Oli aastaid festivali Eesti muusika päevad kunstiline juht. Elulugu Aastast 1989 oli Raimo Kangro ka Eesti Muusikaakadeemia kompositsiooniõppe jõud. Oma loomingu eest sai ta mitmeid auhindu, hooajaks 1998/1999 oli Kangro valitud Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri juurde resideerivaks heliloojaks. Raimo Kangro Looming Raimo Kangro on kirjutanud muusikat väga erinevates zanrides. Tal on suur hulk instrumentaalteoseid väga mitmesugustele koosseisudele, neist olulisimad on kontserdid. Raimo Kangro Looming Tähtsal kohal on kümmekond lavateost (traditsioonilised ooperid, rokkooper, lasteooperid ja -muusikalid, lauleldus). Vokaalteosed on enamasti luuletajast abikaasa Leelo Tungla sõnadele. Leelo Tungal Looming
Heliloojate V põlvkond(sündinud 1945-1960) Uus heliloojate põlvkond tuli eesti muusikasse 1970. - 1980. aastatel. 20.sajandi lõpukümnendeid eesti muusikas iseloomustab erinevate stiilide ja kompositsioonitehnikate ühendamine. Laienes loodud muusika kultuuritaust, heliloojaid huvitas euroopa muusika algaegadest kuni uusimate rokkmuusika suundadeni välja, samuti ka eksootiliste maade muusika. V põlvkonna heliloojad kirjutavad erinevates zanrides, nende muusika on vähem seotud klassikaliste muusikavormidega kui eelkäijatel. Heliloojad leiavad uusi võimalusi elektroonilisest muusikast ning multimeediast ning nii mõningad heliloojad kasutavad oma töös arvutit ning on proovinud live-elektroonikat. 1970.aastatel alustanud heliloojatest äratas algselt enim tähelepanu Raimo Kangro, seejärel tõusis tema kõrval juhtfiguuriks Lepo Sumera ning 1980.aastate lõpul tõusis jõuliselt Erkki- Sven Tüür. Erkki-Sven Tüür(16.10
saj välja kindel orkestri koosseis- barokkorkester. Oli keelpillide ülekaal, basso continuo o lemasolu, dirigent puudus. 10) Bachi ja Händeli loomingu tähtsus. Viisid lõpule sajandeid kestnud polüfoonilise muusika ajajärgu. Nende loomingus saavutas imitatsiooniline polüfoonia oma täiuslikkuse. 11) Kellena ja miks oli Bach tunnustatud oma eluajal? Orelimängijana, mitte heliloojana, kuna tema muusika oli toona liiga sügavasisuline. Orel oli tema lemmikinstrument. 12) Millistes zanrides kirjutas Bach? Mis zanris ta ei kirjutanud? Ta kirjutas kõigis barokiaja zanrites oratoorium, kantaat, kirikukontsert, sonaat, instrumentaalkontsert, concerto grosso, fuuga. v.a ooper. 13) Võrdle Bachi ja Händeli vokaalsümfoonilist loomingut! Bachi vokaalmuusika on sügav filosoofiline arutlus elust, õnnest, kannatustest, üksildustest. Sunnib kuulajat mõtisklema sõnade tähenduse üle. Händel keskendus rohkem rahvale, vabadusepüüetele. Tal olid võimsad koorinumbrid
Arengusuunid Euroopa muusikaelus 20. sajandi keskpaiku Nõo Reaalgümnaasium Jaanuar 2013 Benjamin Britten 1913 1976 Inglise helilooja Väga mitmekülgne: komponist, silmapaistev dirigent, erakordselt hea mängutehnikaga pianist. Heliloojana kirjutas kõikides zanrides. Loomingu põhiosa moodustavad ooperid, koorid ja orkestrimuusika. Looming Orkestrimuusika Kõige populaarsem teos "Variatsioonid ja fuuga Purcelli teemale". On tuntud ka nime all "Teejuht noortele orkestri juurde". Selle teose läbi tutvustab noortele sümfooniaorkestri pille. Ooperid ( 15 tk.) Tema peamine lavateos on ooper "Peter Grimes". ... Vokaalsümfooniline looming "Sõjareekviem" Olivier Messiaen
Oli aastaid festivali Eesti muusika päevad kunstiline juht. Aastast 1989 oli Raimo Kangro ka Eesti Muusikaakadeemia kompositsiooniõppejõud. Tema õpilaste hulka kuuluvad heliloojad Tõnis Kaumann ja Tõnu Kõrvits. Oma loomingu eest sai ta mitmeid auhindu, hooajaks 1998/1999 oli Kangro valitud Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri juurde resideerivaks heliloojaks. Loomigust Raimo Kangro on kirjutanud muusikat väga erinevates zanrides. Tal on suur hulk instrumentaalteoseid väga mitmesugustele koosseisudele, neist olulisimad on kontserdid. Tähtsal kohal on kümmekond lavateost (traditsioonilised ooperid, rokkooper, lasteooperid ja -muusikalid, lauleldus). Vokaalteosed on enamasti luuletajast abikaasa Leelo Tungla sõnadele. Raimo Kangro oli läbi elu ebatavaliselt püsiva stiiliga helilooja. Tema muusika on väga isikupärane ja kergesti äratuntav. Kangro tuli muusikasse 1970
Eesti muusika päevad kunstiline juht. Muusikast Kangro tuli muusikasse 1970. aasta paiku säravate ja omanäoliste teostega, mis äratasid kohe tähelepanu. Raimo Kangro oli läbi elu ebatavaliselt püsiva stiiliga helilooja. Tema muusika on väga isikupärane ja kergesti äratuntav, tonaalne, kuid kõrvu paitama ei kipu, sest on lakkamatutest klastritest "paks". Ühest küljest on Kangro looming mõjutatud neoklassitsismist - ta on kirjutanud klassikalistes zanrides (nagu näiteks kontsert, sümfoonia, süit ) palju traditsioonilise ülesehitusega teoseid. Kangro ja muusikateater Kangro loomingus on väga olulisel kohal lavamuusika, kus eri zanreis töid on tal üle kümne. 1982. aastal sai ta üleliidulise preemia muusikateatrialase tegevuse eest. Laiemat tähelepanu äratas juba tema esimene lavateos, 1974. aastal "Vanemuises" esietendunud ooper "Imelugu" Kuulsamad teosed: "Imelugu" 1974a. "Ohver" 1981a.
Lõpetanud Tallinna 18. algkooli, astus Lilli 1935. aastal õppima keraamikat Riigi KunstiTööstus koolis, mille lõpetas kevadel 1940. Sügisel kutsuti teda Noorte Hääle toimetusse ajakirjandustööle, sõja puhkedes aga evakueeriti Tatarimaale. 1943. aasta suvel lähetati Promet blokeeritud Leningradi tööle eestikeelsete raadiosaadete toimetusse. Alustanud novellide ja jutustustega, kujunes Lilli Prometist kiiresti arvestatav kirjanik, kes on loonud teoseid paljudes zanrides. Ta kuulub sellesse põlvkonda, kes on sõja karmust ja raskust vahetult kogenud. Avaldanud novelle ja jutustusi Loomingus, debüteeris Lilli Promet 1958. aastal kolme proosa raamatuga. Need olid novellikogu "Ainult puhtast armastusest", jutustuste kogu "Püha kunsti jüngrid" ning reisiraamat "3 × pakitud kohver", viimane neist kirjutatud koos abikaasa Ralf Par vega. Hea vormitaju ja isikupärane stiil andsid talle algusest peale väljapaistva koha eesti novellistide hulgas
Sümfoonilised teosed1917 "Videvik" (sümfooniline pilt) 1920 "Koit" (sümfooniline poeem) 1953 "5 pala keelpilliorkestrile" Aastal 1907 lõpetas ta Tartu reaalkooli. Hiljem asus õppima Peterburi konservatooriumi, kus 1907 1908 õppis viiult, hiljem aastatel 19131915 ja 19191920 kompositsiooni ja muusikateooriat. Eduard Tubin (18. juuni 1905 Torila 17. november 1982 Stockholm) oli eesti helilooja.Tubin on tuntud eelkõige sümfoonikuna, kuid kirjutas muusikat ka paljudes teistes zanrides. Tema muusikas on sageli mõjutusi eesti rahvamuusikast. 1924. aasta sügisel astus Tubin Tartu Kõrgemasse MuusikakooliTubin asus õppima Tallinna Konservatooriumisse, 10 sümfooniat 2. sümfoonia "Legendaarne" ballett "Kratt" ooper "Barbara von Tisenhusen" (1968) ooper "Reigi õpetaja" (1971) . Gustav Ernesaks (12. detsember 1908 Perila Raasiku vald 24. jaanuar 1993 Tallinn) oli eesti helilooja ja koorijuht. Gustav Ernesaksa looming on väga ulatuslik. Põhiosa sellest
parteile...). Heliloojad, kes selle propagandaga kaasa ei läinud neid ähvardas oht, et nende loomingut ei tohtinud kusagil esitada. ... Venemaal ei juurdunud ükski Euroopas või Ameerikas tekkinud muusikasuund. Debussy ja Raveli looming oli keelu all. Sergei Prokofjev ja Dmitri Sostakovits heliloojad, kellel õnnestus raudse eesriide tagant jõuda maailma tippu. Sergei Prokofjev (1891 1953) Kirjutas kõigis zanrides, kuid kõige suurema osa moodustavad balletid. Kuna oli ise pianist, siis oluline koht klaveril. Õppis Peterburi konservatooriumis Nikolai RimskiKorsakovi klassis. Esimest korda pälvis avalikkuse tähelepanu aastal 1909 klaveriteosega "Neli etüüdi". Kirjutas 1., 2., ja 3. klaverikontserid. 1918 suundub New Yorki, seejärel Pariisi. Kirjutas 4., 5. ja 6. klaverikontserdi ( 4. kontsert oli kirjutatud vasakule käele. Kirjutas selle Paul
Paavsti residentsi üleviimisest Roomast Avignoni sai alguse nn paavstide Avignoni vangipõlv, mis lõppes roomakatoliku kiriku poliitilise lõhenemisega ehk nn Suure skismaga, mil korraga valitsesid kaks, lühikest aega koguni kolm paavsti. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Muusikas väljendub ilmalikustumine eelkõige ilmalike zanride ilmumises vaimulike kõrvale. Ilmalik muusika hakkas määrama kunstmuusika stiili ja kõik uus ilmus ilmalikes zanrides. Keelati motetilaulmine kirikus. 1324. Või 1325.aastal saatis paavst Johannes XXII välja läkituse ,,Docta Sanctorum", milles taunis uues stiilis muusika kasutamist teenistustel. Puhkes saja- aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel, Inglismaa võitis. Põhja-Itaalias kujunes kogu Euroopale eeskuju andev varakapitalistlik linnaühiskond. Selles keskkonnas tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja nn humanistlik mõtlemine. Humanism väärtushinnangute lähtumine inimesest. 15.saj
Austraalias. o 1996.aastal oli tema 5 sümfoonia UNESCO heliloomingu rostrumil Pariisi kümne enam soovitatava helitöö seas esimene. o Lepo Sumerast jäi maha abikaasa,kaks tütart ja poeg. o Suri südamepuudulikkusesse. 03.01.13 Sample footer 3 o Looming L.Sumera on kirjutanud teoseid väga erinevatele koosseisudele erinevates zanrides,väikepaladest suurvormideni. o Sumera on korduvalt öelnud ,et hakkab lugu kirja panema alles siis,kui see on peas valmis.Tema teostele on iseloomulik väga hea tervikutaju-just seetõttu sobisid talle hästi suurvormid,eriti sümfoonia. o Tema 6 sümfooniat on eesti uue muusika kaalukaimad orkestriteosed. o Lisaks on ta loonud rohkesti ka veel teisi orkestriteoseid ,nagu klaveri-ja tsellokontserte ("Conserto grosso")ja lühemaid sümfoonilisi töid. o
Ta võib rügada tööd ja anda oma panuse maailmale, kuid võimalus, et ta selle eest vääriliselt tasutud saab, on võrdlemisi väike. Suur osa inimestest teeb orja moodi tööd, aga on siiski vaesuses. Paljud töötavad, et endal hinge sees hoida. Sellised inimesed on tavaliselt kas mingi kurja aine sõltuvusse langenud või siis sellised ausad töölised, kes pole olnud kuigi ambitsioonikad. Nende seas võib leida seda autunnet, mida teistes zanrides väga hinnatakse. Kuid autundega ei saavuta ahnes maailmas midagi. Taolistel inimestel on võimatu pürgida kõrgel ja trampida teiste otsas. Seda näitab teose ,,Kuritöö ja karistus" peategelase elu. Piinad, mis ta elas läbi peale inimese tapmist võtsid tema üle võimust. Ta hakkas kahtlustama ja muutus paranoiliseks. Lõpuks tunnistas ta oma teo üles ja alles siis sai ajapikku hingerahu. Tegu jäi teda ikkagi kummitama. Teist tüüpi inimesed on need, kes on nii-öelda edukad
Enne surma tõsteti ta aadliseisusesse Suurimaks eeskujuks Henry Purcell Looming 20.saj väljapaistvaim Inglise helilooja Andekas dirigent ja pianist Tema varajastes teostes on tunda Stravinski ja Mahleri mõjutusi Tundis huvi Schönbergi ja Bergi loomemeetodite vastu ning katsetas ka ise 12-helitehnikaga Tema teosed on tavaliselt tonaalsed ja selgete vormiskeemidega Tal oli silmapaitsev meloodiaanne Teda võib siduda neoklassitsismiga Jõudis kirjutada muusikat kõigis zanrides Väljapaistvaimaks kujunesid aga ooperi-, koori- ja orkestrimuusika Pööras selja traditsioonilisele "inglisepärasusele" ja võttis omaks mandri- Euroopa kultuuri Esimene menuteos (1937) "Variations on a Theme of Frank Bridge" Orkestrimuusika Tema populaarseim teos "Variatsioonid ja fuuga Purcelli teemal" ehk "Teejuht noortele orkestri juurde" Teose eesmärgiks on tutvustada sümfooniaorkestri pille ja erinevaid kõlalisi võimalusi
1936. aastal läks ta tagasi Nõukogude Liitu elama ja kirjutas seal oma autobiograafias, et oli tervitanud rõõmsalt 1917. aasta Veebruarirevolutsiooni Venemaal, oodates radikaalset traditsiooni murdumist. Prokovjevi huvi traditsioonide lõhkumise vastu oli siiski pigem kunstilist kui poliitilist laadi. 1918. aastal viibis helilooja Vladivostokis ja Jaapanis ning jõudis välja New Yorki, kus andis klaveril soolokontserte. Prokovjev on kirjutanud muusikat peaaegu kõikides zanrides, tema loomingu põhiosa moodustavad balletid, seitse sümfooniat ning instrumentaalkontserdid. Et Prokovjev oli ise väljapaistev pianist, on klaveril tema muusikas eriline tähtsus. Prokovjev õppis Peterburi konservatooriumis komponeerimist, klaverit ja orkestrijuhtimist. Avalikkuse tähelepanu äratas Prokofjev esimest korda oma klaveriteostega. Juba oma 1. klaverikontserdi (1912) esmaettekandel näitas tollal vaid 21-aastane Prokovjev end küpse meistrina.
