Vereringeelundkond (3)

1. Millised on vereringkonna peamised osad?
Veri , veresooned ja süda
2. Milliseid protsesse kindlustab vere ringlemine organismis? (8)
Pidev ainevahetus ; kannab kehas laiali toitaineid ja hapnikku; osaleb jääkainete eemaldamises; hormoonide, antikehade ja kaitsesüsteemi rakkude laialikandmine; aitab ühtlustada temperatuuri; seob tervikuks kõik organismi osad.
3. Tänu millele veri ringleb organismis?
Tänu südamele.
4. Võrdle vere voolamist erinevates veresoontes.
Aordis on vere kiirus kõige suurem (5 kuni 19 cm/s), veenides on voolukiirus 1 kuni 5 cm/s, kapilaarides liigub kõige aeglasemalt (0.03 cm/s).
5. Kirjelda südame paiknemist rindkeres .
Süda paikneb rindkere keskjoonest vasakul pool kopsude vahel, südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. Teda kaitseb luustunud rinnakorv .
6. Kirjelda lühidalt südame ehitust.
Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. Lihaseline vahesein jaotab südame kaheks pooleks – vasakuks ja paremaks. Mõlemas pooles on koda ja vatsake. Vasakusse kotta suubuvad kopsuveenid, paremasse kehaveenid. Koja ja vatsakeste vahel on klapid .
7. Millised etapid on südametsüklis? Mida nimetatakse südamelöögiks?
Südame töötsükkel koosneb kodade kokkutõmbumisest, selle järgnevast vatsakeste kokkutõmbumisest ja kogu südame lõtvumisest. Sõdamelöök – südamelihaste kokkutõmme.
8. Mis on elektrikardiogramm?
Südamelihaste kokkutõmmetel moodustuvate elektrivoolude graafiline üleskirjutis, mille abil saab avastada südamehaiguseid. Selle järgi saab iseloomustada südame talitluslikku seisundit .
9. Millest sõltub südamelöökide sagedus?
Treenitusest, east, organismi hetkeseisundist jms.
10. Milliseid veresooni nimetatakse arteriteks ? Iseloomusta nende ehitust ja talitlust.
Arteriteks nimetatakse veresooni, mis viivad südamest verd kudedesse. Nende seinad on paksud ja elastsed, tugev lihaskiht . Arterites liigub veri südame kokkutõmmete survel , veri liigub kiiremini, kui veenides. Südamest väljuvad suured arterid harunevad peenemateks.
11. Mis on pulss ?
Arterite lõtvumine ja kokkutõmbumine.
12. Milliseid veresooni nimetatakse veenideks? Iseloomusta nende ehitust ja talitlust.
Veenid juhivad verd kudedest südamesse. Nende seinad on pehmed , õhukesed ja mitmekihilised., õhem lihaskiht. Keha lihaste kokkutõmbed panevad vere veenides liikuma. Veenides on klapid, veri liigub ühes suunas.
13. Milliseid veresooni nimetatakse kapillaarideks ? Iseloomusta nende ehitust ja talitlust.
Kapillaarid ühendavad artereid veenidega. Veri voolab väga aeglaselt. Toimub vere ja keharakkude vajel aine vahetus. Sein koosneb ühest rakukihist ja on õhuke. Toimub gaasi, toitainete ja jääkainete vahetus. Võrgustik on väga tihe.
14. Mis on vererõhk, mis seda tekitab ja millistest teguritest sõltub?
Rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele. Selle tekitab südame vatsakeste kokkutõmme, mis vere arteritesse surub . Sõltub: südamest aorti paisatava vere hulgast; veresoonte õõne suurusest ; veresoonte elastsusest; ringleva vere hulgast; südame töö sagedusest.
15. Milline on normaalne vererõhk noortel inimestel?
115-130 / 70-80 mm elavhõbedasammast.
16. Kirjelda suurt vereringet.
Algab vasakust vatsakesest, mis paiskab vere aorti. Aordist lähtuvad arterid, mis lähevad üle kapillaarideks. Läbi kapillaaride seinte liiguvad hapnik ja toitained kudedesse, neist liiguvad jääkained verre. Arteriaalne veri muutub venoosseks. Kapillaare läbiv veri liigub edasi veenidesse. Lõpuks suundub venoosne veri läbi kahe veeni südame paremasse kotta.
17. Kirjelda väikest vereringet.
Veri liigub südame paremast vatsakesest mööda kopsuartereid läbi kopsude verekapillaaride ja kopsuveenide südame vasakusse kotta. Kopsudes toimub venoosse muutumine arteriaalseks
18. Mis on veri ja milliseid ülesandeid see täidab?
Veri on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes. Ülesanded: jääkainete laialikandmine; organismi kaitse tagamine; organismi temperatuuri ühtlustamine; veri on organismis siduvaks koeks .
19. Millised rakke ja ained veri sisaldab?
Punased verrakud e. erütrotsüüdid, valged vererakud e. leukotsüüdid, vereliistakud e. trombotsüüdid. Hemoglobiin .
20. Millised ülesanded on vereplasmal?
Seal lahustuvad mitmed ühendid (nt. vesi, valgud , toitained, hormoonid). Kannab organismis laiali toitaineid ja viib kudedes moodustunud süsihappegaasi kopsudesse.
21. Kuidas toimub vere hüübimine?
Vereliistakud liiguvad veresoone vigastuskohta ja nendest eralduvad ained, mis käivitavad keemiliste reaktsioonide ahela. Reaktsioonide lõpptulemusena tekib ühend fibriin . Fibriinrakud moodustavad haavale võrgustiku, millesse takerduvad vererakud.
22. Nimeta vererühmad, mille poolest need erinevad?
0, A, B, AB; Rh-positiivne, Rh-negatiivne. Vere rakkude koostises on erinevad valgud.
23. Mis on hemoglobiin ja mis on selle ülesandeks?
Hemoglobiin on valk, mis seob ja transpordib hapnikku. Annab verele punase värvuse.
Punased vererakud – punane, kettakujuline , ei liigu, hapniku toimetamine kopsudest kudedesse.
Valged vererakud – värvitu, amööbjas, amööbi moodi, võitlus võõrkehade ja –mikroobidega.
Vereliistakud – värvitu, korrapäratu, ei liigu, osalevad vere hüübimises.