Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi

Majandusõpetuse kontrolltöö. Lepingud (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kust leiad võõrandamis- kasutamis- ja teenuse osutamise lepingute üldregulatsiooni missugusest seadusest?
  • Millest tuleneb põhimõte pacta sunt servanda?
  • Kes võivad lepinguid sõlmida?
  • Missugune isik on otsustusvõimetu?
  • Miks on teovõime küsimus lepingute ja tehingute puhul oluline?
  • Missuguses seaduses on sätestatud teovõimega seonduv õiguslik regulatsioon?
Majanduse kontrolltöö
1) Selgita, milles seisneb tavakokkuleppe ja lepingu erisus.
Leping on kahe või enama isiku vaheline kokkulepe, mille eesmärgiks on õigussuhte tekitamine, muutmine või lõpetamine. Lepinguga kaasnevad õiguslikud kohustused ning sisuliselt on see võlasuhe võlgniku ja võlausaldaja vahel. Enamasti kaasneb lepinguga ka varalised kohustused ja õigused.
2) Nimeta lepingu üldtunnused.
Lepingu üldtunnusteks loetakse:
  • õiguslik dokument
  • koostatud seaduslikus vormis
  • kaks või enam poolt
  • suunatud õiguspädevate toimingute tegemisele
  • koostatud seaduslikus vormis
  • õigused ja kohustused on varalised
  • tekitab, muudab või lõpetab poolte õigusi või kohustusi
  • reguleerib eraõiguslike suhteid

3) Kust leiad võõrandamis-, kasutamis- ja teenuse osutamise lepingute üldregulatsiooni (missugusest seadusest)?
Võlaõigusseadusest, mis on kättesaadav Riigiteataja koduleheküljel.
4) Nimeta 3 võõrandamislepingut, 3 kasutamislepingut ja 3 teenuse osutamise lepingut. Too konkreetsed näited.
VÕÕRANDAMISLEPING
KASUTAMISLEPING
TEENUSE OSUTAMISE LEPING
Vara tasuline üleandmine
(nt: müügileping )
Vara tasuline üleandmine ajutisel
(nt:laenulepin)
On kohustus saavutada kindle tulemus
(nt: töövõtuleping )
Vara tasuta üleandmine
(nt: kinkeleping , pärimisleping)
Vara tasuta üleandmine ajutiselt
(nt: üürileping , rendileping))
On kohustus teha lihtsalt teatud töö
(nt: käsundusleping )
Vahetuslpeing
(nt: bartertehing)
Vara tasuta ajutine kasutamine
(nt: raamatute laenutamine)
5) Millest tuleneb põhimõte  pacta sunt servanda?
Pacta sunt servana tuleneb ladina keelest, mis tähendab, et lepingut tuleb austada. See kinnitab ühiselt, et leping kuulub täitmisele ning poolte kokkulepe on neile täitmiseks kohutuslik. Lepingute pooled on kohustatud jälgima hea usu põhimõtet.
6) Kes võivad lepinguid sõlmida?
Lepingu võib sõlmida täisealine (18-aastane) füüsiline isik.
7) Selgita füüsilise isiku piiratud ja täielikku teovõimet. Kellel on piiratud ja kellel täielik teovõime , mida need sisuliselt tähendavad (vajadusel võid omal äranägemisel tuua ilmestava näite)?
Füüsilise isiku täielik teovõime on teha iseseisvalt kehtivaid tehinguid . Isik peab olema 18-aastane. Nagu näiteks võib õpilane, kes on täisealine teha iseseisvalt tehinguid pangas ning samuti vajadusel korter üürida. Täieliku teovõimega füüsiline isik on võimeline oma tegudega omandama tsiviilõigusi- ja kohustusi, samuti neid ka lõpetama.
Füüsiline isik, kes on alla 18-aastane või isik, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. See tähendab, et piiratud teovõimega isiku ühepoolne tehing on kehtetu . Näiteks võib tuua, et alaealine poiss, kes on 15-aastane, läheb poodi, kus müüakse sõiduvahendeid. Ta soovib osta endale mootorratast ning müüja on nõus temaga tehingu sõlmima . Hiljem on ema uudisest šokeeritud ning läheb poodi ja nõuab raha tagasi, kuna tehing sõlmiti piiratud teovõimega isikuga . Samuti näiteks psüühikahäirega isik pole suuteline iseseisvalt tehinguid sõlmima, mis muudab sõlmitud tehingud kehtetuks.
8) Missugune isik on otsustusvõimetu ?
Otsustusvõimetuks loetakse isik, kes vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu ei ole võimeline õigesti hindama seda, kuidas tehingu teostamine mõjutab tema huve.. Otsustusvõimetut seisundit võib põhjustada alkoholijoove, narkojoove, õnnetusjärgne šokk, tugevatoimeliste ravimite tarbimine, magamatus, stress vms. Siinkohal pole määravaks see, millises koguses isik allkoholi on tarbinud, milliseid tablette söönud või kaua maganud, vaid hoopis isiku võime sealjuures mõista ja tajuda ümbritsevat reaalsust. Otsustusvõimetu isiku poolt tehtud tehing on tühine.
9) Miks on teovõime küsimus lepingute ja tehingute puhul oluline?
See on oluline, et tagada isikule tema õigused ning õiglased tehingud. Teovõime küsimus aitab ära hoida petuskeeme inimeste vahel ning vastasel juhul võtta isik vastutusele. Nii õnnestub teha tehinguid või sõlmida lepinguid, mis on kehtivad ning mille tulemus on seadusega kooskõlas.
10) Missuguses seaduses on sätestatud teovõimega seonduv õiguslik regulatsioon ?
Tsiviilseadusest, mis on kättesaadav Riigiteataja koduleheküljel.
 
