Johann Sebastian Bach + kaasaaegne kontserttegevus Eestis (0)

Johann Sebastian Bach
Elu, õpingud ja töö
J.S.Bach sündis 21. märtsil 1685 aastal Eisenachis organisti J.A. Bachi ja Maria Elisabetha Bachi noorima pojana . Tema isa ja kõik onud olid professionaalsed muusikud . Isa õpetas talle juba lapsena viiuli- ja klavikordimängu ning onu Johann Christoph Bach tutvustas noorele sugulasele orelimängu. 8-aastaselt hakkas Bach õppima Eisenachi ladinakoolis. Tema ema suri 1694. aastal, kui ta oli 9-aastane ja isa ühe aasta pärast ema surma ( 1695 ).
Pärast isa surma kolis Bach koos venna Johann Jakobiga vanema venna Johann Christoph Bachi juurde lähedalasuvasse Ohrdrufi. Johann Christoph tegutses Ohrdrufis organistina ning võttis üle 14 aastat noorema venna Johann Sebastiani muusikalise harimise . Muuhulgas õpetas ta vennale klavikordimängu ja tutvustas talle Saksamaa heliloojate, sealhulgas Johann Pachelbeli, kelle juures ta ise õppinud oli, Johann Jakob Frobergeri ja Dietrich Buxtehude loomingut. Kui uskuda tema hilisema õpilase Lorenz Christoph Mizleri kirjutatud nekroloogi, siis kirjutas Johann Sebastian Bach öösiti salaja ümber moodsama muusika käsikirju, mille vend oli tema eest ära peitnud. Bach õppis tasuta Ohrdrufi Lütseumis, kus ta võeti kooli juures tegutsenud tänavalaulikute hulka. Õppeedukuselt oli Johann Sebastian alati parimate hulgas. Tema koolivendadeks olid muuhulgas Bachi eluaegne sõber Georg Erdmann ja nõbu Johann Ernst Bach.
1703. aasta aprillist töötas Bach mõnda aega Weimaris sealse pisivürst Johann Ernst III väikese kapelli juures viiuldajana. See, Bachi jaoks vähehuvitav töö oli aga aeganõudev ega andnud võimalust loominguliseks tööks ja enesetäienduseks. Kõigi tema kohustuste kohta seal ei ole täit selgust, kuid näib, et tal oli peale muusikutöö ka muusikaga mitteseotud ülesandeid. Igatahes lahkus Bach Weimarist juba aasta pärast sinna saabumist.
1705. aastal tegi ta õppereisi Lübeckisse, et kuulata Dietrich Buxtehude orelimängu. Dietrich Buxtehude looming oli paljuski mõjutanud Johann Sebastian Bachi varajast loomingut. Bach viibis Lübeckis lubatud nelja nädala asemel neli kuud.
1708. aastal läks Bach Weimarisse ning sai sealse hertsog Wilhelm Ernsti õukonna lossikiriku organistiks. Lisaks sellele mängis ta kammeransamblis klavessiini, viiulit ja vioolat. Weimaris olles kandideeris ta ka Halle Liebfraukirche organistiks, kuid loobus sellest, kuna palgaküsimuses ei jõutud kokkuleppele. Hertsogis põhjustas Bachi lahkumissoov kartust ning selleks, et viimane kindlasti Weimarisse jääks, lõi hertsog spetsiaalselt Bachi jaoks kontsertmeistri ameti. Tänu sellele tõusis Bachi töötasu, kuid see-eest pidi ta iga kuu komponeerima ja kapellile selgeks õpetama ühe kirikukantaadi. Weimari õukonda tabasid aga rasked ajad. Hertsog Wilhelm Ernsti ja tema vennapoja Ernst Augusti võimuvõitlusse kaasati teiste hulgas ka muusikud. Hertsog keelas ansambliliikmetel mängida Ernst Augusti heaks, viimane keelas aga muusikutel õukonnast lahkuda, ähvardades karistusega. Nii ka läks – kui Bach 1717. aastal lahkumisavalduse andis, pandi ta ligi kuuks ajaks arestikambrisse. Weimari perioodil sündisid Bachi kaks vanemat heliloojatest poega Wilhelm Friedemann (1710) ja Carl Philipp Emanuel Bach (1714). Weimaris kirjutas Bach kirikukantaate ja suurema osa oma kuulsatest oreliteostest. Sellel perioodil puutus Bach kokku Antonio Vivaldi loominguga, mis mõjutas tema muusikat tugevalt. Seda näitavad tema tehtud Antonio Vivaldi kontsertide transkriptsioonid orelile
5. juulil 1722 suri Leipzigi Tooma kiriku kantor Johann Kuhnau ja koht jäi vakantseks. Pärast keskpäraste kandidaatide väljapraakimist jäi sõelale neli meest: Johann Fasch (kapellmeister Anhalt-Zerbstist), Georg Philipp Telemann (muusikadirektor Hamburgist), Christoph Graupner (kapellmeister Darmstadtist) ja Bach. Telemann sai aga just sel ajal Hamburgist palgakõrgenduse ning otsustas jääda sinna, loobudes kandideerimisest Leipzigisse. Kuna Bachi ülejäänud konkurente oma õukondadest vabaks ei lastud , jäi koht temale. Bachi tööülesannete hulka kuulusid muuhulgas poistekoori juhatamine ning pühapäevadeks ja suuremateks kirikupühadeks vokaalmuusika kirjutamine. Seepärast pärinebki Leipzigi perioodist, eriti aga selle esimestelt aastatelt suur hulk kirikumuusikat. Näiteks kirikukantaate kirjutas Bach Leipzigi perioodi algul umbes 60 aastas.
