Johann Sebastian Bach (0)

Johann Sebastian Bach sündis 31. märts 1685   ja suri 28. juuli 1750.
Ta oli saksa helilooja ja organist, klavessinist ja viiuldaja ,Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige.
Oma eluajal ja ka veel 18. sajandi lõpul oli Bach tuntud vaid võrdlemisi kitsas ringkonnas, heliloojana hakati teda laialt tunnustama alles 19. sajandi esimesel poolel. Praegu peetakse teda üheks põhiliseks heliloojaks barokiajastul ning üheks suurimaks terves muusikaajaloos.
Bachi isa ja kõik onud olid professionaalsed muusikud. Isa õpetas talle juba lapsena viiuli- ja klavikordimängu ning onu Johann Christoph Bach (1645–93) tutvustas noorele sugulasele orelimängu. 8-aastaselt hakkas Bach õppima Eisenachi ladinakoolis.
Bachi ema suri 1694. ja isa 1695 . aastal.
Pärast seda võttis tema vend Johann Christoph üle 14 aastat noorema venna Johann Sebastiani muusikalise harimise. Muuhulgas õpetas ta vennale klavikordimängu ja tutvustas talle Saksamaa heliloojate loomingut.
Bach õppis tasuta Ohrdrufi Lütseumis, kus ta võeti kooli juures tegutsenud tänavalaulikute hulka. Õppeedukuselt oli Johann Sebastian alati parimate hulgas
1703. aasta aprillist töötas Bach mõnda aega Weimaris sealse pisivürst Johann Ernst III väikese kapelli juures viiuldajana. See, Bachi jaoks vähehuvitav töö oli aga aeganõudev ega andnud võimalust loominguliseks tööks ja enesetäienduseks
Arnstadtis töötas Bach Uue kiriku organistina. See töökoht oli küll äärmiselt tagasihoidlik , kuid see-eest oli aastapalgaks tolle aja kohta küllaltki korralikud 84 kuldnat. Bachile oli aga veel rohkem meeltmööda, et Arnstadti organisti amet ei olnud väga keerukas ega aeganõudev, andes seega talle võimaluse tegeleda loomingulise tööga.
Bach töötas ühe aasta Mühlhausenis Blasiuse kiriku organistina. Kahjuks polnud sealsed tingimused kuigivõrd head. Kiriku orel oli vana ja vajas remonti, linnas valitsenud pietism taunis kunstmuusikat, 1707. aastal puhkenud tulekahju, milles hävines osa linnast, laostas Mühlhausenit majanduslikult. Kõik see sundis Bachi juba järgmisel aastal töölt lahkuma.
Weimaris sai Bach sealse hertsog Wilhelm Ernsti õukonna lossikiriku organistiks Lisaks sellele mängis ta kammeransamblis klavessiini, viiulit ja vioolat .Weimaris olles kandideeris ta ka Halle Liebfraukirche organistiks, kuid loobus sellest, kuna palgaküsimuses ei jõutud kokkuleppele. Hertsogis põhjustas Bachi lahkumissoov kartust ning selleks, et viimane kindlasti Weimarisse jääks , lõi hertsog spetsiaalselt Bachi jaoks kontsertmeistri ameti.
Aastal 1717 läks Bach Köthenisse , kus temast sai vürst Leopoldi õukonna kapellmeister ja kammermuusikadirektor
Mühlhausenis elades abiellus ta Maria Barbara Bachiga. 7. juulil 1720 suri Johann Sebastian Bachi esimene naine Maria Barbara. 3. detsembril 1721 abiellus Johann Sebastian Bach Anna Magdalena Wilckega, kes oli kõigest 20-aastane. Oma teisele naisele Anna Magdalenale pühendas Johann Sebastian ühe noodivihiku. Temaga sündis Bachil 13 last, kellest kuus jäi ellu. Kokku sündis Bachil 20 last, kellest pooled surid juba imikueas.
Johann Sebastian Bach suri 28. juulil 1750 kell 20:15 Leipzigis ja maeti Johannese kalmistule (1894. a. maeti ta säilmed ümber Tooma kirikusse). Nekroloogi järgi oli surma põhjuseks ebaõnnestunud silmaoperatsioon ja rohud , mis Bachi tervist laastasid. Selle tulemusel tabas heliloojat ajurabandus ja kopsupõletik, millele lõpuks järgnes surm. Uusima käsitluse kohaselt põhjustas surma hoopis suhkurtõbi
Oma eluajal oli Bach tuntud küll orelimängija ja -hindajana ning kapellmeistrina, kuid mitte heliloojana. Tema kuulsus heliloojana jäi väikeseks suuresti seetõttu, et ta toimetas oma eluajal trükki vaid neli teost
Bachi loomingus on sügav emotsionaalsus ühenduses konstruktiivse mõtlemisega ning julge fantaasia karmi mõistuslikkusega. Bachi teostele on iseloomulik isikupärane stiil ja loogika eri häälte juhtimisel, väljendus - ja karakteerimisjõud ning figuratsioonirohkus
Ta oli temale eelnenud kolme sajandi muusikatraditsioonide kokkuvõtja ning sinna kuulunud stiilide ja vormide täiuslikkuseni arendaja .
Bach on loonud kõikides tema ajal eksisteerinud kunstmuusika žanrides peale ooperi. Kokku on Bachilt säilinud üle 1000 teose

• 5  passiooni , neist tervikuna säilinud kaks:Matteuse passioon ;Johannese passioon.
  
• 3 oratooriumi
  
• enam kui 300 vaimulikku kantaati, millest on säilinud ligi 200
  
• 20 ilmalikku kantaati
  
• Palju instrumentaalmuusikat
  
• "Aus der Tiefen rufe ich, Herr , zu dir", BWV 131 ("Su poole sügavusest hüüan") vaimulik kantaat (video)
  

Pildid: Bachi haud Leipzigi Toomakirikus
Leipzigi rajatud Bachi ausammas
Viiulisonaadi nr 1, g- moll , BWV 1001 käsikirja esimene lehekülg Bachi teoste kataloog (Bach Werke Verzeichnis – BWV).