TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorse töö: ,,Transistorvõimendi" Raadiosageduslik skeemitehnika ARUANNE Täitja(d): Juhendaja: Ivo Müürsepp Töö tehtud: 18. aprill 2012 Aruanne esitatud: Aruanne tagastatud Aruanne kaitstud ...................................... (juhendaja allkiri) Töö eesmärk: Tutvumine bipolaartransistoriga. Bipolaartransistori lihtsustatud mudel, transistor võimendina. Skeemi tööreziim, selle arvutamine. Skeemi montaaz makettplaadil, parameetrid ja nende mõõtmine. Kasutatavad seadmed: 1. Ostsilloskoobi mooduliga PicoScope 2205 varustatud personaalarvuti. 2. Toiteplokk EP-603.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorse töö „DISPERSIOON LAINEJUHIS“ ARUANNE Täitjad: Juhendaja: J. Pärn Töö tehtud: 26.09.2007 Aruanne esitatud: ……………………………………….. Aruanne tagastatud: …………………………………….. Aruanne kaitstud: ………………………………………. Juhendaja allkiri: ……………….. Töö käik 1.Mõõta lainejuhi külgede pikkused: Lainejuhi laius: a = 0,023 m Lainejuhi kõrgus: b = 0,010 m 2. Arvutada kriitiline lainepikkus vabas ruumis: λkr = 2a = 0,046 m 3. Leida vastav sagedus: C=λ* f fkr = C/λλkr = 3*108/λ0,046 = 6,52GHz 4. Häälestame generaatori etteantud sagedustele f0x: 1) f01 = 8 GHz 2) f02 = 10 GHz 3) f03 = 13 GHz 4) f04 = 16 GHz Liikudes sondiga piki liini, leida signaali indikaatori näidu järgi kaks kõrvutiase
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorse töö „KOORMUSE SOBITAMINE LIINIGA“ ARUANNE Täitjad: Juhendaja: J. Pärn Töö tehtud: 10.10.2007 Aruanne esitatud: ……………………………………….. Aruanne tagastatud: …………………………………….. Aruanne kaitstud: ………………………………………. Töö eesmärk Koormusega sobitamata liinilõigule lühisliini pikkuse arvutamine. Töö teostus: 1. B) Lülitasime lühise liini lõppu C) Fikseeritud kahe järjestikuse pinge miinimumide asukohad olid: x1= 483 mm ja x2= 703 mm. D) arvutatud lainepikkus: λ=2(xx2-x1)= 2(x703-483)= 440 mm 2. A) Lülitasime koormuse liini lõppu Pinge max ja min koht liinil: Umax= 90 V ja Umin= 8,5 V U max 90 B) Seisulainetegur SWR 3,25
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Energeetikateaduskond Elektroenergeetika instituut Energiasüsteemide õppetool Laboratoorne töö nr:1 Õppeaines AES3610 ,,Programmeeritavad kontrollerid" PROGRAMMEERITAVAD KONTROLLERID JA PROGRAMMERIMINE 2007 Tallinn Kontroller on mikroarvuti, mis on ettenähtud seadmete, protsesside juhtimiseks. Tänapäeval kasutatakse kontrollereid väga laialdaselt erinevates valdkondades. Kontrollereid kasutatakse meditsiinis, energeetikas, transpordis (autod, lennukid, laevad), olme elektroonikas (televiisorid, raadiod), sides jne. Automaatjuhtimises kasutatakse kahte juhtimisviisi: aparatuurne juhtimine ja programmjuhtimine (joonis 1.1). Esimesel juhul koostatakse düüsiline skeem, mis koosnev releedest, lülititest, kontaktoritest jne. Teisel puhul piisab programmi koostamiest kontrolleri jaoks. On selge, et programmi on palju lihtsam muuta, kui releeskeemi ümber tinutada (n�
LABORATOORNE TÖÖ NR.1 Mootorite hooldus Õppeaines: AUTODE HOOLDUS JA HOOLDUSJAAMAD Transporditeaduskond Õpperühm: Üliõpilased: Juhendaja: Töö eesmärk: tutvuda praktiliselt sisepõlemismootori gaasijaotusmehhanismi ehituse, osandamise ja koostamise tehnoloogiaga ning koostada selle kohta tehnoloogiline kaart. Töövahendid: 1.Osandatav mootor 2.Universaalsed tööriistad 3.Mõõtevahendid 4.Mootorite tootja koostatud juhendmaterjal (manual) Töö käik: 1.Tutvusime tootja koostatud juhendiga osandamiseks ja koostamiseks. 2.Valisime vajalikud tööriistad ja rakised. 3. Valmistasime ette töökoha. 4.Määrasime operatsioonide järjekorra ja koostereziimid. Demonteerimine: Oper. Operatsioonide nimetused teostami
LABORATOORSED TÖÖD LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: FÜÜSIKA I Tehnikainstituut Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev:.................. Üliõpilase allkiri:.................. Õppejõu allkiri:.................... Tallinn 2017 SISUKORD 1.1Tööülesanne.....................................................................................................................................5 1.2Töövahendid....................................................................................................................................5 1.3Töö teoreetilised alused...................................................................................................................5 1.4Töö käik...........................................................................................................................................6 1.4.1Kaalume uuritavad kat
1. 1. A(8) = Ahv √ T /T 0 , Kus T0 on tööpäeva kogupikkus (8h) Ahv = 3.5 m/s^2 T = 5.5h A(8) = 3.5 √ 5.5/8 = 2.9 m/s^2 2. Lihvija Alihv= 4∗ √ 2.5 8 =2.24 1 Lõikur Alõi = 3∗ 8 =1.05√ 15 √ Meisel Amei= 20∗ 8∗60 =3.54 2 2 2 2 2.24 +1.05 +3.54 =¿ 4.31 m/s A(8)= √¿ 3. 15 8.97 9.93 10 7 Vibrokiirus mm/s 5 0 55 60 65 70 75 80 85 Pinge,V 30 20.94 19.89
f j = 2,2 + (1011,018 -1011,022) 2 + (1011,012 -1011,022) 2 + (1011,008 -1011,022) 2 + (1011,003 -1011,022) 2 + + (1010,998 -1011,022) 2 + (1010,993 - 1011,022) 2 = 0,031344317 0,03 kHz 90 Arvestades veahinnangu väärtust,keskmise sageduse väärtust ning mõõdetud sageduste tulemusi, siis paistab ,et kasutatava ostsillaatori sagedus pole kuigi stabiilne.Sagedus kõigub küll vähe,aga sellegipoolest ei ole ostsillaator stabiilne. 4.Pooli L1 induktiivsus Teades.et võnkeringi kondensaatorite väärtused on C3=1nF ja C4=15nF,leiame kasutades Thompsoni valemit pooli L1 induktiivsuse. 1 Thompsoni valem: f = 2 LC Meil vajalik valem on siis seega : 2 - 1 1 f = -
Kõik kommentaarid