Johann Sebastian Bach (0)

Johann Sebastian Bach
Johann Sebastian Bach sündis 31. Märtsil 1685 Saksamaal Eisenach ja suri 28. Juulil 1750 Leipzigis. Ta oli saksa helilooja ja organist, Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige. Kogu oma elu ei käinud ta oma sünnilinnast väga kaugele. Kümneselt kaotas ta orelimängijast isa Johan Ambrosiuse ning vaid aasta hiljem ka ema. Seejärel hoolitses Johann Sebastiani eest ta vanim vend Johann Christoph, kes oli samuti orelimängija. Viieteistkümneaastasena saadeti Bach Lüneburgi kirikukoori, kus ta sopranina pälvis palju tunnustust. Seal õppis ta ka orelit ja viiulit mängima. Klahvpillitunde oli ta saanud ka varem oma venna juures. Kaheksateistkümneaastasena alustas Bach organistikarjääri ja tegutses mitmes Põhja-Saksamaa linnas. Paljud tema orelipalad on pärit just sellest varasest perioodist. Peagi abiellus ta oma nõo Maria Barbaraga ning algas Bachi elu pühendunud pereisana. Tema tööandja Anhalt-Köthen õukonnast soovis, et talle ja õukonnale esitataks uut muusikat ja nii pidigi Bach komponeerima mitu teost klavessiinile, viiulile ja tšellole. Aasta pärast Maria surma abiellus Bach uuesti, tema uus naine oli õukonnatrompetisti tütar laulja Anna Magdaleena Wülcken. Annal ja Johann Sebastianil oli 13 last, kuid vaid neli elasid vanemaks kui viis aastat.
Oma eluajal ja ka veel 18. sajandi lõpul oli Bach tuntud vaid võrdlemisi kitsas ringkonnas, heliloojana hakati teda laialt tunnustama alles 19. sajandi esimesel poolel. Praegu peetakse teda üheks põhiliseks heliloojaks barokiajastul ning üheks suurimaks terves muusikaajaloos. Tema loomingut on peetud saksa klassikalise muusika kõrgaja alguseks.
Oma eluajal oli Bach tuntud küll orelimängija ja -hindajana ning kapellmeistrina (muusikadirektorina), kuid mitte heliloojana. Tema kuulsus heliloojana jäi väikeseks suuresti seetõttu, et ta toimetas oma eluajal trükki vaid neli teost (Clavierübung I-IV). Bach on aegade suurimaid polüfooniameistreid, ta armastas fuugavormi ja viis selle kõrgeimale tasemele . Bachi loomingus on sügav emotsionaalsus ühenduses konstruktiivse mõtlemisega ning julge fantaasia karmi mõistuslikkusega. Bachi teostele on iseloomulik isikupärane stiil ja loogika eri häälte juhtimisel, väljendus- ja karakteerimisjõud ning figuratsioonirohkus. Bach polnud uuendaja, vaid pigem temale eelnenud kolme sajandi muusikatraditsioonide kokkuvõtja ning sinna kuulunud stiilide ja vormide täiuslikkuseni arendaja . Bach on loonud teoseid kõikides tema ajal eksisteerinud kunstmuusika žanrides peale ooperi. Kokku on Bachilt säilinud üle 1000 teose, mis on Wolfgang Schmiederi poolt 1950 aastal kantud Bachi teoste kataloogi .
Vokaalseid suurteoseid kirjutas Bach vaid Leipzigis, kus paar aastat enne helilooja kantoriks määramist algatati iga-aastane passioonide esitamise traditsioon suure reede jumalateenistustel. Bachi nekroloogi andmetel kirjutas ta passioone kokku viis, kuid praeguseks on neist säilinud kaks: Matteuse ja Johannese passioon. Lisaks sellele on olemas veel fragmendid Markuse passioonist, mille muusika on Bach võtnud oma varasematest teostest. Bachi passioonid järgivad vanu traditsioone, need sisaldavad viit eri liiki osi:

• evangelisti ehk jutustaja retsitatiivid;
  
• piibliteksti otsekõned, mida esitavad solistid , kes kehastavad ühte kindlat piiblitegelast;
  
• koorinumbrid, kus koori roll on kehastada rahvahulka (jüngreid, ülempreestreid või rahvast);
  
• lüürilised vahepalad, enamjaolt aariad ;
  
• koraalid.
  

Bachi üks peateostest – Missa h-moll – on sarnaselt Markuse passiooonile kirjutatud varasemate teoste põhjal. Ta komponeeris selle oma elutöö kokkuvõttena ega lootnudki seda eales ette kanda. See 24-osaline traditsioonilises missatsüklis teos sisaldab meisterlikke aariad, duette ning koorifuugasid, olles justkui monumendiks kogu barokiajastu vaimulikule vokaalkunstile.
Bach kirjutas veel kolm oratooriumi: Jõuluoratoorium, Lihavõtteoratoorium ning Taevaminekuoratoorium. Siiski meenutavad nad pigem ulatuslikke kantaate. Olulisel kohal on veel tema kuus vaimulikku motetti, vähem tuntud on Bachi ilmalikud ja vaimulikud laulud ning koraaliseaded. Bach kirjutas peale orelimuusika ka orkestrimuusikat, klaviirimuusikat ja kammermuusikat. Peale nägemise kaotust ei saanud Bach oma viimast tööd „Fuugakunsti“ lõpetada. Nägemist ei õnnestunud taastada ka operatsiooniga ja Bach surigi varsti peale seda 65-aastasena.