TALLINNA TEENINDUSKOOL
MEREANNID
Referaat
Annili
Pill
021K
Juhendaja : Milvi Kasemäe
Tallinn 2010
Sisukord
Molluskid 3
Karbid 3
Jõekarp 3
Järvekarbid 4
Merekarbid 4
Rannakarbid e.
Sinimerekarbid 4
5
Teod 5
Kammkarp 6
Austrid 6
Peajalgsed 8
Kaheksajalg 8
Kalmaar 9
Seepia 9
9
Koorikloomad 10
Jõevähk 10
Homaar 11
Langust 11
Krabi 11
Krevett 12
Stockmanni hinnad 13
Kokkuvõte 14
Kasutatud kirjandus 15
Molluskid
Karbid
Karbid ehk liistaklõpuselised (
Bivalvia ehk
Pelecypoda
ehk
Lamellibranchia) on loomade klass
limuste hõimkonnast.
Karpide klassi kuulub umbes 30 000 liiki, nende seast on tuntumad ,
jõekarbid, järvekarbid ja merekarbid.
Tavaliselt koosneb nende koda kahest poolmest, mis ümbritseb ja
kaitseb isendi sisust. Ülal ühendab poolmeid eriline lukuside ehk
ligament . Poolmeid tõmbab kokku tugev sulgurlihas. Mantliõõnes
asuvad neil suu ja pärak ning õõne mõlemal pool lõpused.
Karbid on eranditult vee-
elulised , elutsedes nii mere- kui ka
magevees . Mõned rannakarbid suudavad vastu pidada ka lühemaajalisi
kuivi
perioode . Karbid on limuste seas
ainulaadsed , sest nende
suus puudub toitumiseks vajalik hõõrel ehk raadula. Karbid toituvad kas
vett filtreerides (on
filtrijad ) või sifoonide abil.
Karpidele on omapärane ka elamine üksteisega kokku kinnitunult või
liiva ja teiste setete all. Mõned karbid (näiteks kammkarbid)
suudavad ka
ujuda .
Jõekarp
Jõekarpi leidub eelkõige selgetes, liivase või kruusase põhjaga
keskmise- või kiirevoolulistes veekogudes. Jõekarbi
tagaosa on
sageli kaetud hallika või kollaka vetikatest pealiskasvuga, mis
settes ei saa areneda . Koja pealispinna õhuke
sarvkiht kas
rohekas ,
kollakas, sageli aga vees sisalduvate raua- ja mangaaniühendite
tõttu
tumepruun . Täiskasvanud koda on tavaliselt 6–7,
mõnikord 4–11 cm pikk. Jõekarp elab nõrgalt aluselises või
neutraalses vees.
Jõekarpe võib kasutada mitmesugustes roogades.
Järvekarbid
Järvekarbi koda on õhukese
seinaga ning üsna lai.Järvekarbid
elavad mõnekümne aastaseks. Järvekarbile võivad kinnituda ka
rändkarbid. Suurus kuni 20 cm.
Merekarbid
Merekarpe hoitakse enne tarvitamist külmas vees, millele on lisatud
soola, et nad endast liiva ja muu kiviklibu välja annaksid.
Merekarpe tuleb ettevaatlikult süüa, sest sageli on seal sees
pisikesi kive ja ka pärleid.
Rannakarbid
e. Sinimerekarbid
Söödavaid rannakarpe ostes tuleb jälgida, et karbid oleksid elus
ja värsked. Karbid peavad olema kindlalt kinni ning lõhnama mere
järgi. Halva lõhnalised karbid on pahaks läinud. Rannakarbid
tuleks tarvitada ostmisega samal päeval, ent häda korral säilivad
need külmikus 1-2 päeva. Selleks, et neid säilitada, kalla karbid
kaussi, kata märja köögirätikuga ning aseta kauss külmkapi kõige
külmemasse
ossa . Ära mingil juhul pane merekarpe külma, värskesse
vette, sest selles surevad nad kiiresti.
Kui oled valmis karpe
töötlema, siis tõmba "
habemed " karpidest välja. Kui
mõned karbid on avanenud, siis koputa neid - kui nad koputamise
peale ei
sulgu , siis
viska need minema Samuti viska minema kõik
katkised karbid.
Keetmine on lihtne, vältida tuleb ülekeetmist,
mille tulemuseks on kuivad ja muredad karbid. 4 minutist
piisab täiesti. Kõige lihtsam viis on
visata karbid
kaanega potti, kus on
eelnevalt klaas veini keemiseni
kuumutatud . Sulge pott kaanega ja
auruta paar minutit.