Vasakule Paremale
Majandusõpetuse kontrolltöö-Lepingud #1 Majandusõpetuse kontrolltöö-Lepingud #2 Majandusõpetuse kontrolltöö-Lepingud #3 Majandusõpetuse kontrolltöö-Lepingud #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-11-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Liisu188 Õppematerjali autor
1) Selgita, milles seisneb tavakokkuleppe ja lepingu erisus.

Leping on kahe või enama isiku vaheline kokkulepe, mille eesmärgiks on õigussuhte tekitamine, muutmine või lõpetamine. Lepinguga kaasnevad õiguslikud kohustused ning sisuliselt on see võlasuhe võlgniku ja võlausaldaja vahel. Enamasti kaasneb lepinguga ka varalised kohustused ja õigused.

2) Nimeta lepingu üldtunnused.

Lepingu üldtunnusteks loetakse:
• õiguslik dokument
• koostatud seaduslikus vormis
• kaks või enam poolt
• suunatud õiguspädevate toimingute tegemisele
• koostatud seaduslikus vormis
• õigused ja kohustused on varalised
• tekitab, muudab või lõpetab poolte õigusi või kohustusi
• reguleerib eraõiguslike suhteid

3) Kust leiad võõrandamis-, kasutamis- ja teenuse osutamise lepingute üldregulatsiooni (missugusest seadusest)?

Võlaõigusseadusest, mis on kättesaadav Riigiteataja koduleheküljel.

4) Nimeta 3 võõrandamislepingut, 3 kasutamislepingut ja 3 teenuse osutamise lepingut. Too konkreetsed näited.

Sarnased õppematerjalid

Tsiviilõigus
10
doc

Tsiviilõigus

tagajärgi poolte jaoks. Notariaalselt peavad olema tõestatud nt kinnisvara võõrandamist, OU osavõõrandamise ja jagamise leping, abieluvara leping jne. Seaduses ettenähtud vorminõuete eiramine, toob reeglina kaasa lepingu tühistamise. Tehing võib olla tühine algusets peale, st kehtivat tehingut ei ole tehtud. Tühisel lepingul ei ole alguseat peale õiguslikke tagajärgi ning selle järgi saadu tagastatakse alusetu rikastumise sätte kohaselt. Seaduse aluse on tühised ka näilikud lepingud. Näilikud on tehinug, mille puhul on poole dkokkuleppinud, et tehing ei too kaasa õiguslikke tagajärgi. Nende eesmärgiks võib olla soov jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut. Kui seadust pole rikutud, võib tehing olla vastuolus heade kommetega ja seega tühine. Kehtiv tehing võib seaduses sätestatud juhtudel olla erandlikult tühistatud. Kuni tehing pole tühistatud, on see kehtiv ja pooled võivad nõuda tehingu täitmist

