Johann Sebastian Bach - referaat eluloost (0)

Rakvere Reaalgümnaasium
REFERAAT
Johann Sebastian Bach
10.T
Koostajad:
Maarja-Liis Puhilas,
Kai Tiilen ,
Mari Liis Ojala
Rakvere 2012
Elulugu
Johann Sebastian Bach (31. märts (vana kalendri järgi 21. märts) 1685 Eisenach – 28. juuli 1750 Leipzig ) oli saksa helilooja ja organist, Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige.
Isa oli linnamuusik. 1964/65 surid ta ema ja isa. Johanni ema suri, kui Johann oli 9. aastane ja isa suri kui oli 10. aastane. Õpetajaks oli Johann Pachelbel, kes oli ka tema vendi õpetanud. Muusikahariduse sai oma vanemalt vennalt Johann Christophilt- organistilt. Ta õppis orelimängu. Käis Eisenachi ladina koolis, Udurfi gümnaasiumis ja Lüneburgi Michaeli koolis. Laulis kooris, mängis orkestris.
Oma eluajal ja ka veel 18. sajandi lõpul oli Bach tuntud vaid võrdlemisi kitsas ringkonnas, heliloojana hakati teda laialt tunnustama alles 19. sajandi esimesel poolel. Praegu peetakse teda üheks põhiliseks heliloojaks barokiajastul ning üheks suurimaks terves muusikaajaloos. Tema loomingut on peetud saksa klassikalise muusika kõrgaja alguseks.
20. sajandil muusikaelus on Bach aga olnud kindlasti üks kõige enam mänginud helilooja. Bash oli pärit Kesk- Saksamaa pikkade traditsioonidega muusikute suguvõsast, kus muusikalist haridust- paljude pillide valdamist ja kompositsiooni aluseid- jagasid noorele põlvkonnale tavaliselt isad , vanemad vennad, onud või teised sugulased.
Oma eluajal oli Bach tuntud küll orelimängija ja -hindajana ning kapellmeistrina, kuid mitte heliloojana. Tema kuulsus heliloojana jäi väikeseks suuresti seetõttu, et ta toimetas oma eluajal trükki vaid neli teost. Bach on aegade suurimaid polüfooniameistreid. Bach on loonud kõikides tema ajal eksisteerinud kunstmuusika žanrides peale ooperi.
Bach oli kaks korda abielus. Tema 20 lapsest said heliloojatena tuntuks neli: Wilhelm Friedemann , Carl Philipp Emanuel, Johann Christoph ja Johann Christian. Elu lõpul süvenes tema lühinägelikkus, järgnes ebaõnnestunud operatsioon ja pimedaksjäämine.
Arnstadt ja Mühlhausen (1703-1708)
Arnstadtis töötas Bach linnaorganistina. 1705. aastal tegi ta õppereisi Lübeckisse, et kuulata  Dietrich Buxtehude orelimängu. Dietrich Buxtehude looming oli paljuski mõjutanud Johann Sebastian Bachi varajast loomingut. Bach viibis  Lübeckis kolm kuud kauem, kui lubatud ning ta läks töölt minema.
1706. aastal abiellus ta Maria Barbaraga. Temaga sündis seitse last, nendest jäi ellu neli last. Tema pojad, Wilhelm Friedemann Bach ja Carl Philipp Emanuel Bach, olid hiljem samuti tuntud organistid ja heliloojad .
Weimar (1708- 1717 )
Weimaris  kirjutas Bach palju kantaate1 ja enamiku oma oreliteostest. Töötas hertsogi õukonnaorganisti ja kammermuusikuna. Sellel perioodil puutus Bach kokku  Antonio Vivaldi loominguga, mis mõjutas tema muusikat tugevalt. Oreliteostest on Weimaris kirjutatud tuntud ja tema ainus taoline teos Passacaglia orelile. Bach lahkus Weimarist konflikti tõttu hertsogiga, kuna teda ei palutud kapellmeistri ametisse.
Köthen (1717-1721)
Aastal 1717 läks Bach Köthenisse, kus ta töötas õuekapellmeistrina. Sealses kalvinistlikus õukonnas aga ei tohtinud orelit mängida, mistõttu kirjutas Bach nüüd kirikumuusika asemel oreliteoseid ja klavessiinimuusikat. 7. juulil 1720. suri Johann Sebastian Bachi esimene naine Maria Barbara. 3. detsembril 1721. abiellus Johann Sebastian Bach Anna Magdalena Wilckega, kes oli kõigest 17-aastane. Temaga sündis Bachil 13 last, kellest jäi ellu kuus. Gottfried Heinrich Bach, Johann Christoph Friedrich Bach ja Johann Christian Bach olid samuti muusikud.
Leipzig (1723-1750)
Leipzigis oli Bach Püha Tooma kiriku Kantor ja linna muusikadirektor. Perioodi esimestel aastatel lõi palju kirikumuusikat, igal aastal muuhulgas umbes 60 kantaati. Leipzigi perioodi ajal Johann Sebastian Bach kirjutas oma tuntuimad ja ulatuslikumad oreliteosed . Johann Sebastian Bach suri 28. juulil 1750 Leipzigis ja on maetud Tooma kirikusse.
J.S.Bachi sünnikodu Eisenachis
J.S.Bachile pühendatud ausammas Leipzigi Püha Tooma kiriku ees
LOOMING
Tema looming on kokkuvõtte kogu saksa barokkmuusikale. Tema loomingus on mitmed muusikastiilid . Teda peetakse kõigi aegade suurimaks heliloojaks. Ta on mõjutanud kõiki heliloojaid. Ta on üks kõige enam mängitavaid heliloojaid.
Kokku on Bachilt säilinud üle 1000 teose, mis on Wolfgang Schmiederi poolt 1950. aastal kantud Bachi teoste kataloogi (Bach Werke Verzeichnis – BWV).
Kammermuusikat kirjutas Bach peamiselt Köthenis ning sellest on säilinud vaid väike osa. Eriti tähtis roll on tema teostel soolopillidele: partiitad ja sonaadid viiulile, süidid tšellole ja sonaat flöödile. Kammermuusikast on Bachilt säilinud veel ansamblisüidid ning elu lõpus Leipzigis kirjutatud "Muusikaline ohver" ja " Fuugakunst ".
Märkimisväärne osa Johann Sebastian Bachi loomingust on kantaadidel, mis on kirjutatud põhjasaksa kirikumuusika. Kokku kirjutas ta üle 300 vaimuliku kantaadi, neist on säilinud pisut alla kahesaja.
Õpilaste ja oma suure lastepere tarvis kirjutas ta lihtsamaid klaveripalu ("Anna Magdalena noodivihik ", "Väikesed prelüüdid ja fuugad", "Inventsioonid").
Tema vokaalsed suurteosed olid kõik kirjutatud Leipzegi perioodi ajal. Neist tähtsaimad on Matteuse- ja Johannese Passioon2. Kolmas oluline vokaalne suurtes on Lihavõteoratoorium, mis oli koostatud  tähtsateks kirikupühadeks.
Tuntumad teosed:

• 5 passiooni , neist tervikuna säilinud kaks: Matteuse passioon ja Johannese passioon.
  
• 3 oratooriumi: Jõuluoratoorium, Lihavõtteoratoorium, Taevaminekuoratoorium.
  
• u 300 vaimulikku kantaati
  
• Missa h- moll
  
• 20 ilmalikku kantaati
  

Instrumentaalmuusika :

• 6 Brandenburgi kontserti
  
• 4 orkestrisüiti (tuntud ka kui uvetüürsüidid)
  
• Suur hulk klaviirimuusikat
  
• 6 tšellosüiti
  
• "Fuugakunst", BWV 1080
  
• "Muusikaline ohver", BWV 1079
  
• Suur hulk oreliteoseid (tokaatad, fuugad, Orelimissa, koraalitöötlused, fantaasiad)
  
• Viiulikontserdid, neist säilinud kolm
  

Orelimuusika :

• 6.Triosonaati orelil
  
• Tokaata ja Fuuga d-moll
  
• 18 Koraali
  
• 6 Schübler-Chorale.
  

Klaviirmuusika :

• Goldberg- variatsioonid
  
• Muusikaline ohver
  
• Fuuga kunst
  
• Clavierübung - Klaviiri harjutus
  

Orkestrimuusika:

• 4 süiti
  
• Brandenburgi kontserdid
  

Orkestrimuusikast on tuntumad 4 süiti ja “Brandenburgi kontserdid”, mis on kirjutatud concerto grosso vormis.
Lisa 1
Johann Sebastian Bach
J.S. Bachi haud Leipzigi Toomakirikus
Lisa 2
Viiulisonaadi nr 1, g-moll, BWV 1001 käsikirja esimene lehekülg
Weimari lossikirik
Lisa 3
Mühlhausen aastal 1650
J.S.Bach koos oma kolme pojaga
1 Kandaat on mitmeosaline muusikateos koorile või koorile ja solistidele klaveri, oreli või orkestri saatel.
2 Passioon- Jeesus Kristuse kannatus.