Rannakarbid on eriti
populaarsed Hispaania ,
Portugali, Prantsuse, Belgia ja Itaalia köögis.
Teod
Söödavaid teoliike on maailmas veidi üle saja, kuid olulist
kaubanduslikku tähtsust omab neist vaid mõnikümmend. Suuri tigusi
on lihtsam
puhastada ja midagi jääb ka allaneelamiseks. Maailmas
kõige
populaarsem söödav
tigu ongi Harilik Viinamäetigu,
kelle koda on 5-7 cm kõrgune ja kaal küündib 30 grammini.
Lõunapoolsetes maades õigustab kõnealune liik nime oma igati,
sest ta toitub peamiselt viinapuuväätidest ja -võrsetest. Paljud
gurmaanid leiavad, et Harilik Viinamäetigu ongi kojakandjatest kõige
maitsvam. Tigusid kasvatatakse nüüdseks ka
farmides . Kunstlikes
tingimustes arenevad ja kasvavad teod oluliselt kiiremini,
söögilauale lähevad 6-12 kuu vanused isendid enne suguküpsuse
saavutamist. Nende söötmine, pidamistingimused ja paljunemine on
kontrollitud ning tooted on kindla kvaliteediga. Ka vajaliku hulga
isendite kogumine teofarmist on oluliselt lihtsam kui vabast
loodusest.
Aeganõudvad ettevalmistused enne söömist
Esmalt tuleb
vabaneda limast, milleks kasutatakse vett, soola ja
mõnda toiduhapet. Järgneb
tigude keetmine maitsestatud leemes.
Seejärel võetakse kahvliga keha kojast välja ja eemaldatakse
sisikond, kindlasti koos maksaga. Täielikul puhastamisel kaotab tigu
teisigi
kehaosi , näiteks pea. Lõpuks, kui teod on valmis, võib
neid kasutada erinevate
roogade valmistamiseks, konserveerimiseks või
külmutamiseks.
Serveerimisnõuna kasutatakse sageli looduse enda loomingut, see
tähendab teo
kere ja söödava lisandi paigutamist
puhastatud lubikotta. Tavaliselt on seal teo kaaslaseks kas maitsevõi,
hallitusjuust või mingid erinevad
maitsetaimed . Tigude serveerimisel
on tavamõõtühik kas
tosin või pool tosinat. Kraadi võrra
luksuslikum roog kui teoliha on nende munad ehk niinimetatud tigude
kaaviar , mida süüakse kuumutatult.
Kammkarp
Kammkarp sisaldab tihket liha. Kammkarpe leidub nii emaseid kui ka
isaseid ; isased on tunduvalt suuremad, kuid emased seevastu magusama
lihaga.
Kammkarbi suurus
varieerub sõltuvalt püügikohast. Püügihooaeg
vältab terve aasta, kuigi külmadel kuudel on maitse parem.
Värsketel ja külmutatud karpidel on ka tuntav vahe mahlasuses ja
tekstuuris.
Avamerekarbid on suuremad ja õrnema maitsega. Kammkarp koosneb
ümmargusest valgest lihaselisest osast, mille külge kinnitub
oranžikas
korall . Valge osa maitse meenutab hiidkrevetti, tekstuur
on samas pehme ja õrn.
Oranž korall maitseb oluliselt
jõulisemalt. Maitselt tuletab see meelde praetud ahvenamarja.
Kammkarbid on eriti head õrnalt praetuna või grillituna. Sobivad
carpaccio ’na ja ceviche-stiilis, laimimahlaga marineeritult. Kõige
lihtsam valmistusviis,
pannil lühiajaline võiga praadimine, toob
esile kammkarbi pähklisuse. Grillides muutub maitse oluliselt
intensiivsemaks.
Austrid
Teinekord võib leida ka meie kauplustes austreid. Jahutatud
austreid serveeritakse jääga vaagnal ja ühe portsjoni – tosin
austrit – hind jääb 250-300 krooni kanti.
Erilise maitseelamuse saamiseks peab
auster jõudma sööja
suhu elusalt. Paraku riknevad austrid kiiresti ja just see teebki nad
suhteliselt kalliks ja
haruldaseks ehk teisisõnu öeldes tõeliseks
delikatessiks.
Läänemeres austreid ei leidu, sest
siinne merevesi pole nende
jaoks piisavalt
soolane . Austrid on üks populaarsemaid tööstuslike
karpide perekondi ja kokku on neid pea 60 liiki. Kunstlikult hakati
neid kasvatama juba 150 aastat eKr, austrikasvandused olid nii
Vana-Hiina kui ka Vana-
Rooma kultuuris.
Austrid elavad paras- ja troopikavöötme meredes 50-70 m sügavuses,
moodustades seal kaljudel suuri
kolooniaid , nn austripanku. Samas
võivad nad kinnituda liiva- ja kivisegusele merepõhjale. Ühel
ruutmeetril võib olla koos 20–50 isendit, kogumikes või ka
üksikult. Suuremad austripangad paiknevad sageli
rannikust kaugemal
madalikel . Peamiseks töönduslikuks liigiks on söödav auster
Ostrea edulis.
Avatud mantli ja lõpuste tõttu on austrid tundlikud vee
puhtuse suhtes. Samas on auster ise väga tõhus merevee puhastaja: üks
hiidauster võib ühe tunni jooksul filtreerida 5-16 liitrit
merevett.
Austri sugupool võib sama isendi piires pidevalt muutuda,
suguküpseks saab ta kolme aastaselt. Söödav auster paljuneb
soodsates tingimustes kiiresti, ta võib korraga muneda 300 000 kuni
miljon muna.
Austreid kasvatatakse nii Ameerika Ühendriikides kui Euroopas.
Kasvanduses elavad austrid 4-5 aastat, sellele eelneb kaheaastane
«sõimeiga». Kvaliteetse
karbi saamiseks kulub 7-8 aastat. Üks
täiskasvanud austrikarp sisaldab keskmiselt 20 grammi liha.
Lisaks
toorelt ehk elusalt söömisele kasutatakse austreid toiduks
töödeldult ja ka konserveeritult.
Austrite toiteväärtus ületab mõneti
kanamuna , ent samas on see
hõrgutis kolesteroolivaba. Austrid on väärtuslikuks fosfori-,
tsingi- ja joodiallikaks,
vitamiinidest on olulisel kohal B12.
Peajalgsed
Peajalgsete keha on jaotunud pea ja kereosaks. Suu ümber paiknevad
pikad iminappadega varustatud
kombitsad . Üks tavalisematest
peajalgsetest on harilik seepia (
Sepia officinalis).
Liikumiseks paiskavad peajalgsed mantliõõnde
imetud vee läbi
lehtri välja. Veejuga lükkab looma edasi
tagumine ots ees.
Peajalgseil on suhteliselt suur aju ja keerukas närvisüsteem. Neil
on keerukas "intelligentne" käitumine. Peajalgseil on
suhteliselt kõige suuremad silmad loomariigis, millega nad näevad
väga hästi.
Maitset tunnevad nad kombitsatega. Toituvad peamiselt
kaladest. Peajalgseil on tumedat pigmenti
tootev tindinääre, mille
juha avaneb tagasoolde. Veri sisaldab vaseühendeid, mistõttu värvub
õhu käes
siniseks . Hingamiselunditeks on üks paar mantliõõnes
paiknevad lõpuseid. Peale seepiate on tuntud peajalgseiks ka
kalmaarilised (
Teuthida) ja kaheksahaarmelised (
Octopoda),
kellest mõned on väga mürgised.
Kaheksajalg
Kaheksajalg kuulub peajalgsete sugukonda, mille esindajaid leidub
maakera kõikides soojades meredes.
Sinakashalli kaheksajala pikad kombitsad on kaetud tihedalt
iminappadega. Kaheksajala liha on roosakasvalge ning kohati ka
vintske Kaheksajalad on kalmaaride ja seepiate ehk tindikalade sugulased.
Maitsev, kergelt vintske kaheksajala liha on väga populaarne
Jaapanis ja
Vahemeremaades .
Poodides müüakse ettevalmistatud värsket ja külmutatud
kaheksajalga, samuti suitsutatud ja konservitud. Väiksemad ja
nooremad kaheksajalad on mahedamad ja vähem vintsked. Kaheksajala
kaheksa haarmed ehk 'jalad' on söödavad, ent silmad, suuümbrus ja
soolikad
visatakse minema.
Kaheksajalal on tindikott, milles leiduvat tinti võib kasutada
makaronide, suppide ja hautiste toonimiseks ja maitsestamiseks.
Kaheksajalga võib süüa mitmel moel - toorelt, keedetult,
marineeritult, hautatult, fritüüritult.
Kalmaar
Kalmaar on limuste hõimkonda kuuluv kümne haarmega peajalgne.
Sisaldab rikkalikult valku, napilt rasva (0,5-1,5%), rohkelt
erinevaid B-vitamiine ja mineraalaineid (
fosforit ) ja mikroelemente.
Kalmaar on veidi vintske,
mahe ja veidi magusapoolne.
Kalmaare müüakse värskelt, külmutatuld, Konservitult,
päikesekuivatatult ja marineeritult. Väga populaarsed aasia ja
vahemeremaade köögis.
Kalmaare võib pannil praadida, küpsetada,
keeta , wokis valmistada,
paneeritult fritüürida. Kalmaar ei kannata kauast kuumutamist -
optimaalne on 3-6, maksimaalselt 10 minutit.
Seepia
Seepia ehk
tindikala (Sepia) on loomade perekonna, limuste
hõimkonna. peajalgsete klassi kümnehaarmeliste seltsist. Perekonda
kuulub umbes 90 liiki.
Seepiateks nimetatakse ka perekondi Rossia ja Sepiola. Tindikalaks
nimetatakse Seepiat sellepärast, et ta kaitseb ennast vaenlaste eest
tindinäärme nõrega, mille ta paiskab hädaohu korral välja.
Tint omandab seepiale sarnase kuju ja peibutab
vaenlast , ja selle
hajumine muudab vee sogaseks.
Seepia on ööloom, kes toitub kaladest ja väikestest
vähilaadsetest. Seepia on osav
jahimees ja põgeneb oskuslikult oma
vaenlaste eest. Päeval varjab ta end pragudes ning muudab pidevalt
oma keha värvust, et keskkonnaga ühte sulada.
Koorikloomad
Vähid ehk
vähilaadsed ehk
koorikloomad
(
Crustacea) on väga
mitmekesine alamhõimkond lülijalgseid.
Tänapäeval tuntakse maailmas umbes 38 000 vähiliiki, Eestis on
neid kirjeldatud 326 liiki ning liikide arvukuselt on nad meie
looduses putukate järel teised.
Vähkide üheks tähtsamaks ühistunnuseks on hingamiselunditena
talitlevad lõpused (mõnedel rühmadel küll puuduvad). Kõigist
teistest lülijalgsetest erinevad vähid eelkõige selle poolest, et
neil on pea küljes kaks paari
tundlaid , teistel lülijalgsetel on
üks paar.
Vähkide keha koosneb üksikutest lülidest. Enamikul liikidel on
16–20 lüli, primitiivsematel vähkidel 60 või rohkem. Rühmitudes
moodustavad lülid keha kolm osa: pea,
rindmiku ja tagakeha. Tihti on
pea ja
rindmik liitunud, moodustades ühtse pearindmiku. Vähkide
silmad kinnituvad kas peale või on varte otsas. Rindmiku esimesed
kolm jäsemetepaari on sageli muutunud lõugjalgadeks, mis aitavad
toitu kätte saada. Kõrgematel vähkidel esineb jäsemeid ka
tagakehal.
Vähilaadsete pikkus jääb umbes 0,1 millimeetrist 60 sentimeetrini.
Jäsemete
siruulatus ulatub mõnedel 3,5 meetrini; maksimaalne kaal
on kuni 20 kilogrammi.
Jõevähk
Läänemeremaades on vähisöömine rituaal, kuhu kuuluvad keedetud
ja maitserohelisega kaunistatud vähid.
Vähisöömisel ei ole
kindlaid reegleid, igaüks toimib oma
äranägemise järgi. Kuna kodumaise jõevähi
koorik on võrreldes
teiste vähiliikidega tunduvalt pehmem, süüakse teda kätega, ilma
lisatarvikuid kasutamata.
Kusjuures valjuhäälne vedeliku
lutsutamine ei ole
taunitav . Kindlasti kuulub vähi tarbimise juurde
laual
anum veega, kus on
sidruni tükikesed sõrmede puhastamiseks.
Homaar
Elusana sinakasmust homaar muutub keetes erepunaseks. Tasub teada, et
emase homaari liha on hõrgum kui isase oma. Lisaks sisaldab see
marja, mida hinnatakse kõrgelt ning kasutatakse roosat värvi
kastmete tegemiseks ja roogade kaunistamiseks.
