresoonte vahel on poolkuuklapid, veri liigub vatsakestest välja veresoontesse. · Vasakus vatsakeses on kõige paksemad lihased, kuna peab tervesse kehasse verd pumpama. · Süda töötab rütmiliselt o Kodade kokkutõmme o Vatsakeste kokkutõmme o Kogu südame lõtvumine · Lihaste kokkutõmme ­ südamelöök · Süda söötab automaatselt kogu elu. Elektrokardiogramm EKG ­ südamelihaste kokkutõmmete graafiline üleskirjutis. Parem koda

Bioloogia
thumbnail
35
ppt

Vereringeelundkond

VERERINGEELUNDKOND Koostas: Kristel Mäekask Vereringeelundkonna moodustavad: süda veri veresooned Südame ehitus: Südant ümbritseb südamepaun, mille õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hõõrdumist. Vastsündinu süda lööb 130 korda minutis, noorukil 70 korda ja treenitud sportlasel puhkeseisundis 60 korda. Süda paiskab iga kokkutõmbe järel välja kuni 140 ml verd. Minuti jooksul läheb kehasse ligikaudu neli liitrit verd. http://mudelid.5dvision.ee/syda/ 1. parem koda Inimese südames on neli kambrit - kaks koda ja kaks vatsakest. 2. vasak koda 3. ülemine õõnesveen 4. aort 5. kopsuarter 6. kopsuveenid 7. ja 12. hõlmased klapid 8. ja 13. poolkuuklapid

Bioloogia




Kommentaarid (3)

annununnu profiilipilt
annununnu: Oleks parema teinud.
14:17 13-11-2010
marks1432 profiilipilt
marks1432: Hea materjal

16:15 03-12-2008
Germoo profiilipilt
Germoo: Käib kah !
19:28 22-09-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun