Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Euroopa Liidu direktiivid (0)

1 Hindamata
Punktid
Euroopa Liidu direktiivid
12. juuni 1989. aasta  direktiiv 89/391 – tööohutuse ja töötervishoiu raamdirektiiv .
Tööandja kohustus on tagada töötajate ohutus ja tervis kõikides tööga seotud aspektides. 
Oma vastutuse piires võtab tööandja kõik töötajate ohutuse ja tervise kaitseks vajalikud meetmed sealhulgas kutsealaste riskide ärahoidmine teabe ja väljaõppe andmine ning vajaliku korralduse ja vajalike vahendite tagamine. Tööandja peab olema valmis neid meetmeid vajadusel kohandama et võtta arvesse muutunud asjaolusid ja olukorda parandama. 
Kui ühes ja samas töökohas töötavad mitme ettevõtte töötajad peavad tööandjad tegema koostööd ohutust tervishoidu ja tööhügieeni käsitlevate sätete rakendamisel kooskõlastama oma tegevusala laadi arvesse võttes kutsealaste riskide suhtes kohaldatavad kaitse ja ennetusmeetmed ning teatama üksteisele ja oma töötajatele ja/või töötajate esindajatele kõnealustest riskidest ilma et see piiraks käesoleva direktiivi muude sätete kohaldamist 
Tööandja:
võtab teisi kohalviibivaid isikuid arvesse võttes esmaabi andmiseks tulekustutustöödeks ja töötajate evakueerimiseks vajalikud meetmed mis on kohandatud ettevõtte ja/või asutuse tegevusalade laadile ja suurusele 
korraldab vajalikud kontaktid välisteenistustega eelkõige seoses esma ja kiirabi ning pääste ja tulekustutustöödega 
Eesti õigusakt: TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded – direktiiv 89/654/EEC
Töötajate ohutuse ja tervise kaitseks peab tööandja tagama järgmist:
evakuatsioonipääsud ja teed peavad olema kogu aeg vabad. 
Töökohta eelkõige I ja II lisas nimetatud seadmeid ja vahendeid hooldatakse tehniliselt ja kõik leitud puudused mis võivad töötajate ohutust ja tervist mõjutada kõrvaldatakse võimalikult kiiresti. 
Töökohta eelkõige I lisa punktis 6 ja II lisa punktis 6 nimetatud seadmeid ja vahendeid puhastatakse regulaarselt piisava hügieenitaseme saavutamiseks. 
Ohtude vältimiseks või kõrvaldamiseks ettenähtud eelkõige I ja II lisas nimetatud ohutusvahendeid ja seadmeid hooldatakse ja kontrollitakse regulaarselt. 
Eesti õigusakt: Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded
Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded – direktiiv 89/655/EEC
Tööandjate kohustused:
Tööandja võtab vajalikud meetmed tagamaks, et töövahendeid, mis on kasutuses antud ettevõttes ja / või asutuses sobivad tööks. Valides töövahendeid, mida kavatsetakse kasutada, peab tööandja pöörama tähelepanu spetsiifilistele töötingimustele ja kõikidele ohtudele , mis on olemas, et ettevõttes ja / või asutuses, eelkõige töökohal, kõik tingimused vastavad ohutuse nõuetele kasutatavate töövahendite suhtes. Kui ei ole võimalik täielikult tagada, et töötajad saavad töövahendeid kasutada töötajaid ohustamata nende tervist, võtab tööandja vajalikud meetmed, et vähendada riske. Eesti õigusakt : Töövahendi kasutamise töötervisehoiu ja tööohutuse nõuded
Ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas – direktiiv 92/58/EEC
Tööandja peab esitama või tagama ohutuse ja / või tervisliku koha, kus ohte saab vältida või vähendada. Eesti õigusakt: Ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas.
Direktiiv 2009/104/EC- töökohas töömaterjalide kättesaadavus
Tööandja võtab kõik meetmed, et tagada ohutust töövahendite kättesaadavusel töötajatele. Valides töövahendeid peab tööandja pöörama tähelepanu spetsiifilistele töötingimustele, mis on töökohal, eelkõige seoses ohutuse ja töötajate tervisega . Kui riske ei ole võimalik täielikult kõrvaldada töötamise ajal , siis võtab tööandja vajalikud meetmed, et vähendada neid. Lisaks töövahendid peavad vastama asjakohastele direktiividele ja / või kehtestatud miinimumnõuetele lisas I.
Tööandja tagab, et töövahend on paigaldatud õigesti ja toimivad nõuetekohaselt. Töövahendeid tuleb aeg-ajalt kontrollida.Kontrolli tulemused tuleb registreerida ja säilitada.Tööandja tagab töötajatele piisavad ja arusaadavdt teated (nt kirjalikud juhised) töövahendite kasutamise jaoks. Tööandja peab tagama, et töötajad saavad piisava väljaõppe.
Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord – direktiiv 89/656/EEC