Õigusõpetus
Tsiviiliguse konspekt
56
doc

Tsiviiliguse konspekt

Tsiviilõiguse üldosa Paul Varul Seminarid alates 12.märtsist. Seminarid ja kontrollkaasus kohustuslikeksamile pääs. Õppematerjaliks loengukonspekt + Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) + Köhleri õpik 1998 (abivahendina). 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste ERAÕIGUS JA AVALIK ÕIGUS Mis on õigus? Õigust võib vaadelda kahes tähenduses: Objektiivne õigus ­ õigus kui õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel; õigusnorm on liik sotsiaalseid norme. Subjektiivne õigus ­ kellelegi kuuluv õigus kas ise midagi teha või nõuda teistelt millegi tegemist/millestki hoidumist. Riiklikult tagatud käitumisvõimalus. Objektiivne õigus Eraõigus Avalik õigus Objektiivne õigus jaguneb avalikuks (ius publicum) ja eraõiguseks (ius privatum). Selline liigitus on oma

Tsiviilõigus
Tsiviilõigus
39
doc

Tsiviilõigus

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA Konspekt Tartus 2008 1. MUGANDUS KURSUSEKAASLASTE KONSPEKTIDEST Mis on õigus? Objektiivne õigus ­ õigus kui õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel; õigusnorm on liik sotsiaalseid norme. Subjektiivne õigus ­ kellelegi kuuluv õigus kas ise midagi teha või nõuda teistelt millegi tegemist/millestki hoidumist. Riiklikult tagatud võimalus ise teatud viisil käituda ja nõuda vastavalt käitumist. Objektiivne õigus jaguneb kaheks osaks avalikuks ja eraõiguseks. Selline liigitus on omaks võetud riikides, kus on toimunud Rooma õiguse retseptsioon, eelkõige Kontinentaal-Euroopas (versus common law süsteem). Kolm olulist õigussüsteemi 1. Anglo-Ameerika ehk common law ehk üldise õiguss

Õigus
Tsiviilseadustiku üldosa seadus-TsÜS-
42
docx

Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS)

seaduses kirjas, pole lubatud pildistada) Kas mina võin teha kursusekaaslasega lepingu, et mina teen tema eest referaadi.  Vastuse saame põhimõtetest – lepingu sõlmimine, kui ei ole otseselt keelatud on see lubatud. Seaduses on kirjas, et leping on seadustühine, kui see on vastuolus heade tavadega. Eraõiguse jagunemisele ei ole antud kindlat liigitust Eraõiguse kolmik liigitus: 1. Tsiviilõigus a. Võlaõigus – lepingud, obligatsioon (tekivad 4 alusel, rooma eraõiguse alusel), kahju hüvitamine  Obligationes ex contractu (lepingust)  Obligationes quasi ex contractu (nagu lepingust)  Obligationes ex maleficio ehk ex delicto (pahateost)  Obligationes quasi ex maleficio ehk quasi ex delicto (nagu pahateost) b. Asjaõigus – tegeleb omanditega ja nende piirangutega c

Tsiviilõiguse üldosa
Tsiviilõiguse üldosa konspekt
114
docx

Tsiviilõiguse üldosa konspekt

∙ perekond ∙ eestkoste 3. Asjaõigus, asjaõigusseadus – 1. detsember 1993; põhiinstituudid on: ∙ üldsätted ∙ omand (kinnisomand, vallasomand) ∙ piiratud asjaõigus 4. Pärimisõigus, pärimisseadus – 1. jaanuar 1997 → 1. jaanuar 2009 ∙ pärimise alused ∙ pärimise käik 5. Võlaõigus, võlaõigusseadus – 1. juuli 2002 ∙ üldsätted ∙ lepingud ∙ lepinguvälised kohustused 1.4. Tsiviilõiguse eristamine teistest õigusinstituutidest Teised eraõiguse instituudid: rahvusvaheline eraõigus, äriõigus, intellektuaalne omand. Kõige problemaatilisem: tsiviilõiguse ja kaubandusõiguse ehk äriõiguse eristamine. Ajalooliselt on kaubandusõigus välja kasvanud tsiviilõigusest. Tema tekkimise aeg ja koht: 12-13 saj, Itaalia sadamalinnad. Põhiline erinevus, miks hakkas erinema klassikalisest tsiviilõigusest –

Tsiviilõigus
Tsiviilõiguse üldosa
54
doc

Tsiviilõiguse üldosa

· perekond · eestkoste 3. Asjaõigus, asjaõigusseadus ­ 1. detsember 1993; põhiinstituudid on: · üldsätted · omand (kinnisomand, vallasomand) · piiratud asjaõigus 4. Pärimisõigus, pärimisseadus ­ 1. jaanuar 1997 1. jaanuar 2009 · pärimise alused · pärimise käik 5. Võlaõigus, võlaõigusseadus ­ 1. juuli 2002 · üldsätted · lepingud · lepinguvälised kohustused 1.4. Tsiviilõiguse eristamine teistest õigusinstituutidest Teised eraõiguse instituudid: rahvusvaheline eraõigus, äriõigus, intellektuaalne omand. Kõige problemaatilisem: tsiviilõiguse ja kaubandusõiguse ehk äriõiguse eristamine. Ajalooliselt on kaubandusõigus välja kasvanud tsiviilõigusest. Tema tekkimise aeg ja koht: 12-13 saj, Itaalia sadamalinnad. Põhiline erinevus, miks hakkas erinema klassikalisest

Õigus
TSIVIILOIGUSE ULDOSA
49
docx

TSIVIILOIGUSE ULDOSA

TINGIMUSLIK TEHING: NÄIDE 1 A ja B sõlmivad 1. jaanuaril 2019 müügilepingu, millega A müüb B-le korteriomandi tingimusel, et kortermajale antakse kasutusluba. Kortermaja saab kasutusloa 1. septembril 2019. Seega tekivad müügilepingust tulenevad õigused ja kohustused 1. septembril 2019. Aeg 1. jaanuarist kuni 1. septembrini 2019 on hõljumisaeg. Kui B võõrandab korteriomandi nt 1. juulil 2019 C-le, siis on see võõrandamisleping tühine. (kuna hõljumisajal sõlmitud lepingud on tühised) NÄIDE 2 (Köhler) Moelooja R leppis U-le kuuluva kauplusega kokku, et ta saadab oma loomingu poodi müügiks, kuid U tasub R-le vaid tegelikult müüdud toodete eest. Öösel murti poodi sisse ning varastati mitmed kleidid, mille eest R nõuab U-lt tasu. Kas R-l on U vastu tasunõue? Sõltub, kas õiguste ja kohustuste tekkimine sellest hetkest, kui on võõrdandatud kleit või kohe poodi viies (kas edasilükkav või äramuutev), ei tea täpseid asjaolusid, aga tundub,

Tsiviilõiguse üldosa
TSIVIILOÃIGUSE UÃLDOSA
49
docx

TSIVIILO�IGUSE U�LDOSA

TINGIMUSLIK TEHING: NÄIDE 1 A ja B sõlmivad 1. jaanuaril 2019 müügilepingu, millega A müüb B-le korteriomandi tingimusel, et kortermajale antakse kasutusluba. Kortermaja saab kasutusloa 1. septembril 2019. Seega tekivad müügilepingust tulenevad õigused ja kohustused 1. septembril 2019. Aeg 1. jaanuarist kuni 1. septembrini 2019 on hõljumisaeg. Kui B võõrandab korteriomandi nt 1. juulil 2019 C-le, siis on see võõrandamisleping tühine. (kuna hõljumisajal sõlmitud lepingud on tühised) NÄIDE 2 (Köhler) Moelooja R leppis U-le kuuluva kauplusega kokku, et ta saadab oma loomingu poodi müügiks, kuid U tasub R-le vaid tegelikult müüdud toodete eest. Öösel murti poodi sisse ning varastati mitmed kleidid, mille eest R nõuab U-lt tasu. Kas R-l on U vastu tasunõue? Sõltub, kas õiguste ja kohustuste tekkimine sellest hetkest, kui on võõrdandatud kleit või kohe poodi viies (kas edasilükkav või äramuutev), ei tea täpseid asjaolusid, aga tundub,

Kategoriseerimata




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun