Esee Raimo Kangro 9klass Palupera põhikool Janek Lohk Raimo Kangro Helilooja, pedagoog, muusikaelu organisaator. Raimo Kangro on pärit Tartust. 1968. aastal lõpetas ta klaveri erialal Tartu Muusikakooli ja 1973. aastal kompositsiooni alal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (oli algul Jaan Räätsa, hiljem Eino Tambergi õpilane). Aastatel 1975-1976 oli Kangro Eesti Televisiooni muusikajuht, 1977-1985 töötas Eesti Heliloojate Liidu konsultandina, 1993-2000 Eesti Muusikafondi direktorina ning 2000-2001 Eesti Heliloojate Liidu esimehe kohusetäitjana (suri kolm nädalat pärast esimeheks valimist). Oli aastaid festivali Eesti muusika päevad kunstiline juht. Aastast 1989 oli Raimo Kangro ka Eesti Muusikaakadeemia kompositsiooniõppejõud. Tema õpilaste hulka kuuluvad heliloojad Tõnis Kaumann ja Tõnu Kõrvits
Raimo Kangro Nikita Gustsin & Anton Tsalõi Elulugu Raimo Kangro (21.09.1949 Tartu - 04.02.2001 Ruila) Helilooja, pedagoog, muusikaelu organisaator. Raimo Kangro Elulugu Raimo Kangro on pärit Tartust. 1968. aastal lõpetas ta klaveri erialal Tartu Muusikakooli ja 1973. aastal kompositsiooni alal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (oli algul Jaan Räätsa, hiljem Eino Tambergi õpilane). Raimo Kangro Elulugu Aastatel 1975-1976 oli Kangro Eesti Televisiooni muusikajuht, 1977-1985 töötas Eesti Heliloojate Liidu konsultandina, 1993-2000 Eesti Muusikafondi direktorina ning 2000-2001 Eesti
Esee RaimoKangro 9klass Palupera Põhikool Liilyka Vau Raimo Kangro Helilooja, pedagoog, muusikaelu organisaator. Raimo Kangro on pärit Tartust. 1968. aastal lõpetas ta klaveri erialal Tartu Muusikakooli ja 1973. aastal kompositsiooni alal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (oli algul Jaan Räätsa, hiljem Eino Tambergi õpilane). Aastatel 1975-1976 oli Kangro Eesti Televisiooni muusikajuht, 1977-1985 töötas Eesti Heliloojate Liidu konsultandina,
Keila kooli õhtu -ja kaugõppe osakond Garmen Grünberg 12c Kasutatud materjal 1. Eesti Entsüklopeedia nr. 10 "TÜRI- Y". Tallinn Eesti Entsüklopeediakirjastus 1998 2. A. Erm, "Polkast rokini 2". Tallinn "Perioodika" 1989 3. Peatoimetaja I. Kõiva "eestlaste lauluvara I", Suur Eesti Raamatuklubi. Tallinn 2001 4. R. Kangro, "Helisev maailm" Muusikaõpik VII klassile. Tallinn "Koolibri" 1996 5. http://www.valgre.ee/index2.php?aste=2 9
Sündinud 20 detsembril 1937 a. Tallinnas Raimo Kangro ja Leelo Tungla tütar Ta on õppinud Tartu Ülikoolis inglise keelt ja kirjandust 2007. aastast on ta Tallinna Ülikoolikultuuride uuringute doktorant. Ta on tõlkinud inglise, itaalia ja saksa keelest 2008 Tallinna Ülikooli kirjandusauhind luulekogu "Tule mu koopasse, mateeria" eest 2008 Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali luule aastapreemia "Heureka" eest 2009 Tallinna Ülikooli kirjandusauhind luulekogu "Heureka" eest
20. 12. 1973, Tallinn - Eesti kirjanik, tõlkija ja libretist (libretode kirjutaja – helitööde tekst- ooperi, opereti, oratooriumi libreto) - Isa Raimo Kangro, ema Leelo Tungal- 2 õde- Kirke Kangro ja Anna- Magdaleena Kangro - Õppis Tartu Ülikoolis inglise keelt ja kirjandust, Eesti humanitaarinstituudis kultuuriteooriat, täiendanud end Torino ülikoolis ja Rooma La Sapienza ülikoolis - 2007. aastast Tallinna Ülikooli kultuuride uuringu doktorant - Teosed: "Kurat õrnal lumel" (luulekogu), Verb 2006 "Puuviljadraakon" (lasteraamat), Koolibri 2006 "Tule mu koopasse, mateeria" (luulekogu), Eesti Keele Sihtasutus 2007 "Heureka" (luulekogu), Eesti Keele Sihtasutus 2008
Tiiu, Tiiu 1949 Naine, kes ei armu 1946 Helmi 1934 Viimne valss 1949 KASUTATUD MATERJALID 1. Eesti Entsüklopeedia nr. 10 "TÜRI- Y". Tallinn Eesti Entsüklopeediakirjastus 1998 2. A. Erm, "Polkast rokini 2". Tallinn "Perioodika" 1989 3. Peatoimetaja I. Kõiva "eestlaste lauluvara I", Suur Eesti Raamatuklubi. Tallinn 2001 4. R. Kangro, "Helisev maailm" Muusikaõpik VII klassile. Tallinn "Koolibri" 1996 5. http://www.valgre.ee/index2.php?aste=2
iseloomulikud energilise rütmiga, liikumise motoorikat rõhutavad muusikalised kujundid, helilooja orkestrikäsitlus on reeglina selge ja läbipaistev. Muusikaline tematism on isikupäraselt lakooniline ning kuulajale rütmierksalt mõjuv. 16. Rästal on kolm lemmikzanri: instrumentaalkontsert, sümfoonia ja kammermuusika. 17. Rästa tegi tihedat loomingulist koostööd maineka pianisti Kalle Randaluga, kes on olnud mitmete Rästa klaveriteoste esmaesitajaks. Raimo Kangro 18. Eesti esimene rock-ooper on ,,Põhjaneitsi" (1980, Raimo Kangro, kaasautor A.Valkonen). 19. Kangro viimane ooper "Süda" (1999, Maarja ja Kirke Kangro libreto) on lopsakas paroodia Eesti ühiskonna ja globaalprobleemide ainetel. Loo sõnum ütleb üsna üheselt, et kurjus toodab vaid kurjust ning hoolimatus hoolimatust, samas ei jää ei kurjus ega hoolimatus ka iial karistamata. 20. Raimo Kangro on kirjutanud muusikat väga erinevates zanrides.
Kõik kommentaarid