Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Maa kui süsteem ("Maa teke ja areng") (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milliste meetoditega määratakse kivimite vanust?
Kodutöö nr.1. Maa kui süsteem
l) Milliseid ajaühikuid kasutavad geoloogid Maa arenguperioodide tähistamiseks? Alusta pikimast ja lisa ka perioodide ligikaudsed pikkused.
Geoloogid kasutavad Maa arengu perioodide tähistamiseks geoloogilist aega, mis on jagatud väiksemateks üksusteks, mida nimetatakse geokronoloogilisteks ja geokronomeetrilisteks üksusteks. Geokronoloogilised üksused alatest pikimast on: eoon, aegkond , ajastu, ajastik . Need üksused jagunevad ka omakorda mitmeteks lühemateks üksusteks.
2) Millise tekkega kivimitest on geoloogid eelkõige huvitatud, et uurida Maa ajalugu? Miks?
Arvan, et geoloogid on eelkõige huvitatud sette-, moonde - ja tardkivimitest, sest nendest kolmest on moodustunud meie mandriline maakoor ning sinna võib olla teistest kohtadest rohkem säilinud mis tahes eluvormi või selle tegevuse mineraliseerunud jäljendeid ehk fossiile . Kindlasti ollakse ka huvitatud kivimitest, mis on vanemad, kui 3 miljardit aastat ning mis on Maal säilinud vaid üksikutes kohtades. Ka geoloogiline ajaskaala on välja töötatud fossiilide leviku uurimise alusel.
3) Milliste meetoditega määratakse kivimite vanust ?
Kivimite suhtelist vanust võib määrata geoloogiliste, stratigraafiliste ja paleontoloogiliste meetoditega. Oma praktilises töös kasutavad geoloogid kõiki kolme. Stratigraafilist ja paleontoloogilist meetodit saab kasutada ainult kihiliste kivimite juures, kus iga järgnev kiht moodustus pärast eelmist kihti. Geoloogiline meetod võimaldab määrata ka magmakivimite ja teiste geoloogiliste protsesside suhtelise vanuse.
4)  Miks on väga vanu kivimeid säilinud vaid Maa üksikutes kohtades?
Väga vanu kivimeid on säilinud vaid Maa üksikutes kohtades, kuna suurem osa ürgsest maakoorest on geoloogilistes protsessides ümber töötatud. Välistegurid on vanadest kivimitest midagi uut kokku voolinud või siis justkui täiesti minema pühkinud ning on järkjärgult asendunud uuematega. Seepärast leiabki väga vanu kivimeid vaid kohtadest, kus pole palju inimese jalg sattunud ja kus nad pole viga või/ja puutuda saanud.
5) Reasta sündmused õiges järjekorras.
Õistaimede ilmumine , kalaliikide arvu suurenemine, maakoore tardumine , dinosauruste massiline välja­ suremine , hulkraksete loomade teke, Päikesesüsteemi teke, elu teke Maal, selgroogsete loomade teke, imetajate ilmumine, Homo sapiens sapiens'/ teke, dinosauruste ajastu, atmosfääri ja ookeani teke, elu ainult meres, esimesed maismaataimed, korallriffide teke.
  • Päikesesüsteemi teke
  • Maakoore tardumine
  • Atmosfääri ja ookeani teke
  • Elu teke Maal (mitte otseselt maismaal, vaid planeedil Maa)
  • Elu ainult meres
  • Hulkraksete loomade teke (esimesed olid käsnad ja ainuõõssed)
  • Selgroogsete loomade teke (esimesed olid kalad)
  • Esimesed maismaataimed (esimesed olid ürgraikad)
  • Korallriffide teke
  • Kalaliikide arvu suurenemine
  • Dinosauruste ajastu
  • Imetajate ilmumine (esimesed olid imepisikesed, maksimum 10kg ja hakkasid suurust koguma alles pärast dinosauruste väljasuremist)
  • Õistaimede ilmumine
  • Dinosauruste massiline välja-suremine
  • Homo sapiens sapiens’/teke

6) Millistes valdkondades on inimese mõju loodusele kõige märgatavam (ohtlikum)?
Inimese kõige märgatavam (ohtlikum) mõju loodusele on kindlasti vee- ja õhureostus, sest ilma nendeta pole inimelu kahjuks suuteline. Samuti ei tärka enam loodus ilma puhta vee ja õhuta ning hakkab kaduma kõik, mis peaks olema loomulik. Muidugi toob ka tuumaenergia kaasa suuri probleeme meie tänapäevaeludesse, näiteks äärmiselt tugev radioaktiivne kiirgus, suur süsihappegaasi hulk ja kaduma minev soojusenergia.
7) Miks on Maa loodusliku tasakaalu säilitamiseks vaja rahvusvahelist koostööd?
Maa loodusliku tasakaalu säilitamiseks on vaja rahvusvahelist koostööd, sest Maa on üks tervik ning üks mõjutab alati teist. Näiteks, mõjutab veereostus kõiki elusolendeid ning igat toiduahelat siin planeedil. Kui meie ja teised linnud , loomad selles reostatud vees elavaid kalu sööme, siis saamegi need kõik mürgid ja keemilised jääkained oma kehadesse. Samamoodi käib tavalise vee ning ka teiste mereelukate kohta, veereostuse puhul. Kõik on ringluses ja kui me ise puhtust ei hoia, siis jäämegi sellesse nõiaringi kinni. Nii on ka kõikide muude probleemidega, tuleb teha koostööd ja mõelda loodust säästvamalt!
Maa kui süsteem- Maa teke ja areng- #1 Maa kui süsteem- Maa teke ja areng- #2 Maa kui süsteem- Maa teke ja areng- #3
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-10-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 87 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor korjugreta Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Geograafia kodutöö nr1-Audentese e-õpe
4
docx

Geograafia kodutöö nr1 (Audentese e-õpe)

säilinud.Teadlased võrdlevad organismide DNA ja valgumolekulide järjestust ning nii saavad nad uurida organismide põlvnevussuhteid ja hinnata nende evolutsioonisündmuste vanust. 4. Miks on väga vanu kivimeid säilinud vaid Maa üksikutes kohtades? Vanu kivimeid on säilinud vähe, kuna suurem osa ürgsest maakoorest on geoloogilistes protsessides ümber töötatud. 5. Reasta sündmused õiges järjekorras. Päikesesüsteemi teke; maakoore tardumine; atmosfääri ja ookeani teke; elu teke Maal; elu ainult meres; hulkraksete loomade teke; selgroogsete loomade teke; esimesed maismaataimed; korallriffide teke; Õistaimede ilmumine; dinosauruste ajastu; kalaliikide arvu suurenemine; dinosauruste massiline väljasuremine; imetajate ilmumine, Homo sapiens sapiens'/ teke. 6. Millistes valdkondades on inimese mõju loodusele kõige märgatavam (ohtlikum)? Kõige suuremat kahju teeb inimene metsale ja joogiveele. Metsa raiutakse palju, kuna puit on üks peamisi ehitusmaterjale

Geograafia
Geograafia II KT1
2
docx

Geograafia II KT1

3. Milliste meetoditega määratakse kivimite vanust? Täpsemad andmed annavad isotoopmeetodid, kuid kasutatakse ka teisi geoloogilisi meetodeid, s.h stratigraafilisi ja paleontoloogilisi meetodeid, kuid nende meetodite tulemused on kaudsemad. 4. Miks on väga vanu kivimeid säilinud vaid Maa üksikutes kohtades? Erosioon ning laamtektoonika on Maa keerulise arengu käigus hävitanud suurema osa aegade jooksul moodustunud kivimitest 5. Reasta sündmused õiges järjekorras: Päikesesüsteemi teke, maakoore tardumine, atmosfääri ja ookeani teke, elu teke Maal, elu ainult meres, hulkraksete loomade teke, selgroogsete loomade teke, korallriffide teke, esimesed maismaataimed, kalaliikide arvu suurenemine, õistaimede ilmumine, dinosauruste ajastu, dinosauruste massiline väljasuremine, imetajate ilmumine, Homo sapiens teke 6. Millistes valdkondades on inimese mõju loodusele kõige märgatavam (ohtlikum)?

Geograafia
Geoloogia eksami kordamisküsimused
9
docx

Geoloogia eksami kordamisküsimused

Arhaikum (4500-2500 mln aastat tagasi) ­ jaguneb eoarhaikumiks, paleoarhaikumiks, mesoarhaikumiks ja neoarhaikumiks Proterosoikum(2500-540 mln aastat tagasi) ­ jaguneb paleoproterosoikumiks, mesoproterosoikumiks ja neoproterosoikumiks Fanerosoikum(450 mln aastat tagasi ­ tänapäev) ­ jaguneb paleosoikumiks(450-250 mln aastat tagasi), mesosoikumiks(250-65 mln aastat tagasi) ja kainosoikumiks(65 mln aastat tagasi ­ tänapäev) 6. Maa areng prekambriumis? Planeet Maa on u 4,5 miljardit aastat vana. Esimesed elu jäljed on leitud 2(3,8) miljardi vanustest kivimitest ­ Ontario järve äärest bakterite ja vetikate mikrofossiilid. Vanimad elusorganismid olid ainuraksed tuumata organismid ­ bakterid ja arhed(koos moodustasid klassikalises süstemaatikas eeltuumsete ehk prokarüootide riigi). Algselt olid need anaeroobsed heterotroofid. Nende evolutsioonid arenesid fotosüntees, mis tõi vaba

Geoloogia ja hüdrogeoloogia
12-klass-Bioloogia küsimused ja vastused
39
doc

12. klass (Bioloogia küsimused ja vastused)

kliimateguritest, c) ökoloogilisest amplituudist, d) toitumissuhetest 16. Kahanevas populatsioonis on: a) sündimus suurem kui suremus, b) suremus suurem kui sündimus, c) sündimus ja suremus võrdsed, d) sündimus ja suremus puuduvad Sobiv sõna lünka. 17. Ökoloogilise teguri intensiivsust, mis avaldab organismi arengule kõige soodsamat toimet, nimetatakse optimumiks. 18. Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus säilivad pikema aja jooksul stabiilsena. 19. Organismide vaastastikku kasulikku kooselu nimetatakse sümbioosiks. 20. Ökosüsteemi elusosa nimetatakse biotsöoos ja eluta osa ökotoobiks. 21. Nii taimedest kui ka loomadest toituvaid organisme nimetatakse omnivoorideks. 22. Parasitism on organismide kooseluvorm, mille üht osapoolt nimetatakse parasiidiks ja teist peremeheks. 23

Bioloogia
Geoloogia eksam 2018
32
pdf

Geoloogia eksam 2018

Darcy seaduse kasutuse piirid.​ Darcy seadus kehtib laminaarsel voolamisel. Üldreeglina filtratsioonivoolude korral on laminaarsuse nôue täidetud. Turbolentse voolamise korral, näiteks lõhelistes kivimites, jämedateralistes kruusades kasutatakse ruutvôrrandit Darcy seadus on kasutatav statsionaarse voolamise korral arvestamata vooluosakest inertsi. Dracy seadusest tuleneb, et vool poorses keskkonnas toimub ka lôpmatult väikeste rôhugradientide korral. 14. Elu areng mesosoikumis Mesosoikum ehk Keskaegkond oli eelviimane geoloogiline aegkond; algas 250 miljonit aastat tagasi ja lõppes 65,5 miljonit aastat tagasi; järgnes​ Paleosoikumile​ ja eelnes​ Kainosoikumile​. Mesosoikum jaguneb kolmeks:​ Triiase​,​ Juura​ ja​ Kriidi​ ajastuteks. Mesosoikumi mereelustikus said selgrootuist valdavaks mitmesugused molluskid, moodsamad korallid ja merisiilikud​, selgroogseist​ pärisluukalad​).

Geoloogia ja hüdrogeoloogia
Maa kui süsteem
41
docx

Maa kui süsteem

SISUKORD 1.MAA KUI SÜSTEEM................................................................................................................... 2 2.MAA TEKE JA ARENG................................................................................................................ 3 3.MAAKERA TEKE........................................................................................................................ 3 4.GEOLOOGILINE AJASKAALA...................................................................................................... 4 5.MAA SISEEHITUS...................................................................................................................... 6 6.LAAMTEKTOONIKA................................................................................................

Geograafia
Biogeograafia
34
docx

Biogeograafia

Fülogeograafia mõiste · Fülogeograafia on evolutsiooniliste muutuste sidumine absoluutse aja ja geograafilise asukohaga. · Metoodiline lähendus, mille käigus otsitakse liikide tänapäevaste levikute algpõhjuseid ajalooliste protsesside hulgast; fülogeneesipuude ruumiline analüüs, kus uuritakse ajalooliste tegurite mõju geneetiliste liinide geograafilisele levikule. Kolm fundamentaalset biogeograafilist protsessi: · taksonite teke · taksonite väljasuremine · taksonite levimine Taksonite tekke mehhanismid: · mutatsioonid ­ alleelide varieeruvus · geneetiline triiv ­ juhuslik muutus alleelide sagedustes populatsiooni järgmistes põlvkondades · looduslik valik ­ teatud geneetilise koodiga isenditel on suurem tõenäosus järglasi anda · geenivoog ­ geenide sisseränne teistest populatsioonidest · asutaja efekt ­ väike valik alleele paneb aluse uuele populatsioonile

Geograafia
Kordamine geograafia kontrolltööks
17
docx

Kordamine geograafia kontrolltööks

Kordamine geograafia kontrolltööks Maa kui süsteem ­ isereguleeruv süsteem, ainete ringlus suletud ruumis. Omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. Maa sfäärid: 1) Atmosfäär ­ Õhkkond 2) Hüdrosfäär ­ Maa atmosfääri ja litosfääri vahel ning osaliselt nende sees paiknev katkendlik sfäär, mille moodustab vedelas ja tahkes olekus vesi. 3) Litosfäär ­ Välimine kivimiline Maa kest. 4) Pedosfäär ­ Mullad 5) Biosfäär ehk biogeosfäär ­ Elavad organismid, maastik.

Geograafia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun