Kontserdiretensioon - „Pärlipüüdjad” (0)

Kontserdiretsensioon
Käisin 15. aprillil Estonia kontserdisaalis vaatamas kontsertettekannet Georges Bizet ’ ooperist „Pärlipüüdjad.” Solistideks olid Virgina Wagner Hispaaniast, Ray M. Wade USA-st, Rauno Elp ja Mart Laur Eestist. Dirigent oli Arvo Volmer.
Kontsert kestis 2 tundi ja 25 minutit ning toimus kolmes vaatuses . Selle ooperi esietendus oli 30. septembril 1863. Aastal Pariisi Théâtre Lyrique’is. 19. Sajandil vaimustas prantslasi kõik, mis oli võõrapärane – fantaasiarohked kujutluspildid kaugetest maadest , tundmatutest rahvastest ja müstilistest loomadest. Teose idamaine süžee on inspireerinud Bizet’d kirjutama ooperiliteratuuri kaunimaid meloodiaid. Tuntuim neist on peategelaste esimese vaatuse sõprusduett „Pühakoja sügavuses” („Au fond du temple saint”).
Tegevus toimub Tseilonis. Kohalikud kalurid valivad Zurga nende liidriks. Nadir naaseb külla, ning tema ja Zurga meenutavad, kuidas nende sõprus oli kunagi ohus, kui nad mõlemad armusid tundmatusse preestrinnasse. Nad vannuvad igavest sõprust. Preestrinna Leila saabub palvusele pärlipüüdjate ohutuseks ja Nadir tunneb preestrinna ära kui naise, kellesse tema ja Zurga kunagi armusid. Õhtul, läheb ta preestrinna juurde ja nad tunnistavad oma armastust üksteise vastu, kuid nad ülempreester Nourabad satub neile peale. Tema vooruslikkuse vande rikkumise eest mõistetakse mõlemad surma. Zurga, olles armukade ja reedetud, avastab, et minevikus Leila oli päästnud tema elu, ning paneb küla põlema, et võimaldada kahel armastajal põgeneda. Ooper lõppeb, kui Zurgale lüüakse nuga selga ülempreester Brahmani käsul, kui ta sai Zurga plaanist teada.
Kontsert oli küll pikk, kuid mulle ta meeldis. Vahepeal olid mõnusad kiiremad kohad, kus kasutati palju trumme. Lauljad oli väga osavad, kindlasti juba kaua laulnud. USA-st pärit laulja oli neeger . Ta mängis Nadiri ning tal oli mõnus hääl. Etenduse algus oli kõige huvitavam, sest siis oli muusika hoogne ja mõnus. Lõpupoole hakkas kuidagi ära vajuma.
Soolokohti oli etenduses palju, sest tihti laulsid solistid üksinda. Midagi väga väljapaistvat minu kõrva jaoks ei olnud. Üldiselt oli kontsert mõnus ja minu kõrva ei jäänud ühtegi ebaõnnestumist ega ebakõla. ERSO suudab kõik kontserdid nauditavaks teha.
Lõppkokkuvõttes oli kontsert täitsa hea. Mulle meeldis ja ma tunnen rõõmu, et sain oma õhtu nii kultuurselt täita, kui seda on maailma tippklassi ooper. Kahjuks oli see kontsertettekanne. Selles ma pettusin, kuna oleksin tahtnud rohkem näha, kuidas inimesed ringi liiguvad ja tegevuses on. See kohapeal seismine mulle eriti ei istu. Näitlemisega koos on etendus ikkagi palju tõetruum ja saab rohkem aru. Muidu tuleb kavast näpuga järge ajada, mis tegevus parajasti toimub.