Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Nimetu (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • MIS ON TARNEAHELA JUHTIMINE?
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool
Ä11
TARNEAHELA JUHTIMISE OLEMUS
Referaat
Mõdriku
2012
Sisukor
Sissejuhatus 3
1.Mis on tarneahela juhtimine? 4
1.1Tarneahela juhtimise konseptsioon 4
1.2Tarneahela mõõdikud 5
1.3Äriprotsesside integreerimine ja juhtimine üle tarneahela 7
Kokkuvõte 9
Kasutatud kirjandus 10
Sissejuhatus 3
1 Mis on tarneahela juhtimine? 4
1.1 Tarneahela juhtimise konseptsioon 4
1.2 Tarneahela mõõdikud 5
1.3 Äriprotsesside integreerimine ja juhtimine üle tarneahela 7
Kokkuvõte 9
Kasutatud kirjandus 10

Sissejuhatus


Viimase tosina aasta jooksul on konkurents kui selline palju muutunud. Turupositsiooni pärast ei võitle mitte enam ainult organisatsioonid , vaid üksteisega on hakanud konkureerima terved tarneahelad . See on toonud kaasa muutused ka juhtimises. Ettevõttekeskne juhtimine on asendumas protsessipõhise firmadevahelise juhtimisega, kus pearõhk lasub usaldusel, koostööl ja tihedatel isiklikel sidemetel. Seda uuenenud juhtimisliiki võib nimetada ka tarneahela juhtimiseks (supply chain management ).(Rannus,R.2003)
  • Mis on tarneahela juhtimine?


    Tarneahela juhtimine hõlmab kõik hankimise, ostmise ja töötlemisega seotud tegevused ning kõik logistika juhtimistegevused . Samuti kuulub tarneahela juhtimise alla olulise osana tegevuse kooskõlastamine ning koostöö tarneahela partneritega, kelleks võivad olla tarnijad , vahendajad, kolmanda poole logistikateenuse osutajad ja kliendid. Oma põhiolemuselt integreerib tarneahela juhtimine pakkumise ja nõudluse juhtimise ettevõttesiseselt ja ettevõtete vahel. See on integreeriv funktsioon, mille esmaseks vastutusalaks on peamiste ärifunktsioonide ja –protsesside ühendamine ettevõttesiseselt ja ettevõttevaheliselt tihedalt seotud ning kvaliteetselt toimivaks ärimudeliks. See hõlmab kõik juba mainitud logistika juhtimistegevused, samuti tootmistegevused ning on suunatud protsesside ja tegevuste kooskõlastamiseks turunduse, müügi, tootearenduse, finantsjuhtimise ja infotehnoloogiatega. (Kiisler 2011: 101)
    Põhimõtteliselt on tarneahela juhtimine logistikasüsteemi laiendamine väljapoole ettevõtte organisatsioonilisi piire . Tarneahela keskseks tegevuseks on tellimuste täitmise protsess. See hõlmab toote tellimise , tootmise ja kohaletoimetamise koos kaasnevate rahaliste tegevustega. (Kiisler 2011: 101)
  • Tarneahela juhtimise konseptsioon


    Enamikku ettevõtteid saab kirjeldada viie funktsiooniga ost, tootmine, transport, ladustamine , müük (Joonis 1. Tarneahela juhtimine – erinevate voogude koordineeritud juhtimine). Traditsiooniliselt on neid funktsioone käsitletud teineteisest eraldatuna. See aga tähendab üksikute osade optimeerimist, mis tihti tervikut ei optimeeri. Tarneahela juhtimise kontseptsioon hõlmab endas nimetatud funktsioonide “ühendamist. See tähendab omakorda, et kõik osakonnad teevad olulisi otsuseid kogu ahelat ja ettevõtet, mitte vaid oma osakonda silmas pidades. Üksikute tegevuste, nagu ost, transport jne optimeerimine ei tähenda sageli terviku seisukohalt paremat tulemust. On teada palju näiteid, kus vaid oma osakonna tulemuste paranemine kulude vähendamise abil on kaasa toonud kulude tõusu koguahelas. ( Palm , R. 2003)
    Joonis 1. Tarneahela juhtimine – erinevate voogude koordineeritud juhtimine.
  • Tarneahela mõõdikud


    Ettevõtted, kus ei toimu õiget tarneahela juhtimist, elavad justkui päev korraga. Sageli puudub juhtivtöötajail strateegiline nägemus ja ellujäämise nimel tegeldakse igapäevaselt ”tule kustutamisega”. Tavaliselt ei viida nendes firmades läbi võrdlusuuringuid ( benchmarking ), vaid kasutatakse ainult erinevaid mõõdikuid ja tunnusarve. See ei ole iseenesest väär, kuid probleemiks on asjaolu, et sageli kasutatakse ka situatsioonis mittesobivaid mõõdikuid.
    Olukorras, kus toodete elutsüklid lühenevad ja uusi tooteid arendatakse üha enam ning üha kiiremini ning pidevalt tekib uusi turge, kajastab prognoosimine seda, mis toimus minevikus. Tarneahelad on pikad ja see muudab keerukaks tarneahelate toimingute viimise kooskõlla nõudluse muutumisega turul. Tarneahela juhtide ees seisab tõsine väljakutse hallata tõhusalt tarneahela taktikaid, protsesse, logistikatehnoloogiaid ja inimressursse.
    Tarneahela juhtimisel võivad olla suureks abiks kuludega seotud mõõdikud. Nendeks on traditsiooniliselt hangetega seotud veokulud, jaotusvedude kulud, säilituskulud, kauba käsitlemise ja hoiustamise kulud ning kaubaga seotud kapitali- ja riskikulud. Lisaks on oluline teada täpselt logistika kogukulude suhet müügikäibesse ja logistika kogukulude osa kõikidest kuludest.
    Kahjuks ei näita ükski neist mõõdikuist üksi tarneahela toimimise tõhusust. Mõõdikute ülesandeks on kajastada seda, kui hästi või halvasti ettevõte töötab. Kulud ei kajasta tegevust ennast, vaid peegeldavad nende resultatiivsuse üht väga olulist külge. Kulude ja toimingute tulemuste vahel võib olla otsene seos, kuid alati ei pruugi olla. Põhjuseks tõsiasi, et tarneahelas ja väljaspool seda toimivad erinevad sise- ja välistegurid, mis võivad mõjutada tarneahelas kajastuvaid kulusid . Mitmed kulud tarneahelas ei sõltu üleüldse sellest, kuidas tarneahel töötab, vaid sellest, kuidas ahel on disainitud . Nii määratakse veokulude suurused ostukohtade kaugusega ja Incoterms tarneklauslitega.
    Paremini on juhtitav jaotuslogistika kulu. Seda on võimalik muuta muutes saadetise suurust, tarnete sihtkohti, pakkimisviisi jne. Säilituskulud hankelogistikas on sõltuvad otseselt tellimuste suurusest ja tellimise sagedusest, mistõttu on neil arvestatav tarneahela sisene mõju selle kogukuludele.
    Tarnevõime võiks olla üheks tarneahela toimimist iseloomustavaks mõõdikuks, kuid probleem on selles, et see logistiline suurus kajastab ainult kas probleemide tekkimist või mitte tekkimist logistilisel teenindamisel. Seda ei saa kasutada tarneahela juhtimise kõrgematel tasanditel.
    Kahjujuhtumite ja reklamatsioonide arv jälgitaval perioodil on sarnane mõõdik tarnevõimega. See kajastab pakkimise, kauba käsitlemise ja vedamise probleeme, millel pole seost tarneahela toimimise täiustamisega. Samuti pole tegemist mõõdikuga, mida saaks kasutada üle kogu tarneahela.
    Perfektne tarne on kombinatsioon järgmistest mõõdikutest :
    • koguseliselt täielikult täidetud ja üle antud
    • õigeaegselt tarnitud
    • korrektsete dokumentatsiooniga tarnitud
    • kokkulepitud tingimustel, vigastamata tarnitud (kahjustumata, kaotsi minemata, klient ei ole vastuvõtust keeldunud jne)

    Mõõdikut saab kasutada nii ettevõtte tulemuslikkuse hindamiseks kliendi tellimuste täitmisel kui ka tarnija hindamiseks ostutellimuste täitmisel. Mõõdikul on mitmeid kriteeriume, mis peavad olema perfektse tarne puhul kõik täidetud.
    Kasulikuks ajakriteeriumi mõõdikuks tarneahelas on tarnetäpsus, mis iseloomustab pikemal perioodil paljude tarnete hälvete aritmeetilise keskmisena tarnijapoolset tarnimise ajalubadusest kinnipidamist.
    Parimateks mõõdikuteks tarneahelas on kvaliteedimõõdikud, millega saab anda hinnanguid nii tarneahela toimimise kohta tervikuna kui ka selle üksikute lülide kohta. Nende kaudu saab hinnata kulude õigustatust, tarneahela strateegia ja taktikate sobivust ning tarneahela tulemuslikkust tervikuna. Need aitavad avastada nõrku kohti protsessides ja teha protsessiparandusi, teha vajadusel otsuseid töökorralduse ja kasutatavate tehnoloogiate muutmiseks. ( Tulvi , A. 2010)
  • Äriprotsesside integreerimine ja juhtimine üle tarneahela


    Tarneahela liikmed on iseseisvad ettevõtted iseseisva organisatsioonilise struktuuriga, tehes samas liikmete funktsioonide vahelist koostööd ja kooskõlastades oma tegevust järgmistes äriprotsessides:
    • Kliendisuhtehaldus (customer relationship management) – vastutusalaks on kliendisuhete arendamine ja nende hoidmine, kaasa arvatud toote- ja teeninduslepingute sõlmimine ettevõtte ja selle klientide vahel.
    • Klienditeeninduse korraldus (customer service management) – vastutusalaks ettevõtte operatiivsuhtlus klientidega, kaasa arvatud toote- ja teeninduslepingute täitmise korraldus.
    • Nõudluse juhtimine ( demand management) – vastutusalaks tasakaalu tagamine klientide vajaduste ja tarneahela võimaluste vahel.
    • Tellimuste täitmine ( order fulfillment) – vastutusalaks kõik tegevused, mis on vajalikud klientide vajaduste kindlaksmääramiseks, logistika korraldamiseks ja klientide tellimuse täitmiseks.
    • Tootmisvoo juhtimine ( manufacturing flow management) – vastutusalaks kõik tegevused, mis on vajalikud toodete liikumisel lävi tootmisprotsessi(de) ja tootmistegevuse paindlikkuse tagamisel tarneahelas.
    • Tarnijasuhtekorraldus (supplier relationship management) – vastutusalaks suhete arendamine ja hoidmine tarnijatega, kaasa arvatud ettevõtte ja tarnijate vaheliste toote- ja teeninduslepingute sõlmimine.
    • Tootearendus ja turuletoomine (product development and commercialization) – vastutusalaks uute toodete väljatöötamine ja turuletoomine koostöös klientide ja tarnijatega.
    • Tagastuse haldamine ( returns management) – kõik tegevused, mis on seotud tagastuse ja tagastuslogistikaga. (Kiisler, 2011: 102-103)

    Joonis 2. Tarneahela juhtimine: äriprotsesside lõimimine ja juhtimine.

    Kokkuvõte


    Alates 1970-ndatest on logistika ja selle edasise evolutsiooni vormi: tarneahela juhtimise põhimõtete kasutamine organisatsioonide tegevuspraktikates pidevalt laienenud. Tarneahela juhtimise kasvavat tähtsustamist on põhjustanud eelkõige sellised makromajanduslikud arengusuunad , nagu seda on üleilmastumine (k.a rahvusvahelistumine), klientide nõudlikkuse kasv, konkurentsi teravnemine , spetsialiseerumise süvenemine, toodete ja teenuste sortimendi laienemine ning elutsüklite lühenemine. Kõik mainitud trendid on sundinud organisatsioone pöörama kasvavat tähelepanu materiaalsete voogude liikumise korraldusele, tellimuste täitmise kiirusele, täpsusele ja paindlikkusele, varude ja hangete optimeerimisele – valdkondadele, mis kuuluvad tarneahela juhtimise vastutusalasse. Samuti on tarneahela juhtimise tähtsuse kasv toetanud info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate arengud .
    Tasemel tarneahela juhtimist loetakse tänapäeval suurtes organisatsioonides esmaseks eelduseks konkurentsieelise saavutamisel.

    Kasutatud kirjandus


  • Rannus, R. 2003. Maagiline tarneahela juhtimine – [WWW] URL http://www.director.ee/maagiline-tarneahela-juhtimine/ (30.09.2012)
  • Kiisler, A. 2011. Logistika ja tarneahela juhtimine. Tallinn. TTÜ Kirjastus.
  • Palm, R. 2003. Suurema tuluni jõuab läbi tarneahela juhtimise – [WWW] URL http://leht.aripaev.ee/?PublicationId=464dc490-fb94-4024-9b75-258ddc8543a9&articleid=46249&paperid=F598D7C2-A8EC-4A07-AA4F-F0DD892D23E0 (30.09.2012)
  • Tulvi, A. 2010. Tarneahela mõõdikud – [WWW] URL http://www.logiproff.com/index.php?lang=est&main_id=56&id=189 (30.09.2012)
  • Vasakule Paremale
    Nimetu #1 Nimetu #2 Nimetu #3 Nimetu #4 Nimetu #5 Nimetu #6 Nimetu #7 Nimetu #8 Nimetu #9 Nimetu #10
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-10-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor badgirl4ever Õppematerjali autor

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Tarneahela olemus referaat
    15
    odt

    Tarneahela olemus/referaat

    Järvamaa Kutsehariduskeskus MÜÜGIKORRALDUS 1 Anu Salujärv TARNEAHELA OLEMUS Referaat Juhendaja: Aili Kendaru Paide 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................lk 3 1.Kuidas jaguneb logistika...................................................................................lk 4 1.1.Logistika ja tarneahel...................................................................................lk 4 1.2.Tarneahela logistilised omadused.................................................................lk 5 2.Mis on tarneahel................................................................................................lk 6 2.1.Tarneahelate juhtimine.................................................................................lk 7 2.2.Tarneahelate juhtimise funktsioonid ja võtmetegevused.............................lk 8 2.3.Tarne

    Logistika
    Logistikaõpik
    24
    pdf

    Logistikaõpik

    1 LOGISTIKA ÜLESANDED JA MISSIOON 1.1. Logistika ajaloost Logistika kui käsitööndust ja kauplemist teenindav valdkond on eksisteerinud juba mit- meid aastatuhandeid. Kaupu transporditi juba kauges minevikus laevade ja veoloomadega, algul härgade ja kaamelite, hiljem hobustega. Kasutati algelisi ladusid viljatagavara ja muude säilivate toiduainete pikaajaliseks hoidmiseks järgmise saagini, samuti ka mitme aasta jooksul näljahädade ärahoidmiseks. Kaupmehed pidasid arvestust kaubatagavarade üle ja otsustasid, millal on õige midagi ja millise hinnaga osta, et seda õigel ajal kasudega maha müüa. Õigete otsuste ja tegevuste abil püüti teenida kaubandustehingutelt võimalikult suurt tulu. Need otsused ja tegevused olid seotud eelkõige vedude kiiruse ja maksumusega, tagavarade hoidmise turvamise ning tehtud kulutustega enne müüki. Vajadusest kaitsta kaubavarusid enne müüki paigutasid kaupmehed tihti k

    Kategoriseerimata
    Ärilogistika kordamisküsimuste vastused
    44
    docx

    Ärilogistika kordamisküsimuste vastused

    Kordamisteemad ärilogistika eksamiks Kõik alljärgnevalt toodud punktid on vähemal või rohkemal määral loengutest või seminaridest läbi käinud. Loendist leiad ka viited eksami jaoks kõige tähtsamale lugemismaterjalile: Ain Kiisleri „Logistika ja tarneahela juhtimine“. Product, place, time, condition, cost!, quanity, customer Logistika olemus, osategevused, mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine  Kiisler ptk 1 logistika olemus lk 15-37  Märksõnad: interdistsiplinaarsus, logistika missioon, tarneahela ulatus, 7R mudel 1)Logistika missiooniks on pidevalt otsida parimat tasakaalu klientidele maksimaalse väärtuse loomise ja tegevuse minimaalsete kulude vahel. 2)7R: Right product, right place, right time, right condition, right quantity, right cost, right customer. Ütleb firmale, mis on erinevad logistilise kvaliteedi dimensioonid ja mõõdikud ning mis on erinevad põhjused, mis võivad põhjustada kliendi rahulolematust 3)Interdi

    Ärilogistika
    Riskid tarneahelas
    13
    docx

    Riskid tarneahelas

    Tartu kutsehariduskeskus Ärinduse ja kaubanduse osakond Logistika Riskid tarneahelas Juhendaja: Tiina Kraav 2011 Sissejuhatus Alustades oma tööd polnud mul eriti aimu, mis on tarneahela riskid mis üldse tarneahela tegemine ja juhtimine endast kujutab. Need riskid on vahest väga arusaamatud, kuid siiski materjali otsides leidsin seda plaju ja olen ka rahul oma nüüdsete teadmistega tarneahela riskide kohta. Tunnen, et on lihtne tellida ja osta kuid sellel ajal ei mõtle keegi sellele, kui raske võib olla tarbijani kauba toimetamine. Ja mis riske võib olla. Mis on tarneahel ? Tarneahelat on defineeritud alljärgnevalt: tarneahel on ettevõtluse traditsiooniliste protsesside ja tegevuste koordineerimine tarbijast kuni tarneahela alguseni (esimese tarnijani), et tagada toodete, teenuste ja informatsiooni väärtuseline kasuli

    Logistika
    Logistiline ahel kui tarne ja väärtusahel
    7
    docx

    Logistiline ahel kui tarne ja väärtusahel

    Järvamaa Kutsehariduskeskus LOGISTILINE AHEL KUI TARNE JA VÄÄRTUSAHEL Referaat Õpilane: Kadri Lippa Klass: MK1 Juhendaja: Aili Kendaru Tallinn 2010 SISUKORD Sissejuhatus 2 Tarneahelate juhtimine 3 Tarneahela juhtimise funktsioonid ja võtmetegevused 4 Väärtusahel 5 Väärtusahel 6 Mõisted 7 Kokkuvõte 8 Kasutatud materjal 9 Sissejuhatus Referaadi

    Logistika
    Logistika ja transport ärilogistika konspekt
    70
    doc

    Logistika ja transport ärilogistika konspekt

    Logistikakonspekt LOGISTIKA JA TRANSPORT/ÄRILOGISTIKA 1. Logistika mõiste, olemus ja üldkontseptsioon 1992. aastal Stockholmis peetud Euroopa Logistika Assotsiatsiooni (European Logistics Association) rahvusvahelisel sümpoosionil märgiti, et sõnal “logistika” puudub tänapäeval üheselt aktsepteeritav tähendus. Logistikat defineeritakse erinevalt. Euroopa Standardiseerimis Komitee (European Committee of Standardization) peab logistikaks inimeste ja/või kaupade vedamise ja ladustamise kavandamist, korraldamist, kontrollimist ning kaasabi eesmärgiga saavutada süsteemne tulemus. USA Logistika Juhtimise Nõukogu (U.S. Council of Logistics Management) formuleerib logistikat tooraine, pool- ja lõpptoodete lähtepunktist tarbimispunkti vedamise, ladustamise ning sellega seotud info korraldamise ja kontrollimisena, et rahuldada kliendi nõudmisi. Kaupade ja teenuste ajalis-ruumilist kättesaadavust ja nende hinda on ikka kritiseeritud. Kui mõni kaup on tar

    Baaslogistika
    Logistika I eksami materjal-spikker-koos raamatu lehekülgedega
    16
    docx

    Logistika I eksami materjal (spikker, koos raamatu lehekülgedega)

    Logistika I eksami materjal 1) Logistika on … lk 16 ... osa tarneahela protsessist, kus osategevuste efektiivne planeerimine, teostamine ja kontroll hõlmab nii toodete liikumist ja ladustamist, kui ka sellega seotud teenuste ja infovoogude juhtimist tarnepunktist lõpptarbijani klientide nõudmiste täitmiseks. ... tegutsemine, mis vastutab materjalide ja info liikumise eest tarnijatelt organisatsiooni, läbi tegevuste organisatsioonis ja sealt kliendile. … ressursside ajaline positsioneerimine või kogu tarneahela strateegiline juhtimine. Tarneahel on jada üksteisele järgnevaid tegevusi mille eesmärgiks on kliendi rahuldamine. 2) Logistika jaotub: lk 18-19  hankelogistika - tooraine ja pooltoodete laia valiku omandamine ning toimetamine tootmis- või töötlemispaika õiges koguses, õigel ajal ja vastuvõetava hinna eest.  materjalilogistika - tooraine ja pooltootevoogude haldamine tootmis- ja töötlemisprotsessi käigus. ?

    Logistika ja tarneahelad
    Ärilogistika aine
    24
    docx

    Ärilogistika aine

    1. Üldine logistika ja tarneahela olemus Logistika on osa tarneahela protsessist, mille eesmärgiks on juhtida kauba/teenuse voogusid tarnijalt lõppkliendini kõige efektiivsemal meetodil, rahuldades samaaegselt lõpptarbija vajadused parimal viisil. Logistika rakendusvaldkonnad Äritegevus Tootmine, transport, laofirmad, hulgimüüjad, jaemüüjad, vahendajad, teenusepakkujad Ühiskondlikud teenused Energia, vesi, tervishoid, haridus, politsei Militaarvaldkond Ürituste korraldamine Kvalifitseerunud logistikajuht peab olema pädev paljudes valdkondades: Majanduse põhitõed Juhtimine Finantsid, arvestus Turundus Tehnoloogia, inseneeria, IT Seadused, rahvusvahelised normid Keskkonnakaitse Võõrkeeled, suhtlemine Psühholoogia Logistika missioon- tagada õigete kaupade ja teenuste kättesaadavus õige hinnaga, õigel ajal, õiges kohas, õiges koguses. Tarneahela tegutsemise ulatus hõlmab varustamist, tootmist ja distributsiooni. Juhtimine ulatub üle organisatsiooni piirid

    Ärilogistika




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun