10.klassi keemia (0)

Oksüdeerija – aine, mille osakesed liidavad elektrone(ise redutseerudes).
Oksüdeerumine – elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, sellele vastab elemendi oa suurenemine .
Redutseerija – aine, mille osakesed loovutavad elektrone(ise oksüdeerides) .
Redutseerumine – elektronide liitmine redoksreaktsioonis, sellele vastab elemendi oa vähenemine.
Korrosioon – metalli hävimine(oksüdeerumine) keskkonna toimel.
Maak – kivim või mineraal, mis on mingi lihtaine saamisel tooraineks.
Sulam – mitmest metallist või mittemetallist ja metallist koosnev metalliliste omadustega materjal, tavaliselt saadakse koostisainete kokkusulatamise.
Elektrolüüs – elektrivoolu juhtimisel lahusest või sulatatud elektrolüüdist elektroodidel kulgev redoksreaktsioon .
Metalliline side – keemiline side metallide, tekib metalliaatomite vahel ühiste väliskihi elektronide abil.
Kütuseelement – keemiline vooluallikas, milles saadakse elektrienergiat kütuse oksüdatsioonil vabaneva energia arvel.
Metallide iseloomulikud füüsikalised omadused(4): Enamik metallide iseloomulikke füüsikalisi omadusi on tingitud metallilisest sidemest . nad on tavaliselt läikivad, suure tihedusega, venitatavad ja sepistatavad, tavaliselt kõrge sulamistemperatuuriga , tavaliselt kõvad, juhivad hästi elektrit ja soojust.
Millest on tingitud metallide plastilisus, hea soojus ja elektri juhtivus ? – See on tingitud sellest, et metalli väliskihil on üldjuhul 1-3 elektroni, mida on kerge loovutada ja seega on ta aktiivne metall ja reageerib kiiresti ja on kergesti töödeldav . Soojusjuhtivus on ainuke soojuse ülekandumise moodus tahkes aines. Soojuse liikumine materjalis sõltub viimase füüsikalistest omadustest. Tihe materjal nagu metall on hea soojusjuht - soojus levib selles kiiresti. Kergetes õhku sisaldavates ainetes on soojuse levik aeglane ja vilets. Metallide elektrijuhtivus tuleneb metalliaatomite elektronkatte väliskihi elektronide nõrgast sidemest aatomituumaga.
Kuidas muutuvad elementide metallilised omadused Arühmas ja perioodis ? Kumb metallidest aktiivsem: Rb või Sr, Al või Ga? Põhjenda! – Perioodid algavad aktiivsete metallidega – leelismetallidega, liikumisel perioodis paremale vähenevad elementide metallilised omadused.. Rühmast ülalt alla liikumisel suureneb aatomi raadius. Aatomi raadiuse suurenemise tõttu nõrgeneb side aatomituuma ja väliskihi elektronide vahel, seepärast suurenevad elementide metallilised omadused. Rb on akttivsem, kuna perioodis esimesel kohal. Ga on aktiivsem, kuna ta on rühmas all pool.
Kuidas muutub metallide elektronide arv väliskihis, aatomiraadius, elektronkihtide arv, elektronegatiivsus – Elektronide arvu väliskihis näitab A-rühmade elementide rühma number, aatomiraadius muutub perioodis paremalt-vasakule(vasakul suurim), elektronkihtide arvu näitab perioodi number ja elektronegatiivsus kasvab perioodilidudtabeli A-rühmades alt üles ja perioodides vasakult paremale.
Keemilise ja elektrokeemilise korrosiooni erinevus/sarnasus – Keemiline korrosioon on metalli vahetu reaktsioon keskkonnas leiduva oksüdeerijaga. Keemilise korrosiooni näiteks on metalli reageerimine kuivade gaaside või vedelikega. Tavatingimustes on keemiline korrosioon väheoluline. Elektrokeemilise korrosiooni toimumise tingimuseks on metalli kokkupuude elektrolüüdilahusega. Selle lahuse võib moodustada ka üliõhuke, silmale enamasti märkamatu veekiht metalleseme pinnal, mis kondenseerub metalli pinnal niiskes õhus.
Kuidas saab metalle kaitsta korrosiooni eest? Metalli isoleerimisel väliskeskonnast kaitsekihiga ( emaili, värvi või lakikihi abil või korrosiooni kindlamast metallist kaitsekihiga)
Millised tegurid soodustavad korrosiooni? Metalli iseloom, välistegurid: temperatuur, elektrolüüdi lahuse koostis, õhuhapniku juurdepääs, metallis leiduvad lisandid jpm. Mida happelisem lahus, mida paremini pääseb metallini õhuhapnik, seda kiirem korrosioon. Metall mis sisaldab lisandina vähemaktiivseid lisandeid korrudeerub kiiremini. Soodustavad ka lahuses esinevad lisandid.
Metallide saamine. Millest toodetakse metalle? Kuidas saadakse metallioksiidi metall? – Metallid esinevad looduses sooladena, oksiidsete mineraalidena ja sulfiitidena. Üks levinumaid metalli saamise meetod on karbotermia – metalli saamie metalliühendi redutseerimisel süsiniku või süsinikoksiidiga kõrgel temperatuuril. Kasutatakse ka redutseerimist aktiivsema metalliga, näiteks alumiinimuiga ( aluminotermia )
Miks suurem osa metalle esineb looduses ainult ühenditena? Milliste ühenditena? Sest et metallid on aktiivsed ja hakkavad reageerima ja pikaajalistes looduslikes keemilistes protsessides moodustavad metallid selliseid ühendeid, mis on kõige püsivamad. Metallid esinevad looduses peamiselt sooladena. Vähemaktiivsed metallid esinevad peamiselt oksiidsete või sulfiidsete mineraalidena.
Mis on elektrolüüs? Milleks seda kasutatakse? – Elektrolüüs on redoksreaktsioon, mis toimub elektrolüüdilahuses või sulas elektrolüüdis, elektroodide pinnal. See reaktsioon toimub elektrivoolu toimel ja selles muundub elektrienergia keemiliseks energiaks. Aktiivsemate metallide saamise põhimeetod on nende redutseerimine ühenditest elektrolüüsi teel. Elektrolüüsi kasutatakse eelkõige alumiiniumi tootmisel, aga ka selliste aktiivsete metallide saamisel nagu naatrium, kaltsium , magneesium jt.
Millise laenguga on elektrolüüsi korral katood ? Mis protsess seal toimub? – Katoodil on negatiivne laeng ja seal toimub redutseerumine.
Millise laenguga on elektrolüüsi korral anood? Mis protsess seal toimub? – Anood on positiivse laenguga ja seal toimub oksüdeerumine.
Miks eelistatakse paljudel juhtumitel sulameid puhastele metallidele? – Mitme metalli või metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel saadud materjalidel on eelised *odavamad, *kõvemad, *tugevamad, *madalama sulamistemperatuuriga, *kuumakindlamad, *vastupidavamad, *korrosioonikindlamad
Tähtsamad sulamid, nende koostis ja kasutamine? Pronks (koosneb vasest ja tinast ja kasutatakse elektrotehnikas), malm(Rauast ja süsinikust ja kasutatakse laevade ehitusel), teras(rauast ja süsinikust ja kasutatakse metallitööstuses), valgevask ehk messing (koosneb vasest ja tsingist ja kasutatakse ), melhior(koosneb vasest ja nikklist ja kasutatakse teras- sulamite omaduste parandamiseks ), duralumiinium (koosneb alumiiniumist, vasest, magneesiumist ja mangaanist ka kasutatakse lennukitööstuses), joodis(koosneb tinast ja pliist ja kasutatakse metallide liitmisel).