käe all (õppis klavessiini, viiulit) Tohutu töövõime Tunnustust leidis orelimängijana, mitte heliloojana, sest tema muusika oli liiga sügavasisuline oma aja kohta Sünnimaja Eisenachis Monument Eisenachis Vokaalmuusika On sügav filosoofiline arutlus elust, õnnest, kannatustest, üksildusest Tema vaimulik muusika pole loodud palvetekstide saateks, vaid sunnib kuulajat mõtisklema sõnade sügavama tähenduse üle Kirjutas kõigis barokiaja zanrides, va ooper (põhjused?) Kantaadid Kantaat mitmeosaline teos koorile (saatega või ilma, lisada võib soliste), mille erinevad numbrid ei pea olem asisuliselt seotud 5 aastakäiku kirikukantaate Ilmalikud kantaadid ("Talupojakantaat", "Kohvikantaat") nn "harjutustööd" Laula: katkend "Talupojakantaadist" Passioonid Passioon oratooriumi eriliik, mille sisuks on Kristuse kannatused Johannese passioon Matteuse passioon
Pariisis legendaarse vene-prantsuse päritolu kompositsiooniõpetaja Nadia Boulanger`i juures täiendamas. Prantsusmaal tutvus ta ka sealse väga esindusliku ja jõulise filmiliikumisega, samuti Ravi Shankari muusikaga. Tagasi Ameerikasse tulles mõjutas teda palju Steve Reichi looming. Tema muusikat on peetud ülimalt visuaalseks, moodustades suuremaid kujundeid ja pannoosid. Ta on kirjutanud muusikat väga erinevates zanrides: kammermuusikat (nt keelpillikvartetid), oopereid, sümfooniaid, 11 kontserti erinevatele instrumentidele (sh tsellole, 2 tükki viiulile, klaverikontserdid jt) ja muidugi palju filmimuusikat (seotud üle 100 filmi helindamisega). Filmimuusika hulka kuulub ka suurejooneline maailma öko-süsteemi ja tarbimise tulemusena sündinud traagilisi tagajärgi käsitlev "Koyaanisqatsi: Life Out of Balance" (1982). Lavateostest on kõige kuulsamad portree-ooperite
See oli nn meistriklass, kuhu voolas õpilasi maailma erinurkadest. Enamik neist olid juba kontserteerivad pianistid. 1875. aastal asutati tema initsiatiivil Budapesti muusikaakadeemia, kus ta õppetöö ideelise kavandamise kõrval töötas igal aastal mõned kuud grupi õpilastega. 1860. aastate algusest jagab ta oma elu Weimari, Budapesti ja Rooma vahel. Iga ühes neist veetis ta osa aastast, õpetas ja võttis osa kohalikust muusikaelust. Liszti suurest loomingust(ligi 800 teost erinevates zanrides) on suur osa pühendatud klaverile. Siin peegelduvad selgesti tema kui interpreedi, poeedi ja inimesi otsingud ja muutumised. Mida vanemaks Liszt saab, seda napimaks jääb tema teoste faktuur, seda uudsemaks muutuvad tema väljendusvahendid harmoonia, koloriit, tonaalne alus. Liszt suri mõnikümmend aastat enne seda kui hakati tegema esimest heliülesvõtteid. Kahjuks ei ole enam kunagi võimalik kuulda tema mängu.
käe all (õppis klavessiini, viiulit) Tohutu töövõime Tunnustust leidis orelimängijana, mitte heliloojana, sest tema muusika oli liiga sügavasisuline oma aja kohta Sünnimaja Eisenachis Monument Eisenachis Vokaalmuusika On sügav filosoofiline arutlus elust, õnnest, kannatustest, üksildusest Tema vaimulik muusika pole loodud palvetekstide saateks, vaid sunnib kuulajat mõtisklema sõnade sügavama tähenduse üle Kirjutas kõigis barokiaja zanrides, va ooper (põhjused?) Kantaadid Kantaat mitmeosaline teos koorile (saatega või ilma, lisada võib soliste), mille erinevad numbrid ei pea olem asisuliselt seotud 5 aastakäiku kirikukantaate Ilmalikud kantaadid ("Talupojakantaat", "Kohvikantaat") nn "harjutustööd" Laula: katkend "Talupojakantaadist" Passioonid Passioon oratooriumi eriliik, mille sisuks on Kristuse kannatused Johannese passioon Matteuse passioon
KUNSTNIKUD Francois Boucher (1703-1770) Rokokoo maali tüüpiline esindaja. Kenitlevad ja magusad, enamasti antiikmütoloogia kergemeelsemat poolt kujutavad seinamaalid. Michelangelo Buanorroti (1475-1564) : itaalia kujur, maalikunstnik ja luuletaja. Itaalia renessanskunsti hiilgavaim esindaja. Sixtuse kabeli laemaal Roomas Peetri kirikus. Rembrandt Harmensz van Rijn (1606-1669) : hollandi maalikunstnik, üks hollandi nn kuldse ajastu silmapaistvamaid kunstnikke, töötas paljudes zanrides maalides portreid, maastikke ja grupiportreid. Elas jõukalt naise(Saskia)surmani , aga suri puruvaeselt. Kuulsaim teos on Öine vahtkond(1642). Üldiselt tunnustatud kui kõigi aegade suurimaid kunstnikke, tema autoportreid aga peetakse kunstiajaloo esimesteks psühholoogilisteks süvauuringuteks. Peter Paul Rubens (1577-1640) : Flaami, st Flandria maalikunsti suurim esindaja, kes viis ellu baroko ideaalid. Edu ja imetlus saatsid teda juba tema loomingutee algusest peale
Peale pikka keskaega, kus kogu kunst oli pühendatud Jumalale, tekib jälle huvi inimese vastu. Vaimuliku prof. kunsti kõrvale astub ilmalik professionaalne kunst. Kunst sai inimesele loomulikuks väljendusvahendiks. Väidetavalt iga teine haritud inimene oli 16.saj. lõpul maalija või muusik. Iga haritud inimene oskas noodist laulda ja pilli mängida ning luua mitmehäälset laulu. Kõik uus muusikas ilmub alates 14.saj keskpaigast ilmalikes zanrides Keskajal seletati muusikat matemaatika abil, ilu mõiste oli mõistuslik. Nüüd hakati väärtustama meelelist ilu Muusikaline renessanss sündis eelkõige 14.saj mitmehäälsetes ilmalikes lauludes Uueks kõlaideaaliks kujunes terts- ja sekst- intervall. (enne kvart ja kvint) Sünnib imitatsiooniline polüfoonia (näit. kaanon) Levib emakeelne laulmine Ideaaliks saab lihtne laulev meloodia. Teistest üha tähtsamaks muutub ülemine meloodiahääl.
fantaasia karmi mõistuslikkusega. Bachi teostele on iseloomulik isikupärane stiil ja loogika eri häälte juhtimisel, väljendus- ja karakteerimisjõud ning figuratsioonirohkus. Bach polnud uuendaja, vaid pigem temale eelnenud kolme sajandi muusikatraditsioonide kokkuvõtja ning sinna kuulunud stiilide ja vormide täiuslikkuseni arendaja. Bach on loonud teoseid kõikides tema ajal eksisteerinud kunstmuusika zanrides peale ooperi. Kokku on Bachilt säilinud üle 1000 teose, mis on Wolfgang Schmiederi poolt 1950 aastal kantud Bachi teoste kataloogi. Vokaalseid suurteoseid kirjutas Bach vaid Leipzigis, kus paar aastat enne helilooja kantoriks määramist algatati iga-aastane passioonide esitamise traditsioon suure reede jumalateenistustel. Bachi nekroloogi andmetel kirjutas ta passioone kokku viis, kuid praeguseks on neist säilinud kaks: Matteuse ja Johannese passioon. Lisaks sellele on olemas
RENESSANSS. VAIMULIK MUUSIKA Kui kõik uus ilmnes reness. ajastul ilmalikes zanrides, siis vaimulik muusika võttis traditsioone alalhoidva hoiaku (nii on see olnud kõigil järgnevail sajandeil). Vaimulik muusika on valdavalt polüfoniline. Siiani oli mitmehäälse muusika arenemisel juhtivaks Prantsusmaa. Ka 14.saj oli see nii, kogu 14.saj kirikumuusika kuulsaim teos on pärit Prantsusmaalt- esimene ühe helilooja poolt komponeeritud missatsükkel - Guillaume de Machaut(..1300-1377) La messe de Nostre Dame. K: Kyrie eleison
teost Bachi loomingus on sügav emotsionaalsus ühenduses konstruktiivse mõtlemisega ning julge fantaasia karmi mõistuslikkusega. Bachi teostele on iseloomulik isikupärane stiil ja loogika eri häälte juhtimisel, väljendus- ja karakteerimisjõud ning figuratsioonirohkus Ta oli temale eelnenud kolme sajandi muusikatraditsioonide kokkuvõtja ning sinna kuulunud stiilide ja vormide täiuslikkuseni arendaja. Bach on loonud kõikides tema ajal eksisteerinud kunstmuusika zanrides peale ooperi. Kokku on Bachilt säilinud üle 1000 teose 5 passiooni, neist tervikuna säilinud kaks:Matteuse passioon;Johannese passioon. 3 oratooriumi enam kui 300 vaimulikku kantaati, millest on säilinud ligi 200 20 ilmalikku kantaati Palju instrumentaalmuusikat "Aus der Tiefen rufe ich, Herr, zu dir", BWV 131 ("Su poole sügavusest hüüan") vaimulik kantaat (video) Pildid: Bachi haud Leipzigi Toomakirikus
Vokaalteosed on enamasti luuletajast abikaasa Leelo Tungla sõnadele. Raimo Kangro oli läbi elu ebatavaliselt püsiva stiiliga helilooja. Tema süit klaverile op 1 (1968), mis oli kirjutatud konservatooriumi I kursusel, jõudis kohe kontserdilavale (Kalle Randalu esituses 1974. aastal ka Tsaikovski-nimelisele konkursile). Tema tunumaid teoseid on kindlasti ooper "Süda"ning missa "Missa süütult hukkunud eestlastele"Ta on kirjutanud klassikalistes zanrides (nagu näiteks kontsert, sümfoonia, süit jne) palju traditsioonilise ülesehitusega teoseid. Samas on tema helikeeles mõjutusi rokkmuusikast - helikeeles on palju rütmiaktiivsust ja temperamenti. Kõige selle kõrval kohtame ka ladina-ameerika tantsurütme, rohkesti on sünkopeeritud rütme ja keerukaid taktimõõte. Tema muusika on tonaalne, kuid kõrvu paitama ei kipu. Meloodiad on tal enamasti rõhutatult nurgelise joonisega ja suurte hüpetega. Lüürilised hetked on pigem põgusad
Arvo Valton sünd 1935. Vabakutseline, avaldab palju ajalehtedes. 20 saj Eesti tähtsaim novellikirjanik. Kirjutas palju, teosed keerulised. Novellikogu ,,Veider soov". ,,Rataste vahel", ,,8 jaapanlannat", ,,Luikede soo karussell", ,,Sõnumitooja", ,,Läbi unemaastike", ,,Võõras linnas". Viimased 3 eksistentsiaalsed probleemid, tegevus Eestist kaugel, absurd. Juhan Smuul 1922-1971. Sõja aegse ja järgse perioodi tähtsaim kirjanik. Pikalt EKL-i esimees. Kirjutas palju, kõikvõimalikes zanrides. Luuletaja, prosaist, näitekirjanik, publitsist, lasteajakirjanik. Alustab luuletajana. Proosat kirjutades eirab kõiki reegleid, tema teoseid ei osata liigitada. Oskab ülihästi kirjeldada, hea eluvaatleja. ,,Kirjad Sõgedate külast" tõsine raamat rannarahva elust, mitu osa (kirjanduslik tase ebaühtlane). ,,Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol" naljakas, ka satiiri. ,,Jäine raamat" reisikirjeldus Smuuli Antarktika ekspeditsioonist. ,,Jaapani meri. Detsember"
tugeva ekspressionistliku kallakuga hilisromantiline, järgnev oli atonaalse loomingu periood ja hilejm dodekafoonia periood. Scönbergi dodekafoonilist tehnikat hakkasid kohe edasi arendama Alban Berg ja Anton Webern, kes olid mõlemad tema õpilased. Neid kolme heliloojat nimetatakse 20 sajandi muusikas uusviini koolkonnaks. Paul Hindemith- 20 sajandi üks mitmekülgseim helilooja. Äärmiselt produktiivne helilooja, kes kirjutas praktiliselt kõikides zanrides. Hindemithi 1920. Aastate loomingus põimuvad ekspressionismi ja neoklassitsismi jooned. Helilooja 1930. Aastate loomingus ekspressionism kaob. Hindemithi klaverimuusika tippteos on on 1942.aastal kijrutatud ,,Ludus tonalis". Carl Orff tema teoseid iseloomustab stiilimääratlus neobarokk.tema helilooming koosneb peaaegu tervikuna lavalistest suurvormidest. Ta töötas välja kantaadi solistidelem koorile, orkestrile ja tantsijatele
konservatooriumi (nüüdse Eesti Muusikaakadeemia) kompositsiooniõppejõud (aastast 1978 osakonnajuhataja, aastast 1983 professor). Aastakümnetega on ta loonud lausa oma koolkonna, kuhu kuulub väga erineva näoga heliloojaid: Raimo Kangro, Peeter Vähi,Alo Mattiisen, Mari Vihmand, Mart Siimer, Toivo Tulev jne.. Ta suri 24. detsembril 2010, Tallinnas. Loomingust Ta esindas neoklassitsistlikku suunda Eesti muusikas. Ta kirjutas paljudes zanrides. Mitmeid zanre on ta sisuliselt uuendanud. Olulisel kohal on sümfoonilised teosed ning lavamuusika. Sümfoonilistest teostest kirjutas ta neli sümfooniat ja hulk kontserte. Lavamuusikast aga 3 ooperit ja balletti. Eriti ohtralt oli tal romantilisi meloodiaid 1970. 1980. aastate teostes . Tamberg on eelkõige suurvormimeister. Tema suurvorme iseloomustab tuginemine väga vähestele teemadele, mis omakorda võivad olla väga napid. Seda olulisem on ta teostes vormi arenduslikkus
LOOMING: Prokofjevi muusikas on järgitavad eri stiilide tunnused, ent nii vormikäsitluselt kui ka üldkarakterilt on teda peetud neoklassitsismi esindajaks. Tema varase perioodi loomingus on tabatavad ekspressionistlikud jooned, eriti grotesk, ja dissoneerivad harmooniad, mis sokeerisid vanameelset publikut. Hiline periood aga paistab silma meloodilisuse ja eepika poolest. Prokofjev on kirjutanud muusikat peaaegu kõigis zanrides. Avalikkuse tähelepanu äratas ta kõigepealt oma klaveriteostega. Teda on nimetatud Debussy kõrval teiseks suureks novaatoriks 20. sajandi klaverimuusikas. Prokofjev töötas välja oma klaverimängustiili, mida iseloomustab kiire tempo, rütmiline aktiivsus, energiline tokaatalikkus, mida on nimetatud ka löökpianismiks. Helilooja on kirjutanud klaveriminiatuure ja 5 klaverikontserti, tema enim esitatud klaveriteoste hulgas on tsükkel ,,Sarkasmid" ja klaverisonaadid
nädalat pärast esimeheks valimist). Oli aastaid festivali Eesti muusika päevad kunstiline juht. Aastast 1989 oli Raimo Kangro ka Eesti Muusikaakadeemia kompositsiooniõppejõud. Tema õpilaste hulka kuuluvad heliloojad Tõnis Kaumann ja Tõnu Kõrvits. Oma loomingu eest sai ta mitmeid auhindu, hooajaks 1998/1999 oli Kangro valitud Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri juurde resideerivaks heliloojaks. Loomigust Raimo Kangro on kirjutanud muusikat väga erinevates zanrides. Tal on suur hulk instrumentaalteoseid väga mitmesugustele koosseisudele, neist olulisimad on kontserdid. Tähtsal kohal on kümmekond lavateost (traditsioonilised ooperid, rokkooper, lasteooperid ja -muusikalid, lauleldus). Vokaalteosed on enamasti luuletajast abikaasa Leelo Tungla sõnadele. Raimo Kangro oli läbi elu ebatavaliselt püsiva stiiliga helilooja. Tema muusika on väga isikupärane ja kergesti äratuntav. Kangro tuli muusikasse 1970
..) · Heliloojad, kes selle propagandaga kaasa ei läinud neid ähvardas oht, et nende loomingut ei tohtinud kusagil esitada. · Venemaal ei juurdunud ükski Euroopas või Ameerikas tekkinud muusikasuund. · Debussy ja Raveli looming oli keelu all. · Sergei Prokofjev ja Dmitri Sostakovits heliloojad, kellel õnnestus raudse eesriide tagant jõuda maailma tippu. Sergei Prokofjev (1891 1953) · Kirjutas kõigis zanrides, kuid kõige suurema osa moodustavad balletid. · Kuna oli ise pianist, siis oluline koht klaveril. · Õppis Peterburi konservatooriumis Nikolai Rimski-Korsakovi klassis. · Esimest korda pälvis avalikkuse tähelepanu aastal 1909 klaveriteosega ,,Neli etüüdi" · Kirjutas 1., 2., ja 3. Klaverikontserdi · 1918 suundub New Yorki, seejärel Pariisi. Kirjutas 4., 5. Ja 6. klaverikontserdi (4. Kontsert oli kirjutatud vasakule käele. Kirjutas selle Paul Wittgensteinile).
..). Heliloojad, kes selle propagandaga kaasa ei läinud neid ähvardas oht, et nende loomingut ei tohtinud kusagil esitada. Venemaal ei juurdunud ükski Euroopas või Ameerikas tekkinud muusikasuund. Debussy ja Raveli looming oli keelu all. Sergei Prokofjev ja Dmitri Sostakovits heliloojad, kellel õnnestus raudse eesriide tagant jõuda maailma tippu. Sergei Prokofjev (1891 1953): Kirjutas kõigis zanrides, kuid kõige suurema osa moodustavad balletid. Kuna oli ise pianist, siis oluline koht klaveril. Õppis Peterburi konservatooriumis Nikolai Rimski-Korsakovi klassis. Esimest korda pälvis avalikkuse tähelepanu aastal 1909 klaveriteosega "Neli etüüdi". Kirjutas 1., 2., ja 3. klaverikontserid. 1918 suundub New Yorki, seejärel Pariisi. Kirjutas 4., 5. ja 6. klaverikontserdi ( 4. kontsert oli kirjutatud vasakule käele. Kirjutas selle Paul Wittgensteinile).
paistab eelkõige silma Itaalia, kuid euroopa muusikapildis oli tagasihoidlikul kohal. · Madalmaade polüfoonia ajastu. · Muusikas ilmalike zanride ilmumine vaimulike kõrvale. Al. 14. saj. keskpaigast hakkab ilmalik muusika määrama kunstmuusika stiili ning kõik uus muusikas hakkab nüüdsest ilmuma peamiselt ilmalike zanrides. · Vaimulik muusika võttis konservatiivse hoiaku; tõrjuv hoiak moodsa muusika suhtes. (juba keska.keelati motett kirikutes.) · 14. sajandil sündis mitmehäälne ilmalik laul, mis sai keerukuselt võrreldavaks motetiga. · 14. saj. lõid heliloojaid ilmalikke teoseid rohekm kui kiriklikke. · Just ilmalikes lauludes sündis uus väljenduslaad, mida peetakse muusikaliseks renessanssiks Uue stiili jooned:
Zizzle RENESSANSIAJASTU MUUSIKA (14.-16.SAJ) 14. sajandil hakkasid Euroopa majanduselus toimuma muutused. Huviorbiiti kerkis kiriku- kammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus, vaimsust hindav iseteadev inimene. Sellel sajandil elas roomakatoliku kirikule toetunud keskaegne maailmapilt läbi kriisi. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalikustusid nii kirjandus, kunst kui ka muusika. Kõik uus muusikas avaldas just ilmalikes zanrides. Kui renessansiajastu kujutavas kunstis oli tooniandev Itaalia, siis muusikas olid selleks Madalamaad. 16. sajandil hakkasid vokaal- ja instrumentaalmuusika teineteisest eralduma. Uudsetest pillidest võeti kasutusele lauto ,klavessiin ja klavikord, viola da gamba,pommer, krummhorn ja tsink.Esimesed kirjapandud teosed pillidele olid vokaalmuusika seaded või vabad fantaasiapalad.Ansamblimuusikast olid populaarsemad tantsud, mida mängiti ka kui seltskonnamuusikat.
oli kujunenud pealinna peamiseks muusika õppeasutuseks. Ka siin etendab õpilaste muusikaline isetegevus Schuberti kasvatuses palju suuremat osa kui ametlikud õpingud. Kooli orkestri kaudu tutvub ta Haydni, Mozarti ja Beethoveni sümfoonilise loominguga, mis avaldab talle vapustavat mõju. Kuid Schubert esimesed loomingulised katsetused, mis algavad 1810. a., kuuluvad pigem olustikulise muusika valdkonda. Kahe aasta vältel loob Schubert sellise suure hulga teoseid igasugustes zanrides (laule, kvartette, uvertüüre, sümfooniaid, koori- ja klaverimuusikat), et alates 1812. a. võimaldatakse tal võtta Salieri juures kodus eratunde kompositsiooni alal. Siin omandab ta ooperi- ja vokaalmuusika tehnikat. Kuid on iseloomulik, et Salieri mõistab karmilt hukka uusi voole, mis juba ilmnevad Schubert loomingus, alavääristab tema parimaid lüürilisi laule, keelab tal saksakeelsete tekstide kasutamise.
muusikalist haridust- paljude pillide valdamist ja kompositsiooni aluseid- jagasid noorele põlvkonnale tavaliselt isad, vanemad vennad, onud või teised sugulased. Oma eluajal oli Bach tuntud küll orelimängija ja -hindajana ning kapellmeistrina, kuid mitte heliloojana. Tema kuulsus heliloojana jäi väikeseks suuresti seetõttu, et ta toimetas oma eluajal trükki vaid neli teost. Bach on aegade suurimaid polüfooniameistreid. Bach on loonud kõikides tema ajal eksisteerinud kunstmuusika zanrides peale ooperi. Bach oli kaks korda abielus. Tema 20 lapsest said heliloojatena tuntuks neli: Wilhelm Friedemann, Carl Philipp Emanuel, Johann Christoph ja Johann Christian. Elu lõpul süvenes tema lühinägelikkus, järgnes ebaõnnestunud operatsioon ja pimedaksjäämine. Arnstadt ja Mühlhausen (1703-1708) Arnstadtis töötas Bach linnaorganistina. 1705. aastal tegi ta õppereisi Lübeckisse, et kuulata Dietrich Buxtehude orelimängu. Dietrich Buxtehude looming oli paljuski
Mitmed "nüüdisaegsed" kompositsioonitehnikad sündisid 15. ja 16. sajandi vahetuse paiku. Josquin kasutas oma teostes väga palju lühikesi äratuntavaid motiive, meloodiakäike, mis liikusid kontrapunktilises tekstuuris häälest häälde ning andsid tulemuseks teose sisemise ühtsuse. Seda baasprintsiipi on muusikas järjekindlalt praktiseeritud sellest ajast kuni tänase päevani. Josquin kirjutas muusikat kõigis tolle aja tähtsamates zanrides: missad, motetid, sansoonid ja frottolad. Ta andis oma panuse ka uue zanri motett-sansooni loomisesse, mida ta kirjutas vähemalt kolm. Lisaks olid mõned tema teosed üsna tõenäoliselt ette nähtud instrumentaalseks esitamiseks, mis oli tollel ajal uudne.
poeetilisi sümboleid. Romantiline tundepagas on Kõrvitsa loomingus leidnud peene ja tehniliselt mitmekesise väljenduse tema helikeeles leidub rikkaid harmoonia- ja tämbrivärve ning keerukaid tekstuure. Viimaste aastate loomingus peegelduvad selles ka ida meloodiastiilid ja eesti rahvalaul. Olulisel kohal on tema loomingus loodus, sealt tulenevalt ka impressionistlik kõlapilt. Tõnu Kõrvits kirjutab muusikat nii kammer- kui sümfoonilistes zanrides. Tema orkestriteoseid iseloomustab hea dramaturgiatunnetus (Kangro mõju) ja värvikas orkestratsioon. Kõrvits: ,,Minu muusikas on teistest väljendusvahenditest ehk pisut olulisem meloodia. Mulle meeldib, kui on meloodiline asi, mingisugune viis. Aga harmoonia on kahtlemata väga oluline, kõla... Millised võnked tekivad kooskõlas ja kuidas neid sobitada. Loomulikult ka tämber, helivärv, see on ju 20. sajandi võib-olla kõige olulisem väljendusvahend".
Raimo Kangro 18. Eesti esimene rock-ooper on ,,Põhjaneitsi" (1980, Raimo Kangro, kaasautor A.Valkonen). 19. Kangro viimane ooper "Süda" (1999, Maarja ja Kirke Kangro libreto) on lopsakas paroodia Eesti ühiskonna ja globaalprobleemide ainetel. Loo sõnum ütleb üsna üheselt, et kurjus toodab vaid kurjust ning hoolimatus hoolimatust, samas ei jää ei kurjus ega hoolimatus ka iial karistamata. 20. Raimo Kangro on kirjutanud muusikat väga erinevates zanrides. Tal on suur hulk instrumentaalteoseid väga mitmesugustele koosseisudele, neist olulisimad on kontserdid. Tähtsal kohal on kümmekond lavateost (traditsioonilised ooperid, rokkooper, lasteooperid ja -muusikalid, lauleldus. Vokaalteosed on enamasti luuletajast abikaasa Leelo Tungla sõnadele. 21. Nii Kangro sümfoonilist kui ka kammermuusikat iseloomustatakse kui homofoonilist, aktiivsete rütmikujundite ja mazoorse tundelaadiga elurõõmsat helikunsti. Lepo Sumera
õppeasutuseks. Ka siin etendab õpilaste muusikaline isetegevus Schuberti kasvatuses palju suuremat osa kui ametlikud õpingud. Kooli orkestri kaudu tutvub ta Haydni, Mozarti ja Beethoveni sümfoonilise loominguga, mis avaldab talle vapustavat mõju. Kuid Schubert esimesed loomingulised katsetused, mis algavad 1810. a., kuuluvad pigem olustikulise muusika valdkonda. Kahe aasta vältel loob Schubert sellise suure hulga teoseid igasugustes zanrides (laule, kvartette, uvertüüre, sümfooniaid, koori- ja klaverimuusikat), et alates 1812. a. võimaldatakse tal võtta Salieri juures kodus eratunde kompositsiooni alal. Siin omandab ta ooperi- ja vokaalmuusika tehnikat. Salieri ei osanud saksa keelt ega mõistnud selle maa rahvalaule, kuigi oli Austrias elanud juba palju aastaid. Argliku olemisega õpilane aga osutus imekspandavalt kangekaelseks: ta ei tahtnud kirjutada itaalia laadis säravaid aariaid, mida õpetaja talle peale sundis
Bachi loomingus on sügav emotsionaalsus ühenduses konstruktiivse mõtlemisega ning julge fantaasia karmi mõistuslikkusega. Bachi teostele on iseloomulik isikupärane stiil ja loogika eri häälte juhtimisel, väljendus- ja karakteerimisjõud ning figuratsioonirohkus. Bach polnud uuendaja, vaid pigem temale eelnenud kolme sajandi muusikatraditsioonide kokkuvõtja ning sinna kuulunud stiilide ja vormide täiuslikkuseni arendaja. Bach on loonud kõikides tema ajal eksisteerinud kunstmuusika zanrides peale ooperi. Kokku on Bachilt säilinud üle 1000 teose, mis on Wolfgang Schmiederi poolt 1950. aastal kantud Bachi teoste kataloogi (Bach Werke Verzeichnis BWV). Kammermuusikat kirjutas Bach peamiselt Köthenis ning sellest on säilinud vaid väike osa. Eriti tähtis roll on tema teostel soolopillidele: partiitad (itaalia süidid) ja sonaadid viiulile, süidid tsellole ja sonaat flöödile. Kõik need on vastavate pillide mängijate repertuaarides asendamatud
kirjanikele praktiliselt täielikku loominguvabadust, mida 1934. aastast autoritaarsemaks muutunud reziim küll tuntavalt piiras. Nii ongi varasem iseseisvusaegne kirjandus liikuvam, otsingulisem, maailmale avatum kui 1930. aastate traditsioonilisem ja rahvuskesksem looming. Siiski leidub kogu Eesti Vabariigi aegses kirjanduses vaimset ärksust, loomingulist sõltumatust ja opositsioonivaimu. Küpsete tulemusteni jõudsid luule ja proosa, esinduslikke teoseid leidub kõigis kirjandusliikides ja zanrides. Kirjanduse seisak ning allakäik 1940. aastate okupatsioonides ja sõjaolukorras oli järsk ja paratamatu. 1920. aastate esimesel poolel paistis oluliselt välja vooluline mitmekesisus, kus kõrvuti esinesid klassikalised traditsioonid ja modernistlikud eksperimendid. Kirjanduses hakkas taanduma uusromantiline elutunnetus, kuid selle viljelejaid oli veel alles. Friedebert Tuglase uusromantismilised novellid olid väga kõrgel tasemel. Näiteks kirjaniku teoses ,,Popi
Looming · Tema küpse loomingu periood (elu viimane aastakümme) näitab endise hämmastava viljakuse juures meisterlikkuse ja ideelise sisu pidevat kasvu · Schuberti vokaallüürika, milles juba valitseb dramaatiline läbikomponeeritud laul, saavutab enneolematu psühholoogilise sügavuse, muutub pingsamaks, tihedamaks, kasutab järjest uusi võtteid ja rikastub uute teemadega Looming · Kammermuusikas ja sümfoonilistes zanrides toimub täielik murrang ja Schubert küps looming selles valdkonnas on täiesti iseseisev ja tihti küünib Beethoveni kõige emotsionaalsemate ja mõttetihedamate suursaavutuste kõrguseni · Elu lõpul otsib Schubert väsimatult uusi teid ning tema 6 muusikalist hetke (1827) ja 8 eksprompti (1827-28) avavad uue suuna klaverimuusika arengus, loovad uut tüüpi romantilis-lüürilise miniatuuri Looming · Hoolimata Schuberti meeleheitlikust
arvuti mängud peale lastele ja meestele . Järgnevas lõigus ma seletan kuidas mänge eristada. Arvuti ja videomängud on jaotunud populaarsesse kategooriatesse. Need kategooriad erinevad üksteisest peamiselt mängitavuse poole pealt. Erinevate kategooriate mängude puhul tulevad erinevused sisse juba mängu tegemise alguses, sest juba mängu mõtte ülesehitamine läheb olenevalt stiilist erinevaid radu pidi. Paljudes zanrides on kasutatud erineva mängustiili jooni ning saadud just vastav mängustiil. Näiteks on seda tehtud Legend of Zelda seeria mängudes, kus on kasutatud elemente nii märuli, seiklus kui ka rollimängudest. Selline ülevõtmine on rohkem esindatud mängudes, mida on esitletud ja disainitud kui hübriididena, st et kokku on segatud iseloomulikke elemente ühest või enamast populaarsest liigist, näiteks märuli-rollimängud nagu Diablo, Vagrant Story ja Baldur`s Gate: Dark Alliance.
DMITRI SOSTAKOVITS 1906 1975 Ülemaailmse kuulsusega vene helilooja. 20.sajandi suurimaid sümfoniste. Oxfordi ülikooli muusikadoktori diplom. 1954 rahvusvaheline rahupreemia. Muusikat loonud väga paljudes zanrides: 15 sümfooniat, klaverilooming (ise ka väljapaistev pianist) - sonaate, kontserte, 24 prelüüdi ja fuugat, kammermuusikat - 15 keelpillikvartetti, koorimuusikat Gustav Ernesaksale pühendas poeemi Ustavus, oopereid - tugevaim Ekaterina Izmailova S peetakse filmimuusika rajajaks, muusika ca 40 filmile (Hamlet, Noor kaardivägi, Kiin) Peterburi konservatooriumi lõpetas pianisti ja komponistina. Kaalukam osa S loomingust on tema 15 sümfooniat Mitteprofessionaalsele kuulajale on S sümf
passiooni". Kahe sajandi jooksul toimusid muudatused vokaalsümfoonilistes suurvormides. Kolme ajastu jooksul on toimunud muudatused. Võrreldes barokiajastu oratooriumi romantismi või klassitsismi ajastuga, näeme, et meloodias kerkib esile muudatusi, harmoonias ja ka koosseis suureneb. Sarnaseid muudatusi näeme ka teistes vokaalsümfoonilistes suurvormides, sellistes nagu missa, passioon ja kantaat. Kolm ajastu vältel arenes see muusika liik kindlas suunas ning muudatused zanrides on nähtavad. Kasutatud allikad: Õhtumaade Muusikalugu 1, Toomas siitan. 1998. www.et.wikipeedia.org.ee www.annaabi.ee www.slideshare.net www.koolielu.ee www.miksike.ee www.abiks.pri.ee www.en.wikipedia.org
konstruktiivse mõtlemisega ning julge fantaasia karmi mõistuslikkusega. Bachi teostele on iseloomulik isikupärane stiil ja loogika eri häälte juhtimisel, väljendus- ja karakteerimisjõud ning figuratsioonirohkus.[33] Bach polnud uuendaja, vaid pigem temale eelnenud kolme sajandi muusikatraditsioonide kokkuvõtja ning sinna kuulunud stiilide ja vormide täiuslikkuseni arendaja.[34] Bach on loonud kõikides tema ajal eksisteerinud kunstmuusika zanrides peale ooperi. Kokku on Bachilt säilinud üle 1000 teose, mis on Wolfgang Schmiederi poolt 1950. aastal kantud Bachi teoste kataloogi (Bach Werke Verzeichnis ) Kammermuusika Viiulisonaadi nr 1, g-moll, BWV 1001 käsikirja esimene lehekülg Kammermuusikat kirjutas Bach peamiselt Köthenis ning sellest on säilinud vaid väike osa. Eriti tähtis roll on tema teostel soolopillidele: partiitad (itaalia süidid) ja sonaadid viiulile, süidid tsellole ja sonaat flöödile
Erinevate kategooriate mängude puhul tulevad erinevused sisse juba mängu tegemise alguses, sest juba mängu mõtte (lühidalt story) ülesehitamine läheb olenevalt stiilist erinevaid radu pidi. Pika aja jooksul on mänge uuritud ning on aru saadud, et puudub üksmeel leidmaks ametlikke definitsioone mängustiilidele, kuna osade mängustiilide suurem populaarsus mõjutab seda. (1) Mõnedes zanrides on kasutatud mitme erineva mängustiili jooni ning saadud just vastav mängustiil. Näiteks on seda tehtud Legend of Zelda seeria mängudes, kus on kasutatud elemente nii märuli-, seiklus- kui ka rollimängudest. Selline ülevõtmine on rohkem esindatud mängudes, mida on esitletud ja disainitud kui hübriididena, st et kokku on segatud iseloomulikke elemente ühest või enamast populaarsest liigist (nt märuli- rollimängud nagu Diablo, Vagrant Story ja Baldur`s Gate: Dark Alliance). (1)
Renessanss 14 16 sajand. Vararenessanss 14.saj. Muusikas tuleb vaimuliku kõrvale ilmalik zanr, tekib vastasseis kirikuga. Väärtushinnangud hakkavad lähtuma inimesest. Hakati rohkem väärtustama meelelist ilu, seda, mis inimesele kuulates või vaadates ilus ja harmooniline näib. Muusikaline renessanss on seotud peamiselt Madalmaadega. ARS NOVA- muusikastiil Prantsusmaal 1320-1380. Keskaegse kunstniku looming on anonüümne. Sel ajal toimus oluline muutus kunstmuusika zanrides. Kirikumuusikas hakati komponeerima missa ordinaariumiosi, kõige enam aga pikkade tekstidega osi. Motett-13.saj. kiriklik teos ja mis sajandi lõpuks kuulus rohkem seltskonnamuusikasse, sai 14 saj. kõige esinduslikumaks zanriks. Motetid kui oma aja keerukaimad teosed on kõige huvitavamad näited selle ajastu kompositsioonitehnikast. Kirikumuusika ja moteti kõrvale ilmus mitmehäälne ilmalik laul, mis sai heliloojate loomingus valdavaks. Peamised lauluvormid on
ja 1824.a. töötades Eszterhazy perekonna klaveriõpetajana nende maamõisas Zseliz´is Ungaris. Schubert ei kirjutanud mitte anonüümsele kuulajaskonnale vaid oma sõprusringile, kus korraldati korrapäraselt nn.schubertiaade muusika, kirjanduse, elavate piltide lavastamise, tantsude, veini ja väljasõitudega. Schubert komponeeris ilma klaverita, mis oli harva tema käsutuses.Ta kirjutas kiiresti ja ilma suuremate parandusteta. 31-aasta vanuselt oli tal tohutu hulk helitöid kõigis zanrides: üle 600 laulu, oopereid ja laulumänge, 7 missat, koorilaule, 9 sümfooniat, 14 keelpillikvartetti jm. kammermuusikat, klaveripalu ja sonaate. Kahjuks jäid paljud teosed tema elu ajal trükkimata ning kaasaegsetele tundmatuks. Loomeperioodid: Schuberti varajane looming (kuni 1818) on seotud musitseerimisega konviktis ja isakodus ning on stiililiselt seotud viini koolkonna muusikaga. Oma isikupärase helikeele leidis ta soololauludes alates 1814.a
· kogu kunst oli mõeldud jumala ülistamiseks vahendaja jumala ja inimese vahel · kõiges hakati otsima varjatud tähendust, sümbolit, peidetud sisu · Näit ,,Jeruusalemma" 4 tõlgendamise tasandit (1 otsene, 3 allegoorilist) o ajalooline mõiste (juutide linn) o Kristuse kirik (kristlik kirik) o moraalne tasand o ilmutuslik tasand · Kõik see avaldus ka kirjanduses ja mitte ainult religioossetes zanrides. Näiteks ,,Roosiromaan" palju armastuse sümboolikat. · allegooria mõistupilt, mõistukuju, abstraktne mõiste piltlikul kujul (näit surm vikatimehena) · sümbol võrdkuju, pilt, millega tinglikult tähistatakse midagi abstraktset (ankur lootuse sümbol) · Uues zanrid: · lüürika kantsoon, sonett, ballaad, madrigal, romanss · eepika uut tüüpi kangelaslaulud, romaan, novell
annaabi.ee 
