tiheduse ning liiguvad sügavates kihtides tagasi. Jahtunud veemassid saavad juurde magevett, mistõttu nende soolsus on väiksem 8. Kas teie arvates tänapäeval inimtegevus põhjustab globaalset kliimamuutust? Põhjendage oma arvamust.jah, kütuste põletamine, prügilates põllumaj org aine lagunemine (autod, lennukid) kasvuhoonegaasid Kliimasüsteem. Sise- ja välistegurid Füüsikalisi mehhanisme, mis määravad välise mõju kliimasüsteemile ning ka põhilised vastasmõjud kliimasüsteemi elementide vahel nim kliimat kujundavateks teguriteks e faktoriteks: · välistegurid energeetiline mõju kliimasüsteemile väljaspoolt · sisetegurid iseloomustavad kliimasüsteemi enda omadusi Välistegurid: Astronoomilised, Päikese kiirgusvõimsus, Maa orbiidi asend Päikesesüsteemis, orbiidi
Liiklusõnnetuste tekkepõhjused Inimtegurid väsimus joobeseisund uimastid narkootikumid ravimid psüühilised haigused eeskirjade järgimine kogemus vanus hooletus keskendumisvõime liikluskasvatus Kiirus Välistegurid ilm ja nähtavus halb nähtavus külgtuul Metsloomad Ööpimedus teede olukord auklik tee libe tee Hooldamata tee Halva pinnasekattega tee Tehnika auto tehniline olek rikkis pidurid Külglibisemise kontroll Abs rehvid liikluskorraldusvahendite õige toimimine (valgusfoor jne) ???
Esmaabi 2016 ESMAABI Vigastatule või haigele õnnetuskohal osutatav vältimatu abi, millega püütakse takistada patsiendi seisundi halvenemist seni, kuni saabub lisaabi. Esmaabi esimene reegel: veendu enda turvalisuses! OHUTEGURID Millised on võimalikud ohutegurid? - Allikas, mis põhjustas esmaabi vajaduse (elekter, auto vms) - Välistegurid: kemikaalid, varingud, gaas, leek/tuli - Haigused: HIV, B- ja C hepatiit, tuberkuloos, sügelised - Vägivald: alkoholijoobest, hapnikupuudusest kannatanu ajus, šokist - jne. HAAV, VERITSUS Väldi kokkupuudet verega Võimalusel kasuta kummikindaid Kinnaste puudumisel: - kilekott - palu abivajajat ise verejooksu peatama TEISED TURVALISEST TAGAVAD MEETMED Suust-suhu hingamist teha vaid
Lõhustamiseks alati energiat Energia eraldub
kulutatakse Eloomine
Elõhkumine
Elõhkumine
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorse töö: LC ostsillaator Praktikum nr 5 aines Raadiosageduslik skeemitehnika ARUANNE Täitja(d): xxx Juhendaja: Ivo Müürsepp Töö tehtud: 9. Aprill 2012 Aruanne esitatud: 16.aprill 2012 Aruanne tagastatud Aruanne kaitstud ...................................... (juhendaja allkiri) Töö eesmärk: Lihtsa ostsillaatori ehituse ja tööpõhimõttega tutvumine. Mahtuvuslikus kolmpunktlülituses generaator. Positiivne tagasiside ja selle kasutamine. Ostsillaatori väljundsignaali puhtus ja sageduse stabiilsus, toitepin...
põhjuseks on looduse enda areng. Suured muutused võivad tasakaalu Third level muuta. Fourth level Fifth level Kui ökosüsteemi mõnes osas midagi oluliselt muutub, võib muutuda kogu ökosüsteem. Ökoloogilise tasakaalu suuri muutusi põhjustavad välistegurid, nt tulekahjud, tormid, vulkaanipursked, inimtegevus jm. Kui ökosüsteem muutub, kaob osa senistest organismidest ning nende asemele tulevad uued. Looduslik tasakaal muutub · Click to edit Master text styles tavaliselt aeglaselt. Second level Third level
horisontaalselt; • jaotumus – isendite ruumiline jaotumine koosluses liikide või eluvormide kaupa; • ver6kaalstruktuur – eluvormide ja populatsioonide ruumiline jaotus horison6de, rinnete kaupa; • horisontaalstruktuur – eluvormide ja populatsioonide horisontaalne jaotus e. mosaiiksus. Kuidas erinevad tegurid (näiteks häiringud) mõjutavad koosluseid ja nende struktuuri Häiringud on populatsioonidünaamikat või koosluse arengut järsult muutvad välistegurid. Häiringute olulised tunnused (omadused) ja tüübid - Häiringud on populatsioonidünaamikat või koosluse arengut järsult muutvad välistegurid. Olulised tunnused • sagedus • tugevus • regulaarsus • juhuslikud häiringud - maavärinad, komeedid, põlengud jpt • regulaarsed häiringud- inimtekkelised (niitmine, kündmine), põlengud (teatud tüüpi), sügistormid, kevadised üleujutused jpt Süstemaatiline looduskaitse planeerimine (selle tähendus ja põhimõtteline käik)
Hind võib olla nii sekundaarne kui primaarne suurus. Sekundaarne on hind juhul, kui ta valitakse vastavalt teistele elementidele. Hind on primaarne, siis kui kaubandusvõrk esitab tootjale toote hinna; hind kujundab toote Kulusid, mis jäävad alles ka siis, kui toodang on kahanenud nullini nimetatakse püsivateks kuludeks. ( rent, amortisatsioon, palk). Ideaalkonkurents puuduvad igasugused takistused. Hinna ülempiir välistegurid ( nõudlus, turg) , Hinna alampiir sisetegurid (kulud, toote omahind). Alampiir ja ülempiir samal tasandil, siis kasumit ei teki. TURUSTUS e jaotus Lõpptoodangu/teenuse viimine tarbijani. Turustamine (jaotamine): 1) intensiivne --> kasutatakse kõiki võimalikke väljapääse turule. (helistamine, internet, kataloogid, loosungid jne). 2) Selektiivne e valiv --> kasutatakse paljusid, kuid mitte kõiki väljapääse turule.
