RENESSANSS. VAIMULIK MUUSIKA (0)

RENESSANSS. VAIMULIK MUUSIKA

Kui kõik uus ilmnes reness. ajastul ilmalikes žanrides, siis vaimulik muusika võttis traditsioone alalhoidva hoiaku (nii on see olnud kõigil järgnevail sajandeil). Vaimulik muusika on valdavalt polüfoniline.
Siiani oli mitmehäälse muusika arenemisel juhtivaks Prantsusmaa. Ka 14.saj oli see nii, kogu 14.saj kirikumuusika kuulsaim teos on pärit Prantsusmaalt- esimene ühe helilooja poolt komponeeritud missatsükkel - Guillaume de Machaut (..1300-1377) La messe de Nostre Dame. K: Kyrie eleison
Ühe heliloojad poolt loodud mitmehäälne muusika missa ordinaariumi tekstidele muutis missa terviklikuks suurteoseks
Kyrie eleison – Issand halasta – palvelaul, vanim osa kreekakeelse tekstiga
Gloria in excelsis Deo – au olgu Jumalale kõrges – kiidulaul
Credo in unum Deum – mina usun ainsasse Jumalasse – usutunnistus
Sanctus /Benedictus – püha/ kiidetud olgu – kiidulaul
Agnus Dei qui tollis peccata mundi , miserere nobis – Jumala Tall , kes sa maailma patud ära kannad , halasta meie peale – palvelaul

Ka reekviemist kujunes (Reekviem –surnute missa) terviklik mitmehäälne muusikaline suurteos. Reekviemi laulud langevad osaliselt kokku missa omadega, ära jäävad Gloria ja Credo

Requiem aeternam dona eis, Domine – igavest rahu anna neile, Issand – palve , reekviemi avalaul, millest tuleneb ka surnute missa nimetus.
Dies irae – viha päev – sisuks viimsepäeva kohus ja maailmalõpp. Dies irae sisaldab alaosi näiteks Lacrimosa, Confutatis

Nii missat kui reekviemi esitab koor, kaastegevad võivad olla vokaalsolistid (järgmisest ajastust alates ka orkester ). Renessansiajastu missad loodi vokaalkoosseisule.

15.saj on juhtivaks muusikamaaks Madalmaad (Belgia, Põhja- Prants , Holland ) Madalmaid ühendas 15.saj tugev Burgundia hertsogiriik. Kui see riik 1477 lagunes pudenes muusikakunst mööda Euroopat laiali. Muusikas mõistetaksegi enamasti renessanss -stiili all 15.-16.saj madalmaade vokaalpolüfooniat.
I teadaoleva ühe autori poolt loodud reekviemi on loonud madalmaade helilooja
Johannes Ockeghem ( ~1420- 1497 ), tegutses peamiselt Prantsusmaal. Ei ole säilinud kindlasti kõiki teoseid, nooditrükki tema elu ajal veel ei tuntud.
Esinduslikumaks žanriks kujunes motett – mitmehäälne, enamasti polüfooniline, vaimulik koorilaul . Motetil oli 15.saj. alates kõikides häältes üks ladinakeelne piiblitekst.
Kõrgrenessansi suurimaks heliloojaks oli Josquin Desprez (~ 1440 - 1521), eelmise õpilane
Pärit Madalmaadest (Põhja-Prantsusmaalt), tegutses peam. Itaalias. Säilinud 20 missat, 100 motetti, ilmalikke laule. Isikupärane, sageli jõuliselt emotsionaalne muusika.
K:motett Ave Maria (tekstiks palve - ingel Gabrieli tervitus Maarjale )
Orlandus Lassus ka Orlando di Lasso (1532-1594) pärines Prantsuse-Belgia piirialalt, Tegutses mitmel pool Itaalias ja Saksamaal (Münchenis). Omaaegse Euroopa imetletuim muusik .Viimane Madalmaade koolkonna suurmeister . Lustlikud ilmalikud laulud on pärit noorusajast, suurema osa elust pühendas kirikumuusikale - üle 70 missa, sellest 3 reekviemi, üle 500 moteti. Väga leidlik helikeel : dissonantsid, jõulised dünaamikakontrastid, et muuta teksti väljendusrikkamaks.
K: motett Timor et tremor (hirm ja värin)
Hilisrenessansi suurim helilooja oli itaallane, pikaajaline Rooma Peetri kiriku kapelli juht
Giovanni Pierluigi da Palestrina (~ 1525 -1594)
Tema stiil kujunes juba ta elu ajal klassikaliseks, hiljem sai sellest puhta polüfoonia akadeemiline eeskuju. Kõrgemates muusikakooolides kirjutatakse siiani kompositsiooniharjutusi tema stiili eeskujul. Palestrina muusika on väga selgekõlalise kolmkõla-harmooniaga, rahulik, äärmiselt tasakaalustatud (võrreldakse Rafaeli maalidega), mõjub kaasajas väga konservatiivsena. Palestrinat tuntakse eelkõige tema missade põhjal. Peaaegu kogu Palestrina muusika on vaimulik- säilinud 104 missat, üle 400 moteti.
K: Palestrina Paavst Marcelluse missa - vähese tekstiga (K: Kyrie) osad polüfoonilised, püüdleb täiusliku kooskõla poole. Rohke tekstiga osad on akordilised (K: Gloria), et tekst jääks arusaadavaks. See on just see, mida nõuti kirikus ning taolise käsitlusega päästis Palestrina mitmehäälse muusika kirikust väljaviskamisest.
1517 Martin Lutheri 95 teesi Wittenbergi lossikiriku uksel vallandasid protestantismilaine
See tõi kaasa ka erineva suhtumise kirikumuusikasse.
Luterikirikus - luterikoraal – salmilaul korduva viisiga , korrapärase meetrumiga, laulab kogudus (alates 18.saj oreli akordiline saade. Organist improviseerib koraalile eelmängu – koraaliprelüüdi). Luterikoraalide hulgas ümbertehtud greg . koraale, saksa rahvalauluviise, uusloomingut. Luterikoraalidest on tehtud arvukalt mitmehäälseid seadeid koorile.
Martin Lutheril oli ka endal hea muusikaline haridus , tema komponeeritud on umbes 20 laulu oma kirikule. Neist tuntumad - Üks kindel linn ja varjupaik (luterliku kiriku hümn), Ma tulen taevast ülevalt (lauldakse jõuluajal)
Kalvinistlikus kirikus (Inglismaal) ei olnud algusest peale kohta mitmehäälsel kunstmuusikal, salliti vaid ühehäälset rahvakeelset koguduselaulu. Puritaanid ( kalvinismi rangeim vorm), hävitasid noote ja pille ning keelasid igasuguse kunstipärase musitseerimise kirikus üldse.