Sikhism (0)

Sikhism on pärit 15. sajandi Pandžabist Indias. Sikhismi ajalugu seostub tihedalt usundi sünnimaa Pandžabi ajalooga . Sikhismi rajaja guru Nanak õpetas uut usku, mis erines nii islamist kui ka hinduismist. Ta hülgas mõlema usulised ja ühiskondlikud tavad. Sõna ,,sikh” (sikkha) tähendab järgijat või õpilast. Sikhid usuvad ühte jumalasse, keda nad austavad tiitliga Suur Õpetaja. Sikhid rõhutavad võrdsust ja teiste teenimist seisusest olenemata.

GURU NANAK

Sikhide usundi rajaja guru Nanak sündis 1469. aastal Talwakis Pandžabi piirkonnas, praeguse Pakistani territooriumil. Kui ta sündis, siis ennustati, et ta hakkab kiitma kiitma Jumalat ning paneb ka paljusid teisi seda tegema.
Nanak oli kogu oma elu pühendunud Jumalale ning noore mehena vestles ta usulistel teemadel nii hindude kui ka moslemitega. Ta kutsus kokku rühma, kes hakkas käima jõekaldal palvetamas ning Jumalat austamas. Ühel päeval leiti kaldalt Nanaki riided, kuid Nanak ise oli kadunud. Arvati, et ta uppus, kuid kolm päeva hiljem ilmus Nanak välja, pomisedes uue usundi esimese tõena tuntud lauseid: ,,Seal ei ole ei hindut ega moslemit. Kelle rada peaksin ma siis järgima? Ma järgin Jumala rada. Jumal ei ole hindu ega moslem ning see rada, mida mööda ma lähen, on Jumala rada.”

RÄNDAMINE JA ÕPETAMINE

Seejärel siirdus Nanak pikale rännakule ja pöördus alles elu lõpul tagasi Pandžabisse, et asutada seal esimene sikhide kogukond . Rännates sai ta tuntuks guruna, kes õpetas, et välised kombed ei ole olulised ning et Jumalat ei saa määratleda ükski usund . Nanak rõhutas Jumala absoluutset ühtsust ja suveräänsust. Ta uskus, et Jumal on loonud kõik olendid, kes sõltuvad tema tahtest ehk hukam’ist. Jumal ise ei ilmuta end maailmas, vaid tema tahe tuleb ilmsiks gurude tegevuse kaudu. Nanak ei pidanud teisi usundeid väärtusetuks, kuis arvas, et nende tähelepanu rituaalide üksikasjadele ja väljapoolesuunatus on tõsiseks takistuseks suhetes Jumalaga , keda tuleb otsida pigem enese seest. Guru Nanaki õpetused on kätketud tema värssidesse, ülistuslauludesse ja pikematesse poeetilistesse teostesse, mis tänapäeval moodustavad sikhide pühakirja tuumiku.

ELU KOGUDUSES

Sikhidelt ei nõuta maailmast lahtiütlemist, vaid nad peavad leidma tee, kuidas täita jumala tahet oma igapäevases elus. Palju rõhku pannakse elule koguduses. Teenimist koguduses hinnatakse kõrgelt ning templil on sikhide elus keskne koht. Kogudus koguneb templisse jumalateenistuseks, mille ajal lauldakse hümne. Jumalateenistused võivad toimuda igal ajal, kindlat päeva jumalateenistuseks ei ole. Pühakoda kasutatakse ka langar’i eesmärgil – tava valmistada ja serveerida taimset toitu, tegemata vahet rasside või usutunnistuste vahel, kuigi mehed ja naised istuvad harilikult eraldi. Langar toimub pärast igat jumalateenistust.