Homaare müüakse nii elusalt kui keedetuna. Värsket homaari võib
grillida ning serveerida jahutatuna koos majoneesiga. Keedetud homaar
sobib hästi
suppidesse , aga ka
eelroaks .
Euroopa homaar on ameerika homaarist pisut väiksem. Tavaliselt on
euroopa
homaarid 23–50 cm pikad ja kaaluvad umbes 0,7 kilogrammi,
harvem on leitud ka kuni 1,26 m pikkuseid ja 19 kg isendeid. Euroopa
homaaride eluiga küünib 5–7 aastani, suurimate isendite vanuseks
on määratud ka üle 50 aasta.
Euroopa ja ameerika homaarid on erinevad ka enne küpsetamist –
euroopa homaarid on sinised ja ameerika homaarid pruunid. Pärast
küpsetamist mõlemad punased.
Langust
Vahemeres ja Inglise rannikul elunev perekond suuri heamaitselisi
sõrgadeta merevähke.
Langusti ja homaari erinevus on see, et langustil pole sõrgasi.
Krabi
Krabiliste liike on üle 4450. Nende liigirohkes rühmas on pisikesi
krabisid kui ka hiigelsuuri loomi; näiteks jaapani hiidkrabi.
Krabide tavaline pearindmikukilp on 2-40
sentimeetri laiune. Esimesel
käimisjalapaaril on sõrad.
Krabid hingavad vees lõpustega, kuid osa krabisid elab maismaal;
näiteks kookosevaras. Enamik on ikkagi põhjaloomad ja toituvad
merepõhjas olevatest
selgrootutest .
Kõikidel krabidel on tugevasti liigestunud koorik nagu pantser.
Krabide jalad on lülilised ja peas on kaks paari tundlaid. Krabide
sõrgu peetakse delikatessiks.
Krevett
Krevette saab rühmitada mitmeti. Neid on näiteks söödavaid ja
mittesöödavaid,
magedas või soolases vees elutsevaid, elupaigana
sooja või külma vett eelistavaid, punakaid või muu värvusega.
Kulinaarses-kaubanduslikus klassifikatsioonis lähtutakse eeskätt
krevettide suurusest ja seda mitte niivõrd loomakeste pikkuse,
kuivõrd mahtuvuse tasandil. Krevetikaubanduses loetakse mõõtühikuks
isendite hulka, mis
mahub kindlasse kaaluühikusse. Selleks võib
olla kas
nael või kilo. Kehtib lihtne tõde – mida väiksemate
liigiisenditega on tegu, seda rohkem neid kaaluühikusse mahub.
Sellest ka krevettide
kaubanduslikud suuruskategooriad nagu "väike",
"keskmine", "suur" ja "
hiigelsuur ".
Stockmanni
hinnad
Värsked
toorained Austrid 23.- tk
Krevetid 249.- kg
Beebi kaheksajalg 209.- kg
Kammkarbi liha 849.- kg
Töödeldud toorained
White tiger krevett marineeritud 384.- kg
Krevett soolvees 384.- kg
Vähisabad 325.- kg
Keedetud krevetid 249.-
Seepiad purgis 280g 94.-
Naturaalne krabi 145g 219.-
Rannakarbid erinevad
maitsed 340g 45.-
Kokkuvõte
Mereande saab kasutada erinevates roogades. Neid
saab keeta, hautada, kuid süüa ka toorelt. Mereannid on
suurepärased toiduained, mida tarbida siis, kui tahetakse vaheldust
igapäevasest toidust.
Kasutatud
kirjandus
http://et.wikipedia.org/wiki/Karbidhttp://nammy.pbworks.com/Austridhttp://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel2173_2151.html http://natmuseum.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=396527/Fototahvlid_9-16_OK.pdf http://tiguteek.wordpress.com/2008/10/23/merekarbid-salakavalad-elukad/ http://www.nami-nami.ee/componentshow.php?act=edit&pID=256 http://www.nami-nami.ee/recipe.php?q=detail&pID=4731http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/toit/eriti-aeglane-toit.d?id=27680435 http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4hilaadsed http://www.eestitoit.ee/?page_id=108&language=et http://et.wikipedia.org/wiki/Euroopa_homaarhttp://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/krabid_liina.ht m
http://www.neljas.ee/est/?news=903101&category=20 http://et.wikipedia.org/wiki/Peajalgsedhttp://nammy.pbworks.com/Kaheksajalghttp://nammy.pbworks.com/Kalmaarhttp://nammy.pbworks.com/Seepia
Kõik kommentaarid