50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-03-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
14 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
zizzle
Õppematerjali autor
vokaalpolüfoonia ajastust. Renessansskunsti areng Itaalias jagatakse kolme perioodi: 1.Vararenessanss - XV sajand 2.Kõrgrenessanss - XVI sajandi esimene pool (1500 - 1530) 3.Hilisrenessanss, mida vaadeldakse iseseisva, nn maneristiliku vooluna, avaldus eeskätt aastatel 1520 - 1600. Vararenessanss (14. saj) Sel ajajärgul olid tooniandvaks Itaalia ja Prantsuse muusika.PrantsusmaaSuurimad muusikakultuuri keskused olid Pariis ja Avignon.Lõplikult kujunes välja ordinaariumiosadest koosnev missatsükkel.Kõige esinduslikumaks zanriks sai motett.Heliloomingus valitses mitmehäälne ilmalik polüfooniline laul.Tekkis uus muusikastiil ars nova, lad k `uus kunst`(1320- 1380), alusepanijaks filosoof, ajaloolane, matemaatik, muusikateoreetik Philippe de Vitry. Teda peetakse ka uue notatsioonisüsteemi leiutajaks. Ars nova väljapaistvam helilooja Guillaume de
teemadega (armastus, surm, erootika). Caccia - 3-häälne polüfooniline laul, alumiste rahulikult sammuva hääle kohal peavad 2 häält kaanonis teineteisele jahti. Balletto - tantsulaul, rütmikad tekstita refräänid( fa-la-la-la-la-la...). 5. Vararenessanss 14.saj Kõrgrenessanss 15.saj. Hilisrenessanss 16.saj. 6. VARARENESSANSS (14. saj) Prantsusmaa Sel ajajärgul olid tooniandvaks Itaalia ja Prantsuse muusika. Suurimad muusikakultuuri keskused olid Pariis ja Avignon. Lõplikult kujunes välja ordinaariumiosadest koosnev missatsükkel. Kõige esinduslikumaks žanriks sai motett. Heliloomingus valitses mitmehäälne ilmalik polüfooniline laul. Tekkis uus muusikastiil ars nova . Üks väljapaistvamaid heliloojaid oli Guillaume de Machaut . Itaalia. Trecento Domineeris õukondlik elegantne ilmalik seltskonnamuusika, tähtsaim
· Algas ilmalike zanrite ilmumisega muusikasse · Kujunes uus väljenduslaad: - uus kõlaideaal kasutusele terts ja sekst. Alus harmooniale, ideaaliks häälte sisemine ühtsus, hääled jäljendavad üksteist imitatsiooniline - tekst seotus muusikaga kasvab, sõnad imiteerivad loodushääli, määrab muusikalist vormi - meloodia lihtne, tundeline, laulev 14. sajandi muusika ars nova · Ars nova muusikastiil Prantsusmaal 14. sajandil · Vastandati vanale muusikapõlvkonnale · Peetakse kas osaks keskaja muusikast või renessansi esimeseks etapiks · Toimusid muutused kunstmuusika zanrites - missa ordinaariumiosade komponeerimine. Loodi terviklikke ja ühtseid missatsükleid, esimene loodud Guillaume de Machaut
Braanl üks levinumaid tantse, rohkem keskklassi seas; eeltants branle simple, järeltants branle double või lihtsalt gay (kiiresti, elavalt). Passamezzo kiire itaalia tants, pavaani kiirem variant, moodustab paari saltarelloga.( lõbus itaalia rahvatants, 16. saj Lääne- Euroopas seltskonnatants) Volta - ??? esimese või teise lõpu tähistus helitöö korduvates osades. Canarie dziigi-taoline Kanaari saartelt pärit vana-prantsuse tants kiires tempos. · Renessansi muusika: 14.saj.teine pool 16.saj. Tekkis Itaalias. Itaalia oli üks arenenumaid kohti. *Vaimuliku professionaalse muusika kõrvale tekkis ilmalik professionaalne muusika. *juhivad keskused muusikas olid Madalmaad ja Lõuna-Prantsusmaa. *Uued muusikazanrid: 1.) Missa 2.) Reekviem 3.) Madrigal Renessansi tuntumad kirjanikud: * W. Shakespear * G. Boccaccio Tuntumad kunstnikud: * L. Da Vinci * Raffael * Michelangelo Orlando di Lasso helilooja Josquin des Prez J. Ockeghem G. Dufay *M
muusikat. Itaalias toimusid esimesed arheoloogilised väljakaevamised (Pompei ja Herculaneum), taasavastati antiikmaailma suursugusus. Huviorbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus, vaimsust hindav iseteadev inimene. 14. saj. elas roomakatoliku kirikule toetunud keskaegne maailmapilt läbi kriisi. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalikustusid nii kirjandus, kunst kui ka muusika. Kõik uus avaldus muusikas just ilmalikes zanrides. Juurdus mõiste ,,humanism" väärtushinnangute lähtumine inimesest (keskajal jumalikust). Kunsti hindamisel sai kriteeriumiks kategooria ,,ilus" (keskajal ainult "õige", s.t. kooskõlas jumalaga). 3. Renessanss muusikas 3 tähtsat joont uus kõlaideaal, muusika seotus tekstiga ja lihtne, laulev, tundeliselt väljenduslik meloodia (lk. 77-78)
ja finantseeris kunsti ning muusikat. Itaalias toimusid esimesed arheoloogilised väljakaevamised (Pompei ja Herculaneum), taasavastati antiikmaailma suursugusus. Huviorbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus, vaimsust hindav iseteadev inimene. 14. saj. elas roomakatoliku kirikule toetunud keskaegne maailmapilt läbi kriisi. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalikustusid nii kirjandus, kunst kui ka muusika. Kõik uus avaldus muusikas just ilmalikes zanrides. Juurdus mõiste ,,humanism" väärtushinnangute lähtumine inimesest (keskajal jumalikust). Kunsti hindamisel sai kriteeriumiks kategooria ,,ilus" (keskajal ainult "õige", s.t. kooskõlas jumalaga). 3. Renessanss muusikas 3 tähtsat joont uus kõlaideaal, muusika seotus tekstiga ja lihtne, laulev, tundeliselt väljenduslik meloodia
Muinasaeg on inimeste kõrgem varasem ajajärk, millal koopaelanikest sai tsiviliseeritud inimesed- nad hakkasid maad harima. Lõpuks said neist linnaelanikud. ~40 000 aastat tagasi hakati maju ehitama, muusikat looma ja koopaseintele pilte lmaalima. 8500 aastat eKr tekkisid esimesed kaupmeeste ühingud. Kulus veel 5000 aastat, enne kui hakkasid Egiptuses ja Mesopotaamias väikesed tsivilisatsioonid tekkima. Paljud legendid jutustavad, et muusika loodi jumalate poolt ja anti rahvale. Muusika tekkis praktilisest vajadusest allutada loodus. · Hindud- neil olid konkreetsed laulud( näiteks vihmalaul) + primitiivsed tantsud. Neil lauludel oli suur mõju inimeste üle. · Hiina- kõrgel tasemel 2700 eKr. Õpetlane Ling Lun avastas, et Fa- noodi asukohaks on kammetool. Hiinas oli iga noot seotud riigi juhtimisega. 1. Fa- keiser 2. Sol- minister 3. La- alamik rahvas 4. Do- riigiasjad 5
Linnakodanikele ei kuulunud mitte ainult majanduslik võim vaid ka poliitiline võim. Kujunesid linnriigid, mis meenutasid pisut Vanakreeka poliseid. Renessansikultuuril on üks kindel tunnus - eneseteadvus. Renessansiajal levis veendumus, etkaasaeg on uue ajastu algus ja täiesti erinev äsjamöödunust. Kiriklik õpetus taevase elu õndsusest kaotab oma aktuaalsuse ja inimene õpib ise oma elu kindlustama. Tekib usk inimese enda jõusse, tema tublidusse. Renessansiajastu inimest iseloomustab suur teadmistejanu, uurimise ja avastamise vaim, mis viib suurtele leiutustele ja maadeavastustele. Suure õhinaga õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevast elu. Samas aga ei tahetud antiikaega korrata, vaid luua midagi veelgi paremat. Inimesi hinnati mitte ainult nende sotsiaalse päritolu järgi nagu varem, vaid ka nende isiklike omaduste - tarkuse, ilu ja
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid