säilinud.Teadlased võrdlevad organismide DNA ja valgumolekulide järjestust ning nii saavad nad uurida organismide põlvnevussuhteid ja hinnata nende evolutsioonisündmuste vanust. 4. Miks on väga vanu kivimeid säilinud vaid Maa üksikutes kohtades? Vanu kivimeid on säilinud vähe, kuna suurem osa ürgsest maakoorest on geoloogilistes protsessides ümber töötatud. 5. Reasta sündmused õiges järjekorras. Päikesesüsteemi teke; maakoore tardumine; atmosfääri ja ookeani teke; elu teke Maal; elu ainult meres; hulkraksete loomade teke; selgroogsete loomade teke; esimesed maismaataimed; korallriffide teke; Õistaimede ilmumine; dinosauruste ajastu; kalaliikide arvu suurenemine; dinosauruste massiline väljasuremine; imetajate ilmumine, Homo sapiens sapiens'/ teke. 6. Millistes valdkondades on inimese mõju loodusele kõige märgatavam (ohtlikum)? Kõige suuremat kahju teeb inimene metsale ja joogiveele. Metsa raiutakse palju, kuna puit on üks peamisi ehitusmaterjale
3. Milliste meetoditega määratakse kivimite vanust? Täpsemad andmed annavad isotoopmeetodid, kuid kasutatakse ka teisi geoloogilisi meetodeid, s.h stratigraafilisi ja paleontoloogilisi meetodeid, kuid nende meetodite tulemused on kaudsemad. 4. Miks on väga vanu kivimeid säilinud vaid Maa üksikutes kohtades? Erosioon ning laamtektoonika on Maa keerulise arengu käigus hävitanud suurema osa aegade jooksul moodustunud kivimitest 5. Reasta sündmused õiges järjekorras: Päikesesüsteemi teke, maakoore tardumine, atmosfääri ja ookeani teke, elu teke Maal, elu ainult meres, hulkraksete loomade teke, selgroogsete loomade teke, korallriffide teke, esimesed maismaataimed, kalaliikide arvu suurenemine, õistaimede ilmumine, dinosauruste ajastu, dinosauruste massiline väljasuremine, imetajate ilmumine, Homo sapiens teke 6. Millistes valdkondades on inimese mõju loodusele kõige märgatavam (ohtlikum)?
Arhaikum (4500-2500 mln aastat tagasi) jaguneb eoarhaikumiks, paleoarhaikumiks, mesoarhaikumiks ja neoarhaikumiks Proterosoikum(2500-540 mln aastat tagasi) jaguneb paleoproterosoikumiks, mesoproterosoikumiks ja neoproterosoikumiks Fanerosoikum(450 mln aastat tagasi tänapäev) jaguneb paleosoikumiks(450-250 mln aastat tagasi), mesosoikumiks(250-65 mln aastat tagasi) ja kainosoikumiks(65 mln aastat tagasi tänapäev) 6. Maa areng prekambriumis? Planeet Maa on u 4,5 miljardit aastat vana. Esimesed elu jäljed on leitud 2(3,8) miljardi vanustest kivimitest Ontario järve äärest bakterite ja vetikate mikrofossiilid. Vanimad elusorganismid olid ainuraksed tuumata organismid bakterid ja arhed(koos moodustasid klassikalises süstemaatikas eeltuumsete ehk prokarüootide riigi). Algselt olid need anaeroobsed heterotroofid. Nende evolutsioonid arenesid fotosüntees, mis tõi vaba
kliimateguritest, c) ökoloogilisest amplituudist, d) toitumissuhetest 16. Kahanevas populatsioonis on: a) sündimus suurem kui suremus, b) suremus suurem kui sündimus, c) sündimus ja suremus võrdsed, d) sündimus ja suremus puuduvad Sobiv sõna lünka. 17. Ökoloogilise teguri intensiivsust, mis avaldab organismi arengule kõige soodsamat toimet, nimetatakse optimumiks. 18. Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus säilivad pikema aja jooksul stabiilsena. 19. Organismide vaastastikku kasulikku kooselu nimetatakse sümbioosiks. 20. Ökosüsteemi elusosa nimetatakse biotsöoos ja eluta osa ökotoobiks. 21. Nii taimedest kui ka loomadest toituvaid organisme nimetatakse omnivoorideks. 22. Parasitism on organismide kooseluvorm, mille üht osapoolt nimetatakse parasiidiks ja teist peremeheks. 23
Darcy seaduse kasutuse piirid. Darcy seadus kehtib laminaarsel voolamisel. Üldreeglina filtratsioonivoolude korral on laminaarsuse nôue täidetud. Turbolentse voolamise korral, näiteks lõhelistes kivimites, jämedateralistes kruusades kasutatakse ruutvôrrandit Darcy seadus on kasutatav statsionaarse voolamise korral arvestamata vooluosakest inertsi. Dracy seadusest tuleneb, et vool poorses keskkonnas toimub ka lôpmatult väikeste rôhugradientide korral. 14. Elu areng mesosoikumis Mesosoikum ehk Keskaegkond oli eelviimane geoloogiline aegkond; algas 250 miljonit aastat tagasi ja lõppes 65,5 miljonit aastat tagasi; järgnes Paleosoikumile ja eelnes Kainosoikumile. Mesosoikum jaguneb kolmeks: Triiase, Juura ja Kriidi ajastuteks. Mesosoikumi mereelustikus said selgrootuist valdavaks mitmesugused molluskid, moodsamad korallid ja merisiilikud, selgroogseist pärisluukalad).
SISUKORD 1.MAA KUI SÜSTEEM................................................................................................................... 2 2.MAA TEKE JA ARENG................................................................................................................ 3 3.MAAKERA TEKE........................................................................................................................ 3 4.GEOLOOGILINE AJASKAALA...................................................................................................... 4 5.MAA SISEEHITUS...................................................................................................................... 6 6.LAAMTEKTOONIKA................................................................................................
Fülogeograafia mõiste · Fülogeograafia on evolutsiooniliste muutuste sidumine absoluutse aja ja geograafilise asukohaga. · Metoodiline lähendus, mille käigus otsitakse liikide tänapäevaste levikute algpõhjuseid ajalooliste protsesside hulgast; fülogeneesipuude ruumiline analüüs, kus uuritakse ajalooliste tegurite mõju geneetiliste liinide geograafilisele levikule. Kolm fundamentaalset biogeograafilist protsessi: · taksonite teke · taksonite väljasuremine · taksonite levimine Taksonite tekke mehhanismid: · mutatsioonid alleelide varieeruvus · geneetiline triiv juhuslik muutus alleelide sagedustes populatsiooni järgmistes põlvkondades · looduslik valik teatud geneetilise koodiga isenditel on suurem tõenäosus järglasi anda · geenivoog geenide sisseränne teistest populatsioonidest · asutaja efekt väike valik alleele paneb aluse uuele populatsioonile
Kordamine geograafia kontrolltööks Maa kui süsteem isereguleeruv süsteem, ainete ringlus suletud ruumis. Omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. Maa sfäärid: 1) Atmosfäär Õhkkond 2) Hüdrosfäär Maa atmosfääri ja litosfääri vahel ning osaliselt nende sees paiknev katkendlik sfäär, mille moodustab vedelas ja tahkes olekus vesi. 3) Litosfäär Välimine kivimiline Maa kest. 4) Pedosfäär Mullad 5) Biosfäär ehk biogeosfäär Elavad organismid, maastik.
Kõik kommentaarid