Kontserdiretensioon - „Pärlipüüdjad” (0)

1 Hindamata

Lõik failist

Kontserdiretsensioon
Käisin 15. aprillil Estonia kontserdisaalis vaatamas kontsertettekannet Georges Bizet ’ ooperist „Pärlipüüdjad.” Solistideks olid Virgina Wagner Hispaaniast, Ray M. Wade USA-st, Rauno Elp ja Mart Laur Eestist. Dirigent oli Arvo Volmer.
Kontsert kestis 2 tundi ja 25 minutit ning toimus kolmes vaatuses . Selle ooperi esietendus oli 30. septembril 1863. Aastal Pariisi Théâtre Lyrique’is. 19. Sajandil vaimustas prantslasi kõik, mis oli võõrapärane – fantaasiarohked kujutluspildid kaugetest maadest , tundmatutest rahvastest ja müstilistest loomadest. Teose idamaine süžee on inspireerinud Bizet’d kirjutama ooperiliteratuuri kaunimaid meloodiaid. Tuntuim neist on peategelaste esimese vaatuse sõprusduett „Pühakoja sügavuses” („Au fond du temple saint”).
Tegevus toimub Tseilonis. Kohalikud kalurid valivad Zurga nende liidriks. Nadir

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-03-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

6 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Vofff Õppematerjali autor

George Bizet,Pärlipüüdjad

kontserdiretsensioon muusika muusikaajalugu retsensioon estonia teater george bizet pärlipüüdjad

Sarnased õppematerjalid

docx

Kontserdiretsensioon - „Pärlipüüdjad“

Kontserdiretsensioon Oma kontserdi elamuse sain ma 15.Aprillil kell 19.00.Estonia kontserdisaalis kolas Arvo Volmeri juhatusel Georges Bizet' ooperi ,,Pärlipüüdjad" kontsertettekanne.Solistideks olid Virginia Wagner Hispaaniast, Ray M. Wade USAst, Rauno Elp ja Mart Laur Eestist. Nagu varem öeldud toimus kontsert Estonia kontserdisaalis saal mida armastavad interpreedid, kiidavad ürituse promootorid ning rahulolev publik.Kontsert ise kestis 2 tundi ja 25 minutit ning toimus kolmes vaatuses. ,,Pärlipüüdjad" on menuooperi ,,Carmen" loonud Georges Bizet' kuues ooper, selle tellis aastal 1863 Théâtre Lyrique'i lavastaja Léon Carvalho. Esietendus pälvis sooja vastuvõtu 19. sajandi Prantsusmaal olid eksootilise süzeega teosed väga populaarsed, võimaldades publikul maailmast rohkem teada saada ning fantaseerida teemadel, mis Läänemaailmas olid tabudeks despotism, seksuaalsus, võõrad usundid jmt. Teose idamaine süzee on inspireeri

Muusikaajalugu