Ülalpidamiskohustus ja tööandja lubab puhata ainult ühenädala korraga (1)

VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS
Ärikoolituse õppetool
Ülalpidamiskohustus ja tööandja lubab puhata ainult ühenädala korraga
Ainetöö õppeaines „Õiguse üldalused ja tööõigus“
Juhendaja õpetaja
Väimela 2011

SISUKORD

SISSEJUHATUS 3
Statistikaameti andmetel sündis 2010. aastal Eestis 15 825 last, mis on viimaste aastate suurim sündide arv. Samas on Eestis majandusliku toimetulekuga raskusi just paljulapselistel peredel ning üksikvanematel. Probleem on ühiskonnas järjest rohkem tähelepanu saanud nii televisiooni kui ajakirjanduse vahendusel. Käesoleva töö eesmärk on tutvuda õigusliku alusega lapse õiguses saada toetust ja abi mõlemalt lapsevanemalt. Mitmed lapsevanemad on pöördunud kohtu poole, et lapse toetamine teisele vanemale kohustuslikuks teha ning on andnud nõusoleku alimentide maksmata jätmise avalikustamiseks. Ainetöö koosneb kahest osast, milles esimeses uuritakse ülalpidamiskohustuse seaduslikke regulatsioone. Töö teises osas uuritakse tööandja õigust seoses kindlaksmääratud puhkuse tööandjapoolse osalise ärajätmisega. 3
1. ÜLALPIDAMISKOHUSTUS 4
2. PÕLVNEMISEST TULENEV ÜLALPIDAMISKOHUSTUSE REGULATSIOON 5
3. TÖÖANDJA LUBAB PUHATA ÜHE NÄDALA KORRAGA 6
KOKKUVÕTE 7
VIIDATUD ALLIKAD 8
1. Postimees „Eesti on üksikvanemate suure osakaalu poolest OECD riikide esiviisikus“ 8

SISSEJUHATUS

Statistikaameti andmetel sündis 2010. aastal Eestis 15 825 last, mis on viimaste aastate suurim sündide arv. Samas on Eestis majandusliku toimetulekuga raskusi just paljulapselistel peredel ning üksikvanematel. Probleem on ühiskonnas järjest rohkem tähelepanu saanud nii televisiooni kui ajakirjanduse vahendusel. Käesoleva töö eesmärk on tutvuda õigusliku alusega lapse õiguses saada toetust ja abi mõlemalt lapsevanemalt. Mitmed lapsevanemad on pöördunud kohtu poole, et lapse toetamine teisele vanemale kohustuslikuks teha ning on andnud nõusoleku alimentide maksmata jätmise avalikustamiseks. Ainetöö koosneb kahest osast, milles esimeses uuritakse ülalpidamiskohustuse seaduslikke regulatsioone. Töö teises osas uuritakse tööandja õigust seoses kindlaksmääratud puhkuse tööandjapoolse osalise ärajätmisega.

1. ÜLALPIDAMISKOHUSTUS

Ligi 22 protsenti Eestis kasvavatest lastest kasvab üksikvanema hoole all, meist eespool on üksikvanemate osakaalu poolest OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon ) riikidest vaid USA (26 protsenti), Uus- Meremaa , Iirimaa (mõlemad 24 protsenti) ning Kanada (22 protsenti). Värskest uuringust „Doing Better for Families “ selgub , et 27 OECD liikmesriigi võrdluses kasvab üksikvanema hoole all keskmiselt 15 protsenti lastest[1].
Üksikvanema hoole all kasvaval lapsel on seadusega määratud õigus saada toetust ja ülalpidamist ka teiselt lapsevanemalt. Perekonna seaduse § 97 järgi on ülalpidamist õigustatud saama:
1) alaealine laps;
2) laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni;
3) muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama [2].
Ülalpidamiskohustuse all peetakse silmas üldjuhul elatusraha maksmist. Kõnekeeles kasutatakse elatusraha asemel mõistet alimendid .

2. PÕLVNEMISEST TULENEV ÜLALPIDAMISKOHUSTUSE REGULATSIOON

Elatusraha suurus määratakse kindlaks perekonna seaduse § 99 alusel. Elatusraha suuruse määramisel lähtutakse õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
Paragraaf 101 ütleb, et igakuine elatusraha suurus ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamäära. Kohus võib elatise välja mõista ka kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Elatissumma kindlaks määramisel on otsejoones sugulastel kohustus anda teavet oma sissetulekute ja varade kohta ning nõudmise korral tuleb ka esitada tööandja tõendid ja muud asjakohased dokumendid .
Eestis on väga palju lapsevanemaid, kes ei maksa oma lastele elatusraha. Eesti Riigi põhiseadus ütleb, et perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all [§ 27]. Lõike 3 alusel on vanematel kohustus hoolitseda oma laste eest. Nimetatud kohustuse täitmiseks on võimalik teatud juhtudel vanemalt välja nõuda elatisraha . Olukorras, kus vanem lapsele elatisraha ei maksa, võib rääkida PS § 27 lõikest 3 tuleneva kohustuse täitmise rikkumisest , sõltumata sellest, kas elatis on kohtu poolt välja mõistetud või mitte. Selleks, et paremini tagada laste eest hoolitsemise kohustuse täitmist (ning seeläbi paremini kaitsta lapse õigusi) juhul, kui on tekkinud võlgnevusi elatisnõude täitmisel, on seadusandja pidanud vajalikuks lisaks elatise maksmise kohustusega isiku vara sundtäitmisele allutamisele avalikustada teatud tingimustel elatise võlgnike nimekiri (nimi, isikukood ja võlgnevuse summa)[3]. Vastavalt kohtutäituri seaduse § 11 lõikele 4 avaldab kohtutäitur sissenõudja nõusolekul võlgniku nime, isikukoodi või selle puudumisel sünniaja ning võlasumma suuruse Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja veebilehel, kui täitemenetluses on lapse elatise nõue olnud sissenõutav üle 60 päeva[4]. Kohtutäitur kustutab võlgniku andmed koja veebilehelt 10 tööpäeva jooksul, arvates elatisnõude täitmisest. Sellel leheküljel on 502 võlgniku nime[5].
Autor usub, et igal inimesel on õigus täisväärtuslikule elule ning keegi ei peaks loobuma oma eluvajaduste rahuldamisest, kuna tema vanem ei ole huvitatud ülalpidamiskohustuse täitmisest.

3. TÖÖANDJA LUBAB PUHATA ÜHE NÄDALA KORRAGA

Jaanuaris koostas tööandja puhkuste ajakava . Töötaja edastas tööandjale oma puhkuste soovi terveks aastaks. Tööandja arvestas töötaja soove ning määras põhipuhkuse ühe osa juulikuusse ning teise osa novembrisse. Saabub suvi ning töötaja valmistub puhkust välja võtma. Tööandja teatab, et kahjuks saab ta kahe nädala asemel puhata ainult ühe nädala. Millised on õigusaktid mis kehtestavad vastava tööõigusliku probleemi õiguslikku regulatsooni?
Töölepingu seaduse (TLS) järgi on igal inimesel õigus puhata 28 kalendripäeva aastas, kui pole kokkulepitud pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti[§ 68]. Sama paragrahvi lõige 1 ja lõige 3 ütlevad, et põhipuhkus antakse töötatud aja eest ning iga töötatud kalendriaasta eest on töötajal õigus saada põhipuhkust täies ulatuses. Lõige 5 ütleb et, põhipuhkus tuleb kasutada kalendriaasta jooksul. Põhipuhkust antakse osadena üksnes poolte kokkuleppel, aga vähemalt 14 kalendripäeva puhkust peab töötaja kasutama järjest. Kasutamata puhkuseosa viiakse üle järgmisesse kalendriaastasse[6]. Seaduse kohaselt on tööandjal õigus töötaja puhkus katkestada või edasi lükata ettenägematu olulise töökorralduse hädavajaduse tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks (TLS § 69 lõige 5). Seega juhul, kui tööandjal on oluline ettenägematu põhjus, miks töötaja ei saa kaks nädalat järjest puhata, võibki tööandja võimaldada ainult ühenädalase puhkuse. Kui puhkus katkestati või lükati edasi, on tööandja kohustatud andma töötajale kasutamata jäänud puhkuseosa vahetult puhkuse kasutamist katkestava või edasilükkava asjaolu äralangemisel või poolte kokkuleppel muul ajal (TLS 69 lõige 5). Seega saab töötaja nõuda ärajäänud ühenädalase puhkuse kohe kui ettenägematut põhjust enam ei ole ning aasta jooksul peab vähemalt üks puhkus olema 14 kalendripäeva järjest.

KOKKUVÕTE

Ainetöö käsitles Eesti ühiskonnas järjest rohkem tähelepanu saavat valdkonda – lastele elatusraha maksmise seaduslikke aluseid. Lisaks vaadati tööõigusliku proobleemi, kuidas peaks käituma töötaja ja tööandja. Ainetöö mõlemad osad koostati eluliste näidete põhjal. Iga inimene peaks teadma oma õigusi ja kohustusi ning kui ta neid peast ei tea, oleks tal soovitav teada, kus neid leida. Ainetöö koostamisel sai autor kogemuse erinevate õigusaktide leidmisel ja kasutamisel .

VIIDATUD ALLIKAD

1. Postimees „Eesti on üksikvanemate suure osakaalu poolest OECD riikide esiviisikus“

[ http://www.postimees.ee/425691/eesti-on-uksikvanemate-suure-osakaalu-poolest-oecd-riikide-esiviisikus/ ] (27.10.2011)
2. Perekonaseadus. 2010. [ https://www.riigiteataja.ee/akt/121122010014 ] (28.10.2011)
3. Justiitsministeeriumi märgukiri KTS § 11 . 2011. [ http://www.oiguskantsler.ee/public/resources/editor/File/NORMIKONTROLLI_MENETLUSED/Margukirjad/2011/Justiitsministeerium_m_rgukiri_KTS___11.pdf ] (29.10.2011)
4. Kohtutäituri seadus. 2010. [ https://www.riigiteataja.ee/akt/114032011020 ] (29.10.2011)
5. Elatis võlgnike nimekiri. [ http://www.kpkoda.ee/content/elatise-v%C3%B5lgnike-nimekiri/elatise-v%C3%B5lgnike-nimekiri-0 ] (25.10.2011)
6.Töölepingu seadus. 2009.[ https://www.riigiteataja.ee/akt/13319829 ] (25.10.2011)