Isikukaitsevahendid peavad vastama asjakohastele ühenduse sätetele projekteerimise ja valmistamise suhtes ohutuse ja tervisega.Kõik isikukaitsevahendid peavad olema vastavad võimalikele ohtudele.Isikukaitsevahendid peavad vastama olemasolevatele tööoludele, samuti võtma arvesse ergonoomika nõudeid ja töötaja tervisliku seisundit .Tööandja peab andma vajalikud seadmed tasuta ja tagama, et need on heas töökorras ja jälhima ka hügieenitingimusi.Isikukaitsevahendid on üldjuhul ette nähtud isiklikuks kasutamiseks.Enne kui tööandja valib isikukaitsevahendite on ta kohustatud kohustatud neid hindama , kas isikukaitsevahendeid mida ta kavatseb kasutada vastavad käesoleva direktiivi nõuetele. Eesti õigusakt: Isikuvahendite valimise ja kasutamise kord.
Direktiiv 99/92/EC – Risk plahvatusohtliku atmosfääri ees.
Tööandja peab võtma asjakohased tehnilised ja / või organisatsioonilised meetmed, et vältida selliste plahvatusohtlike keskkondade teket. Või kui tegevuse laad seda ei võimalda, siis tuleb vältida plahvatusohtliku keskkonna süttimist ja vähendada mõju plahvatuses nii, et töötajate tervis ei oleks ohus.Tööandja on kohustatud viima läbi riskianalüüsi vastavalt üldise sätte sätestatud raamdirektiivis 89/391/EMÜ. Kui on kohti, kus võib tekkida plahvatusohtlik keskkond tuleb see likvideerida vastavalt nõuetele. Tööandja peab teavitama töötajaid ja / või nende esindajaid kõikidest meetmetest, mida võetakse nende ohutuse ja tervise suhtes tööl vastu. Tööandja peab läbi viima ohutus koolituse.
Direktiiv 2009/148/EC – Kokkupuude asbestiga tööl
1.Tööandjad annavad asjakohast koolitust töötajatele:
2. asbesti omadused ja mõju tervisele
3.Tooted / materjalid, mis võivad sisaldada asbesti
4.toimingud, mille käigus võidakse asbestiga kokku puutuda, ning selle tähtsust ärahoidmiseks
5. ohutud töövõtted, meetmed ja kaitsevahendid
6.otstarve, sortiment, valimine, piirangud ja nõuetekohane kasutamine respiraatoriga
7.esmaabi
8.saastatusest puhastamise kord
9.kõrvaldamine
10.tervisekontrolli nõuded
Direktiiv 90/270/EEC – Kuvariga töötamise töötervisehoiu ja tööohutuse nõuded
Tööandjad on kohustatud täitma töökoha analüüsi, et hinnata ohutust ja tervist.Eelkõige seoses võimalike nägemist ohustavate teguritega ning füüsilise ja vaimse stressi teguritega. Tuleb koheselt võtta asjakohaseid meetmeid, et leitud ohud kõrvaldada.Tööandja peab planeerima töötaja tegevuse selliselt , et igapäevatöö kuvariga vaheldub puhkepausidega või muu tegevusega , vähendades sel ajal ekraani kasutamist.Töötajad peavad saama teavet kõikide aspektide koha pealt mis on seotud nende ohutuse ja tervisega töö kohal. Iga töötaja peab saama väljaõppe seoses töökoha muutustega vms probleemide koha pealt. Eesti õigusakt: Kuvariga töötamise töötervisehoiu ja tööohutuse nõuded
Direktiiv 90/269/EEC – Raskuste käsitsi teiseldamise töötervisehoiu ja tööohutuse nõuded
Tööandjad võtavad asjakohased korralduslikud meetmed või peavad kasutama asjakohaseid, eelkõige tehnilisi abivahendeid, et vältida vajadust käsitsi teisaldamisega tööd. Kui vajadus käsitsi teisaldamisega töötajatel ei ole võimalik vältida, peab tööandja võtma asjakohased korralduslikud meetmed, kasutama asjakohaseid abivahendeid või varustama töötajad selliste vahenditega, et vähendada raskuse koormust käsitsi töötamises.Kui vajadust käsitsi teisaldamisega töötajatel ei ole võimalik vältida, korraldab tööandja töökohad nii, et käsitsi töötamine oleks võimalikult ohutu ja tervislik. Tööandjad peavad tagama, et töötajad ja / või nende esindajad saavad üldisi juhiseid ja võimaluse korral täpset teavet raskuse massi vms kohta. Tööandjad peavad tagama, et töötajad saavad lisaks nõuetekohast väljaõpet ja teavet selle kohta, kuidas raskusi õigesti käsitleda ja milliseid riske nad võtavad.Eesti õigusakt: Raskuste käsitsi teiseldamise töötervisehoiu ja tööohutuse nõuded
Minu isiklik arvamus on see, et Euroopa Liidus võetakse tööohutust väga tõsiselt ja sellele pööratakse suuremat tähelepanu. Eestis, aga inimesed ie tea ise oma kohustusi ja õigusi seega ei oska keegi nõuda vastavaid töötingimusi. Samamoodi tööandja ei taga ega muretse töötaja heaolu eest töökohal.
Arvan, et Eestis tuleks läbi viia koolitusi ja inimestele tutvustada nende õigusi ja samamoodi informeerida tööandjaid nende kohustustega töötajate ees.
Euroopa Liidu direktiivid #1 Euroopa Liidu direktiivid #2 Euroopa Liidu direktiivid #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor NastjaBeljajeva Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Euroopa Liidu direktiivid
7
docx