HILISEM ARENG

18. sajandil toimus sikhide ja mogulitest valitsejate vahel relvastatud kokkupõrkeid. Viimaks õnnestus maharaadža Ranjit Sighil rajada Pandžabi sikhide kuningriik. Iseseisev sai see riik olla küll väga lühikest aega, sest juba 1849. aastal vallutasid Pandžabi inglased .
1873. aastal asutati Singh Saba liikumine, mille eesmärk oli elavdada sikhide usku, seista vastu kristluse ja hinduismi misjonäridele ning saada Briti valitsejatelt sikhidele tunnustust. Kui 1947. aastal jagati Hindustani poolsaar India ja Pakistani vahel, siis Pandžabi lääneosa sai Pakistan ning idaosa India. Järgnes vägivallalaine, mille käigus tapeti palju inimesi ning mälestus nendest sündmustest varjutab sikhide ja moslemite suhteid senini.

PÜHAD TEKSTID

Sikhismi pühakirja arengu omapära seisneb selles, et kanoonilised tekstid on kujunenud gurude loominguna, mis lõpuks on muutunud sikhide ülimaks autoriteediks.
Sikhismi põhitekst on ,,Adi Granth” (,,algne raamat”). Sikhide igapäevases kõnepruugis kannab ,,Adi Granth” austavat nime Sri Guru Granth Sahib , mis kinnitab uskumust, et pühakiri ongi guru. ,,Adi Granthi” koostas 1604. aastal viies guru Ardžan. Pühakirja hoitakse alati kõrgemal alusel baldahiini all ja jumalateenistusel lehvitatakse tema kohal lehvikut (tšauri).
,,Dasam Granth” on sikhide teine pühakiri. Kogumik sisaldab kümnenda guru Gobind Singhi ja teiste poeetide loomingut. ,,Dasam Granthi” tekste loetakse amrit’i (pühitsusriitustel kasutatav vesi) valmistamisel ja muudel palvustel.

USKUMUSED

Sikhismi õpetuses on kesksel kohal usk Jumala ainulisusesse. Sikhide pühakiri algab sõnadega ek onkar (‘Jumal on üks’). Jumala ainulisuse ideest lähtuvalt pärinevad kõik inimesed, hoolimata kastist, uskumusest, nahavärvist ja soost, ühest ja samast jumalikust algest.
Jumal on adžuni, ta ei sünni ega sure . Sikhism on rangelt monoteistlik religioon . Usku Jumala kehastustesse ja kujude kummardamist pannakse pahaks. Kuna Jumal on kujutu ja värvitu ning tal ei ole märki ega päritolu, ei saa Jumalast ka kuju teha.
Termin hukham on sikhismis jumalik kord ning kõik selles maailmakõiksuses toimib Jumala korra järgi. Kuigi kõik inimesed on Jumala loominguna omanäolised ning neile on antud võime teha vahet heal ja kurjal, ei ole inimeksistentsi olulisimad hetked , näiteks surm ja sünd, meie kontrolli all. Inimelu on jumalik and, sünd ja surm alluvad jumalikule korrale.
Mukti e mokša on religioosne mõiste ja tähendab hinge lõplikku vabanemist inimeksistentsi kütkeist ehk vaimset vabadust, mis viib ühinemisele Ülima Vaimuga. Sikhide õpetuse järgi on hing surematu, samas kui ihu, milles hing elab, on surelik.
Sündide ja surmade ahela karistuseks pääsemiseks tuleb sikhidel käituda gurude seatud reeglite järgi. Sikh peab tõeliselt usklikuna elama ausa majaperemehe elu, uskudes Jumala ainusesse, teenides leiba ausate vahenditega ning jagades seda teistega . Sikh, kellel on õnnestunud saavutada selline seisund (gursikh), on dživan-mukta – maistest ahvatlustest, kirest, vihast, ahnusest, klammerdumisest ja võltsist eneseuhkusest ehk egost vaba olend .
Dharmsal on Guru Nanaki kirjelduse kohaselt vooruslikkuse tee järgmine paik. Dharmsal’is mööduv inimelu on kõige kõrgem ja väärtuslikum võimalik sünd ja jumalik kingitus.
Gurparsad viitab igavesele Gurule – Jumalale. Gurparsad on õndsus ja õnnistus. Seda terminit kasutatakse ka sikhide jumalateenistuse lõpul kogudusele pakutava pühitsetud toidu kohta.
Namsimran on mõtlus Jumala nime üle ja seal väljendub üks sikhismi peamisi ideid. Üldises kõnepruugis tähendab namsimran vagade sikhide igapäevast mõtlust..
USUTAVAD JA –PÜHAD
Tavalisele sikhile tähendab palvus eelkõige pühakirja kirjakohtade lugemist ning ülistuslaulude ettekandmist. Sikhide pidustusi, nii usupühi kui ka kultuurisündmusi, on kahte sorti: mõne guru mälestusega seotud aastapäev (gurpurb) ning pidustus (mela). Populaarseimad mela’d on baisakhi, diwali ja hola .
ÜKSIKISIKU KULTUS :

• sikh peab tõusma varahommikul, pesema end ning lugema seejärel Džapdži, Džapi ja Kümne Savajja hümne,
  
• päikeseloojangul tuleb lugeda Rahira tekste,
  
• enne voodisseminekut peab esitama Sohila kiidulaulu,
  
• iga palvekorra lõpetab sikhi palve (ardas).
  

GURPURB

Indias tähistatakse gurpurb’i nii linnades kui ka külades rongkäiguga. Rongkäigu ees kantakse Guru Granth Sahibi. Kogu maailma sikhid tähistavad nelja suurt gurpurb’i:

• 26. novembril guru Nanaki sünnipäeva,
  
• 5. jaanuaril guru Gobind Singhi sünnipäeva,
  
• 16. juunil guru Ardžani märtsisurma aastapäeva,
  
• 24. novembril guru Tegh Bahaduri märtsisurma aastapäeva.
  

BAISAKHI pidustused toimuvad pandžabi kalendri baisakh’i kuu esimesel päeval. Pandžabis alustavad talupojad pärast baisakhi pidustusi saagikoristusega. Pidustuste haripunktis on traditsioonilised bhangra tantsud, mida esitavad värvikates pandžabi rahvariietes tantsijad.

HOLA on laenatud hindude holi pidustuselt, mida laulude, tantsude ning värviloopimisega tähistavad kõik inimesed, hoolimata kastist, soost ja positsioonist. Guru Gobind Singh põlgas holi pidustusi ja kutsus oma järgijaid lõbustamise asemel üksteisega võitlusmänge pidama . Nii kujuneski püha ümber ja muudeti ka püha nimi hola’ks.
DIWALI on India traditsiooniline püha, mida tuntakse rahva hulgas laternate pühana. Diwali puhul täidavad hindud oma kodud ja templid laternatega ja kingivad sõpradele ja sugulastele maiustusi. Sikhide jaoks on diwali seotud kuuenda guru Hargobindi vabastamisega Gwaliori kindlusest, kus teda vangis hoiti . Guru Amritsari saabumise auks täitsid tema järgijad kogu linna tuledega .
SANGRAND on hindude kuukalendri iga kuu esimene päev. See on sikhide jaoks kuu kõige püham päev ning sel päeval toimuvad erilised jumalateenistused, kus tähistatakse kuu algust pühakirja järgi. Kuu esimese päeva palvusel osalemist peetakse kõige enam pälvimusi andvaks tegevuseks.
Sikhid jätkavad tänapäeval nende väärtuste alalhoidmist, mida õpetasid gurud. Nii Indias kui ka mujal maailmas annavad sikhid langar’itel paljudele vaestele ja kaitsetutele tasuta süüa. Sikhid hindavad väga kõrgelt ka haridust ning õppeasutustes omandatakse nii praktilist kui ka akadeemilist haridust. Kõikide eluvaldkondade aluseks on sikhidel religioon.