Ferenc Liszt (0)

Ferenc Liszt
Ferenc Liszt sündis 1811. a. 22. okt Lääne-Ungaris Doborjani külas. Ta ei pärinenud küll elukutseliste muusikute suguvõsast, kuid nii tema isa kui vanaisa armastasid ja ka tegelesid aegajalt muusikaga. Erilised muusikalised anded avanesid poisil juba 5-aastaselt, seejärel hakkas isa talle õpetama klaveri-ja orelimängu. Hämmastava kergusega omandas väike õpilane klaverimänguvõtted ja noodikirja.
1820. a. Esines Ferenc avalikel kontserditel Sopronis ja Bratislavas. Eriti avaldas muljet Liszti suurepärane oskus mängida noodist kõike, mis talle ette pandi.
Kõrvalise toetuse abil otsustas kogu pere kolida Viini, et Ferencil oleks võimalus saada hea muusikaline haridus . Ferenci suurimaid õpetajaid oli C. Czerny, kellega kestis koostöö kaks aastat. Mees õpetas talle klaverimängu tehnikat , kindlust taktis, õiget sõrmede asetust jpm.
Edasi siirdus noormees 1823. aastal Pariisi, kus soovis astuda konservatooriumi, kuid kuna ta oli välismaallane, siis pidi ta sellest mõttest loobuma .
Peagi alustas ta iseseisvalt oma klaverimänguoskust ja üldist haridust täiendama.
Kuigi Liszt sai kooliharidust ainult nii palju, et õppis lugema ja kirjutama, sai temast erksa vaimu, innuka lugemise ja paljude oma ala väljapaistvate vaimuinimestega lähedase kokkupuutumise abil laia eruditsiooniga, mitmekülgselt haritud inimene.
Pöördelise tähtsusega sündmus Liszti kui pianisti kujunemises oli tema kohtumine Paganiniga 1831.a. Olles lummatud viiuldaja kuuldavale toodud helidest vaid neljal keelel, üritas ta ka klaverimängus temast eeskuju võtta.
Liszt instrumenteeris erilisel viisil oma sõrmedega. Tema uudsel klaveritehnika väljaarendamisel oli innustajaks ja teenäitajaks tema enda loominguline fantaasia , orkestraalse värvikuse otsingud, maksimaalse emotsionaalse mõjujõu taotlus . Sealjuures on tema klaverikäsitlus äärmiselt ratsionaalne ja läbimõeldud.
Aastad 1838-1847 on Liszti kontserttegevuse kõrgperiood. Ta rändab tohutu menu saatel läbi terve Euroopa. 1842. aastal andis Liszt kolm kontserdi ka Tartus, eestlasi tolleaegse publiku seas ilmselt veel ei olnud. Koos musitseeriti ka kohaliku pianisti A. Bernardiga.
Kuigi Liszti menu oli suur, oli neidki , kellele tema muusikakäsitlus ei olnud meeltmööda. Talle heideti ette ülepakutud artistlikkust, publikuga koketeerimist, liialdusi väljenduses, omavolitsemisi tekstis – ja küllap mitte ilma põhjuseta
1847. a., olles vaid 35-aastane ja oma võimete tipul, loobus ta virtuoosina kontserteerimisest. Ta asus elama Weimarisse, kus õuekapellmeistri ameti kõrval pühendus ta loomingule ja õpetamisele. Edaspidi andis mees kontserte vaid heategeval eesmärgil ning õpetussõnugi jagas sageli tasuta. See oli nn meistriklass , kuhu voolas õpilasi maailma erinurkadest. Enamik neist olid juba kontserteerivad pianistid.
1875. aastal asutati tema initsiatiivil Budapesti muusikaakadeemia, kus ta õppetöö ideelise kavandamise kõrval töötas igal aastal mõned kuud grupi õpilastega.
1860. aastate algusest jagab ta oma elu Weimari, Budapesti ja Rooma vahel. Iga ühes neist veetis ta osa aastast, õpetas ja võttis osa kohalikust muusikaelust.
Liszti suurest loomingust(ligi 800 teost erinevates žanrides) on suur osa pühendatud klaverile. Siin peegelduvad selgesti tema kui interpreedi, poeedi ja inimesi otsingud ja muutumised .
Mida vanemaks Liszt saab, seda napimaks jääb tema teoste faktuur , seda uudsemaks muutuvad tema väljendusvahendid – harmoonia , koloriit , tonaalne alus. Liszt suri mõnikümmend aastat enne seda kui hakati tegema esimest heliülesvõtteid. Kahjuks ei ole enam kunagi võimalik kuulda tema mängu.