2. Jooksva kasumi maksimeerimine- hind mis annab maksimaalse kasumi 3. turuliidriks pürgimine- kulude vähendamine, suurim perspektiivne kasum 4. kvaliteediliidriks pürgimine- kõrge hind mis katab uurimis-ja arendustöö kulud. 5. Muud eesmärgid- konkurentide eemaletõrjumine, turu stabiliseerimine vm. Püsivad kulud jäävad alles ka siis kui toodang on alanenud nullini nt. Elekter. Muutuvad kulud suurenevad toodangu kasvuga ja vastupidi. Hinnapoliitika välistegurid.: 1. turg ja nõdlus-määäravad ülempiiri. 2. Täielik konkurents-ostjate müüjate paljusus-ei saa hinda mõjutada, homogeenne kaup, barjäärid puuduvad 3. Monipolistlik konkurents-ostjate müüjate paljusus, tehingud ei toimu ühtse hinnaga, nt juuksur 4. oligopolistlik konkurents- pakkujate vähesus. Tundlikud konkurentide suhtes, uutel pakkujatel raske turule saada, nt piimatootjad, kütusefirmad. 5. Täielik monipol-üks müüja
vulkaaniline pinnas, kaljud või jää alt vabanenud pinnas Sekundaarne suktsessioon koosluste vahetus algab kohas, kust esialgne kooslus on mingil põhjusel (tuli, üleujutus, torm, metsaraie) hävinud Autogeenne suktsessioon koosluste vahetust põhjustavad sisemised tegurid, nt pinnase kinnistumine, mullateke, taimede varjutamine teiste taimede poolt Allogeenne suktsessioon koosluste vahetust põhjustavad välistegurid, nt kliima, maakerge, setete kuhjumine Kliimakskooslus püsivas olekus kooslused. See, mis jääb, ei muutu. Kliimakskooslus on väga aeglase arenguga kooslus. Kooslused, millel esinevad sagedased häiretegurid, ei jõua kunagi kliimakskoosluseni.
Haprate küünte peamiseks põhjuseks on pärilikkus, kuid küünte olukorda mõjutab ka väliskeskkond, toitumine, vananemine, erinevad traumad, haigused ja elustiil. /Siret Siida, ilusalong Rosary, tegutsenud 15 aastat Küünte haprus tuleneb mõne vitamiini puudusest või sisemisest haigusest, kuid põhjus võib olla ka geneetiline. Kel küüne haprus probleemiks, pruugib leida sama probleemi ka oma perekonnas. Muidugi mängivad haprate küünte puhul oma rolli ka mitmed välistegurid. Enamasti ongi põhjuseid rohkem. Sagedasematena võib välja tuua vananemine(niiskuse hulk väheneb); kemikaalid; liigne kokkupuude veega; küünetooted, mis sisaldavad tolueeni,ftalaadid, kamperi, formaldehüüd või metakrülaat-baasiline akrüülliimi); nahahaigused(psoriaas,ekseem,küüneseen); rasedus; raua ja vitamiinide(A,B,C,D,E,biotiin), seleeniumi ja tsingi puudus. /Fortuuna ilusalong Regina Trei Haprates küüntes on niiskustasakaal häiritud
Stratigraafilist ja paleontoloogilist meetodit saab kasutada ainult kihiliste kivimite juures, kus iga järgnev kiht moodustus pärast eelmist kihti. Geoloogiline meetod võimaldab määrata ka magmakivimite ja teiste geoloogiliste protsesside suhtelise vanuse. 4) Miks on väga vanu kivimeid säilinud vaid Maa üksikutes kohtades? Väga vanu kivimeid on säilinud vaid Maa üksikutes kohtades, kuna suurem osa ürgsest maakoorest on geoloogilistes protsessides ümber töötatud. Välistegurid on vanadest kivimitest midagi uut kokku voolinud või siis justkui täiesti minema pühkinud ning on järkjärgult asendunud uuematega. Seepärast leiabki väga vanu kivimeid vaid kohtadest, kus pole palju inimese jalg sattunud ja kus nad pole viga või/ja puutuda saanud. 5) Reasta sündmused õiges järjekorras. Õistaimede ilmumine, kalaliikide arvu suurenemine, maakoore tardumine, dinosauruste massiline väljasuremine, hulkraksete loomade teke, Päikesesüsteemi teke, elu teke
mutageenide toimel. Päranduvad sugulisel lootejärgse arengu käigus.Hõlmavad paljunemisel. organismi piirtud osi. Sugulisel paljunemisel ei pärandu, ainult vegetatiivsel. SPONTAANSED MUTATSIOONID INDUTSEERITUD MUTATSIOONID Iseeneslikud. Põhjused on ebaselged. Võivad Kunstlikult esile kutsutud. Nt. Eksperimendi olla nii välistegurid kui ka organismilised. käigus. Kiiritatakse, töödeldakse Sisesteks teguriteks nt. Vabad radikaalid või kemikaalidega. Saadakse uusi bakteritüvesid ainevahetuse vaheühendid. H2O2 suhteliselt ja on olulisemalt suurema tekke sagedusega. harvad. KEEMILISED FÜÜSIKALISED BILOOGILISED MUTAGEENID Benseen ja teised aromaatsed Kiirgused- Uv kiirgus, Haigusetekitajad. Viirused
DNA ja RNA on päriliku info kandjad Pärilikus tunnuste edasikandumine(pärandamine) vanemorganismidelt järglastele. Nukleiinhapped DNA ja RNA; päriliku info kandjad ehk pärilikkusaine. Nukleotiid koosneb suhkrust(DNAl desoksüriboos, RNAl riboos), fosfaatrühmast ja lämmastikalusest. Komplementaarsus printsiip lämmastikaluste paardumise seaduspärasus. Kromosoom tervilik DNA-molekul ja sellega seotud valgud. Kromatiin rakutuumas asuv pärilikusaine koos selle pakkimises osalevate valkudega. Tuumake rakutuumas asuv pärilikkusaine, kus sünteesitakse rRNA ja moodustavad ribosoomid. Genoom liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Genotüüp organismi kõigi pärilike tegurite kogu ja koostoime. Aluspaar kaks omavahel seotud vesiniksidemetega seotud nukleotiidi. DNA ülesanne pärilikusinfo sisaldumine. RNA ülesanne DNAs sisalduva info ülekandmine tsüto...
Äriplaan TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI Tallinna Kolledž Kädril Saia OÜ MRS. PIZZA Juhendaja: Raul Vatsar Tallinn 2015 Sisukord Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 ÄRIPLAANI KOKKUVÕTE.......................................................................................... 2 ASUTATAVA ETTEVÕTTE ÜLDISELOOMUSTUS..........................................................4 ÜLDANDMED:...................................................................................................... 4 ÄRIIDEE ISELOOMUSTUS...................................................................................... 5 PÕHIVÄÄRTUSED, MISSIOON,VISIOON....................................................................6 SWOT ANALÜÜS................................................................
- maksimaalne (täielik) ulatus, mis võib arvestada ka kaugemat ajalist perspektiivi). Eesmärke võiks olla kuni 7, vajalik on ulatuse igakülgne kirjeldamine. 1.7 Piirangud (kitsendused) · Olulisimad piiravad ja/või kitsendavad asjaolud (nt olemasolevad siduvad lepingud jms). 1.8 Sõltuvused · Olulised sise- ja välistegurid, mis mõjutavad projekti teostamist (sh nt teised käimasolevad (konkureerivad) projektid/programmid) 1.9 Strateegilised kasud · Strateegilised ja ka operatiivsed kasud ja kuidas need seonduvad võtme-eesmärkidega. 1.10 Strateegilised riskid · Olulised välised ja ka sisesed ja riskitegurid 1.11 Kriitilised edutegurid · Kriitilised tegurid, mis tagavad projekti edukuse, soovitavalt ka
Elektrokeemilise korrosiooni toimumise tingimuseks on metalli kokkupuude elektrolüüdilahusega. Selle lahuse võib moodustada ka üliõhuke, silmale enamasti märkamatu veekiht metalleseme pinnal, mis kondenseerub metalli pinnal niiskes õhus. Kuidas saab metalle kaitsta korrosiooni eest? Metalli isoleerimisel väliskeskonnast kaitsekihiga ( emaili, värvi või lakikihi abil või korrosiooni kindlamast metallist kaitsekihiga) Millised tegurid soodustavad korrosiooni? Metalli iseloom, välistegurid: temperatuur, elektrolüüdi lahuse koostis, õhuhapniku juurdepääs, metallis leiduvad lisandid jpm. Mida happelisem lahus, mida paremini pääseb metallini õhuhapnik, seda kiirem korrosioon. Metall mis sisaldab lisandina vähemaktiivseid lisandeid korrudeerub kiiremini. Soodustavad ka lahuses esinevad lisandid. Metallide saamine. Millest toodetakse metalle? Kuidas saadakse metallioksiidi metall? Metallid esinevad looduses sooladena, oksiidsete mineraalidena ja sulfiitidena
Väljendatakse skaalas 1-5ni 1- üksikuid isendeid ja Liituvus- puistu tihedust iseloomustav näitaja. 0st..1ni, 1- 100% Täius- metsanduslik mõiste, näitab tüvepuidu ja rinnaspindala suhet samasuguse vanuse ja kasvukoha normaaluistu täiusesse Suktsessioon- koosluste vahetus, ökosüsteemi muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul. Edukamad liigid türjuvad nürgemad välja *Autogeenne suktsessioon- põhjustavad koosluse sisetegurid, *Allogeenne suktsessioon- põhjustavad välistegurid, nt inimene Fluktuatsioon- koosluse muutumine mõne aasta kini 10 tuh aastate jooksul. Muutub liikide arvukus, üldine kooseis jääb endiseks. Põhjused ökosüsteemi sisesed, nt ilmastikumuutused Aspekt- taimekoosluse ajaline välisilme kindlal ajalõigul TAIMKATTE ARENGULOO UURIMISE MEETODID Biostratigraafia meetodesit tuntuim on palünoloogia mis põhineb õietolmu analüüsil Anaeroobsetes tingimustes nagu järved ja sood säilivad:
Avatud anuma korral on aine lahtises keskkonnas ja avatud välismõjudele. Selles keskkonnas on leekpunktile palju mõjutegureid Suletud anumas on aine välismõjude eest kaitstud ja leekpunkti arvuline väärtus on täpsem ehk madalam, sest soojusvahetus väliskeskkonnaga on väiksem 6. Ühel juhul on aine avatud keskkonnas ja leekpunktile on palju mõjutegureid. Temperatuur võib tulla kõrgem Teisel juhul on aine suletud keskkonnas ja leekpunktile ei mõju välistegurid näiteks väline rõhk, temperatuur, õhk, valgus jne. Temperatuur tuleb madalam 7. Eraflash seade kasutab suletud anuma meetodit. Meie kasutasime ASTM D7094 ja ASTM D 6450 8. Eraflash meetod on hea, kuna masinas saab mõõta nii tahke kui vedela aine leekpunkti. Sellega saab mõõta temperatuuridel -25 420 kraadi. Tänu PBT kasutamisele võtab leekpunkti määramine vähem aega. Lihtne puhastada. Kuna kasutab kinnist meetodit,
detsembril valiti ta riigihoidjaks. Kuid teada oli ka Soome komplitseeritud välispoliitiline seisund ja Mannerheimi tookordsed taotlused. Teatavasti soovisid rahvuslikult meelestatud ringkonnad karjalastega asustatud alade liitmist Soomega, kuid Mannerheim ja tema mõttekaaslased pidasid kõige tähtsamaks Petrogradi vallutamist. Mannerheim tahtis kaasa aidata Venemaa vabastamisele bolsevismist, kuid tema plaanid ebaõnnestusid. Põhjuseks olid nii sise- kui välistegurid: vastuolud Soome ühiskonnas, vene valgete soovimatus Soome iseseisvust tunnustada ning Suurbritannia, Prantsusmaa ja USA vastuoluline Vene poliitika. 25. juulil 1919 seisid presidendivalimistel vastamisi Mannerheim ja juuraprofessor Kaarlo Juho Ståhlberg. Viimane sai 143 ja Mannerheim 50 häält. Pettunud Mannerheim sõitis välismaale ning õhutas Pariisis, Londonis ja Varssavis Vene-vastase interventsiooni ideed.
kuludest. Kahjuks ei näita ükski neist mõõdikuist üksi tarneahela toimimise tõhusust. Mõõdikute ülesandeks on kajastada seda, kui hästi või halvasti ettevõte töötab. Kulud ei kajasta tegevust ennast, vaid peegeldavad nende resultatiivsuse üht väga olulist külge. Kulude ja toimingute tulemuste vahel võib olla otsene seos, kuid alati ei pruugi olla. Põhjuseks tõsiasi, et tarneahelas ja väljaspool seda toimivad erinevad sise- ja välistegurid, mis võivad mõjutada tarneahelas kajastuvaid kulusid. Mitmed kulud tarneahelas ei sõltu üleüldse sellest, kuidas tarneahel töötab, vaid sellest, kuidas ahel on disainitud. Nii määratakse veokulude suurused ostukohtade kaugusega ja Incoterms tarneklauslitega. Paremini on juhtitav jaotuslogistika kulu. Seda on võimalik muuta muutes saadetise suurust, tarnete sihtkohti, pakkimisviisi jne. Säilituskulud hankelogistikas on sõltuvad otseselt
päevaks. Kuna hoidsin lilli akna juures pideva värske õhu juurdevoolu tõttu, siis lilled ei närtsinud katse lõpuni. Lillede lahti lõikamisel olid varred küllaltki peenikesed, kuid suutsin ilma suurema vaevata siiski katse edukalt sooritada ilma vigadeta. Üritasin ka uurida värvunud oksa, kuid seda edukalt lahti lõigata koduste vahenditega ei olnud võimalik. Sain teada, kuidas liiguvad ained taimes ning kuidas mõjutavad välistegurid taime siseelu. Tuletasin enda jaoks meelde ka mõiste kapillaarsus ning sain teada, et seda põhjustab molekulaarjõudude mõju tasakaalus oleva või liikuva vedeliku vabale pinnale. Katse alustamine 9.aprill.2011 Katse lõpetamine 11.aprill.2011 '
organismide keskkonda muutvat toimet: muutunud tingimustes osutuvad konkurentsivõimelisemaks uued liigid ja hakkavad vanu välja tõrjuma. Varajastes s- ijärkudes on organismide asustustihedus väike ja koosluse kujunemine sõltub eelkõige organismide levist, olemasolevate tingimuste vastavusest organismide keskkonnanõudlusele ning taimede kasvukiirusest. Allogeense s-i puhul põhjustavad muutusi välistegurid nii looduslikud kui inimtekkelised. Primaarseks s-ks nimet. kasvukoha (ka eelmise koosluse hävimise tagajärjel vabanenud koha) hõivamist. Sekundaarne s. on mingil põhjusel osalt hävinud elustikuga kasvukoha varasema koosluse taastumine ja koha taasasustamine. S-ga põimuvad ökosüsteemi muutumise muud vormid (lühemad fluktuatsioonid ja kliimakõikumised ning pikaajalised kliimamuutused). 88. Primaarne suktsessioon algtoodang e
kuni tuhandate aastate jooksul. Suktsessiooni tõukejõuks on organismide keskkonda muutev toime: taimede elutegevuse tagajärjel muutunud tingimustes osutuvad konkurentsis edukamateks uued liigid ning hakkavad vanu välja tõrjuma. autogeense suktsessiooni põhjustavad koosluse sisetegurid, selline suktsessioon algab elupaiga asustamisest ja kestab mitme järgkoosluse vahetudes suhteliselt püsiva oleku - kliimaksini. allogeense suktsessiooni põhjustavad välistegurid: looduslikud ja inimtekkelised. kliimaks - koosluste arengu suhteliselt püsiv lõppjärk, mida iseloomustab keerukas ruumiline struktuur, produktiivsuse ja biomassi ligikaudne püsivus, kindlaks kujunenud mullaprofiil ja liigiline koosseis. Looduses esineb tõelist kliimakskooslust harva, Eestis näiteks rabad ja põlismetsad. fluktuatsioon - koosluse või ökosüsteemi muutumine mõne aasta kuni kümnete aastate jooksul. Muutub eelkõige liikide arvukus, üldine koosseis jääb endiseks
· Millistes loodusvööndites on intensiivsem füüsikaline, millistes keemiline murenemine. Põhjenda. Tundra Ülekaalus .......................... murenemine, sest Kõrb Ülekaalus .......................... murenemine, sest Vihmamets Ülekaalus .......................... murenemine, sest · Murenemist põhjustavad järgmised nähtused. Täienda skeemi. (4 punkti) · Kirjelda, kuidas välistegurid kujundavad pinnamoodi joonisel A, B ja C-ga tähistatud kohtades. A............................ B............................. C............................ 1 · Seleta lauset: Murenemisest sõltub Maa eluslooduse areng. · Miks murenemine ei lakka? · Millised tegurid on tõenäoliselt põhjustanud järgnevalt loetud nähtusi:
kõikumine Kõrb Ülekaalus füüsikaline murenemine, sest seal on suur temperatuuride kõikumine ja tuuled Vihmamets Ülekaalus keemiline murenemine, sest seal on kõrge temperatuur, mis kiirendab keemilisi protsesse ja palju sademeid, mis moodustavad lahused Murenemist põhjustavad: Päikesekiirgus, vesi, jää, tuul, temperatuuride kõikumine, Kirjelda, kuidas välistegurid kujundavad pinnamoodi joonisel A, B ja C-ga tähistatud kohtades. A. Liustikujää kulutab liikudes pinnast, tekib org B. Vesi kulutab kallast C. delta? Seleta lauset: Murenemisest sõltub Maa eluslooduse areng. Murenemisest tekib mud, mis on loomuikult oluline elukeskkond paljudele looomadele ja taimedele Miks murenemine ei lakka? Sest murend uhtub minema ja pinnas hakkab uuesti ja uuesti murenema
Tarbija ostukäitumine on motiveeritud. Kui inimesel tekib vajadus, tekib ka motivatsioon selle vajaduse rahuldamiseks. Tarbija ostukäitumine varieerub aja ja sügavuse poolest. See sõltub väga palju inimeste omadustest ning toote ja situatsiooni iseloomust. Tarbija ostukäitumine kätkeb erinevaid rolle. Ostja ja tarbija ei pruugi olla üks ja sama isik. Tarbija ostukäitumine on mõjutatud välistegurite poolt. Välistegurid võivad olla üldise iseloomuga - kultuuriruum, sotsiaalne keskkond, aga ka spetsiifilised - ostukohas valitsev situatsioon, toote eripärad, turunduskampaaniad. Erinevate inimeste tarbijakäitumine on erinev. Erinevatel inimestel on erinevad vajadused, tuju, motivatsiooni tase. Nad on erinevad isiksused, tajuvad asju erinevalt, samade sümbolite puhul meenuvad neile erinevad assotsiatsioonid. Tarbija ostukäitumine on dünaamiline
vulkaaniline pinnas, kivi või jää alt vabanenud pinnas Sekundaarne suktsessioon koosluste vahetus algab kohas, kust esialgne kooslus on tule, üleujutuse, tormi või metsaraie tõttu hävinud Autogeenne suktsessioon koosluste vahetust põhjustavad koosluse sisemised tegurid nagu pinnase kinnistumine, mullateke, taimede varjutamine teiste taimede poolt jms. Allogeenne suktsessioon koosluste vahetust põhjustavad välistegurid nagu kliima, maakerge, setete kuhjumine lammidel jms Koosluste taastumine e demutatsioon ja selle vormid Taastumised e. demutatsioonid toimuvad juhul, kui kooslus on tugevalt häiritud mingi loodusõnnetuse, sageli inimtegevuse tagajärjel. Kui vaibub häiriva teguri otsene mõju, algab looduslik taastumine. Kliimakskooslus väga aeglase arenguga kooslus, mille muutused on ühe inimpõlvkonna kestel märkamatud Maismaaökosüsteemid Tundra (arktiline, alpiinne)
raskujõu toimel kukub nõlv sisse. 2. Libisemine Oluline kallakus ja kivimikihtide ehitus, kus on vettkandev kivimikiht, mille pinnal algb peamiste kivimikihtide liikumine. Raskusjõu mõjul nihkub pind. Inimene võib ka esile kutsuda. Aeglased nõlvaprotsessid: 1. Voolamine e. Solifuktsioon pinnas nihkub aeglaselt allapoole mööda nõlva välisteguri toimel, hõõrudes aluspinna kivimeid. Liigub õhuke peamine kiht. Esineb nõlvadel, kus pole kinnitatavat osa. Taimestik 2 .Nihkumine- välistegurid põhjustajaks(temp. Kõikumised) osakeste vaheline vesi paisub, tekivad praod -> nihutatakse pinnast edasi mööda nõlva. Igikelts- aastaringselt külmunud. Igikeltsa aladel. 4. Pedosfäär Maakoore pindmine kiht, kus toimuvad mullatekke protsessid ning kus reguleeritakse biosfääri aineringet. Valdavalt muld. Tähtsus: 1. maismaalise biosfääri kujunemise alus. 2. paljudele elusorganismidele elukeskkonnaks. 3. inimesele toidu kasvatamise aluseks. Mulla koostis:
(Ahmadi ja Sadeghi, 2017: 2). Stressorid (intrapersonal, interpersonal ja extra-personal) on olulisemad keskkonna kontseptile, ja neid kirjeldatakse kui keskkonnalisi jõude, mis koostoimuvad,- ja potentsiaalselt muutuvad, süsteemi stabiilsust. Intrapersonal ehk sisetegurid sisaldavad koostoimeid, mis on kliendil loomulikud, nagu tingrefleks. Interpersonal ehk isikutevahelised tegurid tekivad koostoimetest kahe või enama üksikisiku vahel, nagu rolli ootused. Extra- personal ehk välistegurid hõlmavad kõiki neid koostoimeid, mis juhtuvad kliendist väljaspool, nagu rahalised asjaolud. (Alligood, 2012: 284-285). 2.3. Neumani süsteemimudeli kasutamine Betty Neumani mudel oli suunatud õendusele, aga seda saab kasutada ka teistes tervisedistsipliinides, seetõttu on siin nii poolt- kui ka vastuargumente. Pooltargumendiks on, et kui mitmed tervisedistsipliinid kasutavad Neumani süsteemmudelit, siis on järjekindel lähenemine kliendi eest hoolitsemiseks lihtsustatud
vulkaaniline pinnas, kivi või jää alt vabanenud pinnas · Sekundaarne suktsessioon koosluste vahetus algab kohas, kust esialgne kooslus on tule, üleujutuse, tormi või metsaraie tõttu hävinud · Autogeenne suktsessioon koosluste vahetust põhjustavad koosluse sisemised tegurid nagu pinnase kinnistumine, mullateke, taimede varjutamine teiste taimede poolt jms. · Allogeenne suktsessioon koosluste vahetust põhjustavad välistegurid nagu kliima, maakerge, setete kuhjumine lammidel jms · Enamasti kujunevad kooslused auto- ja allogeensete protsesside koosmõjul · Kliimakskooslus · Tänapäeva käsitluses on kliimakskooslus väga aeglase arenguga kooslus, mille muutused on ühe inimpõlvkonna kestel märkamatud · Väike geoloogiline aineringe · Suur geoloogiline aineringe · Biogeokeemiline tsükkel ainete liikumine ja muutumine ökosüsteemis biokeemiliste
NT: ostes mõne ettevõtte aktsiaid ja ettevõte hiljem pankrotistub, siis ei ole see seotud kogu majanduse kriisiga. Põhjusteks võivad olla streik, juhtide ebakompetentsus, vale turu valik. Neid riske saab juhtida hajutamise kaudu e. Neid võib diversifitseerida. Süsteemiväliste riskide alla kuluvad: äririsk, likviidsusrisk ja finantsrisk. Süsteemsed riskid- neid ei saa juhtida hajutamise teel, peamiseks põhjuseks on riski tekitavad välistegurid. Need riskid ei ole omased üksnes antud investeeringule vaid tekivad seoses üldiste majandusmuutustega. Riski võib tekitada: inflatsioon, intressimäärade muutumine, maksu- ja rahapoliitika. Tururisk, intressirisk ja ostuvõimerisk. INVESTEERINGUTE HINDAMINE Varade hindamine tähendab varade väärtuse kindlaks määramist. Väärtuseid on mitmeid. Mõned väärtuste liigid: Tegutseva firma väärtus- sellise väärtuse kindlaks määramisel võetakse arvesse nii
Põhiprobleemid: · nappide loodusressursside kasutamine (vabade hüvede vähenemine), · sisetegurid, mis on ettevõtjast sõltuvad ning · saastamine, karmistuvad kaitsenõuded ja suurenevad saastemaksud (kulud!). · välistegurid, mis on ettevõtjast sõltumatud. Tehnoloogiline keskkond hõlmab tehnoloogia ja tehnika. Valdkonna põhitrendid: Sel alusel eristuvadki ettevõtte sisekeskkond ja väliskeskkond. · tehnoloogilise ja ka tehnilise arengu (muudatuste) kiirenemine, Süsteemkäsitluses on väikeettevõte keeruline avatud süsteem, · toodete elutsüklite lühenemine,
MAAMAJANDUSLIKUD ALUSED Agraarmajandus I Lähteseisukohad ja ettevalmistus plaanide tegemiseks • Õpetus „õigesti mõistmisest“ masendus, stress, kui tulevik on tume • Kuidas sellest üle saada, eduka tegutsemise alused 1.2.1. Tervise parandamine, puhkus, väljamagamine 1.2.2. Leppida asjadega, mida muuta ei saa, valid kas poliitika või põllumajanduse 1.2.3. Stressist ülesaamisel elus muudatuste tegemine, sõbrad, perekond 1.2.4. Arutama tuleviku perspektiive oma pereliikmete ja kaastöötajatega 1.2.5. Jõuda selgusele, mida me ise ja meie lähikondlased elult ootavad, millised on meie eluviiside eelistused 1.2.6. Tootmistalu maa-ja loomadehulga tänapäevased rusikareeglid Lääne-Euroopas 1.2.7.Valitsuse toetusprogrammid. Rahvusvahelised kokkulepped tootmismahu reguleerimiseks ehk kvoodid 1.2.8. Pea mah akorralik pidu, et saada teada, mida teised ootavad. Lisaks tuleb järgida printsiipi...
karjääride rekultiveerimine, metsa istutamine raielangile (enne jätakse säilikpuud, et elustik säiliks) vastupanuvõime ehk taluvus- ,,kaugus" kuhu kooslus tõugatakse häirega tema normaalist, võime säilitada algset olekut häiringute korral taastuvus- häireeelsesse seisundisse naasemise kiirus pärast häiringut, nt jõe paranemine naftareostusest Häiring- pop.dünaamikat või koosluse aregut järsult muutvad välistegurid. Oluline on sagedus, tugevus, regulaarsus Servaefekt- ökotoni servas avalduv struktuuri mitmekesistumine ja liigirikkuse suurenemine., elu-ja toitumistingimused ning atraktiivsem maastik, sp kogunevad nt linnud pesitsema põllu äärde, sest seal on metsapiir, rohi, põõsad jne aga toituvad ikka põllul Väljasuremisvõlg- liikide hulk, mis juba toimunud inimuutuste tagajärjel mingi aja jooksul suure tõenäosusega välja suren, ei arvesta juhuslikke välja suremisi.
· Leht- ja varsköögiviljad (sibul, till, aedsalat) · Juurköögiviljad (porgand, peet, kaalikas) · Viliköögiviljad (tomat, kurk, paprika, kõrvits, melon) · Kaunviljad (hernes, uba) · Õisköögiviljad (Lillkapsas, spargelkapsas) · Mugulköögiviljad (kartul) · Sibulad · Maitsetaimed · Seened Kasvukoha järgi jaotatakse: · Avamaaköögiviljad · Katmikköögiviljad e. katmikkultuurid Kasvu mõjutavad välistegurid Aubiootilised tegurid Biootilised tegurid Soojus: · Määrab peamiselt taimede kasvu ja arenemist · Seemnete idanemise faasis vajab kõige soojemat · Madala temp. Korral võivad tõusmed hukkuda. · Tärkavad tõusmed vajavad mõnevõrra jahedamat temperatuuri. · Kõrgema temperatuuri vajadus on taas varuainete talletamise faasis · Soojus sõltub suurest valguse olemasolust.
50.2. Sekundaarne suktsessioon – koosluste vahetus algab kohas, kust esialgne kooslus on tule, üleujutuse, tormi või metsaraie tõttu hävinud; 50.3. Autogeenne suktsessioon – koosluste vahetust põhjustavad koosluse sisemised tegurid nagu pinnase kinnistumine, mullateke, taimede varjutamine teiste taimede koolt jms; 50.4. Allogeenne suktsessioon – koosluste vahetust põhjustavad välistegurid nagu kliima, maakerge, setete kujumine lammidel jms. Enamasti kujunevad kooslused auto- ja allogeensete protsesside koosmõjul. 51. Sünergism on erinevate keskkonnatingimuste koosmõju – seda tuleb keskkonnamuutusi uurides alati arvestada! 52. Tarbijad ehk konsumendid on organismid, kes otse või kaude (teiste tarbijate vahendusel) toituvad produtsentide loodud primaarproduktsioonist. Konsumentide hulka kuuluvad kõik heterotroofid
töötajate huvidega arvestamine, kuid sellegi poolest ei arvata töölisi eraldi ettevõttest vaid siiski ettevõtte ühise osana. Ühiseid tunnuseid leiab ka bürokraatiaga, kus otsused tulevad juhtivast osapoolest ja töölistel on kindlad tööülesanded. Bürokraatiale vastanduvad tegurid on aga need, et bürokraatliku ettevõtte plaan ja toimimine peaks olema prognoositav ja vähe muutuv, kuid see saaks toimida ainult ettevõtte puhul, mis on suletud süsteemis ja mida ei mõjuta välistegurid. Selliseid ettevõtteid, mis toimivad suletud süsteemis on ääretult vähe või ei eksisteeri üldse. Kokkuvõtlikult võib öelda, et käsitletud ettevõte, Agora DC OÜ’l esineb mitme erineva teooria tunnuseid. Kõige rohkem sarnansusi teooriatest on minu arvamusel avatud süsteemi ja humanistliku koolkonnaga. Avatud süsteemi teoorias käsitletakse ettevõtet sedasi, et ta on sõltuvuses väliskeskkonnast ja see kehtib ka Agora suhtes, kuna kui on lumetorm siis on
1. Ontogenees-Üksikorganismi arengutee, mis algab munaraku vilj-st ja lõpeb bioloogilise surmaga. 2. Ontogeneesi kulgu mõj. 2 põhitegurit. *areng *vananemisest põhjustatud taandareng 3. Organismi arengut mõj. välistegurid: *georaafiline keskkond *toitumine *kehaline aktiivsus *keskkonna saastatus *tervis *nauteainete tarvitamine 4. *Bioloogiline vanus on määratletud kindlale vanuseperioodile is. tunnustega nt. esimese menstruatsiooni saabumine, sekundaarsete sootunnuste ja täiskasvanule omaste kehaproportsioonide väljakujunemine jne. *Pasportaalne vanus on sünnidaatumiga määratletud vanus, mis sõltuvalt indiviidi individuaalsest arengust ei lange tihti kokku bioloogilise vanusega. 5
Hinnakujundus Laiemas käsitluses (majandusteoorias) - hind mehhanism kaupade ja teenuste jaotamiseks potentsiaalsete tarbijate vahel ning konkurentsi kindlustamiseks müüjate vahel avatud turumajanduses. Konkreetsemas ja kaasaegses tähenduses mõeldakse hinna all teatud kindlat rahasummast, mille peame ohverdama soovitud toote eest. Hind on turunduskompleksi ainuke element, mis mõjutab ettevõtte tulusid. Hinnakujundusotsuseid mõjutavad nii sise- kui välistegurid. Siseteguriteks on: turunduseesmärgid turundusstrateegiad toote omadused ja kulud Välisteguriteks on: turg ja nõudlus konkurents seadused Hinnakujunduse etapid: 1. hinnaeesmärkide valimine 2. hinda kujundavate mõjurite määramine 3. hinnakujundusmeetodi valik 4. hinna kehtestamine Hinnakujunduses vaja teada, kuidas reageerib nõudlus eri hindadele. Nõudlus - seos hüvise hinna ja koguse vahel, mida tarbijad antud ajaperioodil soovivad, suudavad osta.