Euroopa Liidu direktiivid

f) tehisliku optilise kiirgusega kokkupuute taseme vähendamiseks kavandatud asendusseadmete olemasolu; g) tervisekontrolli käigus saadavad asjakohased andmed, sealhulgas avaldatud andmed, kuivõrd see on võimalik; j) optilise kiirguse allikate ja nendega seotud töövahendite tootjate poolt antud andmed, mis vastavad asjaomastele ühenduse direktiividele. Eesti õigusakt: TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUSE MUUTMISE SEADUS Eesti ja Euroopa Liidu direktiive võrreldes mõistsin, et Eesti õigusaktid on sisukamad ja detailsemad. Seetõttu arvan, et tööandjate pädevus on suhteliselt kõrge. Tööandjad peavad hoolikalt järgmina nõudeid, et saavutada efektiivne töökorraldus ja kaitse. Pidades korralikult reeglitest kinni, kui samas olla mingil määral paindlik, see tagab veel parema tulemuse.

Ergonoomika
Euroopa Liidu direktiivid
6
docx

Euroopa Liidu direktiivid

8. Directive 99/92/EC - risks from explosive atmospheres http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=DD:05:03:31999L0092:ET:PDF Tööandja liigitab kohad, kus võib tekkida plahvatusohtlik keskkond. Tööandja peab andma isikutele, kes töötavad kohtades, kus võib tekkida plahvatusohtlik keskkond, piisava ja asjakohase plahvatuskaitsealase väljaõppe. Direktiiv 94/9/EÜ jagab seadmed ja kaitsesüsteemid, mida ta hõlmab, seadmerühmadesse ja -kategooriatesse; käesolev direktiiv näeb ette, et tööandja peab kohad, kus võib tekkida plahvatusohtlik keskkond, liigitama tsoonideks ja otsustama, milliseid seadmete ja kaitsesüsteemide rühmi ja kategooriaid igas tsoonis kasutada. Eestis: Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded töötamisel plahvatusohtlikus keskkonnas 9. Directive 90/270/EEC - display screen equipment http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=DD:05:01:31990L0270:ET:PDF

Ühiskond
Harjutustöö-2
37
docx

Harjutustöö: 2

Harjutustöö 2: Euroopa Liidu direktiivid 1.1 Council Directive 89/391 - "Framework Directive" Tööandja kohustused: Artikkel 5 Üldsäte 1. Tööandja kohustus on tagada töötajate ohutus ja tervis kõikides tööga seotud aspektides. 2. Kui tööandja kasutab artikli 7 lõike 3 kohaselt pädevaid majaväliseid teenistusi või isikuid, ei vabasta see teda kõnealuses valdkonnas vastutusest. 3. Töötajate kohustused töötervishoiu ja -ohutuse valdkonnas ei mõjuta põhimõtet, et tööandja vastutab. 4

Ergonoomika
Euroopa Liidu töökeskkonna alased direktiivid
4
doc

Euroopa Liidu töökeskkonna alased direktiivid

Euroopa Liidu töökeskkonna alased direktiivid 1.1 Direktiivi eesmärk on kehtestada meetmed, et soodustada töötajate töötervishoiu ja ­ ohutuse parandamist. Tööandja kohustused on riskide vältimine, riskide tõrjumine nende tekkefaasis. Vastav Eesti Vabariigi õigusakt on Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. 1.2.01 Direktiiv sätestab miinimumnõuded töökoha ohutuse ja tervishoiu kohta. Tööandja kõige suurem kohustus on muuta töökoht nendele nõuetele vastavaks. Peab tagama, et iga töötaja jaoks on evakuatsiooni tee kogu aeg vaba. Tagada kinniste ruumide piisava õhutamise. Kõigi ruumide temperatuurid peavad olema normi piires. Tagama igale töötajale maksimaalselt loomulikku valgust, sest kunstlik valgus pole silmadele kasulik. Ma arvan, et

