ESMAABI KONSPEKT 2019 Koostas: Karin Kaigas SA Tartu Kiirabi, erakorralise meditsiini õde SA Tartu Kiirabi koolituskeskus, õppekoordinaator Tartu Tervishoiu Kõrgkool, õppejõud ESMAABI KONSPEKT 2019 Karin Kaigas ÜLEVAADE TEEMADEL ESMAABI JA PÄÄSTEAHEL ............................................................................................................... 4 Esmaabi ............................................................................................................................................... 4 Päästeahel ............................................................................................................................................ 4 Kuidas ennast esmaabi andmiseks ette valmistada? ............................................................................ 5 KANNATANU SEISUNDI HINDAMINE ...................................
ESMAABI KONSPEKT 2019 Koostas: Karin Kaigas SA Tartu Kiirabi, erakorralise meditsiini õde SA Tartu Kiirabi koolituskeskus, õppekoordinaator Tartu Tervishoiu Kõrgkool, õppejõud ESMAABI KONSPEKT 2019 Karin Kaigas ÜLEVAADE TEEMADEL ESMAABI JA PÄÄSTEAHEL ............................................................................................................... 4 Esmaabi ............................................................................................................................................... 4 Päästeahel ............................................................................................................................................ 4 Kuidas ennast esmaabi andmiseks ette valmistada? ............................................................................ 5 KANNATANU SEISUNDI HINDAMINE ...................................
Selgita välja, mis on juhtunud. Juhul kui hingamine lakkab või oluliselt nõrgeneb, alusta kunstliiku hingamist. Abistajale on kunstliku hingamise tegemine väga harva ohtlik. Ohtlik on see näiteks tsüaanvesiniku ehk sinihappemürgituse korral. Aseta teadvuseta kannatanu püsivasse külili asendisse. Kui kannatanul on hingamisraskusi, ta on kaotanud teadvuse või on tal krambid, kutsu kiirabi. Haigustunnuste puudumise korral anna kannatanule esmaabi olenevalt mürgituse liigist: Sööbemürki neelanule anna juua klaasitäis vett. Vii mürki hinganud kannatanu värske õhu kätte ja aseta ta poolistuvasse asendisse. Kui mürk satub silma, loputa seda kiiresti veega vähemalt 15 minuti jooksul. Nahale sattunud mürk pese ära vee ja seebiga Oksendamise esilekutsumine on keelatud Oksendamise esilekutsumine on ohtlik seetõttu, et oksemassid võivad sattuda hingamisteedesse
ette nähtud steriilne op. riietus. Üldosakondades ei ole vaja igapäev tööriideid vahetada, vahetatakse vaid määrdunud rõivaid. Osakonna tööriiete hulka kuuluvad ka vahetusjalatsid. Need hangib töötaja tavaliselt ise. Sisejalatseid ei tohi kasutada väljaspool haiglat. KAITSEKINDAD Käte antiseptika vähendab mikroorganismide ülekandmise võimalust, kuid täiendavaks mikroobide ülekande barjääriks on kinnaste kasutamine. Suurem turvalisus on tagatud õige kindavalikuga, mille määrab konkreetne kasutusala ja potensiaalne nakkusoht. Esmatähtis on mikrofloora edasikandmise takistamine personalilt patsiendile ja patsiendilt personalile. Alati tuleb arvestada asjaoluga, et kindad ei anna alati 100%-list kaitset. Kinnaste defektid jäävad sageli silmale nähtamatuks. Hoolikalt tuleb jälgida kätehügieeni reegleid alates kindakarbi avamisest. Käte antiseptikat
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
.............................133 Kaardi orienteerimine ....................................................................................134 Kaardi järgi orienteerumine maastikul .......................................................135 GPSi kasutamine .............................................................................................136 9. Esmaabi ................................................................................................. 139 Tegutsemine õnnetuspaigal ..........................................................................139 Elustamise ABC .................................................................................................140 Võõrkehad hingamisteedes ...........................................................................142 Uppumine ....................................
2) muu kõrg- või keskeriharidus ja ENTK juures tegutseva eksamikomisjoni viimase viie aasta jooksul väljastatud tunnistus eksami sooritamise kohta § 5 lõigetes 2 ja 3 nimetatud teemadel või 3) vähemalt keskharidus ja ENTK juures tegutseva eksamikomisjoni viimase viie aasta jooksul väljastatud tunnistus eksami sooritamise kohta § 5 lõigetes 2, 3 ja 4 nimetatud teemadel. § 4. Laagri juhataja eksamiteemad (1) Laagri juhataja eksam hõlmab kahte teemat: 1) turvalisus laagris; 2) laagri juhataja töö. (2) Teema «Turvalisus laagris» puudutab võimalikke ohte ja riske laagris ning nende vältimist ja koosneb järgmistest alateemadest: 1) laagritegevust puudutav seadusandlus; 2) erivajadustega laps laagris. (3) Teema «Laagri juhataja töö» puudutab laagrile seatud eesmärkide saavutamiseks vajalikke teadmisi ja oskusi ning koosneb järgmistest alateemadest: 1) pedagoogika alused; 2) laagri töö organiseerimine, planeerimine ja juhtimine;
Kõik kommentaarid