2 Põllumajanduspoliitika- *tulupoliitika *agraarstruktuuripoliitika Maamajanduspoliitika- *toiduainetetööstuspoliitika *kaubanduspoliitika *interventsioonipoliitika *toidupoliitika *tarbijakaitse 5 Kahesugused eesmärgid ja soovid: *millisena soovime näha oma ettevõttet *tootmine või elulaad *kuidas soovime elada? Planeerimisel kolm põhiküsimust: *kus me oleme? *kuhu me tahame jõuda? *kuidas kõige paremini jõuda soovituni? 7 Turustamisvõimalused- kõige olulisemad välistegurid. Kas müüa piima toitlustuse või piimatooteid valmistavale ettevõttele või kombinaati? Otsida alternatiive. Kuidas korraldada piima ärasaatmist, kas vedu on sobiva hinnaga? Piim ja maailmamajandus. Täpseid ennustusi pole olemas. Kvoodid. Milliseks kujuneb turul nõudlus ja hinnad, seda tuleb piimatootjal enesel ennustada s.t. et igale piimatootjale antakse luba teatud hulga piima tootmiseks. See on vajalik turuhinna langemise takistamiseks ja toob p-a tootjatele kasu. 8 Arvepidamine
vulkaaniline pinnas, kaljud või jää alt vabanenud pinnas Sekundaarne suktsessioon – koosluste vahetus algab, kust esialgne kooslus on mingil põhjusel (tuli, üleujutus, torm, metsaraie) hävinud Autogeenne suktsessioon – koosluste vahetust põhjustavad koosluse sisemised tegurid nagu pinnase kihistumine, mullateke, taimede varjutamine teiste taimede poolt jms Allogeenne suktsessioon – koosluste vahetust põhjustavad välistegurid nagu kliima, maakerge, setete kuhjumine lammidel jms Koosluste taastumine e demutatsioon Taastumised e demutatsioonid – toimuvad juhul, kui kooslus on tugevalt häiritud mingi loodusõnnetuse, sageli inimtegevuse tagajärjel. Kui vaibub häiriva teguri otsene mõju, algab looduslik taastumine, aja jooksul taastub algne või pisut vaesem kooslus. NÄITEKS: veereostus, inimesed korrastavad veekogu ja selle lähiümbrust. Kui see on juba mõnda aega puhas olnud, siis hakkavad veekogu
AJALUGU? AJALUGU! Colin Powelli doktriin USA astub alati välja oma huvide kaitseks. Esimene katse oli 11. sept. Kus huvid on ohustatud, seal võib pidada ka ennetavat sõda (preventatiivne). Seda sama joont on jätkanud ka C. Rice. 2003 tungisid USA väed Iraaki, algas algul edukas preventatiivne sõda, kuid see takerdus ja nüüd on probleem järgmise presidendi kraes. NLi lagunemine ja taasiseseisvumine. Taasiseseisvumise põhjused: majanduslikud, poliitilised ja ideoloogilised kriisid viis kogu sots süsteemi lagunemisele. Majandus on ühiskonnaalus. NLi majandussüsteem suutis siiski midagi korda saata absoluutselt kõik vahendid liikusid riigi kätte ja see tegi plaani siis. Ka see süsteem lõi mingeid võimalusi. Kui teine pool osutus efektiivsemaks. Vaatamata jõupingutustele suurenes lõhe. Taheti saavutada tööviljakust puudusid stiimulid. Majanduse probleeme ka märgati. Ilmnesid kohe nõukogude võimu alguses NEP riigiturumajanduse ...
komplikatsioone, mis on peamiselt seotud välisteguritega. Projekti eelduste ja riskide määratlemine aitab projektimeeskonnal teha strateegilisi valikuid, mis toimuvad kolmes etapis. Esimeses etapis leitakse vajalikud eeldused ja võimalikud riskid. Teises etapis analüüsitakse riskitegurite mõju ulatust ning esinemise tõenäosust ja kolmandas etapis analüüsitakse mõjude tagajärgi ning tehakse vajalikud korrektuurid projekti tegevuskavades. Järgnevalt on välja toodud võimalikud välistegurid, mis võivad mõjutada seminari toimumist soovitud kujul ning viimased on toodud välja olulise järjekorras. 1. Kattuv seminari toimumisaeg konkurentide seminaridega. 2. Seminaril osalejate vähene huvi ja osavõtt. 3. Eelarvega mitte toimetulek. 4. Probleemid seminari reklaamimisega. 5. Loengute läbiviijate ootamatu haigestumine. 14 6. Loengute läbiviimiseks vajaliku tehnika tõrked. 7. Ilmastikust tingitud tõkked seminari läbiviimisel
Päritolult on nad mineraalsed ja orgaanilised, samal viisil on nad ka tehislikud (alumiinium, tsinkvalge ja pronkspulber) naturaalsed on (kriit ja graniit). Täitained on mineraalsed pulbrid, mida kasutatakse viimistlusmaterjali paksemaks tegemisel. Täitaineteks kasutatakse puidujahu, kriiti, jahvatatud talki, savimulda, alumiiniumoksiidi ja baariumsulfaati. VIIMISTLUSMATERJALID Nende ülesanne on kaitsta puitu välistegurite rikkuva mõju eest. Rikkuva mõjuga välistegurid: seened, kahjurid, UV- kiirgus, tuul, niiskus. Viimistlusmaterjalide keemilised põhi- ja abimaterjalid: värvained, pigmendid, kilemoodustajad, lahustid, vedeldid, plastifikaatorid, täiteained. Lakk - kilemoodustaja lahus orgaanilises lahustis või vees. Kuivades lahusti aurub ja pinnale moodustub tugev läbipaistev kile. Enamus lakkidest värvitud, kuid esineb ka värvaine sisaldusega lakke. Lisades lakile värvimulda saame värvi.
vulkaaniline pinnas, kivi või jää alt vabanenud pinnas · Sekundaarne suktsessioon koosluste vahetus algab kohas, kust esialgne kooslus on tule, üleujutuse, tormi või metsaraie tõttu hävinud · Autogeenne suktsessioon koosluste vahetust põhjustavad koosluse sisemised tegurid nagu pinnase kinnistumine, mullateke, taimede varjutamine teiste taimede poolt jms. · Allogeenne suktsessioon koosluste vahetust põhjustavad välistegurid nagu kliima, maakerge, setete kuhjumine lammidel jms · Enamasti kujunevad kooslused auto- ja allogeensete protsesside koosmõjul · Kliimakskooslus · Tänapäeva käsitluses on kliimakskooslus väga aeglase arenguga kooslus, mille muutused on ühe inimpõlvkonna kestel märkamatud · Kooslused, millel esinevad sagedased häiretegurid (metsaraie, mullaharimine, tormid, põlengud), ei jõua kunagi kliimakskoosluseni
Bioloogia 1. Paljunemine: Oluline liigi ja selle populatsiooni säilimiseks. Jaguneb: Suguline: saab alguse viljastunud munarakust. Kas viljastatud munarakk, kahe suguraku ühinemisel. (tuumade ühinemine viljastumine) (ristviljastumine), mõlema vanema geneetiline info, või iseviljastamine, üks vanem (hermafrodiid) ja partenogenees viljastumata munarakk. Mittesuguline paljunemine: Organism saab alguse ühest vanemast, sugurakkude ühinemist ei toimu. Võib toimuda kas vegetatiivselt või eoseliselt. Eoseline paljunemine: toimub seentel, vetikatel, sammaldel, sõnajalgadel. (nt pintselhallik, maarjasõnajalg). Paljunevad eoste ehk spooridega. Kottseentel nt rakusiseselt eoskottides. Kandseened rakuväliselt selleks kohastunud rakkudes eoskandades, mis on enamasti viljakehas. Taimeriigis samblad ja sõnajalad, nt karusamblal eoskuprades, eosest areneb eelniit, millest kujuneb varre ja lehtedega taim. Nende elutsüklis vahelduvad eoseline ja ...
vulkaaniline pinnas, kivi või jää alt vabanenud pinnas · Sekundaarne suktsessioon koosluste vahetus algab kohas, kust esialgne kooslus on tule, üleujutuse, tormi või metsaraie tõttu hävinud · Autogeenne suktsessioon koosluste vahetust põhjustavad koosluse sisemised tegurid nagu pinnase kinnistumine, mullateke, taimede varjutamine teiste taimede poolt jms. · Allogeenne suktsessioon koosluste vahetust põhjustavad välistegurid nagu kliima, maakerge, setete kuhjumine lammidel jms · Enamasti kujunevad kooslused auto- ja allogeensete protsesside koosmõjul · Kliimakskooslus Tänapäeva käsitluses on kliimakskooslus väga aeglase arenguga kooslus, mille muutused on ühe inimpõlvkonna kestel märkamatud · Kooslused, millel esinevad sagedased häiretegurid (metsaraie, mullaharimine, tormid, põlengud), ei jõua kunagi kliimakskoosluseni
vulkaaniline pinnas, kivi või jää alt vabanenud pinnas • Sekundaarne suktsessioon – koosluste vahetus algab kohas, kust esialgne kooslus on tule, üleujutuse, tormi või metsaraie tõttu hävinud • Autogeenne suktsessioon – koosluste vahetust põhjustavad koosluse sisemised tegurid nagu pinnase kinnistumine, mullateke, taimede varjutamine teiste taimede poolt jms. • Allogeenne suktsessioon – koosluste vahetust põhjustavad välistegurid nagu kliima, maakerge, setete kuhjumine lammidel jms • Enamasti kujunevad kooslused auto- ja allogeensete protsesside koosmõjul • Kliimakskooslus • Tänapäeva käsitluses on kliimakskooslus väga aeglase arenguga kooslus, mille muutused on ühe inimpõlvkonna kestel märkamatud • Kooslused, millel esinevad sagedased häiretegurid (metsaraie, mullaharimine, tormid, põlengud), ei jõua kunagi kliimakskoosluseni
koha) hõivamist. 92. Sekundaarne suktsessioon on mingil põhjusel osalt hävinud elustikuga kasvukoha varasema koosluse taastumine ja koha taasasustamine. 93. Autogeenne suktsessioon muutusi põhjustavad ökosüsteemi sisetegurid. Seaduspärane protsess mille vältel koosluse liigiline koosseis teiseneb ja areneb. Muutunud tingimustes osutuvad konkurentsivõimelisemaks uued liigid ja hakkavad vanu välja tõrjuma. 94. Allogeenne suktsessioon muutusi põhjustavad välistegurid, nii looduslikud kui inimtekkelised. 95. Kliimaks ökosüsteemi(de) koosluste arengurea enam-vähem püsiv lõppjärk, kus koosluste vahetumist (suktsessiooni) ei pruugi enam toimuda, ehkku fluktuatsioonid ning klimaatilised ja evolutsioonilised muutused jätkuvad. 96. Fluktuatsioonid lühiajalised pöörduvad muutused, mis ei ületa 10 aastat. 1)demökoloogias populatsiooni arvukuse järsk aastane muutumine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
