käigus, kui proovib kaitsta Margaretat Fausti eest. Ta kakleb Mefistofelese ja Faustiga ning Faust tapab ta. Kuigi on mõrvariks Faust võiks öelda, et Margareta on tegelikult oma venna Valentini surma põhjuseks. Kui Margareta oli sünnitanud ja Faust oli eemal, siis ta kannatas väga. Ta igatses oma armastatut ega tahtnud nende armastuse vilja üksinda kasvatada. See tõukas ta järgmisele kohutavale teole ja tapab oma lapse. Pärast neid koletuid tegusid on saanud vooruslikkuse ideaalist kurjategija ideaal, kui tänu talle surid mitmed inimesed. Kõik, mis oli Margareta juures kõrgelt hinnatud hävines ja ta viidi vangi, kus ta läks hulluks.. Hoolimata tema tegudele talle halastatakse taevas kuna leitakse, et ta on liiga palju kannatanud Mefistofelese ja Fausti pärast, kes rikkusid ta elu.
Giovanni Bocaccio- ,,Dekameron" Bocaccio jättis mulle hea mulje, just sellega, et oli inimene, kes püüdis välja tuuua tõde, mida oli tol ajal vähe. Kuna sel ajal(14saj) oli kirikuelu kõige põhilisem, siis tema novellideski ja munkadest ja teistest usumeestestest palju juttu. Arenes ka äri- oli kaupmehed, rüütlid olid kuulsad. Neid kõigis tõi ta välja vooruslikkuse ja ka valelikkuse, mis oli väga läbinähtav. Bocaccio naeris selle üle, et vaatamata usuhullusele, kirikumehed vääratasid nagu igateine inimene ikka. Aga selline enesepetmine oli ikka pinnuks silmas, kui need usuhullud patustades tegid nägu, et polekski midagi juhtunud ja siis kahetsedi pattu, järgmisel olid siis nagu süütud inglid. Ühes novellis oligi selline situatsioon. Kaks usumeest olid suured sõbrad. Üks neist oli niivõrd
Iga ühiskonna algvormiks õieti küll tema lähtevormiks on perekond Aristoteles näeb just perekonda kui üht kõige algelisemat ning jõulisemat ühiskondliku elu väikevormi, mille heaolust ja normaalsusest sõltub suurel määral kogu ühiskonna heaolu ja kõlbeline tasakaal. Riigiideaal ei lämmata millalgi perekonda ja koduideaali. Kuid nagu üksikinimene, nii ei saa ka perekond kui niisugune olla veel kaugeltki täiusliku vooruslikkuse (õnneliku elu) teostamistandardiks. Perekonnad liituvad sellel eesmärgil juba järgmisteks suuremateks ühiskondlikeks ühikuiks külakondadeks ja viimased omakorda juba suurimaks ning täiuslikumaks ühiskondliku elu kujundiks RIIGI näol Täiuslikema ehk ideaalse riigivormi väljaselgitamisele ning kirjeldamisele on ka Aristoteles pühendanud rohkesti tähelepanu. Aristoteles ei näe riigiideaali kehastumist
Vabameelne suhtumine onaneerimisse Kasutati algelisi libesteid Levima hakkas süüfilis 18. sajand-Seks on räpane! Seksi nähti kui haigust- otsiti ravimit ihade lõpetamiseks Bordellid populaarsed abielumees oli vaba seksieluga ja seepärast oli palju vallaslapsi Üks 38 täiskasvanust oli vähemasti ühe vallaslapse vanem Abielusid sai lahutada- mees teatas, et ta naine hülgas ta ja et nüüd ta rahaliselt naist ei toeta Naine sai valida ainult abielu või vooruslikkuse vahel, kõike muud peeti prostitutsiooniks 19.-20. sajand 19. sajand: Viktoriaanlik ajastu. Seksuaalne vaoshoitus. Usuti, et mastrubeerimine põhjustab vaimset ja füüsilist väärarengut, erinevaid haigusi. Puritaanluse varjuküljena hakkas levima prostitutsioon ja pornograafia. * Ühe ema õpetus oma tütele: “Viska selili ja mõtle Inglis- maast.” vam.ac.uk 20. sajand: Seksuaaluuringud, seksuaalne vabanemine. 1909. aastal leiutas Richard Richter esimese emakasisese rasestumisvastase
Nadir naaseb külla, ning tema ja Zurga meenutavad, kuidas nende sõprus oli kunagi ohus, kui nad mõlemad armusid tundmatusse preestrinnasse. Nad vannuvad igavest sõprust. Preestrinna Leila saabub palvusele pärlipüüdjate ohutuseks ja Nadir tunneb preestrinna ära kui naise, kellesse tema ja Zurga kunagi armusid. Õhtul, läheb ta preestrinna juurde ja nad tunnistavad oma armastust üksteise vastu, kuid nad ülempreester Nourabad satub neile peale. Tema vooruslikkuse vande rikkumise eest mõistetakse mõlemad surma. Zurga, olles armukade ja reedetud, avastab, et minevikus Leila oli päästnud tema elu, ning paneb küla põlema, et võimaldada kahel armastajal põgeneda. Ooper lõppeb, kui Zurgale lüüakse nuga selga ülempreester Brahmani käsul, kui ta sai Zurga plaanist teada. Kontsert oli küll pikk, kuid mulle ta meeldis. Vahepeal olid mõnusad kiiremad kohad, kus kasutati palju trumme. Lauljad oli väga osavad, kindlasti juba kaua laulnud
alguseks. Järgmisena tapeti kunst ja hüljati selle jumalakeskus. Kui maailm oli aastasadu harjunud vaatama klassikalise kompositiooni ja värvilahendusega maale täis ilu, harmooniat ning rütmi, siis impressionistid paiskasid avalikkuse ette midagi hoopis kummalist kõrgete ideede asemel leidis Pariisi kunstihuviline piltidelt vaid uduseid maastikke ja juhuslikke tütarlapsi. Ka kirjandus ületas tavapärase ilu ning vooruslikkuse, kui asus lammutama vanu traditsioone. Jumalalt mitte ei kummardatud enam, vaid tema eest põgeneti. Näiteks läksid 1857. aastal kohtu alla kaks prantsuse kirjameest: Charles Pierre Baudelaire Jumala solvamise eest ja Gustave Flaubert kõlvatuse kujutamise eest. Kõige paremini kajastub vahest mäss ideaalide vastu Baudelaire`i kogus ,,Kurja lilled", kus poeemis ,,Aabel ja Kain" soovitatakse vennatapjast Kainile alla rebida taevast Jumal ja tema riik. Baudelaire`i kui oma ajastu
Oma kõige täiuslikumas toimes tähendab armastus loobumist iseendast, oma olemusest selle nimel, mis on armastuse objekt. Kui Sa siiani ei mõistnud minu andumust, siis saan süüdistada vaid ennast, kuid tõtt ei suudeta pesta maha nagu ka kuriteost veriseid käsi. Mõlemad kummitavad ja painavad kõiki süüdlasi. Oleme aga patused alates sünnimomendist, ilma et suudaksime sellega võidelda. Milleks siis kordame endale, et püüdleme pidevalt vooruslikkuse poole, jättes siivutused, patud ja kõlvatused keelatud ürjete nimistusse? Õiglased väärtused on kõik, mida tõepoolest vajame, et veeta see sünni ja surma vaheline moment enese ning teiste jaoks üllalt ja rüütellikult. Ainus, mida inimkond püüdnud järjekindlalt teha, on taplus vikatimehega igavese elu nimel, teades, et finaal on alati üks. Mina pühendasin oma keha, vaimu ja hinge armastusele Sinu
Selline konstruktsioon viitab laulu ülimuslikkusele, nagu ka väljend "taevaste taevas" osutab kõrgeimale taevale See sügavamõtteline idülliline poeem on täis kõige värvikamaid ilukirjeldusi. Vägev kuningas Saalomon, kel oli tohutult tarkust, võimu ja vara, mis hämmastas isegi Seeba kuningannat, ei suutnud avaldada muljet lihtsale maatüdrukule, kellesse ta oli armunud. Kuna neiu armastas hoopis üht karjust, tuli kuningal tagasi tõmbuda. See laul räägib armunute vooruslikkuse ja süütuse ilust. See õpetab ka seda, et tõeline armastus on võitmatu, kustumatu ja äraostetamatu. Ülemlaulus toodud headest laitmatuse eeskujudest saavad õppida nii noored vallalised kristlased kui ka abieluinimesed, kel võib tekkida kiusatusi. Keda jätaks ükskõikseks Saalomoni Ülemlaul: "Jooda mind oma suu suudlustega, sest sinu armastus on parem kui vein! Tõmba mind kaasa, tõttame!
ema, minu ema" · 1947 "Luigesule aatomisisene tasakaal" 1929 "Suur masturbaator" · 1949 "Leda atomica" 1931 "Mälu püsivus" (ka: "Sulanud aeg" ja · 1950 "Port Lligati madonna" "Pehmed kellad") 1933 "Wilhelm Telli mõistatus" · 1951 "Püha Johannese Kristus ristil" 1937 "Narkissose metamorfoos" · 1952 "Sfääride Galatea" 1937 "Uni" · 1954 "Omaenda vooruslikkuse sarvede poolt 1937 "Elevandid luikede peegelpildina" 1938 "Lõputu mõistatus" sodomiseeritud nooruslik neitsi" 1938 "Aafrika muljed" · 1958-59 "Christoph Kolumbus avastab 1938 "Hispaania" Ameerika (Christop Kolumbuse uni) 1941 "Pehma autoportree praetud · 1963 "Galacidalacidesokrüribonukleiinhape" peekoniga" 1943 "Ameerika poeesia" · 1965 "Perpignani raudteejaam"
ajast. Hiinlased sarnanesid pisut egiptlastele, just selle poolest, et neile mõlemale oli kombeks hauakambrite seintel on rohkesti ilmekaid stseene, mis kujutavad nende kaugete aegade elu ja kombeid. Hiina kunstnikud ei hinnanud nurgelisi vorme, vaid eelistasid kumeraid jooni. Kui hiina kunstnik pidi kujutama perutavat hobust, siis tundub, nagu oleks ta selle kokku sobitanud mitmetest ümmargustest vormidest. Hiinlased pidasid kunsti vahendiks, millega saab inimestele meenutada vooruslikkuse eeskujusid mineviku kuldsetest aegadest. Hiina kunstnikud olid omandanud oskuse kujutada liikumist, nimelt olid pildil lained, inimeste riided ja juuksed lehvisid tuule käes jne. Budism mõjutas hiina kunsti mitte ainult kunstnikele uute ülesannete esitamise kaudu. See tõi kaasa täiesti uuelaadse lähenemise maalikunstile- kunstnike saavutuste au sees pidamise, mida ei tuntud ei vanas Kreekas ega Euroopas kuni renessansini
halvasti hakati mõtlema peale louis xvi hukkamist ja jakobiinide terrorit teised kuningavõimuga maad suhtusid sellega väga halvasti, sest kartsid, et nendega võib sama juhtuda. Nad pidasid paremaks prantsusmaale tungida ja revolutsioon lõpetada Millised muudatused leidsid olustikus aset SPR-i ajal? - ajaarvamine ( 12x30 +5) 1792 1806 ; 10nend süsteem, sina vorm, sõna kodanik; uus rõivamood mehed kannavad pikkipükse, särkidel palju trikoloore, parukad kaovad; vooruslikkuse ja moraali rõhutamine kodanikud pidid olema kombekad ; kiriku tähtsust püüti vähendada, patirosmi rõhutamine pidi näitama prantsuslust SPR-i positiivsed ja negatiivsed tagajärjed? plussid: murdnud vana feodaalsüsteemi, kaotanud aadli ja vaimuliku eesõigused, kukutanud monarhia ja loonud vabariigi, kaotati seisused, inimesed muutusid võrdseks, üks kaugeleulatuvamid tagajärgi on võimas
pannakse need kirja. Suuri narratiive väärtustatakse eelkõige seepärast, et neil on seos ajaga ning nad on loo jälgijale õpetlikud ja/või pakuvad pingsat mõtteainet. Gilgamesi eeposest saame olulist informatsiooni sumerite elu ja kultuuri kohta, Illiase loos kerkib esile tolleaegne naiste positsioon ühiskonnas ja kodus ning ,,Kuningas Oidipuse" traagika paneb meid kangelasele siiralt kaasa tundma ning mõtlema ja arutlema vooruslikkuse ja õiglusese üle. ,,Martin Luther. Üks inimsaatus" (Lucien Febvre) Autori eesmärk on anda ülevaade 16. sajandi algusest Saksamaal ja Lutherist kui reformaatorist miks sai selleks just tema. Ta kirjeldab riigis toimunut sel ajajärgul ning Lutheri ängistust ja vihaseid mõtteid seoses kõige sellega, mis toimus, aga ka tema vaimset teekonda. Febvre toetub kultuurilisele, ent ka ajalisele teksti analüüsimeetodile: ta kirjeldab tolle sajandi
1941 - "Pehma autoportree praetud peekoniga", 1943 - "Ameerika poeesia", "Ameerika jõulude allegooria", 1944 - "Uni, mille põhjustab mesiase lend ümber granaatõuna sekund enne ärkamist", 1945 - "Melanhoolne aatomi-ja uraaniidüll", 1946 - "Püha Antoniuse kiusatus", 1947 - "Luigesule aatomisisene tasakaal", 1949 - "Leda atomica", 1950 - "Port Lligati madonna", 1951 - "Püha Johannese Kristus ristil", 1952 - "Sfääride Galatea", 1954 - "Omaenda vooruslikkuse sarvede poolt sodomiseeritud nooruslik neitsi", 1958-59 - "Christoph Kolumbus avastab Ameerika (Christoph Kolumbuse uni), 1963 - "Galacidalacidesokrüribonukleiinhape", 1965 - "Perpignani raudteejaam", 1966-67 - "Tuunikala püüdmine", 1983 - "Pääsukese saba" (Viimane maal) Salvador Dalí abikaasa Gala suri 10. juunil 1982. aastal. Pärast naise surma kaotas Dalí eluisu. Ta kolis Púboli lossi, mille oli Gala jaoks ostnud. 1984. aastal oli Dalí magamistoas tulekahju
Puhas vooruseetika ei võimalda vastata Kristlik (Piibli õpetusel põhinev) küsimusele "Mida on õige teha?". vooruseetika pakub vastuseid: Vastatakse: "Tee seda, mida teeb Vooruslikkuse eeskujuks on Jeesus Kristus vooruslik inimene!" Küsides, kes on vooruslik inimene, vastatakse "Inimene, Vooruslikkuse kriteeriumiks Kristuse- kes teeb õigeid asju". Puudub kriteerium, sarnasus ning Vaimu vili (Gl 5:22-23) mille alusel midagi vooruseks pidada
komöödiad Veneetsia kaupmees, Palju kära ei millestki, Suveöö unenägu ajaloolised kroonikad Richard III, Henry V, Henry VIII sonetid Veenus ja Adonis, Shakespear'i sonetid 8. Oska iseloomustada ,,Hamleti" tegelasi. Teose põhiprobleem ja peategelase põhivastuolu Hamlet on oma aja kohta haritud inimene, vaimu aristokraat. Ta omas filosofeerivat mõistust ja rikkalikku fantaasiat. Samas ei ole ta vooruslikkuse näidiskuju vahel on ta julm, kibe, irooniline ja range. Temas kasvab pessimism, mis viib Hamleti enesemõrva mõtteni. Ta leiab, et ei kannata üksi kannatab ka kogu maailm. Maailm on tema arvates hukka läinud. Asi ei seisne mitte tapmise faktis, vaid selles, et mõrv sai toimuda ja jääda karistamata. Teost läbiv põhiprobleem ongi õiglus ja selle maksma panek. Hamlet kuningapoeg, kes saab teada isa mõrvast ning otsutab tõelise mõrvari paljastada ja õigluse jalule seada
Munkade arvates oli noormeestel parem tegeleda palvetamisega kui relvaharjutustega, nendest tasapisi pidid saama mungad. Vaimulikud vajasid ilmalikke inimesi, kes pakuksid neile eluruume, kaitset, toitu ja rõivaid. Munkade kogukond oli keskajal nii mitmekas ja mitmekesine, et sellest sai oluline ja tihti otsustav mõjur võimujagamismängus. Vaimulikele oli omane elitaarne mentaliteet, võimuihaldust, nende arvates ainult neil oli privileeg olla teiste inimeste esiotsas moraalsuse ja vooruslikkuse poolest. Religioosse ja ilmaliku elu kasvav ideoloogiline ja institutsionaalne eristumine sai piduriks munkluse edasisele laienemisele. Luterlik reformatsioon käivitas allakägu, mis tõi munkade kuldsete sajandite lõppu, kuid, vaatamata sellele, jäi keskaja inimene endiselt sügavalt usklikuks. Ilmikutest olid keskaja Euroopas senjöörid, kerjused ja sõjamehed. Ratsanikud ja rüütlid, kes kaitsesid relvade toel palvetajaid ja töötajaid
pressitud mahla või droogist valmistatud preparaate. Kasutatakse isutuse ja seedehäirete raviks. Aitab ka kuseteede infektsioonide, köha ja bronhiidi puhul. Välispidiselt sobib mädarõika vesilahus kurgu kuristamiseks ja lihasevalude puhul pealemäärimiseks. Kasutatakse salvide ja geelide koostises ning homoöpaatias. • Juurest ja lehtedest saab kollast värvainet. Lavendel • Armurohi, nukrameelsuse rohi • Lavendlit peetakse armurohuks ja seda piserdati vanasti peale vooruslikkuse kaitsmiseks.Muidugi hoidis lavendel keskajal eemal ka nahaparasiidid ja need, kes ennast peasta armastastasid kasutasid jällegi lavendlit pesemisvahendite koostises. • Lavendel on tugev rahustaja ja ta sobib närvilisuse, pingeseisundi, südamekloppimise ja kõrge vererõhu raviks. Lavendel selitab mõtteid, leevendab masendust, pikendab ööund. Lavendel taastab ja lõõgastab meelt, mõjudes peaaegu eufooriliselt.Ta suurendab turvalisustunnet, leebust, kaastunnet, meeleselgust,
surm ta isa ning oleks ka ema viinud. Kuid ema oli visa ning taastus haigusest tasa ja targu. Sel ajal mil ema haige oli kasvatas Margarete ise oma õde. Kuid nüüdseks on õe haigus hauda viinud ning vend on sõjaväes. Margarete on ka väga tagasihoidlik – ei mõista miks Faust teda nii väga tahab, arvab endast halvasti. 9. Miks satuvad sõnelusse Faust ja Valentin. Millega kokkupõrge lõpeb? Valentinile ei meeldinud, et tema õde Faustiga läbi käis. Tundis varem oma õe vooruslikkuse üle uhkust kuid tundis nüüd, et õde on muutunud. Valentin satub mõõgavõitlusesse Mefi ja Faustiga. Mefistofeles tõrjus Valentini lööke ning käskis Faustil lüüa. Valentin saab vigastada ning langeb. Rahvas koguneb tema ümber ning ta ütleb õele oma viimased sõnad. Et varsti leiab Margarete järgmise mehe ja siis järgmise, ning lõpuks on ta iga mehega. Ütleb, et siis ei taha Margaretet enam keegi ning ta peab häbis elama
· Armeenia: Pulmapäeval lastakse lendu õnne ja armastust sümboliseerivad valged tuvid. · Pruut riietub punasesse siidi ja võib kanda sulgedega kaetud papist tiibu oma peakaunistuses. Pulmakülalised võivad visata tema suunas münte. · Belgia: Pruut tikib oma nime taskurätile, kannab seda pulmapäeval, raamib siis ära ja hoiab alles, kuni abiellub perekonna järgmine pruut. · Böömimaa: Peigmees kingib pruudile roosikrantsi, palveraamatu, paela kolme võtmega tema vooruslikkuse valvamiseks, karusnahkse mütsi ja hõbesõrmuse. · Pruut kingib peigmehele kuldniitidega tikitud särgi ja sõrmuse.Enne tseremooniat mässib isamees peigmehe pruudi loori sisse, et mitte lasta halbadel vaimudel paari lahutada. · Hispaania: Peigmees kingib pruudile 13 münti, et sümboliseerida oma suutlikkust teda toetada ja ta eest hoolitseda. · Pruut kannab münte tseremoonia ajal spetsiaalses kukrus või usaldab selle väikesele tüdrukule, kes kannab
Sündide ja surmade ahela karistuseks pääsemiseks tuleb sikhidel käituda gurude seatud reeglite järgi. Sikh peab tõeliselt usklikuna elama ausa majaperemehe elu, uskudes Jumala ainusesse, teenides leiba ausate vahenditega ning jagades seda teistega. Sikh, kellel on õnnestunud saavutada selline seisund (gursikh), on dzivan-mukta maistest ahvatlustest, kirest, vihast, ahnusest, klammerdumisest ja võltsist eneseuhkusest ehk egost vaba olend. Dharmsal on Guru Nanaki kirjelduse kohaselt vooruslikkuse tee järgmine paik. Dharmsal'is mööduv inimelu on kõige kõrgem ja väärtuslikum võimalik sünd ja jumalik kingitus. Gurparsad viitab igavesele Gurule Jumalale. Gurparsad on õndsus ja õnnistus. Seda terminit kasutatakse ka sikhide jumalateenistuse lõpul kogudusele pakutava pühitsetud toidu kohta. Namsimran on mõtlus Jumala nime üle ja seal väljendub üks sikhismi peamisi ideid. Üldises kõnepruugis tähendab namsimran vagade sikhide igapäevast mõtlust.. USUTAVAD JA PÜHAD
• 1943 "Ameerika poeesia" • 1943 "Ameerika jõulude allegooria" • 1944 "Uni, mille põhjustab mesiase lend ümber granaatõuna sekund enne ärkamist" • 1945 "Melanhoolne aatomi- ja uraaniidüll" • 1946 "Püha Antoniuse kiusatus" • 1947 "Luigesule aatomisisene tasakaal" • 1949"Leda atomica" • 1950 "Port Lligati madonna" • 1951 "Püha Johannese Kristus ristil" • 1952 "Sfääride Galatea" • 1954 "Omaenda vooruslikkuse sarvede poolt sodomiseeritud nooruslik neitsi" • 1958–59"Christoph Kolumbus avastab Ameerika (Christoph Kolumbuse uni) • 1963 "Galacidalacidesokrüribonukleiinhape" • 1965 "Perpignani raudteejaam" • 1966–67 "Tuunikala püüdmine" • 1983 "Pääsukese saba" (katastroofiseeria)(Dali viimane maal) Kasutatud materjal: http://et.wikipedia.org/wiki/Salvador_Dal%C3%AD
· 1944 "Uni, mille põhjustab mesiase lend ümber granaatõuna sekund enne ärkamist" · 1945 "Melanhoolne aatomi-ja uraaniidüll" · 1946 "Püha Antoniuse kiusatus" · 1947 "Luigesule aatomisisene tasakaal" · 1949 "Leda atomica" · 1950 "Port Lligati madonna" · 1951 "Püha Johannese Kristus ristil" · 1952 "Sfääride Galatea" 6 · 1954 "Omaenda vooruslikkuse sarvede poolt sodomiseeritud nooruslik neitsi" · 1958-59 "Christoph Kolumbus avastab Ameerika (Christop Kolumbuse uni) · 1963 "Galacidalacidesokrüribonukleiinhape" · 1965 "Perpignani raudteejaam" · 1966-67 "Tuunikala püüdmine" · 1983 "Pääsukese saba" (katastroofiseeria) (NB:Dali viimane maal) 7 Kirjandus · Salvador Dalí, "Geeniuse päevik"
Vürsti tütart Ghismondat kirjeldatakse väga targa ja ilusa naisena. Ghismondat võib vähemalt väliselt olekult väga tugeva loomuga inimeseks pidada, sest kui tema isa talle Guiscardo kinni võtmisest rääkis, ei hakanud tüdruk isegi nutma, vaid teatas muretu ning ükskõikse näoga, et tema ei leia armastuses midagi valet ja tehtut ei kahetse. Ghismonda pidas inimesi võrdseteks ja ei teinud neil vahet mitte seisuse, vaid vooruslikkuse järgi. Guiscardost räägib autor kui ülimalt vooruslikust ja kombekast mehest, kuigi ta madalast soost pärines. Põgusalt on kirjutatud ka tema armastusest Ghismonda vastu. Antud novelli puhul on natuke raske naeruvääristamisest rääkida, sest lugu ju lõppes väga õnnetult kõigi kolme jaoks. Kui, siis ehk vürsti soovi pigem enda ja tütre mainet üldsuse ees kaitsta, kui lasta oma lapsel õnnelik olla.
* Peab kasutama enese mõistust. * Vooruslik olemine on protsess, mis kestab kogu eluaja. ,,Kui inimene on voorulik, siis on ta täiuslik." * Täiuslikkus on see, kui täidetakse seda otstarvet, milleks ta olemas on. * Inimene on loodud käituma mõistusepäraselt. * Mis on inimeseksolemise kaugeim eesmärk? * Õnn on väärtus iseenesest. * Rõhutab aktiivsust, õnne suunas tuleb tegutseda. * Kuidas käituda õigesti, seda teab öelda inimene, kes on oma vooruslikkuse täielikult välja arnendanud. * Kahjurõõm, kadedus, liiderlikkus, argus ja mõrv, need on igas kontekstis halvad omadused. * Keskaeg vooruslik jumala käskudele allumine. * Aristotelese suurim teene ... A. Thomas püüdis kokku sulatada Aristotelese eetika ja kristliku teoloogia. * 7 voorust: 4 fundamentaalsed, 3 kristlikud. * Fundamentaalsed: arukus, mõõdukus, meelekindlus, õiglus * Kristlikud: usk, lootus, armastus. * 4 esimest lähtuvad inimesest, 3 viimast jumalast.
kastikohustustest jne. Kokku on 18 peamist puraanat, millest iga ülistab mõnd Trimurti (Brahma, Visnu, Siv jumalat. Puraanad on väga olulised teosed rahvalikus hinduismis. Kõige populaarsemaks neist on "Bhagava puraana", mis käsitleb Krisna noorust ning julgustab temale pühendumist. eluenergia, eluhingus Juudi vaimulik hindude traditsiooni kohaselt Visnu seitsmes kehastus. Tema armastuse ja lahingutega seotud lood on pand kirja "Ramajanas". Ta on õigluse ja moraalse vooruslikkuse eeskujuks. hindude eepos, mille autoriks peetakse pühamees Valmikit, ning mis jutustab avatara Rama loo. Eppos sai praeguse vormi 1. saj eKr. isand, õpetaja, mentor; Hassiidide usuline juht Juudi uusaasta ei tohi Juudi preesterkonna aristokraatlik usulis-poliitiline rühmitus, 2 sj ema - 70 pKr. Juhtisid templiteenistust, tunnistasid järgimisväärseks vaid Toorat, eitasid hilisemat suulist pärimust ("Suulist Seadust"), ei uskunud igavest elu ega oodanud messiat.
Daojiao ehk religioosne taoism on sügavam, sest siin nähakse dao'd kui teed surematuseni. Selleks, et seda saavutada tuleb rõhutada õiget toitumist, füüsilisi harjutusi ja hingamist, aga ka eetilist käitumist. Tai Chi on harjutus, mis koosneb liigutuste/asendite seeriast, mis kujutavad endast võitlust kujuteldava vastase või vastastega. Jumalad ja koolkonnad Taoism on seotud ka hiina rahvausundiga, kus on tuhandeid erinevaid jumalaid, surematud mehed ja naised, kes läbi vooruslikkuse ja tarkuse saavutasid igavese elu. Taism on polüteism. Nad kontrollivad erinevaid maise elu aspekte (tervis, õnn jne) ja seetõttu on usund pragmaatiline. Usklikud kasutavad palvetades küünalde suitsu, mis kannab nende sõnumid taevasse. Ohvriande tuuakse tavaliselt templites (altareid on palju), kus jumal, kelle poole pöörduda, valitakse välja vastavalt probleemile
venna elu asemel, kui kuningas haigestus. Räägitakse, et tema palvete ja ettekuulutuste üleskirjutused pandi metall-laekasse luku taha. Wu Wang suri, kuid legend räägib, et trooni haaramise asemel teenis Zhou vürst Wu noore poja [Cen Wangi] nõunikuna. Sel ajal süüdistati teda reetmise sepitsemises, kuid ülestähendused metall-laekas tõendasid tema ustavust kuningale. Zhou vürst lõi ka rituaalid ja rituaalse muusika, mida Konfutsius pidas Zhou dünastia rajajate vooruslikkuse ja harituse kõige täiuslikumaks väljenduseks. Konfutsiuse arvates oli tema ajal korra kokkuvarisemise põhjuseks nende rituaalide ja muusika hülgamine ning üleüldine isekas käitumine. Zhou vürsti ennastohverdav pühendumine kohusetäitmisele ja austus rituaalide vastu tegid temast kõrgelthinnatud eeskuju, kelle kuulsus püsis kogu Hiina ajaloo vältel. [4]. 1.5 Kronoloogia Vana-Hiina kronoloogia. Periodisatsiooni probleemid. Xia /Hsia/ Hia/ Shixia[sä]: XXI.-XVI.ss
Riigi otstarve seisneb oma kodanikele õneliku elu võimaldamises. Iga ühiskonna algvormiks on perekond, mis tekib mehe ja naise abielust. Kuigi riik on ülim ideaal, ei kao selle kõrvalt perekond, vaid jääb püsima riigi sisse. Perekonnad liituvad külakondadeks ja need omakorda riikideks. 2. Ideaalne riik. Aristoteles näeb riigiideaali kehstumist selles, kuidad nig mil määral üks või teine riigivorm teostab oma ideaali, täidab oma ülesannet kodanike õnne ja vooruslikkuse kasvatamisel ja arendamisel. Seejuures tuleb arvesse võtta, et vastavalt teatava rahva iseloomule ja tema konkreetsetele elamistingimustele osutuvad erinevad riigivormid parimateks. Aristoteles võtab riigivormid kokku kuueks põhivormiks. Kolm on kirjeldatud "õigetena" ja kolm "ebaõiged". "Õigete" riigivormide hulka kuuluvad kuningriikuls, aristokraatia ja vabariiklus. "Ebaõiged" riigivormid on: türannia, oligarhia ja demokraatia. Aristotelese arvates parimas riigismoodustavad
1) Pattulangemise tulemus 2) Hädavajalik korra ja rahu tagamiseks 3) Osa jumala plaanist 4) Teostab õiglust kõrgeimal võimalikul määral kristlik valitseja saab oma eeskujuga propageerida vagadust ja alandlikkust Aquino Thomas õnnest ja poliitikast õndsust ei ole võimalik maa peal saavutada peab hoolitsema oma ihu ja hinge eest hea elu on pol. küsimus valitseja ülesandeks on seaduste kaudu harjutada inimesi vooruslikult käituma kirik on ülem riigist valitseja vooruslikkuse tasuks on igavene elu Thomas Hobbesi subjektiivne õnnekäsitus inimese panevad liikuma ihad hea ja kuri on seotud inimese ihadega õnn on pidev õnnestumine nende asjade saavutamisel, mida inimene erinevatel aegadel ihaldab Shaftesbury subjektiivsest õnnest õnnelik elu on elu ühiskonna teenistuses väliste asjade roll õnnes on lahtine õnnelik elu tuleneb vooruslikust tegutsemisest ja ühiskondlikust harmooniast, mis tulenevad omakorda tunnete harmooniast hinges
ühiste eesmärkide saavutamisega. Kõrvuti usalduse kadumisega avalikus elus, ilmnevad ka inimeste omavahelise usalduse, kodanike eraviisilise koostöö vähenemine. Nii arutleb F.Fukuyama raamatus "Suur vapustus" (Tln., 1999, lk. 61.). Kuid Fukuyama ei ole selles arutluses järjekindel, mistõttu usaldus on tema jaoks kord avaliku elu nähtus, kord inimeste omavaheline, indiviidide tasandil olev suhe, kord on usaldus põhjus ja siis jälle tagajärg, kord on usaldus voorus ja samas vooruslikkuse kõrvalsaadus. Voorus on mitmetahuline ja komplitseeritud mõiste ning nimetatud tunnused kuuluvad selle iseloomulikumate hulka. Kuid etteheide on põhjendatud, kuna samasuse reegli kohaselt mõiste saab olla ühe arutluse piires vaid ühes tähenduses, mis on väljendatud ka vastavate tunnuste kaudu. Loogikaalases kirjanduses kõnesoleva reegli raames kõneldakse sageli asjade samasusest, mis selles kontekstis on ilmselt põhjendamatu,
Pere ülalpidajana eeldab mees, et võtab juhtimise enda kätte, kuna tema on oma pere eest hoolitsemisel Jumala ees vastutav. Kui ühisele kokkuleppele ei jõuta, peaks naine meest otetama, kui mees just ei palu tal teha midagi sellist, mis läheb religioossete seadustega vastuollu. See toimib hästi senikaua, kuni kumbki pool käitub täiskasvanulikult ja kohtleb teineteist austuse ja lahkusega ning taktitundeliselt.20 Abielu mõte on vooruslikkuse hoidmine, armastuse jagamine vaid selle inimesega, kellega ollakse seaduslikus ühenduses. Kui üks või teine abielupool ei ole millegipärast oma valikuga 17 Corak-Sosnowska, K., Kubarek, M., lk 86 18 Nicolau, I., Women’s rights in Islam. Contemporary Readings in Law & Social Justice 2014, Vol 6, lk 715 19 Partridge, C., lk 388-389 20 Abielu islamis. – Arvutivõrgus: http://www.islam.pri.ee/index.php?id=39 7
kunagi vooruse templiks olnud Roomast kuriteopaik, rahvaste häbiplekk ja barbarite mängukann. See maailma pealinn langeb viimaks samasugusesse orjusesse, nagu ta nii paljudele rahvastele on peale sundinud, ja tema langus leiab aset tolle päeva eelõhtul, kui kuningas Nero nimetas ametisse hea maitse nõuniku. Seame sellele pildile vastu pildi, mida pakuvad nende üksikute rahvaste kombed, kes on kaitstud asjatute teadmiste nakkuse eest ning on oma vooruslikkuse tõttu ise õnne leidnud ja saanud eeskujuks teistele rahvastele. Niisugused olid vanad pärslased: haruldane rahvas, kelle seas voorusi õpetati nii nagu meil teadusi, rahvas, kes nii hõlpsalt alistas Aasia. Niisugused olid sküüdid, kelle kohta meieni on säilinud nii võimsaid ülistusi ja niisugused olid ka germaanlased. Mitte rumalusest ei eelistanud nad vaimutreeningule muid tegevusi. Nad teadsid väga hästi, et teistel maadel saadavad
Mingeid toite süüakse kindlal ajal (jõuludel piparkoogid laual isegi kui keegi neid ei söö). Haigetele viiakse puuvilju, isegi kui nad on nende suhtes allergilised . Tegelikult jälgitakse mingit kollektiivset identiteeti (rahvuslik toidukultuur). Hamburger on seotud tihedamalt poliitilise diskursusega, söömine- mittesöömine kuni hamburgeri restoranide lõhkumiseni välja. Kaasaaegne tervisliku toitumise diskursus (rasvase söömine on patt, sokolaadi söömisest loobumine annab vooruslikkuse tunde). Söögipattude kahetsemise aeg, peale jõule. Toit mängib rituaalides suurt rolli paastud, juutide kombestik. Protestandi ja puritaani usuvoolud seisavad toidule tähelepanu osutamise vastu, kuna tegemist on siiski materiaalse asjaga. Religioon ja usk on seotud vaimu ja hingega. Tegelikult järgitakse reegleid lähtudes kõrgemale autoriteedile meditsiinile. Tervisliku toitumise diskursus on Itaalias ja Prantsusmaal suhteliselt puudulik.
27. Kuidas on hea elu temaatika seotud moraaliga? Antiikfilosoofid (Platon, Aristoteles) ei pidanud võimalikuks head elu väljaspool moraalset elu. Uusajal aga lahutati moraali teema hea elu temaatikast. Kant kritiseeris antiikset hea elu eetikat. 28. Mille poolest erineb objektivistlik ja subjektivistlik hea elu käsitus? Objektivistlik käsitlus väidab, et tõeline õnn seisneb elamises harmoonias mõistusega, vooruslikkuse ideaali saavutamises. Subjektiivset naudingu- ja rahuloluseisundit ilma inimliku täiuse saavutamiseta peetakse enesepettuseks või mõistmatuseks. Subjektivistlik käsitlus ütleb, et inimese elu on hea siis, kui ta ise leiab end õnnelik olevat. Õnn lähtub isiklikust hinnangust. 29. Mida väidab loomuseaduse teooria? Inimestele on olemuslik mõistuspärasus, mille abil on võimalik avastada inimhüvanguks vajalikud seadused. Loomuseadused on
eesmärgiks on valitsemine mitte ellujäämine. Üllas tahe oma head valitsemist, tsivilisatsiooni teistele laiendada. (Selle mõtte taustal oli tema idee inimkonnast kui ühtsest kogukonnast. Kui inimkond on ühtne kogukond, siis võiks ideaalis olla ka ühtne valitseja. Impeerium on selle ideaali teostamine. Rooma riigi kasvades hakkas keiser end nägema kogu maailma valitsejana (2. saj pKr). Selleks, et sellist impeeriumi luua, selleks pidi olema ka ise mingil kõrgemal vooruslikkuse tasemel (igasugune lodev, ainult majanduslikele hüvedele keskenduv tsivilisitsioon ei suuda impeeriumi luua ning on parem kui teda juhitakse missioonitundega vooruslike rahvaste poolt). Roomas olid peamised voorused sõjalised- keisririigi kodanikud olid orienteeritud sõjale. Sõdimise eesmärgiks ning ideoloogia alustaladeks olid: pax romana (Rooma rahu tagamine), tsivilisatsiooni, seaduste ja hea elu transportimine ning laiendamine üle maailma. Samas õigus oli roomlaste jaoks
27. Kuidas on hea elu temaatika seotud moraaliga? Antiikfilosoofid (Platon, Aristoteles) ei pidanud võimalikuks head elu väljaspool moraalset elu. Uusajal aga lahutati moraali teema hea elu temaatikast. Kant kritiseeris antiikset hea elu eetikat. 28. Mille poolest erineb objektivistlik ja subjektivistlik hea elu käsitus? Objektivistlik käsitlus väidab, et tõeline õnn seisneb elamises harmoonias mõistusega, vooruslikkuse ideaali saavutamises. Subjektiivset naudingu- ja rahuloluseisundit ilma inimliku täiuse saavutamiseta peetakse enesepettuseks või mõistmatuseks. Subjektivistlik käsitlus ütleb, et inimese elu on hea siis, kui ta ise leiab end õnnelik olevat. Õnn lähtub isiklikust hinnangust. 29. Mida väidab loomuseaduse teooria? Inimestele on olemuslik mõistuspärasus, mille abil on võimalik avastada inimhüvanguks vajalikud seadused. Loomuseadused on
Valitseja eesmärk on au ja kuulsus. Selleks on vajalik oma staatuse ehk riigi säilitamine ning kasvatamine "suureks". Kõik, mis riiki säilitab ning viib suuruseni, on vooruslik. Vooruslik e virtuooslik valitseja saavutab oma eesmärgi, kontrollides ja talitsedes saatust. Vajadusel võib kasutada silmakirjalikkust, kavalust jne, see on peamine erinevus võrreldes Itaalia humanistide poliitilise õpetusega. Lisaks on pigem tähtis näida vooruslik kui sisemiselt vooruslikkuse põhimõtteid järgida. 5. Erasmuse juhised valitsejale Voorusliku käitumise koodeks, juhindudes humanistlikest printsiipidest. Cicero valitsejaideaal + Itaalia "Valitsejapeeglid" Valitsemine on võimalus teenida oma rahvast. Mitte üksnes au, vaid ka koorem Eristada tuleb sõpru ja meelitajaid (terav probleem alates antiigist: Carneades, Diogenes, Plutarchos) Lahendus: enda harimine (lugeda Plutarchost, Cicerot, Platonit) Ülimaks eesmärgiks rahu ja stabiilsus
kirjutas näidendit. Läksid noormehega ühe näitetrupi juurde. Koer tegi kaasa näitetrupi töös. Koer väsis näitlejatööst ja tuli sinna, kus ta nüüd on. Poeet, alkeemik, matemaatik ja plaanissepp. Kõik hädaldasid oma elu üle. Väike sülekoer hakkas haukuma suure dogi vastu, kui tal tugi oli taga. Samamoodi ka teevad nurjatud väikesed inimesed, kui teavad, et nende taga on suurem jõud. Üksinda olles on nad arad. 9. ,,Sevilla täht" Lope De Vega Stella Tabera on tuntud oma vooruslikkuse ja ilu poolest, mis on talle andnud nime ,,Sevilla täht". Ta vend Busto on natukene vähemkuulus oma paindumatu aususe poolest. Estrella ootab juba oma abielu venna parima sõbra Don Sancho Ortiziga, kui kuningas külastab linna. Kuningas näeb vaid korraks Estrellat, kuid juba meeldib ta talle väga ning tahab teada, kes see kaunis neid on. Arias, kuninga õukondlane, soovitab kuningal saavutada oma soov nii, et on aupaklik neiu venna suhtes. Busto
klassikalised moraalireeglid peaksid küll kehtima ehk alamatele, ent mitte valitsejatele. Valitseja peab omandama võime mitte olla hea ja kasutama seda vastavalt vajadusele (siit tuleb printsiip 'eesmärk pühendab abinõu'). Valitseja kõige suurem eesmärk sarnaselt humanistidele on au ja kuulsus, aga selleni ei vii mitte rahu, vaid tuleb esmajoones riiki säilitada ja kasvatada (kasvatamine on vajalik riigi säilitamiseks, reltiivsus teiste suhtes). Machiavelli defineerib vooruslikkuse ümber ja ütleb, et voorus ongi see, mis viib meie eesmärkide täitmiseni. Seega kõik, mis riiki säilitab ja suurendab, on vooruslik. Machiavelli jaoks ei seisne vooruslikkus mingites kardinaalvooruste nimekirjas (erinevalt humanistidest) vaid voorus on tema jaoks instrumentaalne. Vooruslik ehk virtuooslik valitseja on see, kes saavutab oma eesmärgid kontrollides ja talitsedes saatust. Valitseja peab oskama kohaneda olukorraga - ta peab vastavalt vajadusele olema ka silmakirjalik ja kaval
1754 teine filosoofiline traktaat ,,Arutulus inimeste ebavõrdsuse tekkimisest" 1. ürgajal olid inimesed õnnelikud, siis kõik võrdsed. Esimene ebaõigluse samm astuti siis, kui hakati töötlema metalli ja harima maad ja tekib eraomand. See tuleks ära jaotada. Pälvis palju kriitikat. Pariisist Genfi, sest tülis kõigiga. Ta võetakse vaimustusega vastu. Võtab endale tiitli Genfi kodanik. Kirjutab vigase traktaadi teatri kohta. Kõige halva looja. Rikub vooruslikkuse, töölt kõrvale. Kirjutab kaks teost: ,,Uus Heloïse" sentimentaalne armastusromaan. Liigtundeline, sentimentalism: 1. kangelane lihtrahva hulgast, 2. rõhutakse tegelaste kannatusele, 3. sündmustik toimub looduses, 4. lihtrahvas vooruslik, aadel liiderlik, 5. kurjus saab karistada, 6. ülim tundelisus + naiivsus. Kirjutas seda pisarsilmi, mitu korda sinisele paberile hõbetindiga. Selle lugemise eest võetakse raha. Teiseks ,,Emile" e kasvatusest
paikapidavast filosoofilisest eetikast. Jumal ja inimkond peavad ühtviisi alluma samadele ratsionaalsetele printsiipidele ja mõistusest piisab, et juhtida meid nende printsiipide juurde. Kanti süsteem ülendab eetika seesmiseks hüveks: õigupoolest on oma kohuse täitmine mitte millegi muu kui selle pärast, et see on kohus, ülim hüve. Säärasena on see seotud religiooniga. See on meie kohus Jumala ees. Jumal armastab vooruslikke ning tasub neile lõpuks õnnega vastavalt nende vooruslikkuse astemele. Jumal ja surematus on eetika tarvilikud postulaadid. 12. Kas usk soosib moraalselt elu ? Kuidas ? Kui Jumal on olemas, siis hea tahe võidab halva. Kui Jumal on olemas -kosmiline õiglus valitseb universumis. Moraalsed põhjused kaaluvad alati üles moraalivälised. Kuskil on Jumal, kes meid armastab ja meie eest hoolitseb, tema armastus innustab meid. Kui Jumal lõi meid oma näo järgi, siis on kõik inimesed võrdselt väärtuslikud. Meil
". Vastatakse: "Tee seda, mida teeb vooruslik inimene!" Küsides, kes on vooruslik inimene, vastatakse "Inimene, kes teeb õigeid asju". Puudub kriteerium, mille alusel midagi vooruseks pidada. · Voorused muutuvad ajas ja ruumis, sõltuvad kontekstist. · Vooruseetika ei anna juhiseid, kuidas lahendada eetilisi dilemmasid. Kristliku (voorus)eetika vastused Kristlik (Piibli õpetusel põhinev) vooruseetika pakub vastuseid: · Vooruslikkuse eeskujuks on Jeesus Kristus · Vooruslikkuse kriteeriumiks Kristuse-sarnasus ning Vaimu vili (Gl 5:22-23) "Vaimu vili on armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, headus, ustavus, tasadus, enese-valitsus millegi niisuguse vastu ei ole Seadus." · Põhivoorused (usk, lootus, armastus) on muutumatud, nagu ka Pühakiri on muutumatu. Deontiline vooruseetika William Frankena: "Iseloomujooned ilma printsiipideta on pimedad,
Roomlaste panus ,,tähtsusetu"? On öeldud, et roomlased pole kirjutanud midagi mõjutatavat. Euroopa õiguslik mõte pärineb roomlastest, eriti tsiviilõigus, mis sai Euroopa tsiviilõiguse aluseks ka hiljem. Põhirõhk oli moraalifilosoofial, sest poliitilises elus oli keeruline osaleda ning hakati uurima teisi filosoofia valdkondi. Stoitsistlik koolkond (Cicero) Moraalifilosoofid rõhutasid indiviidi käitumist ja eesmärke epikuurlased : peab püüdlema naudingu poole stoikud : vooruslikkuse poole Ei ole oluline olla polise ühiskonnas (nagu Kreekas eeldati), vaid peaks käituma universumis raamistikus (jumalikud loomuseadused). Kreeka ja Rooma perioodi erinevused : Orjandus: Ori kui mõistuseta olend (kreeklaste jaoks) vs ori kui õiguslik kategooria (roomlaste jaoks, ükski inimene ei sündinud loomupoolest orjana, sellesse kategooriasse võis satuuda teatud tegude läbi, nt ebaõiglase sõja pidamisel roomlaste kätte vangi sattumisel)
defineerima 5) tuleb tuua võimalikult palju erinevaid näiteid, mis aitavad mõiste ühest arusaama fikseerida ja ühisosa leida 6) leides ühisosa saab alles hakata tegema üldistusi asja kohta ja öelda, et miski on niisugune või naasugune. Sokrates kuulsaim sentens on”Ma tean, et ma midagi ei tea.” Sokrates esindab läänemaise humaansuse ideaali, inimene, kes armastab ülekõige tarkust ja püüdleb vooruslikkuse poole. Kusjuures teadmine ei ole lahus tegevusest. Lisaks tõe otsingutele, otsis Sokrates ka tõelist hüvelist elu. Sokrates suri oma tõekspidamiste 6 eest nö märtrisurma. Ta hukati avalikul kohtuprotsessil, mis nõudis, et ta oma avaliku filosofeerimise, mis noorsugu hullutas, sellest kuidas vaimset rikkust tuleks varalisele eelistada, lõpetaks.
Pahed, mis tähelepanelikkuse voorust haavavad, on kõrkus, tagarääkimised (laim) ja mõnitamine. Armastus ja tähelepanelikkus on 23 sisimas ühendatud sõpruses, sest see on oma täiuslikkuses vaadelduna kahe inimese ühendatus armastuses ja vastastikkuses austuses. Vooruste lihtsaks lisandiks - mis annab kõigele eelnevale kauni ja voorusliku ilme ning äratab meis soovi vooruslikkuse järele, on käitumisega seotud voorused: viisakus, kõnetatavus, külalislahkus. Me näeme, et alul üsna formaalsena ja sisutuna näivad praktilise mõistuse printsiibid, osutuvad vägagi tarvilikeks praktilises elus. Kant suudab anda siin palju praktilise elu näiteid ja "kasuistlikke küsimusi". Me näeme muuseas, et siin on jutt kohustustest. Võib näida, nagu oleks Kant sünge kombeõpetuse esindaja, kes eitab igasugust vaba rõõmsameelsust. Et see nii ei ole, seda
Boccacciole meeldib puhas ja aus usk, ning ta austab neid inimesi. 90 novelli räägivad madalamatest ihadest, maistest. Boccacciot on jäljendanud mitmed Itaalia kirjanikud, renessansi kirjanikud, kirjutasid novelle. Nt Macuccoo ja Bandello. Elu lõpus kirjutas ka Petrarca eeskujul paar ladinakeelset teost. Lõpupoole on ka teos, mis on mõneti erinev, proosavormis "Corbaccio" (armastuse labürint). Kujutab naisi testmoodi, kui oma teistes teostes kujutab naises pigem vooruslikkuse asemel madalate kirgede kehastusena. Juan Manuel Hispaania kirjanik, kuulus kuninglikku perekonda, "Krahv Lucanour". 51 novelli, jutukogu. Zanri nimeks oli "ejemplo" (näide), sest seal ei olnud veel "novelasid" (novelljutustuse mõiste). On krahv, kellel on nõuandja, kes jutustab talle nõuandmise asemel õpetlikke lugusid, et tuua moraalseid näiteid. Petrus Alfonsi Hispaania juut, "Elutarkus"("Diciplina volutaris(?)"), ladinakeelne teos.
analüüsiti 158 tol ajal teada olnud kreeka linnriigi elukorraldust. Selles koondatakse läbiuuritud empiiriline materjal, riikide kirjeldused, kuude põhitüüpi, kõige lõpuks esitab Aristoteles oma õpetuse parimast polisest. Polisè olemus (sügavaim tunnus) on inimeste kooseluline lävimine ja tegutsemine parima võimaliku olemasolu, eluviisi, eudaimonia, eesmärgil. Riigi eesmärgiks, telos`eks, on niisiis luua tingimused ja aidata kaasa inimeste õnnelikkuse püüdlustele neis vooruslikkuse kasvatamise läbi. Polis on ,,loomupoolsem ja algsem kui üksik." Aristotelese käsitus ühiskonnast-riigist on samuti holistlik nagu Platonilgi. Üksikinimesel tuleb endale ühiskonnas loomupärane koht leida. Indiviid ei vastandu ühiskonnale, indiviid käsitab end sotsiaalse olendina, ta kehtestab ennast ühiskondliku praxise kaudu. Inimestevahelist ühiselu ja koostegutsemist vaatleb Aristoteles teleoloogilise protsessina, mille telos`t püütakse saavutada ühiselu erinevates vormides
pärastrohkem muret, mehi huvitab rohkem seksuaalne pool. Seltsiarmastus e kaaslusarmastus Hõlmab vastastikust usaldust, hoolivust, sõprust, tahet jagada intiimseid fakte ja tundeid. On pikemaajalisem. Enese avamine muutub aja möödudes suuremaks ja laiemaks. Sõltub palju suhte hetkeseisundist. Märksa väiksema kirega. Bass (armastuse uurija), on olemas partneri valikul mõned üldisemad reeglid. Neist universaalseim on vooruslikkuse väärtustamine. Kultuurised erinevused nt kui oluliseks peetakse suhtes romantilise armastuse olemasolu abielu tingumusena. Meie eeldame, et inimesed abielluvad siis armastavad ja vastupidi. Kogu maailma arvestuses on see üsna väikese osakaaluga. Kokkuleppeabielud. Meie armastame ja abiellume, nendes kultuurides abiellutakse ja hakatakse armastama. Vt slaidlit joonist Suhteprobleemid Inimeste vahel eksisteerivad suured individuaalsed erinevused selles, mida tähendab
seda ehitada; teadmised õigusest on oskus õiglast õigust luua ning selle alusel ühiskonnas vooruslikult elada. Seejuures loomuõigus ei avaldu konkreetse normistikuna, vaid tunnetavate printsiipidena. Need üldkäsitlused on antiikse loomuõiguse alused. Aristoteles piiritles: Ühelt poolt üleüldist jumalikult täiuslikku loomuõigust, mis on õiglane, arukas ja vooruslik; teiselt poolt aegruumis kehtivat, inimlikust allikast pärit inimeste loodud õigust, mille õigluse, arukuse ja vooruslikkuse aste sõltus sellest, kuivõrd täiuslikult suudeti tajuda neid nähtusi kui loomuõiguse elemente. Kui valitsejad ei suutnud tajuda õiget eesmärki, ei saadud ka eesmärgipärast, loomuõigusele vastavat tulemust (st türannialt ei maksa oodata õiglast õigust). Kreeka-rooma filosoofilistes ning õiguskäsitlustes kinnitub, et nii eluta kui ka elusat loodust hõlmav igavene maailmaseadus on õiglase ja ebaõiglase piiritlemise kriteeriumiks nii riigi kui õiguse osas. 8
valimatut hävitamist, siis selline seisukoht meenutab ühte teist seisukohta rassism. See on spetsisistlik seisukoht. b. Sooritusteooria inimväärikus on sooritus, ta ei ole mitteinimestest eristav tunnus. Sooritus võib ka ebaõnnestuda. Igaüks määrab ise, milles tema väärikus seisneb. Meil on võimed ja me saame valida, kas me neid võimeid rakendame või ei. Võimed annavad väärikuse. Jääb kõlama, nagu me oleks Aristotelese vooruslikkuse juures tagasi. Kõigil on mingisugune potensiaal, aga meie hulgas on neid, kellel seda ei ole. Kes on vaimselt taandarenenud ja kellel pole lootustki mingisugust sooritust inimkonnale kunagi tuua. Selle teooria järgi jätaksime need inimesed inimväärikusest ilma, mis ongi suurim kriitikapunkt selles teoorias. Seetõttu on ka see teooria probleemne. Negatiivsed - kantiaanlik inimest ei tohi muuta riigivõimu objektiks. See on täiesti
annaabi.ee 