Ergonoomika
Grupitöö-Euroopa Liidu direktiivid
10
docx

Grupitöö „Euroopa Liidu direktiivid“

Ksenia Lovkis Anna Zahharova Sander Udam Lauri Veso Aleksandr Vdovets Karoline Reinhold 12. juuni 1989. aasta direktiiv 89/391 – tööohutuse ja töötervishoiu raamdirektiiv meetmete kohta, millega soovitakse parandada töötajate tööohutust ja töötervishoidu – nn raamdirektiiv. 1989. aasta raamdirektiivi mõned sätted olid väga uuenduslikud, muuhulgas järgmises. Mõiste „töökeskkond" määratleti nüüdisaegses võtmes kooskõlas Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsiooniga nr 155, võttes arvesse tehnilist ohutust ning üldist haiguste ennetamist.

Ergonoomika
TÖÖTERVISHOID
13
docx

TÖÖTERVISHOID

TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS Töötervishoiu eesmärgiks on: ennetada tööõnnetusi ja kutsehaigestumisi nii palju kui see vähegi võimalik on. Lähtepunkt on töökohal töötav töötaja, tema tervise ja töövõime säilitamine. Tööõnnetusete ja kutsehaigestumiste ärahoidmine on nii riigi, tööandja kui töötaja huvi. Ettevõtete oskuslikud investeeringud sellel eesmärgi saavutamiseks tasuvad alati ära ja toovad ühiskonnale kasu. 1.1. TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS Vastu võetud 16.06.1999. a seadusega (RT I 1999, 60, 616), jõustunud 26.07.1999. Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2011 Redaktsiooni kehtivuse 31.12.2013 lõpp: www.riigiteataja.ee ­ otsing ­ Töötervishoiu ja tööohutuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/13329552 Töötervishoiu ja tööohutuse (TTO) seaduses mõistetakse töötervishoiuna töötaja tervisekahjustuse vältimiseks 1- töökorraldus- ja meditsiini-abinõude rakendamist, 2- töö kohandamist töötaja võimet

Töökeskkond
Töötervishoiu ja tööohutuse juhend
10
rtf

Töötervishoiu ja tööohutuse juhend

Sissejuhatav töötervishoiu ja tööohutuse juhend Sissejuhatava töötervishoiu ja tööohutuse juhendiga tutvumine tööle/õppima asumisel on kohustuslik kõigile töötajatele/õpilastele sõltumata nende erialast, kvalifikatsioonist ja positsioonist. Sissejuhatava instrueerimise eesmärgiks on anda töötajatele/õpilastele üldteadmisi töötervishoiu ja tööohutuse alase tegevuse korraldamisest koolis. 1. TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE KORRALDUS Töötervishoiu ja tööohutuse alane tegevus on reguleeritud Töötervishoiu ja Tööohutuse seadusega. Töö-, töötervishoiu ja tööohutuse alaste õigusaktide järgimise kontroll on Eesti Vabariigi Tööinspektsiooni pädevuses. Töötervishoiu all mõistetakse Töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist. Tööohutuse all mõistet

Tööohutus ja tervishoid
Erialatööohutus
13
docx

Erialatööohutus

Järgnevalt antakse selliste riskide kohta üksikasjalikku teavet ja käsitletakse tõhusaid meetodeid nende hindamiseks ning ärahoidmiseks või minimeerimiseks. Et tervishoiutöötajate töö hõlmab esmaabiteenuste osutamist füüsilise või vaimse puudega inimestele, patsientide hooldamist või puhastusteenuste osutamist, on äärmiselt tähtis tähtsustada selles sektoris tööohutust ja -tervishoidu. Ometi näitavad Euroopa andmed, et tervishoiusektoris peab oma tervist ja ohutust töö tõttu ohustatuks suurem osa töötajatest kui kõikides teistes sektorites Euroopa Liidus keskmiselt. Teiste sektoritega võrreldes esineb eelkõige kolleegide ja teiste isikute poolse füüsilise vägivalla oht ning väga levinud on tegelikud vägivallajuhtumid. Tervishoiutöötajad puutuvad kokku järgmiste riskidega: · bioloogilised riskid, nt süstlatorkevigastustest põhjustatud infektsioonid;

Tööohutus ja tervishoid




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun