1.Pankrotimenetluse algatamine Pankrotimenetluse algatamiseks esitab kas võlausaldaja või võlgnik kohtule pankrotiavalduse. Pankrotivõlgnikuks võib olla iga füüsiline või juriidiline isik. Võlausaldaja võib esitada avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks,võlgnik võib esitada avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Võlgnikul tuleb maksejõuetuse põhistamiseks lisada pankrotiavaldusele selgitus maksejõuetuse põhjuste kohta ja võlanimekri,milles märgitakse võlgniku võlausaldajad ja nende nõuded,samuti andmed võlgniku vara kohta. Pärast pankrotiavalduse esitamist ostustab kohus,kas võtta see menetlusse või keelduda. Keeldumise aluseks võib olla asjaolu,et võlausaldaja avaldusest ei selgu,kas avalduse esitajal on nõue võlgniku vastu või ei ole võlausaldaja põhistanud pankrotiavalduses võlgniku maksejõuestust või esinevad muud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused. Kui võtab vastu siis seadsuandja on annud kohtule käsu p...
PANKROTIÕIGUSE EKSAM 1 . Pankroti mõiste, eesmärgid, menetlusosalised ja pankrotimenetluse õiguslik tähendus. Pankrot on kohtumäärusega väljakuulutatud võlgniku maksejõuetus. Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. EESMÄRK: Pankrotimenetluse kaudu rahuldatakse võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel käesolevas seaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. Füüsilisest isikust võlgnikule antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest käesolevas seaduses ettenähtud korras. Pankrotimenetluse käigus selgitatakse välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. Mene...
Seda peaks pankrotiõigusest ja saneerimisest teadma igaüks Pankrotiks nimetatakse võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetust. Võlgnik on maksejõuetu siis, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui ta vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotimenetluse algatamiseks tuleb esitada pankrotiavaldus. Avalduse võib esitada nii võlgnik ise kui ka võlausaldaja. Pankrotivõlausaldajaks nimetatakse isikut, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist. Pankrotivõlgnikuks nimetatakse füüsilist või juriidilist isikut, kelle suhtes kohus on välja kuulutanud pankroti (PankrS § 8 lg 1). Võlgnikuks ei saa olla riik ega kohalik omavalitsus, sest ilma selliste institutsioonideta...
PANKROTIÕIGUS Exam avatud materjaliga. 11.04. 18:00 või 21.04. 14:00 või 22.05. 18:00 Iseseisev töö referaat a la 10 lk, tähtaeg 08.04. Saata aadressile [email protected] Minu teemaks ,,Pankrotivara õiguslik regulatsioon" Maksejõuetus · Ajutine · Püsiv --> (pankrot) eeldab kohtu sekkumist Esimene pankrotiseadus 1992, Rootsi mudeli põhjal. Esimesed muudatused 1997, aastast 2004 toodi sisse füüsiline isik. 2011 võlgade ümberkujundamise seadus (F.is) ning lisaks Saneerimis seadus, võlgade ümberkujundamise seadus (J.is). Eristada mõisteid pankrot ja maksejõuetus! Pankrot on võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus. Maksejõuetus: Seotud võlausaldajate nõuetega ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja suutmatus pole ajutine Võlgniku vara ja kohustuste suhe võlgniku vara ei kata kohustusi ja see seisund ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine Maksejõuetuse hindamise alu...
Pankrotiseadus 1. Kirjuta lahti mõisted: pankrot ja võlgniku maksejõuetus. Lisa juriidilisest isikust võlgniku maksejõuetuse täiendav alus (PankrS § 1). * Pankrot – võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus. * Maksejõuetus – Seotud võlausaldajate nõuetega – ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja suutmatus pole ajutine. 2. Kirjelda võlausaldaja pankrotiavaldust tulenevalt PankrS § 10. * avaldus – põhistab võlgniku maksejõuetuse (seaduses loetletud asjaolud) + tõendab nõude olemasolu ; Tõendid nõude suuruse aluse, täitmise tähtaja kohta. 3. Kirjelda võlgniku pankrotiavaldust tulenevalt PankrS § 13. * 1. Avaldus – põhistab oma maksejõuetuse 2. Seletus – Maksejõuetuse põhjused + kirjutab alla 3. Võlanimekiri + kirjutab alla: A) võlausaldajad ja nende nõuded B) andmed võlgniku vara kohta 4. Mis on deposiit (PankrS § 30)? Mis on käsutuskeeld (PankrS § 20, 21)? * Deposiit – (Raha hoiustamine) Kui võlgnikul ei jät...
PANKROTIÕIGUS I LOENG: PANKROTIMENETLUS Makseraskused võivad olla: 1)Ajutised -võimalikud abinõud Saneerimine-eraõiguslike juriidiliste isikute suhtes. Selle eesmärgiks on ettevõtja, võlausaldaja ja kolmanda isiku huvide kaitsmine jne. Kaitsmine toimub nõuete ümberkujundamise teel. (1) Nõude ümberkujundamine on muu hulgas: 1) kohustuse täitmise tähtaja pikendamine; 2) rahalise nõude täitmine osamaksetega; 3) võlasumma vähendamine; 4) kohustuse asendamine juriidilise isiku osa või aktsiaga. (2) Saneerimiskavas ei saa ümber kujundada töölepingu alusel tekkinud nõuet. Võlgade ümberkujundamine on käsitletav ainult füüsiliste isikute suhtes. Eesmärgiks on makseraskustes füüsilistele isikutele tema võlgade ümberkujundamise võlmandamine, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldaja õigustatud huve. Isiklike võlgad...
TALLINNA ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUS Sandra Tross PANKROT JA SANEERIMINE Referaat Tallinn 2011 2 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS..................................................................................................... 3 1.PANKROT.......................................................................................................... 4 1.1. PANKROT, VÕLGNIK JA VÕLAUSALDAJA.........................................................4 1.2. EESMÄRK...................................................................................................... 4 1.3. PÕHJUSED................................................................................
Täitemenetlus KONTROLLTÖÖ 1. Vara arestimine, hindamine ja hoidmine Eelarestimine Kui võib eeldada, et asi, mida ei või arestida, muutub lähemal ajal arestitavaks, võib selle arestida, kuid asi tuleb jätta võlgniku valdusse. Täitemenetlus eelarestitud asja suhtes võib jätkuda alles pärast asja arestitavaks muutumist. Arestimine Vallasasja arestimiseks kirjutab kohtutäitur asja üles ja keelab selle käsutamise. Arestimise tagajärjeks on võlgnikule keeld asja käsutada ja käsutuskeeldu rikkuv tehing on tühine (TMS § 54). Arestimisakt tuleb võlgnikule kätte anda. Registervara puhul laseb kohtutäitur lisaks kanda registrisse keelumärke näiteks sõidukite, ehitiste, aktsiate jm puhul. Kui keelumärge kantakse registrisse enne arestimisakti üleandmist või kättetoimetamist võlgnikule, loetakse juba märke kandmist arestimiseks. Arestimisega tekib asjale siss...
TALLINNA ÜLIKOOL Õigusakadeemia Õigusteaduse õppekava Viktoria Gratšjova Anna Vinogradova KOHTUPRAKTIKA ANALÜÜS Pankrotimenetluse raugemine, teooria ja praktika Juhendaja: Mare Merimaa AKOB-13 Õigusteadus Tallinn 2015 Sissejuhatus Selles töös on meil eesmärk uurida, mis on pankrotimenetluse raugemine ja kuidas see kohaldatakse praktikas. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel. Pankrotimenetluses toimub nõuete kaitsmine. Võlausaldajad saavad raha proportsionaalselt oma nõude suurusele. Pankrotimenetlus toimub kohus ja viib seda läbi pankrotihaldur, kes teeb võlgniku tehinguid pankrotivaraga. Kui pankrotivara ei jätku k...
Täitemenetlus KONTROLLTÖÖ 1) Menetlusosalised (nende õigused ja kohustused) Üldiselt: Menetlusosalisteks on kõik, kelle õigusi menetlus puudutab, nt eseme kaasomanik, võlgniku abikaasa, seltsinglane, pärija, üürnik jne. Eraldi on seaduses välja toodud isik, kellel on sundtäitmist takistav õigus või nõue, mis annab õiguse saada osa võlgniku vara realiseerimise käigus saadavast rahast, näiteks pandipidaja, reaalkoormatise omaja. Menetlusosaliseks on ka sissenõudja ning võlgnik (käsitleme eraldi allpool). Menetlusosaliste ringi kindlaks tegemine on oluline, sest menetlusosalistele tuleb selgitada nende õigusi ja kohustusi täitemenetluses. Neile tuleb kätte toimetada mitmeid dokumente. Menetlusosaliste õigused: 1. Õigus tutvuda täitetoimikuga ning saada sellest ärakirju ja menetluse käigu kohta õiendeid. 2. Õigus esitada kaebusi kohtutäit...
Pankrotiõigus Sisukord 1 Pankroti olemus, selle väljakuulutamine ja pankroti väljakuulutamise tagajärjed 4 1.1 Pankroti olemus ja pankrotimenetluse üldiseloomustus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 1.2 Pankrotiavaldus ja selle esitajad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 1.2.1 Võlgniku pankrotiavaldus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 1.2.2 Võlausaldaja pankrotiavaldus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 1.3 Ajutise halduri määramine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.4 Pankrotiasja ettevalmistamine ja .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....
SISSEJUHATUS Eraisiku pankrot ja võlanõustamine on viimasel ajal järjest rohkem jõudnud ühiskonna teadvusesse. Arvestades meedia kajastusi on teemat käsitletud nii professionaalselt kui ka emotsioonidest kantuna. Maksejõuetuse teemat on meedias tihti seotud SMS-laenude ja muude materiaalsete ahvatlustega. Sotsiaaltöö seisukohast on inimeste soovil olla rikkamad ja kulutada rohkem olemas ka negatiivsed tagajärjed. Vastutustundlik isik mõistab oma maksevõimeolulisust, hindab seda jooksvalt ning arvestab seda ka kohustuste võtmisel ja majandustegevuse arendamisel. Ometi on sotsiaaltöös küllalt palju kliente, kes annavad järele ahvatlustele võtta kergel käel kohustusi ega mõtle pikemalt tagajärgede üle. Ei mõelda ka saabuvatele olukordadele, kus on ilmselge, et kohustusi ei suudeta õigeaegselt täita ning et võlad ületavad isiku vara väärtuse. Ilmselge on seegi, et sellisel juhul kaotab võlausaldaja kannatuse ja esitab võlgniku suhtes pankro...
3. Ühinguõigus 3.1 Füüsilisest isikust ettevõtja · Füüsilisest isikust ettevõtjat puudutavaid üldsätteid reguleerib äriseadustiku paragrahv 1, 3 ja 8, millest tulenevalt ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müüks või teenuste ostuamine on talle püsivaks tegevuseks. · Füüsilisest isikust ettevõtjaks võib olla iga füüsiline isik. · Alates 01.01.2009 jõudtunud seadusemuudatusega on FIE-d kohustatud end registreerima enne äritegevuse alguses Äriregistris (enne piisas registreerimisest kohalikus Maksu- ja Tolliametis v.a. erandjuhul). · FIE asutamiseks on 2 võimalust.: · Notariaalset tõestatud avalduse alusel, mis esitatakse Äriregistrile · E-äriregistri ettevõtjaportaali või kodanikuportaali vahendusel (vajalik ID-kaardi olemasolu) · Algkapital ja asutamiskulud: · FIE puhul puudub miinimumkapital...
Pankrotiõigus Loeng I 08.09.2008 Pankrotiseadus Vt viidatud kohtupraktika! I teema: pankroti olemus, väljakuulutamise ja väljakuulutamise tagajärjed. 1.1 p olemus ja p menetluse üldiseloomustus PaS mõiste on esimene säte. P on jur mõiste. P-st saab rääkida õiguslikus täh-s ainult siis, kui kohus on p välja kuulutanud. P juures määrava täh-ga mõsite on maksejõuetus. Kui isik on püsivalt maksejõuetu. Keskne küs- millal on isik maksejõuetu? Mida see täh? Isik on maksejõuetu siis, kui ta ei suuda täita oma rahalisi koh-i. Suutmatus on püsiva iseloomuga. Kui on tegemist sellise olukorraga, kui on võlgni, on võlad, ei suuda täita, miks on vaja p? Võlgnik--tema vastu on nõuded võlausaldajal, muutunud sissenõutavaks (tähtaeg saabunud, ei ole ära maksnud). Tuleb esitada nõue- kas kohtuväliselt on kõik ammendatud? Tuleks esitada hagi. Kui kohus rahuldab nõude, võlgnik ei maksa, täitemenetlus. See on asjade norm käik. Millal peaks esitama ...
Garantiileping Tallinnas, "_____"__________________ 200__a. ______________________________________ (Juriidilise isiku ärinimi), registrikoodiga ______________, aadressiga _______________________________, mida esindab __________________________ (Ametikoht, nimi, vajadusel esindusõigust tõendava volikirja väljastamise kuupäev ja nr) (edaspidi nimetatud Garantii andja) ja ______________________________________ (Juriidilise isiku ärinimi või füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi), registrikoodiga/isikukoodiga ______________, aadressiga ____________________, mida esindab __________________________ (Ametikoht, nimi, vajadusel esindusõigust tõendava volikirja väljastamise kuupäev ja nr) (edaspidi nimetatud Võlgnik), keda nimetatakse edaspidi Pool või koos Pooled, sõlmisid käesoleva lepingu (edaspidi nimetatud Leping) alljärgnevas: Märkus: Näidis on üks võimalik kokkulepe garandi ja võlgniku vahel, millega sätestatakse poolte kohustused ja ga...
SISSETULEKUD MILLELE EI SAA PÖÖRATA SISSENÕUET Sissetulekud, millele ei saa pöörata sissenõuet ehk lihtsamalt öelduna, sissetulekud mida ei tohi arestida, on järgnevad: riiklikud peretoetused nagu: lapsetoetus, lapsehooldustasu, üksikvanema lapse toetus, ajateenija lapse toetus, eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus, seitsme- ja enamlapselise pere vanema toetus, sünnitoetus, lapsendamistoetus, elluastumistoetus; puudega inimeste sotsiaaltoetused: puudega lapse toetus, puudega tööealise inimese toetus, puudega vanaduspensioniealise inimese toetus, puudega vanema toetus, õppetoetus, töötamistoetus, rehabilitatsioonitoetus, täiendkoolitustoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses Eesti töötukassa kaudu makstavad toetused seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses välj...
Vastused! 1) Mis on maksejõuetus? Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. § 1 (2) (pankrotiseadus) 2) Mida tähendab pankrot? Eestis reguleerib pankrotimenetlust "Pankrotiseadus". Pankroti mõiste Eesti õiguses - püsiv maksejõuetus. Võlgniku varaline seisund, kus võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja tulenevalt võlgniku majanduslikust olukorrast ei ole see suutmatus ajutine. Pankroti kuulutab välja kohus. Pankroti väljakuulutamise avalduse esitab kohtule kas võlgnik ise, tema võlausaldajad, võlgniku pärijad või teised seadusega määratud isikud. Juriidilise isiku püsiva maksejõuetuse korral on tema juhatuse liikmed või likvideerijad kohustatud ise pankrotiavalduse esitama. § 1 (1) (pankrotiseadus) 3) Mida tähendab pankrotimenetluse raugemine? Kohus lõpetab määrusega men...
Tulundusühistu on äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad: 1)tarbijate või muude hüvede kasutajatena; 2)hankijatena; 3)tööpanuse kaudu; 4)teenuste kasutamise kaudu. Tulundusüh ärinimi peab sisaldama sõna ,,ühistu" ja ühistu tegevusalale viitavat täiendit. Tulundusühistu liikmeks saab astuda füüsiline või juriidiline isik; võib uusi liikmeid juurde võtta pärast äriregistrisse kandmist; liikmetele võib panna kohustusi ainult põhikirjaga sätestatud korras. Dividendi suuruse kinnitab üldkoosolek. Ettepaneku dividendi suuruse kohta esitab juhatus, nõukogu olemasolu korral nõukogu. Üldkoosolek ei või otsustada suurema dividendi maksmist, kui nähakse ette juhatuse või nõukogu ettepanekus. Volinike koosolek-kui ühistul on üle 200 liikme, võib põhikirjaga ette näha, et üldkoosoleku pädevus antakse täielikult või osaliselt üle volinike koosolekule. Pe...
Juriidilise isiku organid. Nende pädevus ja vastutus Juriidilise isiku seaduslik esindaja on juhatus või seda asendav organ (või nende liige). Eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgan on juhatus. Kui seaduses on sätestatud nõukogu olemasolu, on juhtorganiks ka nõukogu. Eraõigusliku juriidilise isiku organi pädevust nähakse ette seaduse ja põhikirja või ühingulepinguga. Juriidilise isiku organi pädevust ei või üle anda muule organile või isikule. Avalik-õigusliku juriidilise isiku organid ja nende pädevus nähakse ette seadusega või põhikirjaga, kui see on ettenähtud juriidilise isiku kohta käiva seadusega. Juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Juriidilise isiku pankrot Pankrot on kohtumääruse...
HAGIAVALDUS Adressaat: Valga Maakohus Vabaduse 5, 68204 VALGA Hageja: Milvi Palm isikukood: 45302215667 elukoht: Kaare 27-11, 41598 VALGA Kostja: Jüri Palm isikukood: 35208247123 elukoht: Kaare 27-11, 41598 JÕHVI Hageja esindaja: [sinu nimi] isikukood: [...] elukoht: [...] Kuupäev: 16.12.2011 __________________________________________________________________________ Õiguslik raamistik Tsiviilkohtumenetluse seadustik Võlaõigusseadus Ese (esindaja nõue) Palun arestida võlgniku Jüri Palmi, isikukood 35208247123 vara ja tagastada võla suuruses 22100 (kakskümmend kaks tuhat ja sada) EEK Malvi Palmi, isikukood 45302215667 kasuks. Alus (faktilised asjaolud) Hageja laenas kostjale 2008 aastal 26 000 krooni. Laenu kohta sõlmiti kirjalik laenuleping. Lepingu kohaselt laenult intressi ei arvestatud. Lepingu kohaselt kohustus kostja laenu tagasi maksma 10 aasta jooksul alates 13.02.2009 2 korda (13.0...
ESSEE HEA HALDUSE TAVA RAKENDAMINE- MÜÜT VÕI TEGELIKKUS Eestis räägitakse heast haldusest eelkõige seaduslikkuse või eetika kontekstis. Hea halduse mõistet kasutatakse vähe, kuigi paljud Euroopa ombudsmani koodeksis leiduvad põhimõtted on Eesti õiguskorras kajastatud seadustes. Hea halduse tava peamiseks väljundiks on kvaliteetne teenus, mis on loodud kliendi ehk kodaniku ning riigi aktiivse dialoogi tulemusena. Antud teenus peab vastama nii kodaniku kui ka riigi ootustele ja nõudmistele, sest siis on avalik haldus efektiivne. Mina lähenen hea halduse tava rakendamise sõlmküsimustele läbi kahe poole: üheks pooleks on kodanik ehk võlgnik ning teiseks pooleks avalik-õiguslikku ametit pidav kohtutäitur. Kas ja kuidas hea halduse tava eeskiri realiseerub selles suhtes? Eelmisel nädalal leidis ajalehes Postimees kajastamist artikkel ,,Kohtutäitur sõidab võlgnikust üle tundeta nagu ...
RIIGINÕUETE SISSENÕUDMINE TÄITEMENETLUSES SISSEJUHATUS • Riiginõuetele on erinevad eesmärgid, omadused ja määramise alused. • Laekuvad riigi-või kohaliku omavalituse eelarvesse, mida on võimalik suunata riigi hallatavatesse eluvaldkondadesse. • Riiginõuded peavad riigikassasse laekuma efektiivselt ning on vaja institutsiooni, kes vastavaid nõudeid administreeriks, tuvastaks rikkumisi ning nõuaks sisse. TÄITEMENETLUS • Algatamiseks peab võlausaldaja esitama kohtutäiturile allkirjastatud täitmisavalduse koos täitedokumentidega. • Täitedokument esitatakse kohtutäiturile algdokumendina või kinnitatud ärakirjana. • Täitemenetluse algatamiseks esitab võlausaldaja kohtutäiturile täitmisavalduse. TÄITEMENETLUS 2 • Maksuhalduri poolt alustatud täitemenetluse jätkamise korral ei tule kohtutäituril teha uut hoiatust võlgnikule. • Täitemenetluse jätkamise korral kohtutäituri poolt jäävad maksuhalduri kohaldatud keel...
Üksikud obligatsioonid-obligatsiooniõiguse eriosa 8PT Oblikatsiooniõiguslikud suhted vanimas Rooma õiguses Actus- isiku õigusi tekitav tegevus Negotium-igasugune tegevus Vanimas Rooma õiguses puudusid õigustehingud ja lepingu mõiste. Vanas Roomas olid kõige lihtsamad tehingud, mis rahuldasid selle aja vajadusi. Vanimaks obligatsiooniõiguslikuks instituudiks Rooma õiguse ajaloos on käendus- pantvanguse instituut-praedes et vades. Omandamistehingutest vanim on vahetus. Lisanduvad algsed laenutehingud. mancipatio-vormiline võõrandamistehing. Seda rakendati omandiõiguse saamiseks rec mancipi kohta, võõra perepoja perekonda võtmisel, abielu cum manu sõlmimise puhul ja testamendi tegemisel. Pidulik toiming, sooritati vase ja kaalu abil. Osa võtsid kaalumees ja 5 tunnistajat. Võõrandatava ese kohalolek. Nexum-eriline laenutehing. Formaalne tehing, mis sõlmitakse 5 tunnistaja ja kaalumehe kaasabil. Sisuks krediidi-laenu suhted. Võla mitte...
Äriõiguse kontrolltöö 1. Kes võivad äriühingu nimel teha tehinguid ning kuidas saame esindusõigust piirata? Esindusõigus ehk õigus siduda ühingut õiguslikult ühingu nimel tehtud tahteavalduste kaudu on reeglina igal osaühingu juhatuse liikmel. Seadus näeb ette ka mõned erandid. Üldiseks erandiks on ÄS-i§ 181 lõige 4, mille kohaselt juhatuse liikmel ei ole õigust esindada osaühingut õigustoimingute tegemisel, mille puhul vastavalt seadusele otsustavad esindaja määramise eraldi osanikud või nõukogu. Antud normi tuleks siiski tõlgendada selliselt, et piiratud on juhatuse liikme seadusest tulenev esindusõigus ja seadusega ei ole vastuolus, kui juhatuse liikmeks olev isik määratakse tehinguliseks esindajaks osanike või nõukogu otsusega. Esindusõigust võib piirata äriühingu põhikirjaga. 2. Mida kujutab endast ühinemismenetlus ning millised toimingud tuleb ühinemismenetluse käigus läbi viia? · Äriühing (ühendatav ühing) võib ühineda teis...
ÄS teeb vahet kahel erineval terminil – lõpetamisel ja likvideerimisel. Terminiga “ühingu lõpetamine” tähistatakse valdkonda, mis hõlmab materiaalõiguslikke küsimusi ja näeb ette lõpetamise alused ja tegevuse jätkamise võimalused, reguleerib vastavate otsuste vastuvõtmise korda jmt. Likvideerimine on aga menetlus, mille kaudu toimub ühingu tegevuse lõpetamine, selle käigus müüakse osaühingu vara, rahuldatakse võlausaldajate nõuded, jaotatakse allesjäänud vara osanike vahel ning lõpuks kustutatakse osaühing äriregistrist. Alles siis, kui osaühing on äriregistrist kustutatud, saab öelda, et osaühingut ei ole enam olemas, ta on lõppenud. “Likvideerimise” ja “lõpetamise” kui mõistete omavahelise seose sätestab ÄS-i § 205, mille kohaselt osaühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tuleb silmas pidada, et osaühingu lõpetamisotsuse vastuvõtmisega osaühing ei lõpe, sest ühing juriidilise isikuna ek...
ÄRIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED II 1. Äriühingute ühinemine. Äriühingute ühinemine võib toimuda kahel viisil: Äriühing (ühendatav ühing) võib ühineda teise äriühinguga (ühendav ühing), kusjuures ühendatav ühing loetakse lõppenuks, kogu vara läheb ühendavale ühingule Äriühingud ühinevad selliselt, et asutavad uue äriühingu, kusjuures ühinevad ühingud loetakse lõppenuks Ühineda võivad kõik äriühingud (ka nt AS ja täisühing). Ühinemiseks tuleb läbida järgmised etapid: Koostada ühinemisleping (ühinemise alusdokument, mis peab reguleerima kõiki ühingute ühinemisega seonduvaid asjaolusid) Seaduses sätestatud juhtudel teostada ühinemislepingu audiitorkontroll (AS-i puhul kohustuslik) Koostada ühinemisaruanne (ühinemise põhjendamine) Kiita ühinemisleping ühinemisotsusega heaks kõigi ühinevate ühingute osanike või aktsionäride poolt (poolt hääletas vähemalt 2/...
PRAKTILISED TOIMINGUD VÕLGADE SISSENÕUDMISEL JA VIIVISTE ARVESTAMISEL Lektor vandeadvokaat Annika Vait Tänane esineja Annika Vait on omandanud magistrikraadi Tartu Ülikoolis. Ta on läbinud õigusalase praktika mainekas Londoni advokaadibüroos Pinset & Masons. Hetkel töötab ta advokaadibüroos Glikman & Partnerid vandeadvokaadina ning tehingute valdkonna juhina. Moderaator Brit Peterson, koolitusfirma Addenda OÜ turundusjuht Veebiseminari kodukord Et näha slaide suuremalt, vajuta aknal suurendamise nupule ning näed ettekannet kogu ekraani ulatuses Paremaks kuulamiseks kasuta kõrvaklappe Heli valjemaks ja vaiksemaks saad muuta oma arvutist või kõrvaklappide juhtme küljes olevast konsoolist. Küsimuste esitamine PRAKTILISED TOIMINGUD VÕLGADE SISSENÕUDMISEL JA VIIVISTE ARVESTAMISEL Lektor vandeadvokaat Annika Vait Mill...
Võlanõustamise eesmärgid O Eesmärk on abistada isikut: oma varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel, nõuete rahuldamisel ning uute võlgnevuste tekkimise vältimine toimetulekuvõime parandamise kaudu ja muude võlgnevusega seotud probleemide lahendamine. Aidatakse inimesel teadvustada ülemäärase võlgnevuse põhjuseid ja tagajärgi ning õpetatakse teda tulevikus säilitama tasakaalu tulude ja kulude vahel ning uusi võlgnevusi vältima. Ülemäärase võlgnevuse muutmine talutavaks või selle likvideerimine. O Üldine eemärk on see, et inimene tuleb oma eluga paremini toime ja tal ei teki uusi ülejõu käivaid rahalisi kohustusi. Ühtlasi on eesmärgiks: O teadvustada võlgnikule ülemäärase võlgnevuse põhjuseid ja tagajärgi ja O õpetada võlgnikku tulevikus uut ülemäärast võlgnevust vältima ning O säilitama tasakaalu tulude j...
SISSEJUHATUS PANDIÕIGUSESSE Nõuete tagamine võib põhineda: Isiklikul vastutusel (nt käendus, garantii) Tagatiseks on antud mingi ese (pandiese)- sel juhul räägitakse asjaõiguslikust tagatisest Pandiõiguse üldpõhimõtted: Pandiõigus on asjaõigus– kehtiv igaühe suhtes, pannakse kehtima nõude esitamisega On tagatisõigus– märatud ja seatud nõude tagamiseks On realiseerimisõigus– piiratud võim asja üle, väljendub õiguses asi realiseerida (asja kasutamise õigust pandipidajal ei ole (v.a. §288 –vastaval kokkuleppel)(asja kasutamise õigust pandipidajal ei ole (v.a. § 288 –vastaval kokkuleppel) Koormatud asja omanik (pantija)vastutab ainult panditud asjaga nõude ja selle tasumise eest. Soorituseks on kohustatud võlgnik. Pandiõigus on avalik– peab olema väliselt arusaadav (kinnisasja puhul – märge kinnistusraamatus, käsipandi puhul valduse üleandmine, registerpant –registreerimine seaduses ette nähtud regis...
VÕS üldosa kordamisküsimused 4-6 1. Võlaõiguse koht eraõiguse süsteemis. Võlasuhte mõiste. Loetlege võlasuhte tekkimise alused. Võlasuhe ja vastutus. Era- ehk tsiviilõigus jaguneb asjaõiguseks, võlaõiguseks, pärimisõiguseks ja perekonnaõiguseks. Võlaõigus on eraõiguse osa, mille reguleerimisobjektiks on võlasuhted. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlakohustuse täitmise eest tuleb võlgnikul vastutada. Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. 2. Võlasuhete liigid ja nendes...
Omand – suurim õigus asja üle. Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Pos - Õigus asja vallata, käsutada, kasutada. Neg – õigus välistada teiste isikute mõjud Vallata – teostada faktilist võimu Kasutada – asja kasulike omaduste tarbimine ja viljade saamine Käsutamine – asja juriidilise staatuse määramine – võõrandamine ja asjaõigusega koormamine. Kaasomand – osade suurus omandis on määratud. Kuulub teatud kindlaksmääratud ja mõtteline osa ühisest asjast, mitte aga konkreetne reaalosa asjast. Valdamine ja kasutamine toimub kaasomanike kokkuleppel või enamuse otsuse kohaselt. Ühisomand – osade suurus pole määratud. Omandi kaitse – omaniku nõuded, mille eesmärk omandi kaitse. Vindikatsioonihagi - omaniku nõue vaidlusaluse asja seadusevastase valdaja vastu temalt asja äravõtmise ja selle omaniku valdusesse üleandmise nõuga. Ilma valduse nõudeta ei ole asi vindikatsioon. Negatoorhagi – kõik need juhtumid, mil asja valdust ei kaota...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS XII tahvli seadus Allika analüüs Juhendaja: lektor Toomas Anepaio TALLINN 2011 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 Allika liik................................................................................................................................ 4 Allika liigendus.......................................................................................................................4 Allika originaalkeel.................................................................................................................6 Kasutatud tõlke keel..........................................
KOHUSTUSE RIKKUMINE VÕS § 100 kohaselt on võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumiseks selle täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise esimeseks tunnuseks on seega juba olemasolev võlasuhe, mis VÕS § 2 kohaselt defineeritakse kui õigussuhet, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse rikkumise kindlakstegemisel tuleb hinnata kohustuse sisu ja tegeliku olukorra vahelist seost. Kohustuse rikkumisega on tegemist siis, kui kohustuse sisu ja tegelik olukord erinevad, siinjuures ei ole tähendust kas tegemist on olulise rikkumisega või mitte (kõrvalkohustus), tähtis on rikkumise fakt. Järelikult VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumise tunnusteks 1) võlasuhte olemasolu; 2) võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumine, mis seisneb kohustuse sisu ja tegeliku olukorra erinevuses...
56. Eraõiguslik ja avalik-õiguslik juriidiline isik. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Eraõigusliku juriidilise isiku (loodud erahuvides) õigusvõime tekib seaduses ettenähtud registrisse kandmisest. Avalik-õigusliku juriidilise isiku (loodud avaliku huvides) õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast. Avalik- õiguslik juriidiline isik võib omada ainult selliseid tsiviilõiguslikke õigusi ja kohustusi, mis ei ole vastuolus tema eesmärgiga. 57. Juriidilise isiku organid. Nende pädevus ja vastutus. Juriidilise isiku seaduslik esindaja on juhatus või seda asendav organ, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus. Avalik- õigusliku juriidilise isiku organid sätestatakse seadusega. Juriidiline isik vastutab oma kohustuste eest oma varaga ja seaduses sätestatud juhtudel vastutavad ka liikmed oma varaga. Juriidilise isiku organid vastutavad juriidilisele isikule...
Täitemenetlus KONTROLLTÖÖ 1) Täitemenetluse olemus ja vajalikkus Täitemenetlus ehk sundtäitmise menetlus on riigi poolt loodud riikliku sunnijõu rakendamise mehhanism tunnustatud nõuete maksmapanekuks, isiku kohustuse täitmisele sundimiseks. Sundtäitmise kaudu realiseerub riigi kohustus tagada isikutele nii nende õiguste kaitse kui ka vahendid selle kaitse reaalseks elluviimiseks. Sundtäitmine tagab maksejõuetusest või maksta-tahtmatusest tingitud probleemide lahendamise seadusest tulenevalt ja väldib selleks omaabi kasutamist. Riiklik sunnijõu rakendamise meetod on see. Ühelt poolt, kui isik ei saa ise neid kohtulahendeid täita, siis peab ju olema ka riigi poolt tagatud, et oleks jälle õigus jalul. Nüüd ongi kohtutäitur mängus, et kindlustada õiguse mõistmise autoriteet, et kui kohtulahend on käes siis see saaks ka täidetud. Kui meil ei oleks tä...
Majanduse kontrolltöö 1) Selgita, milles seisneb tavakokkuleppe ja lepingu erisus. Leping on kahe või enama isiku vaheline kokkulepe, mille eesmärgiks on õigussuhte tekitamine, muutmine või lõpetamine. Lepinguga kaasnevad õiguslikud kohustused ning sisuliselt on see võlasuhe võlgniku ja võlausaldaja vahel. Enamasti kaasneb lepinguga ka varalised kohustused ja õigused. 2) Nimeta lepingu üldtunnused. Lepingu üldtunnusteks loetakse: õiguslik dokument koostatud seaduslikus vormis kaks või enam poolt suunatud õiguspädevate toimingute tegemisele koostatud seaduslikus vormis õigused ja kohustused on varalised tekitab, muudab või lõpetab poolte õigusi või kohustusi reguleerib eraõiguslike suhteid 3) Kust leiad võõrandamis-, kasutamis- ja teenuse osutamise lepingute üldregulatsiooni (missugusest seadusest)? Võlaõigusseadus...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINNA KOLLEDŽ Majandusarvestus ja ettevõtluse juhtimine Teenuste turundus ja juhtimine Kädril Saia VIIVIS, LEPPETRAHV, KÄENDUS, KÄSIRAHA, GARANTII Referaat Õppejõud: Uno Feldschmidt Tallinn 2015 Sisukord Majandusarvestus ja ettevõtluse juhtimine......................................................1 Teenuste turundus ja juhtimine........................................................................1 1.SISSEJUHATUS......................................................................................................................3 2.VIIVIS......................................................................................................................................4 3.LEPPETRAHV.......................................
VÕS üldosa kordamisküsimused 1. Võlaõiguse koht eraõiguse süsteemis. Võlasuhte mõiste. Loetlege võlasuhte tekkimise alused. Võlasuhe ja vastutus. Võlaõiguse mõiste tsiviilõiguslik suhe, iseloomulik tunnus (selles osalevate subjektide võrdsus, aga ei pruugi alati nii olla), võlasuhe on seotud väärtuste vahetamisega ühe hüve vastu antakse teine hüve. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. 2. Võlasuhete liigid ja nendest tekkivate kohustuste liigid. Lepingulised ja lepinguvälised võlasuhted. Mittetäieli...
METOODILISED SELGITUSED TÄITEMENETLUSE KAASUSE EKSPERT- STIILIS LAHENDAMISEKS 1.1 Sissejuhatus Kaasuse ülesanne on koostatud eesmärgiga kontrollida teadmisi ja nende rakendamise oskust (vastused on õiged või valed) ja/või oskuste arendamiseks (õigeid vastuseid ei ole, hinnatakse analüüsi mitmekülgsust ja sügavust). Juhtumi analüüsi meetod hõlmab endast tavaliselt mingi sündmuse või juhtumi uurimist. Kaasuse analüüsi meetodi rakendamisel pannakse selle lahendajad probleemi lahendamisel otsustajarolli.1 Kaasuse lahendamise üldine algoritm: „Loe kaasus läbi. Kas said aru, mida on küsitud? Kui ei, siis loe veelkord ning vajadusel küsi täpsustavaid küsimusi. Too välja, milline informatsioon tekstis on vajalik küsimustele vastamiseks (keerulisemates kaasustes on palju informatsiooni, mis ei ole relevantne). Otsi üles täiendav informatsioon (õigusaktid jm), vajadusel esita küsimu...
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ärikoolituse õppetool Ülalpidamiskohustus ja tööandja lubab puhata ainult ühenädala korraga Ainetöö õppeaines ,,Õiguse üldalused ja tööõigus" Juhendaja õpetaja Väimela 2011 SISSEJUHATUS Statistikaameti andmetel sündis 2010. aastal Eestis 15 825 last, mis on viimaste aastate suurim sündide arv. Samas on Eestis majandusliku toimetulekuga raskusi just paljulapselistel peredel ning üksikvanematel. Probleem on ühiskonnas järjest rohkem tähelepanu saanud nii televisiooni kui ajakirjanduse vahendusel. Käesoleva töö eesmärk on tutvuda õigusliku alusega lapse õiguses saada toetust ja abi mõlemalt lapsevanemalt. Mitmed lapsevanemad on pöördunud kohtu poole, et lapse toetamine teisele vanemale kohustuslikuks teha ning on andnud nõusoleku alimentide maksmata jätmise avalikustamiseks. Ainetöö koosne...
ÕIGUSE ALUSED 2011/2012 KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riigile omased 3 tunnust: 1) Avalik võim. 2) Territoorium, millel avalik võim kehtib. 3) Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia Riigivalitsemisvorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. // Vabariik Riigivalitsemisvrom, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. // Presidentaalne vabariik Iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. // Parlamentaarne vabariik Rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Millised on riikliku korralduse vormid? Unitaarriik ehk lihtriik...
ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS(ÕIGUSAJALUGU,ÕIGUSPOLIITIKA,RIIK JA ÕIGUS) Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riigile omased 3 tunnust: Avalik võim. Territoorium, millel avalik võim kehtib. Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia – Riigivalitsemisvorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. // Vabariik – Riigivalitsemisvrom, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. // Presidentaalne vabariik – Iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. // Parlamentaarne vabariik – Rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Millised on riikliku korralduse vormid? Unitaarriik ehk lihtriik – Riik, mis territoriaal-poliitiliselt o...
VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA Lepinguliste suhete üldiseloomustus Iga õiguskorda iseloomustab normatiivsus, mis tähendab teatud käitumisreeglite kehtestamist, millega määratakse inimkäitumise kohustuslikkus. Õiguslik regulatsioon peab tuginema põhiseadusele. Eesti õiguskord on kirjutatud õigusele tuginev õiguskord. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) §-le 2 on tsiviilõiguse allikad seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. Eraõiguse üheks olulisemaks valdkonnaks on võlaõigus, mis hõlmab omakorda kahte suuremat õigussuhete gruppi - lepinguid ja lepinguväliseid võlasuhteid. Nii lepingulisi kui ka lepinguväliseid suhteid reguleerib võlaõigusseadus (edaspidi VÕS), mis jõustus 1. juulil 2002.a. Samas reguleeritakse lepingulisi suhteid ka muude seadustega nagu näiteks töölepingu seadus või äriseadustik. Mis on ...
VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA Lepinguliste suhete üldiseloomustus Iga õiguskorda iseloomustab normatiivsus, mis tähendab teatud käitumisreeglite kehtestamist, millega määratakse inimkäitumise kohustuslikkus. Õiguslik regulatsioon peab tuginema põhiseadusele. Eesti õiguskord on kirjutatud õigusele tuginev õiguskord. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) §-le 2 on tsiviilõiguse allikad seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. Eraõiguse üheks olulisemaks valdkonnaks on võlaõigus, mis hõlmab omakorda kahte suuremat õigussuhete gruppi - lepinguid ja lepinguväliseid võlasuhteid. Nii lepingulisi kui ka lepinguväliseid suhteid reguleerib võlaõigusseadus (edaspidi VÕS), mis jõustus 1. juulil 2002.a. Samas reguleeritakse lepingulisi suhteid ka muude seadustega nagu näiteks töölepingu seadus või äriseadustik. Mis on ...
