Nimetu (0)

Tallinna Sikupilli Keskkool
Eino Tamberg
Referaat
Õpilane: Diana Neago
Õpetaja: Külli Tingas
Tallinn 2013
Sisukord
Sisukord …………………………………………………………………………………..1
Elulugu…………………………………………………………………………………….2
Loomingust………………………………………………………………………………..3
1.Mõned teosed………………………………………………………………………..3-4
Kokkuvõte………………………………………………………………………………...4
Kasutatud materjal………………………………………………………………………..5
Lisad……………………………………………………………………………………...6
Sissejuhatus
Valisin Eino Tambergi sellepärast, et ta on seda tööd teinud väga kaua aega ning tema teosed tunduvad väga huvitavad. Ta on intelligentne inimene, kes ei ole mitte ainult muusika kirjutamises hea, vaid ka tema sõnaoskus on muljet avaldav.
Väga olulised olid mulle nooruses loetud teosed, mida ühendas üks läbiv teema – oma elu kujundamine mitmeks erinevaks eluks, elamine kui loomingu aine, püüad olla näitleja elulaval (Tamberg 2005: 9).
Elulugu
Tambergi isa ja ema abiellusid 1924. aastal. Ema nimi oli Linda ning isa nimi Martin. Tamberg sündis 24, mail 1930. aastal Tallinnas. Ta oli peres ainus laps. Terve oma lapsepõlve elas ta Nõmmel. Teda pandi ema initsiatiivil muusikat õppima ning esimese asjana hangitigi talle klaver . Kõigepealt hakkas ta ise kodus klaveril meloodiakäike otsima . Hiljem, kui ta sai juba klaveritunde ja tundis noote , kirjutas ta oma esimesed lood paberile. Tema kooliaeg algas 1938. aastal, kui ta läks 8-aastaselt teise klassi. Kool kuhu ta läks kandis nime Rahumäe algkool . Tal läks koolis suhteliselt hästi. Keskkoolis tegeles ta eelkõige muusikaga. Temast sai kümnendas klassis Eugen Kapi kompositsiooniõpilane. Keskkooli lõpupoole 10. ja 11. klassis oli ta samaaegselt Tallinna konservatooriumi üliõpilane (1947. aastast ). Ta istus keskkoolis ühes pingis Lennart Merega ning nende kodud olid samuti väga lähestikku. Keskkoolis ja konservatooriumis ei käinud ta kõigis tundides, vaid puudus koolist regulaarselt.
Mult on küsitud, kas looming oli minu ainus valik muusikas. Jah, ega ma lauljaks küll ei ole tahtnud kunagi saada. Ja usun, et olin küllalt laisk ega viitsinud harjutada, nii et pianisti poleks must samuti saanud. Ma armastasin palju lugusid lehest mängida ja tutvusin päris suure hulga teostega, aga ei õppinud midagi selgeks. Nii et selles mõttes oli looming just midagi minu iseloomu jaoks (Tamberg 2005: 57).
1953. aastal lõpetas ta Tallinna Konservatooriumi ja sel samal aastal asus tööle helirežissöörina Eesti Raadiosse. Eesti Raadios töötas ta kuni 1959 . aastani. Suure osa oma elust on Tamberg olnud seotud muusikakõrgkooliga - aastast 1968 on ta Tallinna konservatooriumi (nüüdse Eesti Muusikaakadeemia) kompositsiooniõppejõud (aastast 1978 osakonnajuhataja, aastast 1983 professor ). Aastakümnetega on ta loonud lausa oma koolkonna, kuhu kuulub väga erineva näoga heliloojaid: Raimo Kangro , Peeter Vähi,Alo Mattiisen , Mari Vihmand, Mart Siimer, Toivo Tulev jne..
Ta suri 24. detsembril 2010, Tallinnas.
Loomingust
Ta esindas neoklassitsistlikku suunda Eesti muusikas. Ta kirjutas paljudes žanrides. Mitmeid žanre on ta sisuliselt uuendanud. Olulisel kohal on sümfoonilised teosed ning lavamuusika . Sümfoonilistest teostest kirjutas ta neli sümfooniat ja hulk kontserte. Lavamuusikast aga 3 ooperit ja balletti. Eriti ohtralt oli tal romantilisi meloodiaid 1970. – 1980. aastate teostes .
Tamberg on eelkõige suurvormimeister. Tema suurvorme iseloomustab tuginemine väga vähestele teemadele, mis omakorda võivad olla väga napid. Seda olulisem on ta teostes vormi arenduslikkus. Tamberg tunneb suurepäraselt orkestripillide võimalusi ja tema muusika kõlab väga põnevalt. Faktuur on sageli üsna läbipaistev ja hõre, oluline roll on soleerivatel pillidel. Väga leidlikult kasutab ta kõlavärve. Ohtralt ja fantaasiarikkalt kasutab Tamberg löökpille, nagu teoses kammeransamblile "Desiderium concordiae" (1997) (opetaja.edu.ee 2013)
Mõned teosed
süit "Vürst Gabriel" (1955)
Concerto grosso (op 5, 1956)
Ballett -sümfoonia (1959)
ballett "Poiss ja liblikas " (1963)
ooper "Raudne kodu" (1965)
ballett "Joanna tentata " (1970)
trompetikontsert nr 1 (1972)
ooper "Cyrano de Bergerac" (1974)
1. sümfoonia (1978)
oratoorium "Amores" (1981)
2. sümfoonia (1982)
ooper "Lend" (1983)
3. sümfoonia (1987)
"Fanfaarid" (Celebration Fanfares)
"Tundeline teekond klarnetiga" (1996)
"Desiderium concordiae" (Igatsus üksmeele järele, 1997)
4. sümfoonia (1998)
Kokkuvõte
Sain väga palju uut ning huvitavat teada Eino Tambergist. Kui algselt tundus, et ta on lihtsalt üks tavaline eesti helilooja, siis pärast tema kohta uurimist ja temast raamatut lugedes muutus minu arvamus. Tema teosed on väga head ning inimesena ise on ta huvitav isiksus. Mulle igatahes meeldis seda referaati teha.
Kasutatud materjal
,,Eino Tamberg- elamine kui loomingu aine“. Virve Normet. Tänapäev 2005
Eino Tamberg. - http://et.wikipedia.org/wiki/Eino_Tamberg (15.01.2013)
Eino Tamberg- loomingust. http://opetaja.edu.ee/eesti_muusika/composers/tamberg/looming.ht m
Eino Tamberg- elulugu. http://opetaja.edu.ee/eesti_muusika/composers/tamberg/elu.ht m
Lisad