Vene muusika 20. sajandil (0)

Ve
V ne  muusika  20. 
sajandil
Nõo Reaalgümnaasium
Jaanuar 201
0 3
 
 
 Kommunistid alustasid intelligentsi vastu 
suunatud repressioone.  Suur osa mineviku 
kultuuripärandist kuulutati kodanlikuks igandiks 
ning selle pidi välja tõrjuma proletaarne  kunst . 
 Kõik kunstiliigid sh. muusika pidid  teenima  
kommunistlikku propagandat. 
 Isolatsioon  muust  maailmast katkestas Vene 
helikunsti loomuliku arengu. 
 
 
 Muusika pidi olema lihtne, meloodiline ning 
kuulajais optimistlikke emotsioone tekitav 
(oodid Leniline, Stalinile, kommunistlikule 
parteile...). 
  Heliloojad , kes selle propagandaga kaasa ei 
läinud – neid ähvardas oht, et nende loomingut 
ei tohtinud kusagil esitada. 
 
 
 Venemaal ei juurdunud ükski Euroopas või 
Ameerikas tekkinud muusikasuund. 
  Debussy  ja Raveli looming oli keelu all. 
  Sergei  Prokofjev ja  Dmitri  Šostakovitš – 
heliloojad, kellel õnnestus raudse  eesriide 
tagant jõuda maailma tippu. 
 
 
Sergei Prokofjev
( 1891  – 1953)
 
 
 Kirjutas kõigis žanrides, kuid kõige suurema 
osa moodustavad balletid. 
 Kuna oli ise  pianist , siis oluline koht  klaveril . 
 
 
 Õppis Peterburi konservatooriumis Nikolai 
Rimski­Korsakovi klassis. 
 Esimest korda pälvis avalikkuse tähelepanu aastal 
1909 klaveriteosega “Neli etüüdi”. 
 Kirjutas 1., 2., ja 3. klaverikontserid. 
 1918 suundub New  Yorki , seejärel Pariisi. Kirjutas 
4., 5. ja 6. klaverikontserdi ( 4. kontsert oli 
kirjutatud vasakule käele. Kirjutas selle Paul 
Wittgensteinile).
 
 
 1938 naaseb tagasi Nõikogude Liitu. 
Esmalt võeti avasüli vastu, kuid varsti süüdistati 
teda ideloogia vastu eksimises. 
Kuna oli saavutanud juba maailmakuulsuse, siis 
ei suutnud teda maha suruda isegi Kremli 
võimuladvik. 
 Suri samal päeval Staliniga. 5. märts 1953 a. 
 
 
Lavamuusika
 Kirjutas 8 ooperit. 
  Koomiline  ooper “Armastus kolme apelsini 
vastu” ( 1919; libreto aluseks Carlo Gozzi 
samanimeline muinasjuttkomöödia). 
   Lugu räägib kuningapojast, kes on suremas 
kurvameelsuse kätte. 
 
 
 Shakespeare­aineline  ballett“ Romeo  ja Julia” 
(1938). 
 Sümfooniline  muinasjutt  “Petja ja hunt” 
(1936).
Siin iseloomustab iga tegelasat kindel teema, 
mida alati esitab üks ja seesama pill.  
 
 
Dmitri Šostakovitš
(1906­1975)
 Teda peetakse 20. sajandi suurimaks 
sümfonistiks ( kokku 15 tk.). 
 Sarnaselt G. Mahlerile, kasutas ka tema oma 
sümfooniates vokaalsoliste ja koori. 
 
 

Document Outline

• Vene muusika 20. sajandil
• ...
• Slide 3
• Slide 4
• Sergei Prokofjev (1891 – 1953)
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Lavamuusika
• Slide 10
• Dmitri Šostakovitš (1906-1975)