IX seminar Kõrvalkohustused (käendus, garantii, leppetrahv) Üliõpilane oskab: 1) eristada käendust garantiilepingust, tuua välja nende kahe isikliku tagatise liigi olemuslikud tunnused ja erisused, kontrollida käenduse ja garantiilepingu kehivust 2) kontrollida käendaja vastu esitatavaid nõudeid ja lubatud vastuväiteid, tunneb RK kohast käendaja vastuväidete lubatavuse tõlgendamispraktikat 3) kirjeldada RK praktikat garandile ja võlgnikule lubatud vastuväidetest võlausaldaja vastu ning eristada garantiilepingut põhivõlast ning garantii andmise aluseks olevast lepingust. 4) eristada leppetrahvikokkulepet ning kokkuleppeid, millele kohaldatakse leppetrahvi sätteid. 5) kontrollida leppetrahvi sissenõutavust, ulatust, seost kahjuga ning vähendamise eeldusi. 6) kohaldada käsiraha sätteid ning mõistab selle tagatise liigi eesmärke NB laenu-, käendus- ja garantiilepingu teksti leiate moodlest semin...
ÕIGUSE ALUSED 2011/2012 KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? · Avalik võim · Territoorium, millel see avalik võim kehtib · Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Riigil on 3 põhitunnust: 1)territoorium Territooriumi moodustavad maa-ala, maapõu, õhuruum ja kui tegu on mereriigiga, siis ka territoriaalvesi. Riigi alla kuuluvad tinglikult ka selle riigi lipu all liikuvad alused ning teistes riikides asuvad saatkondade territooriumid. Riigi territooriumi määrab riigipiir, mis määrab ühtlasi ka riigi suveräänsuse ulatuse. Riigipiiri rikkumine on alati karistatav. 2)rahvas/elanikkond Rahvas moodustub kõigist antud riigi alal elavatest ja selle seadustele alluvatest isikutest. O...
Lepinguõiguse kontrollküsimused 1. Lepinguliste suhete üldiseloomustus - Leping kujuneb vähemalt kahe osapoole vahel, kus lepingu sõlmimine on vabatahtlik ning millega on nad kohustatud tegema midagi või tegemata jätma. Kui lepingut rikutakse ja seda ei täideta, siis on võimalus leping üles öelda või teine osapool kohtusse kaevata. Lepingulistel suhetel on õiguskaitse iseloom. 2. Lepingulistele võlasuhetele laienevad üldpõhimõtte - 1. 1) Seaduse dispositiivsuse põhimõte - õigus leppida teisiti kokku, kui on seaduses ette nähtud 2. 2) Hea usu põhimõte - Võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Hea usu põhimõte tähendab, et pooled peavad käituma nagu õigl...
1. Võlasuhte mõiste ja tekkimise alused Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. Võlasuhe võib tekkida: lepingust; kahju õigusvastasest tekitamisest; alusetust rikastumisest; käsundita asjaajamisest; tasu avalikust lubamisest ja muust seadusest tulenevast alusest. 2. Dispositiivsus, hea usu põhimõte ja mõistlikkuse põhimõte Seaduse dispositiivsus tähendab, et võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi. Hea usu p...
ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED 1. Füüsilisest isikust ettevõtja. Õigused, kohustused, vastutus FIE-ks võib olla iga füüsiline isik. FIE peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. FIE võib äriregistri pidajale teatada oma ettevõtte tegevuse peatamisest ette, märkides ajavahemiku, millal ettevõte ei tegutse. FIE on isik, kes teenib majanduslikku tulu ja tegeleb enda nimel ettevõtlusega. FIE registreeritakse äriregistris ning nimeks on selle asutaja ees ja perekonnanimi. FIE plussid: puudub omakapitali sissemaksu nõue, puudub põhikirja koostamise vajadus, lihtne raamatupidamine, suur otsustamisvabadus ja lihtne juhtimine FIE miinused: vastutab kogu oma varaga, suurem maksukoorem, soetab vajalikud seadmed teenuse / toodete osutamiseks/ tootmiseks oma kuludega, ei saa olla omaenda tööandja, ega maksta endale palka 2. Juriidiline ja eraisik õiguskäibes ...
ROOMA ERAÕIGUSE ALUSED TSÜS, VÕS, AÕS, PerS, PäS- HANGI! Kaasus kirjalikult; ettekanne-kohtuesinemine- kt- kaasatöötamine seminarides Rooma õiguse tähtsus · Alus mandri euroopa õigusperekonna õigussüsteemidele, k.a eesti rooma õiguse retseptsiooni kaudu(nt valduse ja omandiõiguse eristamine, asjaõiguse instituutide põhijooned, nt servituudid, pant; võlaõiguses palju lepingute liike) · Õigusest kui religiooni osast sai ilmalik õigus · Universaalsed eraõiguse pm(eriti asja ja lepinguõigus) · Euroopa ühise õiguskultuuri alus ius commune · Ladina keel kui õiguskeel Termini rooma eraõigus tähendused Ius privatum- rooma riigis 753 ekr-.... ; mõistetakse ka sageli tervet corpus iuris civiles't, kus kõrvuti nii eraõiguse, karistusõiguse kui ka avaliku õiguse normid Rooma õiguse ajaloo periodiseeringud · Periodiseerind riigivõimu vormide alusel o Kuningate e rexide aeg(75...
annaabi.ee 
