Philip Glass ja Terry Riley (0)

Terry Riley (1936)
Ameerika helilooja muusik, oli üks minimalistliku muusika juhtfiguure, tema stiil on mõjutatud jazz -ist ja India klassikalisest muusikast.
Muusikat õppis mitmes erinevas Ameerika ülikoolis. Oli seotud uuendusmeelsete ja uudishimulike kunsti- ja muusikarühmitustega. On ise öelnud, et tema suurim õpetaja oli hindu muusika esitaja ja tundja Pran Nath. Riley käis korduvalt Indias, et õppida sealseid laulutraditsioone, pille ja muusikateooriat. Rileyt seob aastate pikkune koostöö Kronos Quartetiga – selle tulemusena sündisid 13 keelpillikvartetti. Riley on leiba teeninud ka pianistina mängides erinevates lokaalides, paralleelselt töötas mitmetes ülikoolides India muusika õppejõuna. Üks kuulsamaid teoseid on “In C” (1964), mis koosneb 53 erinevast moodulist , millel on igaühel oma muster, ent kõik moodulid põhinevad ühel helistikul. Levimuusikat mõjutas tugevalt Riley album “A Rainbow in Curved Air” (1968). Samuti peetakse oluliseks tema teost “Persian Surgery Dervishes” (1972) kahele orelile.
Philip Glass (1937)
Ameerika minimalist, kes kuulub tänapäeval enim esitatud heliloojate hulka. Ise nägi end mitte minimalistliku heliloojana, vaid korduvate struktuuride loojana, ja samuti pidas ta end klassikuks, selles mõttes, et tundis väga sügavalt ja põhjalikult Bachi , Mozarti ja Schuberti teoseid, nende harmooniat ja kontrapunkti.
Pärit leedu juudi-immigrantide perest. Muusikaga puutus kokku väga varakult – tema isal oli väike muusikaäri, nii et Glass tundis juba väiksena hästi 20. sajandi moderniste kui ka varasemat klassikat. Muusika kuulamine kuulus ka pere igaõhtuste tegevuste hulka. Õppis lapsena viiulit, flööti ja klaverit . Nagu Reichil, on ka Glassi haridus mitmekülgne: ta lõpetas Chicago ülikooli matemaatikateaduskonna ja filosoofiateaduskonna, sellele järgnesid muusikaõpingud New Yorgis Juilliardi Muusikakoolis . Tema üheks õpetajaks oli Darius Milhaud , lisaks käis ta end 1964-1966 Pariisis legendaarse vene-prantsuse päritolu kompositsiooniõpetaja Nadia Boulanger`i juures täiendamas. Prantsusmaal tutvus ta ka sealse väga esindusliku ja jõulise filmiliikumisega, samuti Ravi Shankari muusikaga. Tagasi Ameerikasse tulles mõjutas teda palju Steve Reichi looming.
Tema muusikat on peetud ülimalt visuaalseks, moodustades suuremaid kujundeid ja pannoosid. Ta on kirjutanud muusikat väga erinevates žanrides: kammermuusikat (nt keelpillikvartetid), oopereid, sümfooniaid, 11 kontserti erinevatele instrumentidele (sh tšellole, 2 tükki viiulile, klaverikontserdid jt) ja muidugi palju filmimuusikat (seotud üle 100 filmi helindamisega). Filmimuusika hulka kuulub ka suurejooneline maailma öko-süsteemi ja tarbimise tulemusena sündinud traagilisi tagajärgi käsitlev “Koyaanisqatsi: Life Out of Balance ” (1982). Lavateostest on kõige kuulsamad portree-ooperite triloogia ” Einstein on the Beach ” (1976), Mahatma Gandhi aineline ”Satyagraha” (1980, satyagraha tähendab sanskriti keeles tõe jõudu) ning Muinas-Egiptuse temaatikal põhinev ”Akhnaten” (1984). Vokaal-sümfoonilistest suurteostest on üks tuntumaid tema eepiline ”Itaipu” (1988) segakoorile ja sümfooniaorkestrile, mille tekst on võetud Lõuna-Ameerika guarani-indiaanlaste maailma loomise müüdist (itaipu tähendab indiaani keeles ”laulev kivi”).