Renessanss.Ilmalik muusika. (0)

RENESSANSS . Ilmalik muusika

14 – 16 saj. kunstiajastu Üldajaloos loetakse keskaja juurde kuuluvaks
14.saj muutis Euroopat põhjalikult. Rooma -katoliku kirik , millele toetus keskaja kultuur ja maailmapilt täielikult, elas läbi kriisi, mis lõppes kiriku poliitilise lõhenemisega ehk nn Suure skismaga (1378-1417), mil korraga valitsesid 2, lühikest aega isegi 3 paavsti. Selle põhjustasid Prantsuse kuningate üha suurenevad ambitsioonid.
Kirik lakkas aegamisi olemast inimese maailmapildi kesktelg, usk ja kirik hakkasid inimteadvuses eristuma. Ilmalikustumine tõi kaasa isegi iroonilise suhtumise kirikusse.
14.saj kerkis esile rikaste linnadega Põhja-Itaalia, kus kujunes kogu Euroopale eeskuju andev varakapitalistlik linnaühiskond. Siin tekkis ideaal vabast haritud inimesest ning humanistlik mõtlemine, mis sai uue ajastu aluseks. Humanism – lähtumine inimesest.(Keskajal lähtuti Jumalast)
Teaduse areng, suured maadeavastused kinnitasid inimese usku iseendasse.
Väljakaevamised Itaalias tekitasid huvi antiigi vastu ( kus peeti lugu ilmalikust elust)
Renessanss – pr.k renaissance – tähendab tõlkes taassünd – võetakse eeskuju antiigist.
Peale pikka keskaega , kus kogu kunst oli pühendatud Jumalale, tekib jälle huvi inimese vastu.
Vaimuliku prof . kunsti kõrvale astub ilmalik professionaalne kunst.

Kunst sai inimesele loomulikuks väljendusvahendiks. Väidetavalt iga teine haritud inimene oli 16.saj. lõpul maalija või muusik. Iga haritud inimene oskas noodist laulda ja pilli mängida ning luua mitmehäälset laulu.

Kõik uus muusikas ilmub alates 14.saj keskpaigast ilmalikes žanrides

Keskajal seletati muusikat matemaatika abil, ilu mõiste oli mõistuslik. Nüüd hakati väärtustama meelelist ilu
Muusikaline renessanss sündis eelkõige 14.saj mitmehäälsetes ilmalikes lauludes
Uueks kõlaideaaliks kujunes terts- ja sekst - intervall. (enne kvart ja kvint )
Sünnib imitatsiooniline polüfoonia (näit. kaanon) Levib emakeelne laulmine

Ideaaliks saab lihtne laulev meloodia. Teistest üha tähtsamaks muutub ülemine meloodiahääl.

Tekib mitmehäälsus, kus üks hääl on olulisem ja teised on sellele allutatud akordiliselt – homofoonia
Ühes teoses rakendati sageli nii polüfooniat kui ka homofooniat
Juhtivaks muutub helilooja mõte. 14.saj-st teame paljusid autoreid nimepidi , 13.saj-ni oli looming valdavalt anonüümne.

Renessanss on a capella ansamblilaulu kuldajastu

Kohtame mitmesuguseid laulunimetusi : chanson, frotolla , canzonetta, virelai, villanella jne.
Orlandus Lassus (1532 – 1594) Madalmaade koolkonna helilooja. K: laul - Matona mia cara (Mu armas preili )
Lihvituim ja õpetatuim laululiik on Itaalias tekkinud madrigal – enamasti 4-6-häälne polüfooniline laul, emakeeles, tekstiks kaasaegsete poeetide väärtluule. Tavaliselt tõsised armastuslaulud.
Jacob Arcadelt (~1500 – 1568) Itaalia helilooja. K: madrigal Il bianco e dolce cigno (valge õrn luik)
Kuni 16.saj lauldi ja mängiti ühtesid ning samu teoseid ning heliloojad ei kirjutanud spetsiifilist instrumentaalmuusikat.
Renessanss-ajastu pille:
Vioolad – klassikaliste viiulpillide eelkäijad, erineva suurusega
16.saj lõpul loodi klassikaline viiul , kuid tema võidukäik algas järgmisel ajastul. Laulmine oli reness populaarne, viiul oli pill, millega sai järele aimata inimhäält. Cremona linna viiulimeistrid – Stradivarid, Amatid, Guarnerid lõid siiani ületamatu kõlaga pille. Viiulimeistrid tegid ka teisi viiulpille: altviiul ehk vioola , tšello , kontrabass (hiljem).
Rohkesti mängiti plokkflöötidel – erineva suurusega – sopran -, alt-, tenor -, bass -plokkflööt
Tunti ka ristflööti

Lauto – üks populaarsemaid pille, näppekeelpill, mandoliini suurem sugulane

Oboe eelkäija pommer arenes šalmeist. Bass-pommerist dulcianist arenes hiljem fagott
16.saj saavad trompet ja tromboon tänapäevase kuju.
Inglismaal levis klavessiinimängukunst, mis alles järgmisel ajastul üleeuroopalise populaarsuse võitis. Klavessiini keeli tõmbavad konksukesed, klaverikeeli löövad haamrikesed

Pillidel mängiti peale mitmehäälsete laulude tantsumuusikat. Populaarsemad renessansstantsud olid

pavaan- 2-osalises taktimõõdus aeglane käigutants ja

galjard – 3-osalises taktimõõdus kiirem hüppetants.

16.sajandit peetakse tantsusajandiks. Nooditrükk oli leiutatud (Veneetsia 1505 ) ja erinevate rahvaste tantsunoodid levisid üle Euroopa. Kui siiani oli tantsitud vaid väljas, siis nüüd hakati tantsima ka ruumides.