Majandusõpetuse kontrolltöö. Lepingud (0)

Keskkool - Majandus - Majandus

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kust leiad võõrandamis- kasutamis- ja teenuse osutamise lepingute üldregulatsiooni missugusest seadusest?
Millest tuleneb põhimõte pacta sunt servanda?
Kes võivad lepinguid sõlmida?
Missugune isik on otsustusvõimetu?
Miks on teovõime küsimus lepingute ja tehingute puhul oluline?
Missuguses seaduses on sätestatud teovõimega seonduv õiguslik regulatsioon?

Lõik failist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-11-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

6 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Liisu188 Õppematerjali autor

1) Selgita, milles seisneb tavakokkuleppe ja lepingu erisus.

Leping on kahe või enama isiku vaheline kokkulepe, mille eesmärgiks on õigussuhte tekitamine, muutmine või lõpetamine. Lepinguga kaasnevad õiguslikud kohustused ning sisuliselt on see võlasuhe võlgniku ja võlausaldaja vahel. Enamasti kaasneb lepinguga ka varalised kohustused ja õigused.

2) Nimeta lepingu üldtunnused.

Lepingu üldtunnusteks loetakse:
• õiguslik dokument
• koostatud seaduslikus vormis
• kaks või enam poolt
• suunatud õiguspädevate toimingute tegemisele
• koostatud seaduslikus vormis
• õigused ja kohustused on varalised
• tekitab, muudab või lõpetab poolte õigusi või kohustusi
• reguleerib eraõiguslike suhteid

3) Kust leiad võõrandamis-, kasutamis- ja teenuse osutamise lepingute üldregulatsiooni (missugusest seadusest)?

Võlaõigusseadusest, mis on kättesaadav Riigiteataja koduleheküljel.

4) Nimeta 3 võõrandamislepingut, 3 kasutamislepingut ja 3 teenuse osutamise lepingut. Too konkreetsed näited.

teovõime tehinguid üleandmine teenuse osutamise füüsiline isik täielik teovõime teovõime küsimus tasuline üleandmine riigiteataja pacta tehingud sunt

Sarnased õppematerjalid

doc

Tsiviilõigus

tagajärgi poolte jaoks. Notariaalselt peavad olema tõestatud nt kinnisvara võõrandamist, OU osavõõrandamise ja jagamise leping, abieluvara leping jne. Seaduses ettenähtud vorminõuete eiramine, toob reeglina kaasa lepingu tühistamise. Tehing võib olla tühine algusets peale, st kehtivat tehingut ei ole tehtud. Tühisel lepingul ei ole alguseat peale õiguslikke tagajärgi ning selle järgi saadu tagastatakse alusetu rikastumise sätte kohaselt. Seaduse aluse on tühised ka näilikud lepingud. Näilikud on tehinug, mille puhul on poole dkokkuleppinud, et tehing ei too kaasa õiguslikke tagajärgi. Nende eesmärgiks võib olla soov jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut. Kui seadust pole rikutud, võib tehing olla vastuolus heade kommetega ja seega tühine. Kehtiv tehing võib seaduses sätestatud juhtudel olla erandlikult tühistatud. Kuni tehing pole tühistatud, on see kehtiv ja pooled võivad nõuda tehingu täitmist

Õigusõpetus

doc

Tsiviiliguse konspekt

Tsiviilõiguse üldosa Paul Varul Seminarid alates 12.märtsist. Seminarid ja kontrollkaasus kohustuslikeksamile pääs. Õppematerjaliks loengukonspekt + Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) + Köhleri õpik 1998 (abivahendina). 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste ERAÕIGUS JA AVALIK ÕIGUS Mis on õigus? Õigust võib vaadelda kahes tähenduses: Objektiivne õigus õigus kui õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel; õigusnorm on liik sotsiaalseid norme. Subjektiivne õigus kellelegi kuuluv õigus kas ise midagi teha või nõuda teistelt millegi tegemist/millestki hoidumist. Riiklikult tagatud käitumisvõimalus. Objektiivne õigus Eraõigus Avalik õigus Objektiivne õigus jaguneb avalikuks (ius publicum) ja eraõiguseks (ius privatum). Selline liigitus on oma

Tsiviilõigus

doc

Tsiviilõigus

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA Konspekt Tartus 2008 1. MUGANDUS KURSUSEKAASLASTE KONSPEKTIDEST Mis on õigus? Objektiivne õigus õigus kui õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel; õigusnorm on liik sotsiaalseid norme. Subjektiivne õigus kellelegi kuuluv õigus kas ise midagi teha või nõuda teistelt millegi tegemist/millestki hoidumist. Riiklikult tagatud võimalus ise teatud viisil käituda ja nõuda vastavalt käitumist. Objektiivne õigus jaguneb kaheks osaks avalikuks ja eraõiguseks. Selline liigitus on omaks võetud riikides, kus on toimunud Rooma õiguse retseptsioon, eelkõige Kontinentaal-Euroopas (versus common law süsteem). Kolm olulist õigussüsteemi 1. Anglo-Ameerika ehk common law ehk üldise õiguss

Õigus

docx

Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS)

seaduses kirjas, pole lubatud pildistada) Kas mina võin teha kursusekaaslasega lepingu, et mina teen tema eest referaadi.  Vastuse saame põhimõtetest – lepingu sõlmimine, kui ei ole otseselt keelatud on see lubatud. Seaduses on kirjas, et leping on seadustühine, kui see on vastuolus heade tavadega. Eraõiguse jagunemisele ei ole antud kindlat liigitust Eraõiguse kolmik liigitus: 1. Tsiviilõigus a. Võlaõigus – lepingud, obligatsioon (tekivad 4 alusel, rooma eraõiguse alusel), kahju hüvitamine  Obligationes ex contractu (lepingust)  Obligationes quasi ex contractu (nagu lepingust)  Obligationes ex maleficio ehk ex delicto (pahateost)  Obligationes quasi ex maleficio ehk quasi ex delicto (nagu pahateost) b. Asjaõigus – tegeleb omanditega ja nende piirangutega c

Tsiviilõiguse üldosa

114

docx

Tsiviilõiguse üldosa konspekt

∙ perekond ∙ eestkoste 3. Asjaõigus, asjaõigusseadus – 1. detsember 1993; põhiinstituudid on: ∙ üldsätted ∙ omand (kinnisomand, vallasomand) ∙ piiratud asjaõigus 4. Pärimisõigus, pärimisseadus – 1. jaanuar 1997 → 1. jaanuar 2009 ∙ pärimise alused ∙ pärimise käik 5. Võlaõigus, võlaõigusseadus – 1. juuli 2002 ∙ üldsätted ∙ lepingud ∙ lepinguvälised kohustused 1.4. Tsiviilõiguse eristamine teistest õigusinstituutidest Teised eraõiguse instituudid: rahvusvaheline eraõigus, äriõigus, intellektuaalne omand. Kõige problemaatilisem: tsiviilõiguse ja kaubandusõiguse ehk äriõiguse eristamine. Ajalooliselt on kaubandusõigus välja kasvanud tsiviilõigusest. Tema tekkimise aeg ja koht: 12-13 saj, Itaalia sadamalinnad. Põhiline erinevus, miks hakkas erinema klassikalisest tsiviilõigusest –

Tsiviilõigus

doc

Tsiviilõiguse üldosa

· perekond · eestkoste 3. Asjaõigus, asjaõigusseadus 1. detsember 1993; põhiinstituudid on: · üldsätted · omand (kinnisomand, vallasomand) · piiratud asjaõigus 4. Pärimisõigus, pärimisseadus 1. jaanuar 1997 1. jaanuar 2009 · pärimise alused · pärimise käik 5. Võlaõigus, võlaõigusseadus 1. juuli 2002 · üldsätted · lepingud · lepinguvälised kohustused 1.4. Tsiviilõiguse eristamine teistest õigusinstituutidest Teised eraõiguse instituudid: rahvusvaheline eraõigus, äriõigus, intellektuaalne omand. Kõige problemaatilisem: tsiviilõiguse ja kaubandusõiguse ehk äriõiguse eristamine. Ajalooliselt on kaubandusõigus välja kasvanud tsiviilõigusest. Tema tekkimise aeg ja koht: 12-13 saj, Itaalia sadamalinnad. Põhiline erinevus, miks hakkas erinema klassikalisest

Õigus

docx

TSIVIILOIGUSE ULDOSA

TINGIMUSLIK TEHING: NÄIDE 1 A ja B sõlmivad 1. jaanuaril 2019 müügilepingu, millega A müüb B-le korteriomandi tingimusel, et kortermajale antakse kasutusluba. Kortermaja saab kasutusloa 1. septembril 2019. Seega tekivad müügilepingust tulenevad õigused ja kohustused 1. septembril 2019. Aeg 1. jaanuarist kuni 1. septembrini 2019 on hõljumisaeg. Kui B võõrandab korteriomandi nt 1. juulil 2019 C-le, siis on see võõrandamisleping tühine. (kuna hõljumisajal sõlmitud lepingud on tühised) NÄIDE 2 (Köhler) Moelooja R leppis U-le kuuluva kauplusega kokku, et ta saadab oma loomingu poodi müügiks, kuid U tasub R-le vaid tegelikult müüdud toodete eest. Öösel murti poodi sisse ning varastati mitmed kleidid, mille eest R nõuab U-lt tasu. Kas R-l on U vastu tasunõue? Sõltub, kas õiguste ja kohustuste tekkimine sellest hetkest, kui on võõrdandatud kleit või kohe poodi viies (kas edasilükkav või äramuutev), ei tea täpseid asjaolusid, aga tundub,

Tsiviilõiguse üldosa