Kooslus ja ökosuhted (0)

Bioloogia - Bioloogia

1 Hindamata

Kooslus

Kooslus – kõik elusorganismid , kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil /samal ajal samas kohas)
Ökosuhted ehk ökoloogilised suhted – on organismide suhted üksteisega ja keskkonnaga
Sünökoloogia – uurib populatsioonide omavahelisi suhteid ning uurib koosluste ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid

Ökosuhted:
Ainult ühele osalisele kasulik/kahjulik:

Kommensalism, amensalism, antibioos , kisklus , parasitism

Mõlemale kasulik:

Sümbioos, protokooperatsioon, mutualism

Mõlemale kahjulik:

Konkurents

Mõlemale neutraalsed:

Neutralism

Mõlemale osalisele neutraalsed suhted (0/0): ei mõjuta üksteist ei pos ega neg. Ei vaja teineteist. Näiteks jänes ja seen . Neutralism

Mõlemale osalisele kahjulikud suhted (-/-):

Antibioos – üks liik mõjub teisele pärssivalt eritiste või laguainete vahendusel. Bakterid .
Konkurents – ei vaja üksteist, liigisisene ja liikidevaheline, vahetu või ressursi kaudu. Näiteks taimed valguse pärast, loomad partnerite saamisel.

Ainult ühele osalisele kasulikud või kahjulikud suhted (0/+-):

Kommensalism – üks saab kasu, teisele kahjutu või kahjulik

Kisklus (+/-) – üks saab kasu, teine saab kahju. Kiskja/ohvri suhe. Kiskjale on ohver vajalik.

Allelopaatia (+/-) – eri liiki taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega, keemilised mõjutused, mis ühele liigile on kasulikud ja teisele kahjulikud. Taimedel.

Parasitism (+/-) – üks saab kasu, teine saab kahju. Parasiit / peremees suhe. Peremees on parasiidile tähtis, parasiit peremehele mitte.

Amensalism (0/-) – üks liik takistab või pidurdab teist liiki, aga ise sellest kasu ei saa

Mutualism (sümbioos=kooselu, +/+) – molemale kasulik ja vajalik. Mükoriisa (seen ja taim), samblik ( vetikas ja seen), tolmeldamine ( putukas ja taim).

Mükoriisa – Seene kasu: saab orgaanilist ainet/toitu. Taime kasu: saab vett.
Samblik – Vetika kasu. Seene kasu.
Tolmeldamine – Putuka kasu: toit. Taime kasu: levikualad suurenevad ja paljunemine.

Koosluste mitmekesisus .

Liigiline mitmekesisus ( eluvormid , liigid).

Struktuurne mitmekesisus: suuruseline, funktsionaalne e talituslik (toiduahel, toiduvõrk, infovahetus), ajaline (ööpäeva – ja aastarütmid), ruumiline e paigutuslik ( jaotumus , taimekoosluste horisontaalstruktuur)

Geneetiline mitmekesisus

Dominant – mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim liik. Taimekoosluse dominandid leitakse katvuse või biomassi järgi. Loomakoosluses leitakse dominandid enamasti loomarühmade jaoks eraldi.
Servaefekt – selgeid piire koosluste vahel looduses enamasti ei ole või on neid võimatu eristada.
Ökoton – kahe järsult erineva maastiku või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast mitmekesisem või liigirikkam kui kumbki neist, nn servaefekt.
Koosluste üleminekute iseloomustamiseks kasutatakse mõisteid kontiinum ehk pidevus ja diskreetsus ehk katkendlikkus .
Taastumised e demutatsioonid – toimuvad juhul kui kooslus on tugevalt häiritud mingi loodusõnnetuse, sageli inimtegevuse tagajärjel. Kui vaibub häiriva teguri otsene mõju, algab looduslik taastumine , aja jooksul taastub algne või pisut vaesem kooslus.
Suktessioon e koosluste vahetus – ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul, on seotud koosluse koosseisu ja struktuuri pöördumatu ümberkujunemisega ning viivad uued koosluse kujunemiseni. Nt koduaed .
Primaarne suktsessioon – koosluste vahetus algab tühjalt kohalt nagu liivaluited, uus vulkaaniline pinnas, kaljud või jää alt vabanenud pinnas
Sekundaarne suktsessioon – koosluste vahetus algab kohas, kust esialgne kooslus on mingil põhjusel (tuli, üleujutus, torm, metsaraie ) hävinud
Autogeenne suktsessioon – koosluste vahetust põhjustavad sisemised tegurid, nt pinnase kinnistumine , mullateke , taimede varjutamine teiste taimede poolt
Allogeenne suktsessioon – koosluste vahetust põhjustavad välistegurid, nt kliima, maakerge , setete kuhjumine
Kliimakskooslus – püsivas olekus kooslused . See, mis jääb, ei muutu. Kliimakskooslus on väga aeglase arenguga kooslus. Kooslused, millel esinevad sagedased häiretegurid, ei jõua kunagi kliimakskoosluseni.

.ODT Laadi alla originaalfail 3 lk · .odt · 4 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-05-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

4 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

krissu97 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

docx

Ökoloogia kordamis küsimused 18/19

Gaia hüpotees poolteaduslik vaade, mis väidab, et planeet Maa tervikuna funktsioneerib kui elav organism Kõikide elusorganismide ühised tunnused 1. Rakuline ehitus 2. Aine- ja energiavahetus 3. Stabiilne sisekeskkond 4. Paljunemisvõime 5. Arenemine 6. Reageerimine ärritustele Eluslooduse organiseerituse tasemed Aatom - molekul(vesi) - makromolekul(valk) - organel - rakk !elus! - kude(sidekude) - organ - elundkond - organism populatsioon - liik - kooslus - ökosüsteem - biosfäär Eluslooduse süstemaatika. Domeen - riik - hõimkond - klass - selts - sugukond - perekond liik Abiootilised keskkonnategurid ja nende mõju taimedele ning loomadele. Abiootilised tegurid eluta looduse tegurid, st keskkond * Päikesevalgus * Temperatuur * Sademed * Tuul * Happesus (pH) * Toitainete sisaldus * Veereziim * Rõhk * Tuli Biootilised tegurid eluslooduse tegurid, st organismidevahelised suhted * Sümbioos * Kommensalism * Parasitism * Kisklus

Ökoloogia

doc

Ökoloogia lühikonspekt

rinde jaoks eraldi loomakoosluses leitakse dominandid enamasti loomarühmade (suuruse, süstemaatika või funktsionaalse) jaoks eraldi Ökoton kahe järsult erineva maastikuosa või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist (servaefekt). · Taastumised e. demutatsioonid toimuvad juhul, kui kooslus on tugevalt häiritud mingi loodusõnnetuse, sageli inimtegevuse tagajärjel. Kui vaibub häiriva teguri otsene mõju, algab looduslik taastumine. · Suktessioon e. koosluste vahetus ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul, on seotud koosluse koosseisu ja struktuuri pöördumatu ümberkujunemisega ning viivad uue koosluse kujunemiseni. · Primaarne suktsessioon koosluste vahetus algab tühjalt kohalt nagu liivaluited, uus

Ökoloogia

docx

Ökoloogia eksam 2017

1. Ökoloogia sisu ja mõiste. Ökoloogia teadusharud. Populatsioon, kooslus, ökosüsteem, biosfäär. Gaia hüpotees. Ökoloogia mõiste – Ökoloogia uurib elusorganismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Ökoloogia teadusharud Autökoloogia (organismiökoloogia) – uurib liigi ja keskkonnategurite vahelisi suhteid Demökoloogia (populatsiooniökoloogia) – uurib populatsioonide ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid Sünökoloogia (koosluste ökoloogia) – uurib populatsioonide omavahelisi suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid

Ökoloogia

doc

ökoloogia lühikonspekt

ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat · Sünökoloogia (community ecology) enamasti kasutatakse koosluste ökoloogia nimetusena. Uurib populatsioonide omavahelisis suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste suhteid (energiavood, toiduahelad, produktiivsus, suktsessioonid, koosluste struktuur ja dünaamika). Termin: Schröter, Kircher 1902, Gams 1918 · Kooslus (biotsönoos) kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil või liigid, mis esinevad koos ja interakteeruvad. · Geoökoloogia e. Maastikuökoloogia (landscape ecology) - ökoloogia ja maastikuteaduse piiriteadus, mis uurib maastikuüksuste ökosüsteemide siseseid ja vahelisi suhteid ning maastiku aineringet ja energiavoolu, lähtudes organismide ja nende koosluste kohta tehtud uuringuist. G. annab aluse maastikuhoolduse ja

Ökoloogia

doc

Ökoloogaia lühikonspekt

ÖKOLOOGIA Ökoloogia arvestus on 2 hes osas. 1. osas on mõisted ja 2. osas tuleb mõisted kokku vedada, võib kasutada materjaale. Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus Mõisted: seletus (1 punkt) Näide (1 punkt) 1. Ökoloogia 2. populatsioon 3. kooslus 4. ökosüsteem 5. biosfäär 6. abiotilised keskkonnategurid 7. sünergism 8. Populatsiooni tihedus 9. Populatsiooni kandevõime 10. Elustrateegia 11. Dominantliik 12. Servaefekt 13. ? 14. Kohanemine 15. Õkonišš Rakuhingamine Fotosõntees 1,2,3 troofilisus tase Süsinikuringlemine ökosüsteemis Veeringlemine ökosüsteemis Energialiikumine toiduahelas Toitaineteliikumine toiduahelas Masing, V

Ökoloogia

doc

Ökoloogia lühikonspekt

Ökoloogia

docx

Ökoloogia loengu materjal

Taimekoosluse dominandid leitakse katvuse või biomassi järgi, harilikult iga rinde jaoks eraldi Loomakoosluses leitakse dominandid enamasti loomarühmade jaoks eraldi Servaala ehk ökoton kahe järsult erineva maastiku või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja seetõttu on liigirikkam (servaefekt) Taastumine ehk demutatsioon tugev häiring, taastub algne või vaesem kooslus Suktsessioon ehk koosluse vahetus pöördumatu ümberkujunemine, mis toimub sadade kuni tuhandete aastate jooksul, muutub koosluse koosseiss ja struktuur, kujuneb uus kooslus Autogeenne koosluse sisesed tegurid Allogeenne välistegurite toimel Kliimakskooslus püsivas olekus, väga aeglane areng, sagedaste häiringutega 4. loeng Orgaanilised ühendid süsinikuühendid, elusorganismide elutegevuse käigus moodustuvad ja keerulise ehitusega Üle 70 bioelemendi, talituseks 27

Ökoloogia

pdf

Ökoloogia arvestus

Väävel - Peamine varu maakoores - kips, mullas ja veekogudes sulfaat ja vees lisaks H2S ja S. Atmosfääris vääveldioksiid SO2 ja divesiniksulfiid H2S, on oluline aminohapetes ja bakteriaalses ainevahetuses. Ökoton ehk servaala: - kahe järsult erineva maastiku või koosluse siirdevöönd; - sisaldab mõlema elemente; - seetõttu mitmekesisem/liigirikkam - servaefekt Taastumine ehk demutatsioon – tugev häiring (inimene, loodusõnnetus), taastub algne või vaesem kooslus Suktsessioon ehk koosluse vahetus – pöördumatu ümberkujunemine - Ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul; - Muutub koosluse koosseis ja struktuur; - Pöördumatu ümberkujunemine; - Kujuneb uus kooslus - Autogeenne – tänu koosluse sisestele teguritele (pinnase kinnistumine, mullateke, varjutus) - Allogeenne – välistegurite toimel (kliima, maakerge, setted)

Ökoloogia ja keskkond

Rohkem sarnaseid