Praktiline töö: juhtkoe uurimine (0)

Praktiline töö: juhtkoe uurimine
Eesmärk: jälgida vee ja selles lahustunud ainete liikumist mööda taime varre juhtkudesid.
Taustinfo: 1. Kuidas ained taimes liiguvad? Miks on see vajalik?
Taimedes transporditakse eluks vajalikke aineid taimemahla abil.
 Loomadel paneb vere ringlema süda. Taimedel puudub selline “pump”.
Vett ja mineraalaineid saavad taimed juurtega. Vesi tungib taimejuurtesse ja see surutakse suure jõuga taime soontes ülespoole.
Lehtede pinnalt aurab vesi pidevalt ära.
Võrreldes inimese üheainsa ringesüsteemiga on taimedes kaks erinevat “torustikku” - sooned ja sõeltorud.
Sooned ja sõeltorud moodustavad taimede juhtkoed, mis on eriti tugevalt arenenud taime varres.     
Mööda sooni liiguvad mullast üles taime lehtedesse vesi ja mineraalained . Sõeltorudes liiguvad taime teiste organiteni lehtedes valmistatud toitained.
Soontes on rakkude vahelised seinad täielikult lahustunud. Lehtedesse, õitesse ja viljadesse tungivad
Sõeltorude rakkude vahelised seinad meenutavad sõela juhtkoe kimbud mida näeme leheroodudena.
2. Mis on juhtkude ? Mis on juhtkimbud ? Mis on nende ülesanded taimes?
Juurt ümbritseb kattekude . Kattekude kaitseb teisi kudesid nii vigastuste kui ka haigustekitajate eest. Selle pinnal moodustuvad juurekarvad. Kesksilindris asuvad juhtkoed, milles toimub ainete transport. Vesi ja selles lahustunud mineraalained liiguvad mööda puiduosa juhtkudet taime maapealsetesse organitesse ja fotosünteesil moodustunud orgaanilised ained transporditakse niineosa kaudu erinevatesse taimeosadesse.
Juhtkimbud asuvad kesksilindris kas ühe korrapärase ringina (kaheidulehelised) või korrapäratult laialipillatuna (üheidulehelised). Nende arv sõltub taimeliigist ning kasvutingimustest.
3. Kuidas mõjutavad ainete liikumise kiirust varres järgmised tegurid:

Vee pindpinevus , kapillaarsus
Vedeliku liikumisel on oluline rohke kapillaarsus, et vesi oleks suuteline jõudmaks alumistest juurte otstest tipmiste lehtedeni välja.

Taimeliik
Teatud taimedel liiguvad ained kiiremini, kuid mõned vähem kapillaaride ja rohkem puitunud vartega taimedes liiguvad ained aeglasemalt.

Vee /keskkonna temperatuur
Vesi aurab igal temperatuuril. See tagab taimes püsiva tõusva veevoolu, mis on taimele vajalik. Vee aurumise abil reguleerivad taimed oma temperatuuri.

Õhuniiskus
Kui see on suur, siis kindlustab see taimede vee- ja ainevarustust. See on taimedele vajalik, kuna madala aastaringse õhuniiskusega kliimas suudavad elada vähesed taimed.

Valgus
Ilma valguseta poleks võimalik taimedel fotosünteesida. Valgus ka tagab taimedele elu.

Fotosüntees
Taimede kasvuks ning arenguks vajalik, kuna selle käigus tekivad suhrkud ja tselluloos , millest tekivad taimede jaoks vajalikud rakud .
Kasutatud allikad infoks: http://bio.edu.ee/ , http://www.e-ope.ee/ ning http://www.aiasober.ee/
Uurimisküsimus: Kui kõrgele tõusevad vesi ja selles lahustunud ained varres 24 tunni jooksul, 48 tunni jooksul harilikus vees ja värvitud vees hoitud taimede vartes? Millised muutused toimuvad selle käigus taime erinevate osade ja juhtkimpudega?
Hüpotees (oletatav vastus uurimisküsimusele, peab sisaldama põhjendust, mis põhineb taustinfol):
Vesi ja selles lahustunud ained liiguvad 24 tunni jooksul mööda vart taime kõikidesse osadesse, 48 tunni jooksul muutub kõigi taimeosad värv vastavalt vette lisatud värvile, sest taim vajab fotosünteesiks vett, ka toimub pidevalt taime pinnalt aurustumine.
Muutujad:
sõltumatu muutuja (tegur, mis mõjutab töö tulemust , mat – x- teljel ):
must tušš
sõltuv muutuja (tegur, mis muutub katse käigus sõltumatu muutuja tõttu ja mille muutust jälgitakse, mat – y-teljel):
varre värvunud osa kõrgus,
taimeosadega toimunud värvimuutus
kontrollitavad muutujad (tegurid, mis on kõikide katseobjektide jaoks samad, mõjutavad katse tulemust kaudselt, kõiki võrdselt, on mõõdetavad):
temperatuur (22-24 kraadi C),
õhuniiskus,
valgustatuse tase (13 t päevavalgus ja päevavalguslampide valgus, öösel pime)
taimeliik (märtsikelluke ja maikelluke )
vee hulk anumas (100-200ml)
Töövahendid:
kaks klaasi, must tušš, neli lõikelille, kaks puuoksa, lõikelaud, nuga, joonlaud
Töö käik: (kirjutatakse käskivas või umbmäärase kõneviisiga)
1. Pane mõlemasse klaasi/anumasse võrdselt kraanivett, ühte lisa tinti või akvarelli, nii et vesi tugevalt värvub
2. Aseta mõlemasse anumasse kaks ühesugust lõikelille või puuoksa
3. Lase 24 tundi seista ja vaata, mis taimedega juhtunud on. Kirjuta tabelisse, mida märkad
4. Lase taimi veel 24 tundi seista ja vaata uuesti. Lõika ühe värvises vees olnud taime varre altosa risti pooleks ja joonista vihikusse, milline näeb välja varre ristlõige
5. Lõika kõik taimevarred keskelt pikuti pooleks ja uuri neid. Mõõda võimalusel joonlauaga, kui pikk osa on värvunud.
Ristlõikega varre värvunud osa pikkusele liida äralõigatud taimevarre tüki pikkus. Kirjuta tulemused tabelisse.
6. Võimalusel tee nähtust fotod
Tulemused
Tabel 1) 42 tunni jooksul puhtas vees ja värviga vees hoitud lõikelilledega toimunud muutused
värvita anum
värviga anum
aeg
taimeosadega toimuvad muutused
Märtsikelluke
Maikelluke
Märtsikelluke
Maikelluke
 
Värv jm omadused
 Varrel üks kellukas
 Kergelt mürgine
 Vars roheline
 Levinud ilutaim
 
Värv jm omadused
 Õis valge, otstes kollakas
 Õis on valge
 Õis ~2,5 cm
 Varrel üks kellukas
 19:26, ~42h möödas
värvunud osa pikkus varres (mm) +/-o,5mm
 -
 -
 41 mm
16mm 
19:26, ~42h möödas
Terve taime varre pikkus (mm) +/- 0,5 mm
136mm
104mm
131mm
113mm
Joonis 1. Värvunud varre ristlõige juhtkimpudega. (joonista vastavalt tööjuhend p 4-le)
Tabel 2. Värviga anumas hoitud lõikelille/oksa varre pikkuse ning värvunud osa suhe
Märtsikelluke
Maikelluke
keskmine
lille /oksa varre pikkus (mm) +/- 0,5mm
136 mm
104 mm
120 mm
värvunud osa pikkus varres (mm) +/- 0,5mm
41 mm
16 mm
28,5 mm
Varre värvunud osa suhe lille/oksa terve varre pikkusesse(%)
~30%
~15%
~23%
41 X 100 / 136 = 30,147 (%)
16 X 100 / 104 = 15,384 (%)
136 + 104 / 2 = 120 (mm)
41 + 16 / 2 = 28,5 (mm)
28,5 X 100 / 120 = 23,75 (%)
Varre värvunud osa suhe taime varre pikkusesse(%) arvutamisel kasutan järgmist valemit:
Varre värvunud osa suhe taime varre pikkusesse(%) =Värvunud osa pikkus (mm) x 100/ terve varre pikkus (mm)
Keskmiste väärtuste arvutamisel kasutan järgmist valemit:
Keskmine väärtus=(Väärtus 1+ väärtus 2)/2
Analüüs. Siin on arutelu tulemuste põhjal, mis peaks vastama uurimisküsimusele ja toetab või lükkab ümber esitatud hüpoteesi
Tabel 1 ja 2 põhjal saab väita, et erinevates taimedes võib toimuda värvumine teistsugusel kujul ning erineva kiirusega. Selle põhjuseks on, et juhtkimbud paiknevad ebaühtlaselt.
Kuna ei suutnud tuvastada puhtas vees hoitud taimede värvumist läbipaistvuse tõttu, siis otsustasin andmeid selle tõttu mitte kirja panna. Küll aga uurimistöö põhjal võin järeldada, et värvita vees on liikumine kiirem just puhtuse ning puuduvate üleliigsete lisaainete tõttu. Puhtas vees asuvad taimed nägid ka tunduvalt värskemad välja.
Joonis 1 põhjal võib järeldada, et ained liikusid varres ülespoole mööda juhtkimpe, mis asuvad varres ning paiknevad korrapäratult.
Sellest järeldub, et vaadeldud taimed märtsikelluke ja maikelluke kuuluvad üheiduleheliste õistaimede klassi, sest neil on palju sellele klassile vihjavaid tunnuseid.
Hinnang tööle
Katse sooritamine oli minu arvates lihtne. Eriti edukaks pean lillede vastupidavust, mida jätkus mitmeks päevaks. Kuna hoidsin lilli akna juures pideva värske õhu juurdevoolu tõttu, siis lilled ei närtsinud katse lõpuni.
Lillede lahti lõikamisel olid varred küllaltki peenikesed, kuid suutsin ilma suurema vaevata siiski katse edukalt sooritada ilma vigadeta. Üritasin ka uurida värvunud oksa, kuid seda edukalt lahti lõigata koduste vahenditega ei olnud võimalik.
Sain teada, kuidas liiguvad ained taimes ning kuidas mõjutavad välistegurid taime siseelu. Tuletasin enda jaoks meelde ka mõiste kapillaarsus ning sain teada, et seda põhjustab molekulaarjõudude mõju tasakaalus oleva või liikuva vedeliku vabale pinnale.
Katse alustamine – 9.aprill.2011
Katse lõpetamine – 11.aprill.2011
'