Johann Sebastian Bach suri 28. juulil 1750 kell 20:15 Leipzigis ja on maetud Tooma kirikusse. Nekroloogi järgi oli surma põhjuseks ebaõnnestunud silmaoperatsioon ja rohud , mis Bachi tervist laastasid. Selle tulemusel tabas heliloojat ajurabandus ja kopsupõletik, millele lõpuks järgnes surm. Uusima käsitluse kohaselt põhjustas surma hoopis suhkurtõbi.
Looming
Oma eluajal oli Bach tuntud küll orelimängija ja -hindajana ning kapellmeistrina, kuid mitte heliloojana. Tema kuulsus heliloojana jäi väikeseks suuresti seetõttu, et ta toimetas oma eluajal trükki vaid neli teost (Clavierübung I-IV). Bach on aegade suurimaid polüfooniameistreid, ta armastas fuugavormi ja viis selle kõrgeimale tasemele . Bachi loomingus on sügav emotsionaalsus ühenduses konstruktiivse mõtlemisega ning julge fantaasia karmi mõistuslikkusega. Bachi teostele on iseloomulik isikupärane stiil ja loogika eri häälte juhtimisel, väljendus- ja karakteerimisjõud ning figuratsioonirohkus. Bach polnud uuendaja, vaid pigem temale eelnenud kolme sajandi muusikatraditsioonide kokkuvõtja ning sinna kuulunud stiilide ja vormide täiuslikkuseni arendaja . Bach on loonud kõikides tema ajal eksisteerinud kunstmuusika žanrides peale ooperi. Kokku on Bachilt säilinud üle 1000 teose, mis on Wolfgang Schmiederi poolt 1950. aastal kantud Bachi teoste kataloogi (Bach Werke Verzeichnis – BWV).
Kammermuusikat kirjutas Bach peamiselt Köthenis ning sellest on säilinud vaid väike osa. Eriti tähtis roll on tema teostel soolopillidele: partiitad (itaalia süidid) ja sonaadid viiulile, süidid tšellole ja sonaat flöödile. Kõik need on vastavate pillide mängijate repertuaarides asendamatud. Kammermuusikast on Bachilt säilinud veel ansamblisüidid ning elu lõpus Leipzigis kirjutatud "Muusikaline ohver" ja " Fuugakunst ". Neist viimasel pole autor täpsustanud teose koosseisu.
Märkimisväärne osa Johann Sebastian Bachi loomingust on kantaadidel, mis on kirjutatud põhjasaksa kirikumuusika , varasel perioodil eriti Dietrich Buxtehude eeskujul. Valdava osa neist kirjutas Bach Leipzigis. Kokku kirjutas ta üle 300 vaimuliku kantaadi , neist on säilinud pisut alla kahesaja. Lisaks neile kirjutas ta veel ilmalikke kantaate, millest säilinud on 20. Need on loodud pidulike sündmuste tähistamiseks (näiteks kantaat "Tönet, ihr Pauken ! Erschallet, Trompeten!" BWV 214 on kirjutatud Saksi kuurvürstinna ja Poola kuninganna sünnipäevaks) või pühendatud erinevatele isikutele (näiteks kantaadi "Schwingt freudig euch empor", BWV 36c kirjutas Bach Tooma kooli õpetaja Johann Matthias Gesneri auks).
Kaasaegne kontserttegevus
Tänapäeval tuntakse Johann Sebastian Bachi ülemaailmselt ning tema kontserte võib külastada peaaegu igas maailmatipus. Ka Eesti pole erand. Iga aasta toimub Eestis kümneid kontserdeid ning hulgaliselt erinevaid festivale, kus mängitakse erinevaid Bachi teoseid. Praegusel hetkel on ametlikult tulemas 4 kontsertit, milles esitatakse Bachi loomingut:

• "Bach kohtub Friedrich Suurega" Tallinnas, Kadrioru lossis
  
• "Bachi instrumentaalkontserdid" Suure-Jaani Gümnaasiumis (seotud XV Suure-Jaani muusikafestivaliga)
  
• 2 "Bach pärnus" nimelist üritust Pärnus
  

Samuti tuleb varsti Narva ka Toomas Trass, kes hakkab kindlasti mõndasi Bachi teoseid esitama. Toomas Trassil on juba see aasta olnud Bachiga seotud kontserte.
Üldiselt korraldatakse klassikalise muusika festivale igal pool ja igal aastal. Ma arvan, et see on õige, kuna Bachil on kindlasti mitu fantastilist teost, mille tõttu teda ka lihtrahvas tavaliselt ära tunneb.