Salvador Dali (3)

Sissejuhatus
Sürrealism on 20 saj. kunsti liikumistest kahtlematult üks intrigeerivamaid. Efektse, kohati lausa šokeeriva loominguga kaasnesid elegantselt sõnastatud spekulatiivsed teooriad, skandaalsed väljaastumised ja lärmakad manifestatsioonid. Kõik see on andnud põhjust väga erinevateks suhtumisteks sürrealismi, kuid vaieldamatu on tema mõju kogu meie sajandi edasisele kunstikultuurile.
Sõjast põhjustatud psühholiigiline šokk jätkas oma toimet ka 1920.a. , leides väljundi mitmesugustes irratsionalistlikes õpetustes. Prantsusmaal kujunes moefilosoofiks Henri Bergson, kelle põhimõisteks oli „ intuitsioon “. Tema filosoofias oli eriline koht kunstiloomel – kunstis nägi ta kõikehõlmavat tunnetusvahendit, mis tema käsutuses olevate võimalustega on suuteline väljendama subjektiivseid seisundeid. Kunstipraktikale vahetumat teoreetilist alust pakkus see-eest teine tol ajal populaarne õpetus, nimelt Sigmund Freudi metapsühholoogia. Võib isegi öelda, et ilma Freudi psühhoanalüüsita oleks sürrealism vaevalt tekkinudki.
Kõige ustavam Freudi järgija ning ühtlasi sürrealismi kõige skandaalsem ja poleemilisem esindaja on vaieldamatult Salvador Dali, kes lülitus või nagu Breton märkis, poetas end sürrealistide seltskonda 1928.a.




Salvador Domingo Felipe Jacinto Dalí i Domènech
Salvador Domènech sünnib 1904 . aastal Figuerases, väikeses linnakeses Kataloonia põhjaosas. Ta sirgub lugupeetud, aga maailmavaate poolest lõhestunud perekonnas. Isa on vabariiklane ja ateist, ema usklik katoliiklane. Nime saab Salvador pisut enne tema sündi surnud venna järgi ja ta suhtub endasse kui venna teisikusse. Juba lapsena oli ta olnud raske iseloomuga . Kolmeaastasena tahtnud ta saada kokaks, viieselt Napoleoniks ning kogu ta ülejäänud elu näitab ta ambitsioonide kasvamist. Esimest õpetust saab ta impressionistist maalikunstnikult, kes on isa tuttav. 1912. aastal sisustab ta endale vanemate korteri pööningul ateljee ; kuus aastat hiljem on 14-aastase poisi esimene avalik näitus. Pildid äratavad tähelepanu. Dalíd huvitab Hispaania 19. sajandi maalikunst ja kubism . Lõunamaalastele tüüpilise varaküpsenud andena oli ta väga noorelt maalima hakanud: 12-aastasena katsetas ta juba puäntillismiga.
Notarist isa tahtel astus ta Madriidi San Fernando Kaunite Kunstide Akadeemiasse, kus ta õppis vaheaegadega kuni sealt väljaheitmiseni 1925. a. , kuna väidetavalt ta keeldus eksamitel